(3p) 1. Membraaniga ümbritsetud mahuti raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid a) Rakukest b) Vakuool c) Kloroplast d) Lüsosoom 2) Seeneniidistik ehk a) Mükoriisa b) Hüüf c) Mütseel d) Plasmodesm 3) Seeneniidistikust ja taimejuurest moodustunud sümbioos a) Hüüf b) Mütseel c) Mükoriisa d) Viljakeha 2. Nimeta 3 seeneraku sarnasust loomarakuga. (3p) 3. Millise organelli ülesannetega on tegu: Ainete transport, tugi ja tugevus, tagab püstise asendi, kaitseb siserõhu ja turgori eest? (1p) 4. Millised rakuosad on taimedele ainuomased? (3p) 5. Kirjuta mõiste definitsiooni taha sobiva mõiste täht. (4p) 1) Organismid, mis saavad energiat surnud organismide lagundamisest 2) Organismid, kellel puudub membraaniga ümbritsetud rakutuum 3) Plastiidid, kus toimub fotosüntees 4) Punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid
Taimerakk, bakterid ja seened Bakterid kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Baktereid uurivat teadusharu nimetatakse bakterioloogiaks. 1.puudub membraaniga piiratletud rakutuum. *eeltuumad *kest *väikesed *üherakulised *limakapsel *vaid üks kromosoom *kuju on väga erinev *spoorid Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni. · taimerakul on suur membraaniga ümbritsetud tsentraalvakuool, mille üks tähtsamaid ülesandeid on turgori hoidmine, mitmete varuainete säilitamine ja kasutute organellide ja valkude lagundamine · taimerakku katab tselluloosist või hemitselluloosist rakukest · kõrvuti asetsevaid taimerakke ühendab plasodesm · taimerakul on plastiidid, millest tähtsaimad on kloroplastid Seened on üks eukarüootsete or...
Eluslooduses eristatakse kuut liiki Eeltuumne- -Puudub tuum -Ahelbakterid · Paljunevad pooldudes · Üherakulised · Aeroob -Bakterid · Erineva kujuga · Sisaldavad ribosoome · Moodustavad poore · Omavad rakukesta Päristuumne -Tuum olemas ----- Päristuumsed -Protistid · Üherakulised · Autotroofid · Vetikad · Hetrotroofid · Limaseened · algloomad -Seened · Paljunevad eostega · Liikumisvõimeta · Sarnane loomarakuga · Omab rakukesta -Taimed · Piiratud liikumisvõime · Paljunevad vegetatiivselt,suguliselt Loomad · Liikumisvõimelised · Ei oma rakukesta · Pajunevad suguliselt sugurakkude abil Kõigusoojased/Püsisoojased Kõigusoojaste ainevahetus e isaärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida. Sõltub ümbritsevast temperatuurist-kahepaiksed Pärilikkus -Pärilikkus järglased sarnanevad oma vanematele -Pärilikkuse kandjateks on geenid , mis paiknevad kromosoomides
Rakud Rakuteooria põhiseisukohad: 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega 2. Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid. Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei kuulu kumbagi rühma. (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) Loomaraku ehitus ja talitlus Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja ...
RAKU EHITUS Kordamine 1. Teada mõisteid: Eukarüoot ehk päristuumsed on organismid, kelle rakud on päristuumset tüüpi. Prokarüoot- on eeltuumne rakk. Organell- on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga Kude -ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude ja rakuvaheaine kogum fagotsüntoos- on õgirakkude toimimine organismi kaitsjana pinotsütoos- Vedelike aktiivne omandamine ümbritsevast keskkonnast teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda[ kromosoom-koosneb DNA-s ja valkudest geen- kromosoonis olev DNA lõik, mis sisaldab infot ühe valgu või RNA molekuli sünteesimiseks turgor- on taimeraku siserõhk hüüf ehk seeneniit- on seene tallust mo...
Valgulised fibrellid on võimelised kokku tõmbuma ja lõtvuma. Võimaldavad rakul kuju muuta ja paigutada ümber organelle tsütoplasmas. Tsütoskelett moodustab raku tuuma läheduses tihenenud piirkondi valgulisi torukesi ehk mikrotuubuleid- tsentrosoomi. Valgulised mikrotuublid moodustavad kaks kimpu ehk tsentrioole. Tsentrosoomi ülesandeks on raku jagunemisel jagada täpselt ära tuuma materjal (kromosoomid) TAIMERAKK Eukarüoodsed rakud. Ehituslikult on taimerakul rohkesti sarnasusi loomarakuga. Tuum on membraaniga eraldatud. Sama: mõlemat rakku ümbritseb rakumembraan, tsütoplasma, rakutuum, organellid ja nende ülesanded. taimerakus ei ole tsütoskeletti. Taimerakul erineb rakukest, vakuoolid, plastiidid ning plasmodesmid (poorid). * Plasmodesmid- plasma poorid, mis ühendavad rakkude kestasid ehk võimaldavad ainete liikumist ühest rakust teise. * Rakukest- jäik. Moodustub polüsahhariididest, nt tselluloos, ligniin, pektiin.
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Üldbioloogia eksamiprogramm. Kõikide elusorganismide ühised tunnused. 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed. Aatom - molekul(vesi) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond - perekond liik Bioloogia teadusharud. Valge bioloogia: Molekulaarbioloogia - uurib elu molekulaarsel tasemel · Rakubioloogia · Histoloogia - koeõpetus · Anatoomia · Füsioloogia Geneetika - organismide pärilikkuse muutlikkuse ja arenemise seaduspärasusi. Molekulaargeneetika - uurib pärilikkuse molekulaarseid aluseid Evolutsiooniõpetus Paleontoloogia uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistunu...
Neid või vastupidi sisaldada lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse ning see kaitseb loomad PLASTIIDID:on sünteesivad. Jagunevad leukoplastideks, kloroplastideks ning kromoplastideks. RAKUKEST: koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. Ülesanneteks on taime kaitsmine ning püstihoidmine n Tagamine. 31. Millised erinevused ja sarnasused on seenerakul taime- ja loomarakuga võrreldes? Sarnasused: nende tsütoplasmas paikneb 1 või mitu rakutuuma. Vaatamata seente suurele mitmekesisusele, on nad kõik he Fid ning seetõttu kasutavad eluks vajaliku energia saamiseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Enamik seentest on hukraksed organismid. Tsütoplasmas on samad organellid, mis esinevad ka loomaraku ehituses. Seene Ka päristuumsetele rakkudele iseloomulikud tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ning lüsosoomid.
Mitokondrid rakuhingamine ATP süntees. Tsütoskelett raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsentrosoom koosneb 2 tsentrioolist, paikneb rakutuuma lähedal, need osalevad kromosoomide jaotamises tütarrakkude vahel. Kõik rakuorganellid täidavad kindlat ülesannet, mis tagab raku talitluse. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Seega iga organell omab rakus väga suurt tähtsust. 3) Võrrelge bakteri-, seene- ja taimerakku loomarakuga (tooge välja 2 erinevust ja 2 sarnasust). Bakterirakk: Eeltuumne organism puudub rakutuum. Ei sisalda eukarüootstele rakkudele omaseid membraanseid organelle. Taimerakk: Taimerakku ümbritseb rakukest, mis koosneb tselluloosist. Taimerakus esinevad plastiidid, keskvakuoolid. Seenerakk: neid on nii üherakulisi kui ka hulkrakseid. Seenerakul on kest, mis koosneb kitiinist Sarnasused: kuigi bakterirakul puudub rakutuum, on neil siiski olemas tuumaaine, mis teistel on ümbritsetud rakutuumaga
- Ümbritsetud kahe membraaniga 1) Välismembraan on silu, kattefunktsiooniga 2) Sisemembraan on kurruline - Toimub rakuhingamine, glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia ja tekib süsihappegaas ja vesi Tsütoskelett - Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur - Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks - Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise Taimerakk Tal on kõik loomarakuga samad organellid, + 3 iseärasust Rakukest Koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist - Toimub ainevahetus - Kaitse - Annavad kuju ja tugevuse Rakukestas on kanalid, mille kaudu on naaberrakud ühenduses Vakuool - Vee reservuaar - Kindlustavad raku siserõhu - Nooremate rakude vakuoolides on toiteained - Vananenud rakkudes on jääkained - Toimuvad lõhustumisprotsessid Plastiidid Kahemembraansed organellid. Proplastiidid on plastiidide eellased Kloroplastid
Prokarüootse raku rakukatted, nende tähtsus. Tsütoplasma ja organoidid. Replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni ja geeniregulatsiooni omapära. 29. Fotosüntees, kemosüntees, aeroobsus, anaeroobsus, autotroofid, heterotroofid - nimetatud mõistete seostamine organismidega. 30. Taimerakk. Rakukest, selle ülesanded, koostis, tekkimine. Plastiidid, nende tüübid, ülesanded, kloroplastid, teiste organellide omapära võrreldes loomarakuga. 31. Organismide viie riigi süsteem. Olulisemad võrdluspunktid prokarüootide ja eukarüootide vahel. 32. Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Protistide iseloomustus ja näiteid. 33. Referaatides käsitletud teemad. 34. Loenguslaidide joonised ja fotod.
säilitamine. Samuti aitab see kaasa raku paljunemisele. 37. Milliseid rakke ümbritseb rakukest. Taime- ja seenerakku. 38. Eukarüootide liigid ja nende peamised tunnused. Eukarüoodid on loomad, taimed, seened ja protistid. Neil on selgesti eristunud tuum ja teised membraansed organellid (tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid, mitokondrid, galgi kompleksning tsütoskelett. Rakkude läbimõõt jääb vahemikku 10-100 µm 39. Taimeraku ehitus Taimerakk on eukarüootne ja võrreldes loomarakuga on talmõnevõrra teistsugused organellid. Ainult taimerakule omased organellid on a) plastiidid, mis jagunevad kloro-, kromo- ja leukoplastideks. Klorolplastis toimub fotosüntees. Kromoplast sisaldab karotenoide ja muudab taime viljad, lehed jaõied värviliseks. Leukoplast on värvusetu ja selle ülesandeks on varuaine tärklise talletamine. b)tsentraalvakuoolid – peamine ülesanne on vee säilitamine, samuti kindlustab see
nende kohta näiteid; 8) suhtub taimedesse kui elusorganismidesse vastutustundlikult. Õppesisu: Taimede peamised ehituslikud ja talitluslikud erinevused võrreldes selgroogsete loomadega. Õis-, paljasseemne-, sõnajalg- ja sammaltaimede ning vetikate välisehituse põhijooned. Taimede osa looduses ja inimtegevuses. Taimede uurimise ja kasvatamisega seotud elukutsed. Eri taimerühmadele iseloomuliku paljunemise, kasvukoha ja leviku võrdlus. Taimeraku võrdlus loomarakuga. Taime- ja loomaraku peamiste osade ehitus ning talitlus. Õistaimede organite ehituse ja talitluse kooskõla. Fotosünteesi üldine kulg, selle tähtsus ja seos hingamisega. Tõusev ja laskuv vool taimedes. Suguline ja mittesuguline paljunemine, putuk- ja tuultolmlejate taimede võrdlus, taimede kohastumus levimiseks, sh loom- ja tuulleviks. Seemnete idanemiseks ja taimede arenguks vajalikud tingimused.
Konsentr lahustunud aine molekulid membraani 1l küljel 18. Eukarüootses geenis esinevad kõik järgnevalt toodud piirkonnad välja arvatud operaator 19. Milline järgnevatest väidetest on vale? RNA polümeraas seostub geeni operaator piirkonnaga 20. Eukarüootides on aktiivne transkriptsioon seotud ainult eukromatiiniga 21. Rakus esinevad järgmised molekulid ja struktuurid: ensüümid, DNA, ribosoomid, rakumembraan, mitokondrid. tegemist võiks olla loomarakuga, mitte taimerakuga 22. Antibiootikum klooramfenikool pärsib valgu sünteesi prokarüootides 23. Kõik järgnev kehtib prokarüootide kohta, välja arvatud tähtsaimad fotosünteesijad 24. Et transportida hapniku molekuli tekkimisega toimunud vee fotooksüdatsioonil vabanenud elektronid fotosünteetilises ETA-s NADP-le, on vaja 8 kvanti 25. Signaali äratundev kompleks (SRP) valgu liikumisel läbi translookoni seostub (sünteesiva
1. Taimeraku ehitus, tema osade ülesanded . Taimeraku võrdlus looma-, seene- ja bakterirakuga. Plastiidide tüübid ja nende ülesanded. TAIMERAKU EHITUS. Taimerakku ümbritseb rakumembraan, mis sarnaneb imeõhukese kilega. Rakumembraan on kõide organismide rakkudel. Kuid taimerakku katab lisaks sellele rakukest. See anab taimerakule tugevuse ja kindla kuju. Noorte taimerakkude kestad koosnevad peamiselt selluloosist. Rakukestas ja rakumembraanis on poorid, mille kaudu on naaberrakud omavahel ühenduses. Raku sees paikneb rakutuum, mis sisaldab pärilikkusainet, mis on raku elutegevuse juhtimiseks vajalik info. Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Kõige olulisemad on rakutuumas kromosoomid, mis säilitavad ja kannavad edasi infot organismi pärilike tunnuste kohta. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Selles paiknevad mitmesugused rakuosad, mis täidavad erinevaid ülesandeid. Taimerakkudele on iseloomulikud vakuoolid õhukese me...
ka põhiaineks ehk maatriksiks). Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tihedamat väliskihti, kus paikneb tihe aktiinifilamentide võrgustik, nimetatakse kortikaalseks tsütoplasmaks. Taimerakkude kaks põhilist ehituslikku ja talitluslikku erinevust, võrrelduna loomarakuga, on tingitud mitmesuguste plastiidide ja jäiga rakukesta olemasolust. Samas tuleb aga märkida, et rakkude põhilised eluavaldused -- DNA replikatsioon, samuti valgusüntees ning membraanide ehitus on nii taime- kui ka loomarakkudel ühesugused. 1.1. Membraanstruktuurid Membraanstruktuurid võivad koosneda ühest või kahest membraanist. Kahe membraaniga ümbritsetud organellideks on plastiidid, mitokondrid ja tuum, kõik nimetatud organellid sisaldavad suuremal või vähemal määral DNA-d.
I.1.Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse ja koosesinemise kaudu. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil.Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on ...
b) ksüleem - juhib vett ja selles lahustunud ioone. Taimerakk erineb eelkõige loomarakust: a) võime poolest siduda süsihappegaasi fotosünteesi käigus, kasutades valgusenergiat; b)jäiga rakukesta olemasolu, mis takistab neil sellist laadi liikumisi, mis on iseloomulikud loomsetele organismidele. Taimed on seetõttu istuva eluviisiga. Samas tuleb tõdeda, et DNA replikatsioon, valkude süntees ja membraanide ehitus on sarnane loomarakuga (kui mitte ühesugune). Erinevalt loomarakust toimub taimeraku Golgi kompleksis mõningate maatriksi komponentide süntees ning taimerakus on GK tsisterne tunduvalt rohkem, kui loomarakus. Tselluloosi substraadid saadakse tsütoplasmast, tekivad tselluloosi ahelad, mis väljutatakse rakumembraani välispinnale kus nad ühinevad mikrofibrillideks. Iga uus mikrofibrillidest kiht tekib vanast sissepoole. Taime puhul peavad
ksüleem - juhib vett ja selles lahustunud ioone. Taimerakk erineb eelkõige loomarakust: a) võime poolest siduda süsihappegaasi fotosünteesi käigus, kasutades valgusenergiat; b)jäiga rakukesta olemasolu, mis takistab neil sellist laadi liikumisi, mis on iseloomulikud loomsetele organismidele. Taimed on seetõttu istuva eluviisiga. Samas tuleb tõdeda, et DNA replikatsioon, valkude süntees ja membraanide ehitus on sarnane loomarakuga (kui mitte ühesugune). Erinevalt loomarakust toimub taimeraku Golgi kompleksis mõningate maatriksi komponentide süntees ning taimerakus on GK tsisterne tunduvalt rohkem, kui loomarakus. Tselluloosi substraadid saadakse tsütoplasmast, tekivad tselluloosi ahelad, mis väljutatakse rakumembraani välispinnale kus nad ühinevad mikrofibrillideks. Iga uus mikrofibrillidest kiht tekib vanast sissepoole
Tsentromeer on kromosoomi DNA järjestus, millele seostub kinetohoor. Seob omavahel õdekromatiidid. Kinetohoor on valguline kompleks, mis seostub kromatiidi tsentromeeri piirkonnaga ja tagab mikrotorukeste seostumise kromatiidi külge mitoosivärtna moodustumisel. 151. Nimetage tsentrioolide funktsioone rakkudes lisaks mitoosile. Osalevad viburite ja ripsmete moodustumises, 152. Nimetage 3 taimeraku mitoosi iseärasust võrreldes loomarakuga Tsentrioolid puuduvad, rakuseina tõttu erinev tsütoplasma pooldumine. Raku jagunemistasapinda moodustub Golgi kompleksi vesiikulitest ja neid transportivatest mikrotorukestest fragmoplast. Vesiikulid sisaldavad rakuseina materjali, nende kokkusulamisel tekibki uus rakusein. 153. Kirjeldage kinetohoori ehitust. Kinetohoor on kihiline - võib eristada sisemist e kromosoomipoolset ja välimist mikrotorukese poolset plaati, mis on omavahel valkudega ühendet.
Lülijalgsete loomade peamiste rühmade vähi- ja ämblikulaadsete ning putukate elupaikade mitmekesisus ja välisehituse võrdlus. Lülijalgsete kohastumused vesi-, muld- ja õhkkeskkonnas. Rööv- ja taimtoiduliste lülijalgsete toidu hankimise viiside seos organite ehitusega. Hingamine lõpuste, kopsude ja trahheedega. Paljunemise ja arengu eripära moondeta, täismoondega ja vaegmoondega arenevatel looma- del. Bakterite ja algloomade põhitunnused võrdlevalt loomarakuga. Vabalt elavate ja parasiitse eluviisiga mikroorganismide levik erinevates elupaikades ja tähtsus. Bakterite toitumine la- gundajate ja parasiitidena. Aeroobsed ja anaeroobsed bakterid. Käärimiseks sobivad tingimu- sed. Bakterite paljunemine ja püsieoste tähtsus. Bakterhaiguste levimise viisid ja haiguste väl- timine. Bakterite tähtsus looduses ja inimesele. Viiruste koht eluslooduses. Viirustega naka- tumine, peiteaeg, haigestumine ja tervenemine. Immuunsuse teke
kinetohoor. Tsentromeer seob õdekromatiidid omavahel. - Kinetohoor – valguline kompleks, mis soestub kromatiidi tsentromeeri piirkonnaga ja tagab mikrotorukeste seostumise kromatiidi külge mitoosivärtna moodustumisel. Nimetage tsentrioolide funktsioone rakkudes lisaks mitoosile. - Osalevad eukarüootides ripsmete ja viburite moodustamises Nimetage 3 taimeraku mitoosi iseärasust võrreldes loomarakuga - Taimerakus moodustub raku jagunemistasapina fragmoplast Glogi kompleksi vesiikulitest ja neid transportivatest mikrotorukestest, mille kokkusulamisel tekib uus rakusein. - Taimedes tsentrioolid puuduvad. - Taimedes esineb preprofaasi riba. Kirjeldage kinetohoori ehitust. Kinetohoor on kihilise ehitusega, võib eristada sisemist (kromosoomi poolset) ja välimis (mikrotorukeste poolset) plaati, mis on omavahel teatud valkudega ühendatud.
Tsentromeer seob õdekromatiidid omavahel. - Kinetohoor valguline kompleks, mis soestub kromatiidi tsentromeeri piirkonnaga ja tagab mikrotorukeste seostumise kromatiidi külge mitoosivärtna moodustumisel. Nimetage tsentrioolide funktsioone rakkudes lisaks mitoosile. - Osalevad eukarüootides ripsmete ja viburite moodustamises Nimetage 3 taimeraku mitoosi iseärasust võrreldes loomarakuga - Taimerakus moodustub raku jagunemistasapina fragmoplast Golgi kompleksi vesiikulitest ja neid transportivatest mikrotorukestest, mille kokkusulamisel tekib uus rakusein. - Taimedes tsentrioolid puuduvad. - Taimedes esineb preprofaasi riba. Kirjeldage kinetohoori ehitust. Kinetohoor on kihilise ehitusega, võib eristada sisemist (kromosoomi poolset) ja välimist (mikrotorukeste poolset) plaati, mis on omavahel teatud valkudega ühendatud.
Tsentromeer kromosoomi DNA järjestus, millele seostub valguline kompleks kinetohoor. Tsentromeer seob õdekromatiidid omavahel. Kinetohoor valguline kompleks,mis seostub kromatiidi tsentromeeri piirkonnaga ja tagab mikrotorukeste seostumise kromatiidi külge mitoosivärtna moodustumisel 13.)Nimetage tsentrioolide funktsioone rakkudes lisaks mitoosile. tsentrioolid osalevad ka viburite ja ripsmete moodustumises eukarüootides 14.)Nimetage 3 taimeraku mitoosi iseärasust võrreldes loomarakuga. TAIME- JA LOOMARAKU MITOOSI ERINEVUS Taimed Loomad kõrgematel taimedel puudub tsentriool kõikides loomarakkudes olemas Puudub kääviniidistiku koonus on olemas ei nöördu tsütokineesil sisse, selle plasmamembraani nöördub tsütokineesil sisse
karedapinnalisel ER-il, mitokondrites, kloroplastides) Kristalliseeriti esimest korda 1999/2000, elektronmikroskoobiga nähti, et valkude sünteesi katalüüsivad rRNA-d 2. Missugused organellid on omased nii bakteritele kui eukarüootidele? Missugused vaid bakteritele? Eukarüootidele? Bakteritel pole organelle, struktuurilt on mõlemal olemas tsütoplasma, ribosoomid, plasmamembraan ja kromosoom(id). Bakteritel on olemas veel vibur (mõnel), piil, võrreldes loomarakuga ka rakukest. Eukarüootidel on palju erinevaid organeid. 3. Nimeta erinevaid raku transpordi tüüpe ja kirjelda, kuidas nad erinevad, on sarnased ning missugused protsessid nendega kaasuvad ja miks. Passiivne transport Difusioon Saab toimuda, kui kontsentratsiooni gradient on erinev, osakesed liiguvad tihedamast keskkonnast hõredamasse. Saavad: hüdrofoobsed ja mittepolaarsed molekulid (O2, CO2, N2, benseen),