kääritamiseks, aga mis toodab tavaliselt õlle kääritamisel alles jäävat tärklist hüdrolüüsivat amülaasi. Sellest tüvest pärinev amülaasigeen on viidud plasmiidi abil tavalistesse õllepärmi tüvedesse, mis konverteerivad kaloririkkad tärklisejäägid fermenteeritavaks suhkruks. (Seega saadakse kas kõrgema alkoholisisialdusega või siis vastavalt väiksema kalorisisaldusega lahjem õlu.) 5. Taimekahjurite suhtes resistentsete kultuurtaimede saamine milliste kahjurite vastu, milline põhimõte. Kirjeldage vähemalt ühte konkreetset liiki tema genoomis tehtud muudatuste kaudu. Kirjeldage sama liigi kahjuriresistentsuse mehhanismi. Kõige levinumaks maisi (ka hirsi ja erinevate umbrohuliikide) kahjuriks on varreleedik (Ostrinia nubilalis), kes tungib kohe pärast koorumist taimelehtede tagaküljel olevatesse leherootsudesse, maisil aga tõlvikutesse. See on üks suuremaid maisikasvatajate vaenlasi.
) mõjutavad muldade kasutussobivust ja viljelusvärtust. Mulla viljakus on spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede kasvunõudlusi. Eristatakse kahte viljakuse liiki: 1) looduslik- avaldub seal, kuhu inimene oma tootmistegevusega ei ole sekkunud (pole raiunud, heina teinud jne. ), see on mullaviljakus loodusliku taimekoosluse all. 2)kunstlik- kujunemine algas juba aletamisega. Viljakusest räägitakse põhiliselt kultuurtaimede suhtes. Viljakust võib käsitleda kahest asbektist lähtuvalt. Eristatakse potensiaalset ja efektiivset looduslikku või kunstlikku viljakust. Potensiaalne viljakus on mulla viljakuse kvalitatiivne avaldumine mulla omadustes, reziimides, lõimises jne. , efektiiven viljakus on viljakuse kvantitatiivne avaldumine produktsiooni tasemes, mida metsa puhul väljenatakse tihumeetrites, rohumaal heinasaagi suurusena, põllul saagi suurusena (mega või kilodzauli hektari kohta näiteks)
Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määra...
Väga mürgise taimekaitsevahendi kasutaja peab olema kantud taimekaitsevahendite registrisse enne väga mürgise taimekaitsevahendi kasutamise alustamist. 8.3 Umbrohutõrje Eestis on levinud üle 300 umbrohuliigi. Umbrohud varjavad kultuurtaimi ja võtavad neilt kasvuruumi, kasutavad rohkesti vett ning tarvitavad toitaineid, samuti levitavad taimekahjureid ja -haigusi. Umbrohtunud põllul on raskendatud mullaharimis- ja koristustööd, vähenevad kultuurtaimede saagid ja halveneb selle kvaliteet. Edukaks umbrohutõrjeks on vaja teada nii umbrohu nime kui ka tunda tema bioloogiat. Keemiliste umbrohutõrje preparaatide valikul tuleb lähtuda nendest umbrohuliikidest, mis on põllul valdavad ja mis kõige enam kahju tekitavad. Samuti alluvad sarnase paljunemise ja eluviisiga umbrohud ühesugusele agrotehnilisele tõrjele. Kasulik on tähelepanu pöörata sellele, kuidas ja kui kiiresti teatud umbrohud levivad, kui sügavalt nad tärkavad ja kui
Väetisnormide planeerimise võimalused. · Bilansiline meetod põhineb J.v. Liebigi toitainete täieliku tagastamise teooriale. · Väetisnormide arvutamine soovituslikul meetodil. · Väetisnormide arvutamise funktsionaalne meetod. 46. Mulla viljakus ja selle liigid- Kvalitatiivne omadus, mis avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes. Loetakse viljakaks sellist mulda , mis uudab rahuldada kultuurtaimede vajadusi ja tagab nende suure saagi. Liigid- · Loodusliku viljakuse määravad ära mulla bioloogilised, keemilised, füüsikalised jm. omadused koos väliskeskkonna tingimustega (kliima). Inimtegevuse mõju kasvutingimuste muutmiseks puudub. · Kunstlik viljakus kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimtegevuse mõju saagi suurendamise eesmärgil.
U 5000 eKr kestis kuni u 1800 eKr. Keraamika esimese leiukoha järgi seostatakse neoliitikumi varaseimat järku Narva kultuuriga. Kasutusele võeti uus savinõude tüüp, mida nimetatakse kammijäljendeid meenutava U 4000 eKr ornamendi järgi tüüpiliseks kammkeraamikaks. Asulad, näiteks Valma, Akali, Kullamäe ja Narva, rajati endiselt veekogu lähedusse. U 3900–3500 Eesti soode selleaegsetes kihtides leidub kultuurtaimede õietolmu (oder, nisu, kaer), eKr mis viitab võimalusele, et teatud määral tegeldi siin juba maaviljelusega. Eestis hakkas levima nöörkeraamika kultuur, mis tõi kaasa uut tüüpi muistised, U 3000 eKr esemed ja kombestiku. Kõige iseloomulikumad on nöörijäljenditega ilustatud savinõud ja vene ehk paati meenutavad silmaaukudega kivikirved (nn venekirved). Nagu mitmel pool Põhja- ja Ida-Euroopas levis ka Eestis tekstiilkeraamika -
Ökoloogia õppematerjal Mõisted Ökoloogia: Teadus, mis uurib organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Biosfäär: globaalne kõigi ökosüsteemide kogum, Maa elusosa – suletud ja isereguleeruv süsteem. Ökosüsteem: Biosfääri elementaarosa, milles üks biotsönoos (eluskooslus) koos sellele omase biotoobiga (elu- või kasvupaigaga) moodustab mingil piiritletaval alal aineringe kaudu reguleeruva süsteemi. Bioom: struktuuri ja funktsiooni poolest sarnaste ökosüsteemide kogumid Maal. Maismaa põhibioome 5, veebioome 2. Biotsönoos (kooslus): Mingit elu- või kasvupaika asustavate populatsioonide kogum. Floora (taimestik): mingil alal kasvavate taimede kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Fauna (loomastik): mingil alal kasvavate loomade kogum, mis on kujunenud ajalooliselt või esinenud mingil paleontoloogilisel ajajärgul. Biodiversiteet (elurikkus): mingi ökosüsteemi taks...
Kuna kuivendatud soometsades paikneb põhiline osa puude juurestikust kõige pealmises, 10...20 cm turbakihis, võib kujuneda pikaaegse kuivendamise tulemusena selline ainete ringkäik, kus mets oma varisega moodustab ise endale toitekeskkonna. Temperatuurireziimi muutumine. Soode kuivendamine põhjustab olulisi muutusi maapinnalähedase õhu- ja mullakihi temperatuurireziimis. Varem oli küllalt levinud seisukoht, et soode kuivendamine kaotab kõik kultuurtaimede edukale kasvatamisele negatiivselt mõjuvad nähtused, nende seas ka kurikuulsad hallaööd. Hiljem tehtud uurimused nii meil kui mujal näitasid vastupidist - kuivendatud soos on maapinnalähedases õhukihis miinimumtemperatuurid madalamad ja öökülmad vegetatsiooniperioodil tugevamad ja sagedasemad kui kuivendamata soos. Selle põhjuseks on asjaolu, et kuivendamise tulemusena niiskuse vähenemine turbas põhjustab ka turba soojusjuhtivuse vähenemise
Kõigist mullaloomadest on nematoodid arvukaimad, teistega võrreldes on neid isendite arvu poolest 8095%. Samblas (erandiks turbasammal) on leitud kuni 900, kompostmullas 1900, kartuli-kiduussi koldes 46 ja haigete taimede maapealsetes osades üle 60 000 nematoodi iga grammi substraadi kohta. Osa toitub surnud orgaanikast, paljud elusast parasiidid. Inimestel näiteks naaskelsabad. Väga palju on ka kultuurtaimede kahjureid. TEOD Tigude ehk kõhtjalgsete klassi kuulub väga varieeruva suuruse ja eluviisiga liike. Nad on esimesi loomarühmi, kes maismaale elama asusid. Asustavad kõiki loodusvööndeid ja elupaiku ookeanidest kõrgmägede ja kõrbeteni. Enamik maismaatigusid on herbivoorid, kes toituvad taimeosadest, näiteks lehtedest, viljadest ja puukoorest, mahalangenud kõdunevatest osadest; teatud liigid toituvad ka loomaraibetest, võivad süüa ka samblaid, samblikke ja seeni.
Esimene tõuraamat Eestis ilmus aastal 1885. 72. Bioloogiline mitmekesisus ÜRO 1992.aasta Rio de Janeiro keskkonnaalasel konverentsil oli üheks põhiteemaks ka bioloogiline mitmekesisus, mis tagab liikidesisese suurema geneetilise variatsiooni. Töötati välja bioloogilise mitmekesisuse konventsioon, mis võeti vastu 1994.aastal. Sellele kirjutas alla ka Eesti Vabariik. Suures osas puudutab see konventsioon metsikuid taime- ja loomaliike, kuid üks osa on jäetud ka kultuurtaimede ning koduloomade ja -lindude jaoks. Konventsiooni põhieesmärgid on: - bioloogilise mitmekesisuse säilitamine; - geneetiliste ressursside kasutamine lähtuvalt inimvajadustest; - saada kasu geneetiliste ressursside kasutamisest. 73. Ohustatud tõud väikearvulised tõud (eesti maatõug ehk maakari; eesti hobune) 74. Tõugude klassifikatsioon tõud jagunevad eri tootmissuundade vahel, kuid igal tõul on omapärased tunnused, mis eristavad teada:
Janek Kraavi stabiilsem ja poose on märgatavalt vähem. Mõjudest selle kogu puhul võib välja tuua rahvalaulu mõju, Uku Masingu ja Kalju Lepiku mõju, omamoodi on siin esitatud ka selline arbujalik kihistus, mis on ennekõike seotud just ilutemaatikaga. Väga huvitav on siin see, et selle raamatu erinevates tekstides kohtame väga palju kultuurtaimede nimetusi. Looduslik keskkond on muutumas äärmiselt tähenduslikuks. Kui Max Harnooni puhul on loodus tehislik ja väljamõeldud, siis siin lähtutakse paljuski konkreetsetest asjadest, mida tunnetatakse vägagi intensiivselt. Ka siin jätkub aga kindlasti stiili ja keelega tegelemine. Lehel olev esimene tekst pärinebki just ,,Pihlakate merest". Ka siin keerleb tekst aastaagedae ümber nagu ei suudetaks seisukohta võtta, milline aastaaeg üldse momendil on. Tavapärane
Atroofia - pikaealistel 7. Koereaktsioon optimaalse doosi kiiritusravi ja keemiaravi korral vähkkasvajatel. (Tugev doos põhjustab nekroosi.) Apoptoosi liigne pärssimine ja ka ülemäärane toimumine viivad haiguste tekkele: 1. apoptoosi inhibitsioon kasvajad autoimmuunhaigused 2. apoptoosi intensiivistumine AIDS Neurodegeneratiivsed haigused (nt. spinaalne muskulaarne atroofia) 84. Domestikatsioon tehnoloogiate kodustamine, taimede kultuuristamine, loomsete organismide kodustamine 85. Kultuurtaimede tekkekolded Kagu-, Ida-, Kesk- , Ees-Aasia,Vahemeremaad;Ida-Aafrika;Kesk-Ameerika; Andid.Floorad ja faunad jaotatakse vastavalt inimmõju tugevusele: Kultuuripagejad ehk hemerofoobid taanduvad inimtegevuse mõjul (näiteks käpalised); Apofüüdid nende leviku inimtegevus soodustab (näiteks nõgesed, teelehed jne.); Vahepealsed ehk indiferentsed hemerodiafoobid neid inimtegevus ei mõjuta; Antropofüüdid lisanduvad floorasse inimtegevuse mõjul.
Hiljem on need moodustunud veekogude kinnikasvamisel või metsade soostumisel. Sood tekivad savikatel pindadel, mis ei lase vett läbi. Soo võib kujuneda ka nõgudes, kus sademete hulk on suurem ära voolava ja aurustuva vee kogusest. Enamik Eesti soid on tekkinud järvede kinnikasvamisel. Mis tähtsus on soodel? Inimeste jaoks on sood olulised seal moodustuva turba tõttu. Sellest saab kütet (tavaliselt briketina) ja mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast. Turbast toodetakse väetisi, vaikusid, aktiivsütt, piiritust ja värvaineid. Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida- Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. Enamik looduslikke rabasid on looduskaitse all, kuna nende elustikku kuulub rohkesti haruldasi ja ohustatud liike.
pindalaühikult palju rohkem toitvaid kaloreid. Seega suudab üks pinnaühik maaharimise ja karjakasvatuse tingimustes toita oluliselt rohkem inimesi kui küttimise-koriluse tingimustes. Elanike tihedus suureneb. Määratu arvuline ülekaal oli esimene sõjaline eelis, mis toiduaineid tootvatel hõimudel oli välja käia küttide-korilaste hõimude vastu. Suured kodustatud taimetoidulised imetajad soodustasid kultuurtaimede saagikust kahel vii- sil: 1) maad sõnnikuga väetades sai põlluviljade saaki tunduvalt suurendada; 2) kodustatud imetajad vedasid atru, võimaldades nii inimestel harida maad. Mõnedes kütusevaestes regioonides on kodustatud taimetoiduliste imetajate sõnnikut tarvitatud ka kütusena. Taimede kultuuristamise ja loomade kodustamise tulemusel suurenes toiduainete tootmine ja seetõttu ka rahvaarv.
Rikkalikult turvast sisaldavates kasvupinnastes avaldub toitainete lahustuvus järgmiselt: mangaani lahustuvus lisandub märgatavalt alles siis, kui pH langeb alla 5,0; vase ja tsingi lahustuvus avaldub umbes pH 5,5 juures ja boori lahustuvus pH 6,0 juures; fosfori kättesaadavus ei lange koos happelisuse lisandumisega nii järsult kui see toimub rohkelt savi sisaldavate pinnaste happelisuse lisandumisel; Enamiku kultuurtaimede jaoks on toitumiskeskkond soodsaim, kui pH on neutraalne või nõrgalt happeline (pH 5,5 … 7). Erandiks on siin mõned kaltsifoobsed (lubjapõlgurid ehk teisisõnu hapulembesed) ja kaltsifiilsed (lubjalembesed) taimed. Joonisel 5 on skemaatiliselt kujutatud kasvupinnase reaktsiooni ja toitainete omastatavuse vahelised seosed. Joonis 5 Kasvupinnase reaktsiooni mõju toitainete omastatavusele Allikas: Viherympäristöliitto, julkaisu 31
autosoome) ja sugukromosoomid erinevad kas arvult või ehituselt (inimesel 1 paar sugukromosoome). Kromosoomistik: haploidne (n) kõik kromosoomid ühes korduses, nt viljastumisvõimelised sugurakud ja teatud keharakud. Hallikud ja aktinomütseedid. Diploidne (2n) kõik kromosoomid on kahes korduses, nt keharakud. Polüploidne (3n...10n) nt kultuurtaimede sordid või sõnajalgtaimed. Kromosoomide arv liigiomane tunnus ja võib muutuda väga suurte piirides. Väikseim 2n = 2 (naaskelsaba) suurim üle 2n=1000. Imetajatel väikseim2n=6, suurim 106 kromosoomi. Inimene 46 kromosoomi, äädikakärbes 8, aedhernes 14. Tuumakene: ajutine moodustis. Jagunemise ajal tuumakesi ei ole. Teatud kromosoomide lõikude seostumisel/kattumisel tekkiv ajutine struktuur. Lõigud vastutavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
