TITICACA Diana Matejuk ANDMED Koordinaadid - 15° 50 S, 69° 20 W Asub Peruu ja Boliivia piiril Järvest voolab välja Desaguadero Järve pindala on 8372 km² Ruumala - 893 km³ Vesi on mage ja külm Järve voolavad jahedad jõed ja järves on külmad allikad. Sellepärast on tema vete temperatuur sügaval alati 10Â11 °C. Suvelgi ei tõuse pinnatemperatuur üle 14 °C Järve ja selle kaldaalasid asustavad mitu endeemset loomaliiki, näiteks lennuvõimetu titikaka pütt ja ainult selles järves elav konnaliik mis on kohastumuseks järve madala hapnikusisaldusega omandanud väga kortsulise naha. Järve Peruu-poolses osas asuvad
ahven Ahven ehk harilik ahven on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala. Ahven on levinud peaaegu kogu Euroopas. Ta elab paljusugustes mage- ja riimveelistes veekogudes. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Eesti järvedes on ahven koos haugiga kõige levinum kalaliik, samuti elab ahven peaaegu pooltes vooluveekogudes ja kõikjal rannikumeres (arvukamalt Väinameres). Mõnedes metsa- ja soojärvedes on ahven ainuke kalaliik. Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: rohuahven eh...
EUROÜLIKOOL Keskonnakaitse teaduskond Anna Golubtsova TEEMA: Apteegikaan Referaat Õppejõud: Triinu Tõrv Tallinn 2008 Riik Loomad Animalia Hõimkond Rõngussid Anellida Klass Vöösed Clitellata Alamklass Kaanid Hirudinea Selts Neelkaanlased Arhynchobdellidae Sugukond Lõugkaanlased Hirudinidae Perekond Päriskaan Hirudo ...
Kambja Põhikool Magesõstar referaat Koostaja:Ants Rootslane Magesõstar Mage sõstral on rohkem rahvapäraseid nimetusi, kui enamikul teistel meie taimedel, sest ta sarnaneb hea söögimarja  punase sõstraga. Nii põõsa kuju, kui lehed ja marjad on sarnased. Kui aga punaseid marju maitsma minna, siis tunneb katsetaja, et teda on petetud. Mage sõstra marjad on täiesti magedad, maitsetud, lääged. Sellest ongi talle tekkinud hulk eesnimesid. Nimelt põhinimi on sama, mis punasel sõstral, kuid selle ette on pandud maitset meeldetuletav mage, imal, lääge, mähk- või nende murdelised varjundid. Ka nimi "naistemarjapuu" olla tulnud sellest, et taime marjad pidid olema nii magedad nagu naine. Samuti on levinud eesnimed, mis rõhutavad aiamarjaks sobimatust: looma-, lehma- ja teised liited.Inimene
8. Miks kutsutakse rohevetikate vööndit mereloomade lasteaiaks? Vastus:Sest, et väikestel kaladel meeldib rohevetikatesse peituda. 9. Mis soodustab Läänemere talvist jäätumist? Vastus:Sest, et suvel päike soojendab Läänemerd 10. Milliseid imetajaid elab Läänemeres? Vastus:1)Hallhüljes 2)Viigrit. 11.Kuidas mõjutab Läänemere madal soolsus siin elavaid liike? Too vähemalt üks konkreetne näide. Vastus:Peaegu sama mis ka mage vees. Kui oleks soolsus suurem siis kalad sureks ära. 12. Millest sõltub tursa arvukus Läänemeres? Vastus: kui tursa ei oleks loodus kaitse all siis teda oleks väga vähe ehk mõned üksikud.
orashein Seaohakas HarilikElupuu Eestis looduslikud võõramais Kibuvits Mürgised... Dauurialehis e Toomingas Ebatsuuga päritoluga Viirpuu Valgemänd Mage Harilik Kuusk sõstar Lepp Hõbe Lumemari Kask remmelga Harilik Jalakas s Kuslapuu Saar Hõbe Punane Leeder Harilik vaher Harilik
VESI MAAL Elle Reisenbuk, Tartu Descartes'i Lütseum Tartu 2010 HÜDROSFÄÄRI SEOS TEISTE SFÄÄRIDEGA Maal asuvast veest on: Pinnaveest moodustavad: 97,2% maailmameres 99,36% jää ja liustikud 2,8% mage vesi 0,61% järved 0,03% atmosfäär Magedast veest on: 0,003% jõed ja allikad 77,8% pinnavesi 22% põhjavesi 0,2% mullas seotud VÄIKE VEERINGE SUUR VEERINGE SUUR VEERINGE
Ânaer /?  kelle , mille üle naerma  pisarateni naerma / - välja naerma - naljatlema ,-(on) naljakas - nalja viskama ,-naljatilk - nalja taipama -jäme nali -mage nali - nali ei jõua pärale ()-(puudusi) suureks puhuma ,- vanasõna -vägivald -juhmus -juhmard /-ahnus -ahnur /-ihnus -ihnur -hooplemine -hoopleja /-taipamatus - pikatoimeline inimene -oma väärikuse eest seisma -võimas relv -kuulujutt - keelt peksma /- solvuma - ebamugavust tekitama -puudutama,riivama
Põhjavesi MarkoEero Kruus Mis on põhjavesi Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Osa põhjaveest liigitatakse mineraalainete suurenenud sisalduse põhjal ka mineraalveeks Mis on põhjavesi? Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Põhjavett uuriv teadusharu on hüdrogeoloogia. Pandivere kõrgustiku põhjavee skeem Põhjavee võtt aastatel 2004 2006
cm) huumusrikastel muldadel, mis põua ajal kergesti läbi kuivavad. Põhjavesi on neil aladel sügaval ning pole väikestele taimedele otseselt kättesaadav. Seepärast kasvavad loometsades ja -kadastikes kuiva- ja lubjalembesed taimed. Puurinne on hõre. Levik: Saaremaa, Loode- ja Põhja-Eesti paealad Puurinde moodustavad harilik mänd, harilikku kuusk, arukask. Põõsarindes kasvavad harilik kadakas, harilik pihlakas, paakspuu, harilik kuslapuu, mage sõstar, kibuvitsad, põõsasmaran. Puhmarinne on liigivaene koosnedes peamiselt leesikast. Rohurinne on üsna liigirikas. Seal leidub kassikäppa, nõmm-liivateed, hobumadarat, verevat kurereha, longus helmikast, lamba-aruheina, lubikat, kevadist seahernest. Sambla- ja samblikurindele on iseloomulikud loodehmik, metsakäharik, lood-jõhvsammal, põdrasamblikud. Põõsasmaran Paakspuu
2) Sademete Hulgast 3) Magevee sissevoolust 4) Ühendusest maailmamerega · Soolane vesi on raskem kui magevesi. Jää on kergem kui vesi. · Riimvesi - Mage ja soolane vesi kihiti, läänemeri on kihiline. · Tsunami - Tekib maaaluste võngete tulemusena. · Tuul - Paneb vee liikuma kuni 300m sügavusel. · Murdlaine - Tekib järsult madalduvas vees. · Hoovus - Vee liikumine maailmameres. Pidev, ühesuunailne ja kindlate omadustega. · Looded - Tõus ja mõõn (tingitud kuu külgetõmbejõust)
Puurinne Esimene metsarinne on puurinne. Puurinde alla kuuluvad kõik puud. Puurinne on kõige kõrgem rinne. Puurinne on näiteks mänd, kuusk, kask, lepp või tamm. Mänd Lepp KuuskTamm Kask Põõsarinne Kasvavad madalkasvulised puud ja põõsad. Põõsarinne võib olla tihe, hõre ning võib ka puududa. Harilik sarapuu Mage sõstar Harilik toomingas Paakspuu Harilik pihlakas Puhmarinne Kasvavad kuni 50 cm kõrgusega puhmad. Puitunud varrega. Maarjasõnajalg Mustikas Kukermari Pohl Kanarbik Rohurinne Kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Rohtunud varrega. Õitsevad ja viljuvad. SinilillJänesekapsas Laanelill Leseleht Ülane Sambla ja Samblikurinne Koosneb sammaldest ja samblikest.
Vee karedus: Loodusik vesi: 1)soolane vesi 2)mineraalvesi 3)mage vesi Pehme vesi  sisaldab vähe Ca- ja Mg-soolasid Kare vesi  sisaldab palju Ca- ja Mg-soolasid a) Püsiv karedus  tingitud CaCl, MgCl, MgSO Kõrvaldamine: 1) pesupulbriga CaCl2 + Na2CO3 -> 2NaCl + CaCO3 (KATLAKIVI) 2) ioniitidega ( tahked ained, seovad vees lahustunud ioone) Kationiit- eraldab lahustunud + ioonid Anioniit- eraldab lahustunud  ioonid 2RNa +Ca+2 -> 2Na+ +R2Ca b) Mööduv karedus  tingitud Ca(HCO3)2, Mg(HCO3)2 Kõrvaldamine: 1) vee keetmine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (katlakivi) + H2O + CO2 2) pesupulbriga Ca(HCO3)2 + Na2CO3 -> NaHCO3 + CaCO3 3)ioniitidega ( tahked ained, seovad vees lahustunud ioone) Kationiit- eraldab lahustunud + iooni...
Övningar till adjektiver 1. Välj rätt adjektiv! (Vali õige om.s.) vackra dåligt stor ny goda kall smal varm trött lång gammal grön a) Thomas är 1.83 m ______ b) Hans mage är ganska ________ c) Det här är en ______bok. Den heter Bibel. d) Jag har en _____väska. e) ,,Impossible" är en ganska ____film. f) Vädret är_________ i dag! (Ilm....) g) Katarina jobbar jätte mycket. Hon är ofta ________ h) Rosor är_____blommor. i) Pepperkakor är__________ j) Carmen Kass är_______ k) Vinter är en________tid. (aeg) l) Daniel har en ___tröja. 2. Skriv rätt synonym! (Kirjuta sobiv sünonüüm e. sama tähendusega sõna
2. Sissejuhatus 3.Veereziim 3.Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre u
Wolfgang Amadeus Mozart ist am 27.Januar in 1756 geboren. Er ist in Salzburg geboren. Wolfgang Amadeus Mozart ist am 5. Dezember in 1791 in Wien gestorben. Mozarts bekannteste Opern Wolfgang Amadeus Mozarts bekannteste und interessanteste Opern sind "Die Zauberflöte" "Idomeneo" und "La finta semplice". Die Fakten Wolfgang Amadeus Mozart starb am Montag dem 5. Dezember in 1791 gegen ein Uhr früh in seinem Haus in Wien. Mage ich die Musik? Ich mag Mozarts Musik nicht, denn es ist zu altmodisch. Aber ich mag PopMusik. Fotos Video http://www.youtube.com/watch?v=-DWxYcYCtA8 Danke für die Aufmerksamkeit!
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFILINE ASEND Kuidas järgmised asendi iseärasused mõjutavad Eesti majandust? 1.Kaugus Euroopa tööstustuumikust on arengule positiivne Eesti on siirdealaks kõrgesti arenenud lääneriikide ja toorainerikka Venemaa vahel -transiidi suur osatähtsus tänu sellele 2.Asend Läänemere ääres · Pääs maailmamerele-soodustab kaubavahetust · Kalandus · Puhkemajandus suvel (jahe kliima takistuseks) 3.Naaberriigid, suhted naaberriikidega · Miinuseks poliitiliselt ebastabiilne ja sageli eesti suhtes negatiivselt meelestatud Venemaa naabrus. · Plussiks kõrgesti arenenud Põhjariikide (Soome, Rootsi) naabrus ja sõbraliku meiega sarnase ajalooga ja sarnase arengutee valinud Läti naabrus. 4.Loodusvarade olemasolu ja kättesaadavus · Miinuseks maavarade vähesus, hoopis puuduvad tööstuslikud tähtsad maavarad nagu metallimaagid ja suure energia sisaldusega energeetil...
MERI Läänemeri Atlandi ookeani sisemeri Palju mereääreid riike Pindala 373 000km² Keskmine sügavus 60m Suurim sügavus 459m Veereziim, liigestus ja hoovused Riimveeline veekogu Suhteliselt mage vesi Jaguneb kolmeks suureks laheks Väga liigestunud rannajoon Ranniku kujutab lainetus Madalad lained Veetased alandavad idatuuled, tõstavad läänetuuled Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest Läänemeri kui ökosüsteem Koduks paljudele organismidele Toiduallikaks veel rohkematele organismidele Biotsönoosi moodustavad peamiselt veetaimed Loomakooslusesse kuuluvad vähesed loomaliigid Erinevate populatsioonide isendid elavad mere erinevates osades
- Kui vihmavesi imbub läbi pinnase ja kivimite, lahustab see väikeses koguses mineraale, kaasa arvatud soolasid ja nende keemilisi komponente. Jõed kannavad maismaalt vett ookeani. Koos veega kantakse merre ka lahustunud aineid. 6. Millest sõltub merevee temperatuur? - Merevee temperatuur sõltub saadud päikesekiirguse hulgast, polaaraladel ei sula jää kunagi, paravöötmes on meri jääs ainult talvel. 7. Kuidas tekivad jäämäed? - Mage vesi jäätub 0 kraadi juures , merevesi -2 C, seega on jää all null kraadi ning seal saavad elada mõned külmataluvad organismid, nn jääkalad, vetikad. Polaaraladel asuv lumi moodustab aastate.jooksul liustikud ja need hakkavad oma raskuse ja maapinna kallaku tõttu liikuma. 8. Kuidas tekivad hoovused? Näita hoovuste liikumist kaardil. - Püsivalt samas suunas puhuvad tuuled lükkavad maailmaere vee liikuma, nii tekivad ookeanides hoovused. 9. Mis põhjustab tõusu ja mõõna
Usside võrdlus Nimed: .......................................................................................... ............. Loo oma kettale kaust bioloogia ja salvesta tabel sinna pealkirjaga ,,Ussid" ümaruss rõnguss Liikide arv 80 tuhat kuni üle 15 000 miljon liiki Elupaik mage- ja miasma, merevees kui mageveekog ka maismaal us ja meres Kehakuju pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ...
kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, mblaid, kaksikhambaid jt. naatja mets-harakputk. · Põõsarinne on samuti liigirikas. · Puurinne on liigirikas. Valitsevad Alustaimestikus kasvab palju nõudlikke taimeliike, sealhulgas põõsastest harilik laialehised puuliigid: harilik tamm, sarapuu, mage sõstar, harilik kuslapuu. harilik pärn, valgepöök, harilik Veel leidub harilikku türnpuud, vaher, harilik saar, harilik jalakas. paakspuud, harilikku lodjapuud. Lisaks leidub Metsaservas kasvavad harilik toomingas , harilik pihlakas ja viirpuu. veel arukaske, harilikku haaba ja harilikku kuuske. Lõpp
Miks meri on soolane? HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% Merevee Soolsus Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Mere soolsust mõjuatvad: sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga Kõige soolasem meri Punane meri Sooja vee suur aurustumine on muutnud Punase mere üheks maailma kõige soolasemaks mereks, kus ühe liitri vee kohta tuleb 38-42 grammi soola (kuid tuleb meelde Surnumeri, et see ei ole mitte meri, vaid järv). Pilt Click to edit Master text styles Second level T...
Kastikuloo (kl) Muld- huumushorisont on tüsedam kui leesikaloo tüübis (10-30cm). Esinevad õhukesed paepealsed (Kh'') või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad. Muld kõrge huumusesisaldusega. Puistud- peam esinevad männikud; männi-kuuse segapuistud (kuused kannatavad juurepessu all); III-IV boniteet; esineb ka kaske ja tamme, kuid nende kasv on aeglasem ja nad on enamasti kõveratüvelised. Alusmets- domineerivad sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuud, tuhkpuud, mage sõstart, paakspuud. Alustaimestik- valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein, lubikas. Esinevad saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis, moodustavad 2,7% kõikidest kkt-st. 1.2 Nõmmemetsad- asuvad toitainetevaestel liivmuldadel. Peamisteks puude kasvu piiravateks teguriteks on vee ja toitainete puudus. Esinevad en leedemullad (L). Sambliku kasvukohatüüp (sm) Nõmmemetsadele kõige iseloomulikum; asuvad mitmesuguse päritoluga liivadel, kõrgematel
Vetikad Tallus  vetikate keha Kõik vetikad fotosünteesivad. Neil on kloroplastid (kollased, punased, rohelised). Jaotuvad: 1)Mikroskoopilised (üherakulised) 2)Makroskoopilised (lehtadru) Paljunevad talluse tükikeste või eoste abil. Üherakulised rohevetikad: 1) Koppvetikas ---- eoste abil 2) Klorella ------eoste abil 3) Pleurokokk ----------- pooldumise teel, ei taha vett 4) Kerasviburlane ------- pooldub Pleurokokke päris vees ei kohtagi, nad on kohastunud eluks õhu käes. Kui pleurokokk vette panna, siis ta koguni hukkub. Nii leidub neid kivimüüridel, niisketel vundamentidel ja mujal, kus on piisavalt õhku, niiskust ja valgust. Kõige tavalisemaks kasvukohaks pleurokokkidele on aga vanad puud nii metsas kui ka linnaparkides. Hulkraksed: 1) Keermikvetikas - vabalt hõljuv vetikas...nendega saab ilma ennustada. 2) Vesijuus - kinnit...
1) Eeltuumused- on tuumata rakud, Päristuumused- on tuumaga rakud(teistel organismides), 2) Organismide 5 riiki: Bakterid,algloomad,seened,taimed,loomad 3) Elu tunnused:rakkude ehitus, kasv, areng, ainevahetus, paljunemine, erutuvus 7) Mis on tallus:lihtsa ehitusega , organiteks eristumata keha 8) Vetikate elupaigad: mage- merevees, niiskes mullas, puudel, majaseintel Paljunemine: eostega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 9) Vetikate tähtsus looduses ja kasutus: tähtsus: toiduks loomadele, toodavad hapniku , kaitsevad ja pakuvad varju veeloomadele. Kasutus: toiduks, toidulisandite ja kosmeetika valmistamine, väetisena, valmistatakse loomasööta. 11) Sammalde elupaigad: maa peal, kividel, puudel, vees Paljunemine: eostega ja keha tükikestega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 12) Turba kasutus: kütteks, taimekasvatuses 13) Sammalde loosuslik tähtsus: aitavad hoida atmasfääri hapniku taset, vähendavad jõgede veet...
sügavamad veekihid suurema soolsusega. Läänemeri ongi suurim riimveeline veekogu maailmas. Läänemerre jõudnud soolane vesi seguneb jõgede toodud ja sademest pärineva mageveega ja muutub järkjärgult magedamaks. Põhjameres on vee soolasisaldus 34 g/l kohta, Taani väinades ainult 20 g/l, ava- Läänemeres langeb soolsus kirde suunas kuni 6 g/l ja lahed on juba üsna magedad. Lahesoppides, Peterburi ja Oulu juures on vesi juba peaaegu mage, sisaldades vaid 1-2 g soola liitri kohta. Seda vett kõlbaks isegi juua, kui ta oleks puhas. Eesti rannikul on merevesi kõige soolasem Saaremaast läänes (6,5-7 0/00). Peaaegu sama soolased on Väinameri ja Riia laht. Soome lahe vesi on märgatavalt magedam. Eestist lõuna pool on merevesi palju soolasem. Läänemere süvikute vesi meenub vaid Põhjamerest tulevate korrapäraste sissevoolude mõjul
rannikult ja laevadelt. Läänemere kaitse. (1974) HELCOM. Tegeleb läänemere kaitsega. Läänemeri on viimastel aastatel vähem reostunud kui varem. Suurim reostaja on siiani Peterburgi linn. Läänemeri on kergesti reostuv sest ta on väike ja madal, veevahetus on aeglane. Läänemerel kehtivad kalapüügi kvoodid , et oleks tagatud kalavarude piisav uuenemine. 1975 . a RAMSARI konvensioon. Tegeleb märgalade kaitsega , eelkõige veelindude kaitsega. Märgalad on sood , madalad mage veekogud, madalad mere lahed. (Endla looduskaitse ala).
sissesuubuvad jõed mis toovad omadega kaasa palju saastet mis on sinna ladestatud mandril. Suuremad jõed mis Läänemerre suubuvad on: Daugava,Nemunas, Wista,Pärnu, Neeva ja Oder.Suurim neist on Neeva, mis suubub Läänemerre Venemalt,samuti on Neeval kõige suurem vooluhulk ja toob Läänemerre ka kõige rohkem saastet. Läänemeri on liigivaene kuid isendite rohke, liikidevaene sellepärast, et mageveeliikide jaoks on liiga soolane ja ookeanliikide jaoks liiga mage. Põhilisteks püügikala liikideks on räim, kilu, tursk ja lest. Kuid vahest on siia ära eksinud ka mõned haruldasemad ja Läänemerele mittesobivad liigi nt. on hiljuti nähtud Tallinna lahes Valge-koon delfiini ja on mitmeid juhtumeid kui on nähtud pringlit. Läänemeri ongi keskmise soolsusega e. priimveeline. Alates Taani väinadest Soome- ja Põhja lahe poole liikudes langeb soolsuse tase massiliselt. Läänemere suurimad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn ja Saaremaa
2. Mitu miljonit inimest elab vee puuduses? (Aafrikas elab 345 miljonit inimest, nii et neil ei ole juurdepääsu veele. 3.4 miljonit inimest sureb iga aasta vee probleemidega seotud haigustesse, see on peaaegu terve Los Angelase linn. Ning 780 miljonil inimesel puudub juurdepääs puhtala joogi veele.) 3. Miks on vaja vett kokkuhoidlikult säästa. (sest vee puhastamine on kallis ja aeganõudev töö. Maakerast ligikaudu 70% katab vesi, kuid sellest ainult 3% on mage vesi ning sellestki enamus on igijää) 4. Mitu protsenti koosneb inimene veest (70%) 5. Nimetage 5 jooki mida ei tasuks juua vedeliku saamise otstarbel. (kohvi, sisaldab kofeiini, energiajoogid, kofeiin ja suhkrud, piim, limonaadid, mahlad) 6. Millistes olektes võib vett leida? (gaasilise-veeaur, vedela-vesi ise ja tahkena- jää) 7. Tänasel päeval sureb veega seotud haigustesse iga sekund 21 last, kõigest mõni aasta tagasi oli see arv 15 last sekundis
Järved Järved Maailma kümme suurimat järve: Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. · Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee · Michigani järv vihmaveest ja lumesulamisveest. · Araali meri Ka jõed ja ojad toovad · Tanganjika järv järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid ...
pilv, pilves vesi kondenseerub  läheb vedelasse olekusse- sajab alla ja hakkab uuesti pihta) B) Suur veeringe  atmosfäär + hüdrosfäär + litosfäär ( väikesele veeringele lisandub maismaa  vesi aurub, tekib pilv, pilvest sajab vihm maismaa peale, kus see kas imbub põhjavette, jäätub, voolab vms nii et kunagi jõuab tagasi vette ja ring hakkab jälle otsast peale) Vee jaotus Maal: - 97% soolane ( 1l vees 35g soola ehk 35 promilli ) - 3% mage ( sellest pinnavesi 77.8% ja põhjavesi 22% ) Maailmameri - 71% Maakera pindalast Ookeanid Maal: - Põhja-Jäämeri 4%, India ookean 22%, Atlandi ookean 24% ja Vaikne ookean 50% - saab enamuse Maale tulevast soojuskiirgusest - peamine soojuse vastuvõtja ja koguja (sest soojus saab talletuta ka sügavale vette) - üks olulisemaid soojusbilansi mõjutajaid ( 17% Maale tulevast energiast kulub aurumisele )
miinimumidega.Vooluhulga muutumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes. lamm- üleujutustasandik on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Koosneb jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Põhjavesi e. maapinnaalune vesi e. maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. mod. peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Pinnavesi- mod. Maa pinda kattev vesi.Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. filtratsioon- millegi eraldamine või liikumine mingis keskkonnas.Vedeliku või gaasi liikumine looduslikus poorses keskkonnas, nt pinnases. mineraalvesi- vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees.
savised), puudeks on kuused, männid, haavad, tammed, arukased, põõsasteks on sarapuu, pihlakas, pajupuu, rohttaimede alla kuuluvad mustikas, samblikud, ussilakk, madarad, võsaülane, jänesesalat, laanelill, mailane, sinilill, nurmenukk. 4) Salumets  muldadeks on leostunud mullad (viljakad, huumusrikkad, toitaineterikkad, hea veevarustusega), puudeks on tammed, pärnad, vahtrad, jalakad, arukased, haavad, kuused, põõsasteks on sarapuu, mage sõstar, kuslapuu, türnpuu, toomingas, viirpuu, pihlakas, rohttaimede alla kuuluvad putked, kuldnõges, sinilill, võsaülane, jänesekapsas, naat, kopsurohi. 5) Lammimets  muldadeks on gleimullad ja lammimullad (huumusrikkad, mineraalaineterikkad, lämmastiku sisaldusega, puudeks on tammed, lepad, kuused, sookased, sanglepad, põõsasteks on toomingas, näsiniin, kuslapuu, lodjapuu, paakspuu,
rajatud palju kuurorte, näiteks Vichy Prantsusmaal ja Karlovy Vary Tsehhis. o Geisrid on perioodiliselt purskuvad kuumavee- ja aurujugadega allikad. Geisrid on kõige enam levinud Islandil, kuid neid leidub ka Põhja-Ameerikas Yellowstone'i rahvuspargis, Uus-Meremaal ja Kamtsatkal. o Vesi satub maapõues nõgusalt lasuvate vettpidavate kivimikihtide vahele ja sinna tuleb kõrvalt vett üha juurde ning põhjavesi satub surve alla. o Kõrbes olevad kohad, kus mage põhjavesi on kättesaadav. Seal kasvab enamasti palju taimi.
Kuldsõstar pärineb PõhjaAmeerikast. Euroopasse jõudis kuldsõstar 1806.aastal. Kuldsõstar jaguneb kolmeks : 1. Ribes aureum var. Aureum  levinud enamjaolt Lääne pool . 2. Ribes aureum var. Gracillium  levinud California osariigis ( enamasti mere ääres ) 3. Ribes aureum var. Villosum  levinud kesk ja kirdepõhja osas . Sõstarde perekonda kuulub enam kui 100 liiki . Eestis kasvab neist peamiselt 5 : must, harilik ehk punane, karvane, mage ja kuldsõstar . Välimus : Vanematel okstel on koor hallikaspruun , noored oksad on peened , pruunikad ja lühikarvased . Lehtedeks on sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed, mis on 35 tömpja hõlmaga ja kuni 5 cm pikad . Lehed on helerohelised ja ripsmeliselt jämedalt saagja servaga . Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks . Kuldsõstar õitseb mais .Õied on kollased või oranzid ning paiknevad 515 kaupa kuni 7 cm pikkustes rippuvates kobarates . Õied lõhnavad meeldivalt
Mereline kliima: jahedam ja kuivem Mandriline kliima: vihmasem ja soojem Läänemere reostuvuse põhjused: Väike veevahetus, suur laevaliiklus ja suured tööstusriigid. Kuidas mõjutavad tormid? Tuuakse soolast vett, värsket vett ja segatakse vett. Elustikule on see hea, kuna tuleb soolasemat vett, mis lisab hapnikku. Läänemere mittesoolsuse põhjused: Palju sademeid ja siis aurumine on väike, väike veevahetus ja jõgesid on palju. Riimveelisus  vesi ei ole mage ega soolane Eesti turismipiirkond talvel on Otepää, kuna seal on palju lund ja lumekate püsib kaua. ( käiakse suusatamas)
-Keskmisel talvel jäätuvad lahed ja osaliselt avamere rannik -täielikult külmub meri vaid paar korda saja aasta jooksul Madala soolsuse põhjused Madala solduse põhjused on : -jõed toovad palju magevett veevahetus ookeaniga on aeglnae -sademete hulk ületab aurumise Länemere sooldus -Pindmise vee soolsus on Lõuna Läänemeres lausa 20 promilli -soolsus väheneb 6 pomillini Läänemere põhja osas -Jõesuudme aladel on vesi peaaegu mage Läänemere osad -Läänemeri on põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu -Suuremad lahed on põhjalaht , Soome laht ja Liivilaht -Suuremad saared on Ahvenamaa, Bornholm, gotland, rügen , hiiumaa ja Saaremaa
16. Õlg  en axel | axeln | axlar | axlarna 17. Käsivars  en arm | armen | armar | armarna 18. Küünarnukk  en armbåge | armbågen | armbågar | armbågarna 19. Ranne  en handled | handleden | handleder | handlederna 20. Käelaba  en hand | handen | händer | händerna 21. Sõrm  ett finger | fingret | fingrar | fingrarna 22. Rind  ett bröst | bröstet | bröst | brösten 23. Talje  en midja | midjen | midjor | midjorna 24. Kõht  en mage | magen | magar | magarna 25. Selg  en rygg | ryggen | ryggar | ryggarna 26. Tagumik  en stjärt | stjärten | stjärtar | stjärtarna 27. Suguelund  ett könsorgan | könsorganet | könsorgan | könsorganen 28. Jalg  ett ben | benet | ben | benen 29. Reis  ett lår | låret | lår | låren 30. Põlv  ett knä | knät | knän | knäna 31. Sääremari  en vad | vaden | vader | vaderna 32. Jalalaba  en fot | foten | fötter | fötterna 33
4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. 3 Veereziim Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva,
Läänemeri on Taani väinade kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemere ääres asub mitmeid riike, need on: Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Läti, Leedu, Venemaa, Poola ja Saksamaa. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere keskmine sügavus on 52m ning suurim 459m (Landsorti sügavik). 2.2 Veereziim Läänemerd peetakse maailma suurimaks riimveeliseks veekoguks  tekib jõe- ja merevee segunemisel. Läänemere vesi on suhteliselt mage, soolsus on keskmiselt 10...15 promilli. Läänemeri on selgepiiriliselt kihistunud madala soolsusega üla- ja suhtelistelt suure soolsusega süvakihiks. Soolsus on madal, kuna sinna suubub arvukalt jõgesid, niiske kliima tõttu sajab pinnale rohkem vett, kui ära aurab, ning soolasemat vett Läänemerre lihtsalt ei pääse. Ookeanivesi, soolsusega 30...35 promilli, seguneb Kattegatis Läänemere magedama veega ning seetõttu ei pääse Läänemerre soolast ookeanivett. Läänemere veereziimi
· 4,5% veeaur atmosfääris VEERINGE · Vesi on maakeral pidevas liikumises ja moodustab veeringe. · Veeringe on pidev ja korduv liikumine Maa põhilistes sfäärides ja nende vahel. VEERINGE · Väike veeringe- vesi aurustub merepinnalt ning langeb sinna ka tagasi. 81% vihmast sajab ookeanide ja merede kohal. · Suur veeringe- merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. MAGE VESI · Puhas vesi on hinnaline loodusvara, mida peab kaitsma · Kasutatavat magedat vett saadakse jõgedest, järvedest ja põhjaveekihtidest. · Paljudes maakera piirkondades valitseb suur veepuudus. · 25% inimkonnastkannatab veepuuduse käes. · Mageda vee tarbimine jaguneb põhiliselt kolmeks: 1. Põllumajandus 90% 2. Tööstus 7% 3. Inimene igapäevaelus 3%
tasakaalu säilimisel on märksa mitmekülgsem, hakati konventsiooni rakendamisel pöörama üha enam tähelepanu märgalade kui elukeskkonna kaitsele. Konventsiooni kohaselt loetakse märgaladeks soid (olgu need siis looduslikud või kunstlikult rajatud), merealasid (mille sügavus ei ületa kuut meetrit) ning teisi veealasid olenemata sellest, kas need on alalised või ajutised, seisu, voolu, mage, riim või soolaseveelised. Konventsiooniga on tänaseks liitunud 158 osapoolt, teiste hulgas ka Eesti (1993. aastal), ja rahvusvaheliste märgalade nimekirjas on 1828 ala kogupindalaga 169 000 000 hektari.Konventsiooni rakendamise peamine eeldus on alade kaitsekorralduskavade koostamine. Praeguseks on kaitsekorralduskavad olemas Matsalu ja AlamPedja looduskaitsealadel ning Soomaa rahvuspargil.Kuna Eestis on Ramsari konventsiooni nõuetele vastavaid väärtuslikke
kustutama.Päevapikkuse muutus mõjutab ahvena toitumiskorda 6.Kahanev populatsioon Ahvena populatsiooniarvukus sõltub väljapüügist,omakorda hoovustest,tuultest,püügivõimalus test ja kudemisperioodidest.Ahvena arvukus on vähenenud,kuna tugeva põlvkonna puudumine ja intensiivse püügi suurenemine. 7. 2.kaitsekategooria Arvukus väheneb. Leviku vähenemine ülekasutamise,elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel 8.Ökosüsteem Järv ,jõgi Elab mitmetes mage -ja riimveelistes veekogudes 9.Liigi arvukuse regulatsioon Troofiline tase reguleerib arvukust.Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatu olla. Näide:Zooplankton reguleerib ahvena arvukust.Kui zooplankton hävitab taimestiku, tekkib toidupuudus,arvukus väheneb.See võimaldab ahvenal areneda ja taastuda. 10.Toiduahelad Zooplankton - Fütoplankton  koger  ahven Rohevetikas  vesikirp  ahven - haug - saarmas 11.Kokkuvõte
Veepuudus Nimi, klass Tallinn 2008 Veepuudus on... · ... ebapiisav kogus magevett joogi tarbeks. · Kuigi Maast on kolm neljandikku kaetud veega, on vaid tühine osa sellest mage vesi. · Kogu maailma veevarust on ainult alla 1% joogikõlbulik Veepuudust esineb... · PõhjaAafrika riikides · LähisIda riikides · Mehhikos · Pakistanis · LõunaAafrikas · Hiinas · Indias Veepuudus piirkonniti Põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades · Naftareostus
....................................................................................................................... 2 .......................................................................................................2 ...........................................................................................................................3 .......................................................................................................4 ..................................................................................4 ......................................................................................................5 ........................................................................................................6 ......................................................................................................................8 .......................................................
kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. · Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigi LÄÄNEMERE LOOMASTIK · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp, liiva-uurikkarp jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit TURSK · Elab merepõhja lähedal · Kasvab kuni 110cm pikkuseks · Toitub kaladest, selgroogsetest MIS OHUSTAB LÄÄNEMERD JA KUIDAS SEDA KAITSTA? · Läänemeri on ainulaadne, aga väga saastunud meri.
· Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. · Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), liivauurikkarp (Mya arenaria) jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid · Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud[4]. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti
Looded on Läänemeres alla 10 cm, lainekõrgus 1-2 m. Läänemere põhjataimestik on liigivaene  vetikatest esinevad sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetiktaimi. Iseloomulikuks põhjataimeks on pruunvetikas põisadru. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis on töönduslikult oluline. Õistaimedest on iseloomulikud meriheina perekonna liigid. Loomastik on isenditerohke, ent liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane, ookeaniliikide jaoks aga liiga mage. On arvukalt karpe. Püügikaludeks on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Tähtsamateks võõrliikideks on Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom), karbiline Mytilopsis leucophaeata, vesikirbuline Cercopagis pengoi, kümnejalaline Palaemon elegans, kirpvähiline Gammarus tigrinus, vaguviburvetikas Prorocentrum minimum.
Vetikad Kontrolltöö küsimused ja vastused 1) Milline on vetikate tähtsus inimestele? · Vetikaid kasutatakse toiduks · Adrut kasutatakse väetisena · Vetikaid kasutatakse kosmeetikatoodete valmistamisel · Vetikatest valmistatakse toidulisandeid 2) Kuidas saab vetikate abil hinnata veekogu puhtust? Puhtas vees on toitainete sisaldus enam-vähem ühesugune aasta läbi, see tähendab et vesi on puhas. Mida rohkem on vees vetikaid, seda toitaineterikkam ja puhtam on vesi. 3) Koosta neljalüliline toiduahel järgmistest organismidest: haug, ahvena maim, klorella (vetikas), vesikirp Klorella -> vesikirp -> ahvena maim -> haug 4) Koosta tabel rohevetikate, punavetikate ja pruunvetikate sarnasuste ja erinevuste kohta. Vetikad Sarnasused Erinevused Rohevetikad Kõik elava...
on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Pruunvetikad · Pruunvetikad on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 1500Â2000 liiki. Ãœks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres. Punavetikad · Punavetikad on punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass. Suur osa punavetikaid on hulkraksed. Neid võib leida nii mage kui merevees. Punavetikaid on erinevate allikate järgi teada 4000 kuni 10 000 liiki. Läänemere taimestik · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini, 17 rohe, 5 mänd, 17 pruun ja 16 taksonit punavetiktaimi. · Ãœks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru . Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
