Koostaja: Tervitamine Lühireferaat Juhendaja: Kuressaare 2009 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.........................................................3 2. Vastu- ja kaastervitamine..........................................4 3. Külaliste vastuvõtt ja saatmine..............................................................5 4. Põsesuudlus ja embamine ehk akolaad...........................5 5. Kasutatud kirjandus..............................................................6 2 Sissejuhatus Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Esimene silmside ja kehaline kontakt kahe inimese kohtumisel võivad otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsamaid esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje. Tervitmine on lihtne rituaal, kui omavahel kohtuvad inime...
pearõhu asetanud jälle ellusuhtumise küsimustele, pilgates eriti igandlikku inimeste teadvuses, kuid saavutamata endist taset. "Mikumärdi" (1929) Käsitleb kaasaegset külaelu. Probleemid, mis komöödias esile tõusevad, olid kõige aktuaalsemad; suurperemeeste laiutamine riiklikus elus, popsi ja peremehe vahekord pärast 1926.aasta popsiseadust, haritlaste üleproduktsioon. Kõigi viie vaatuse tegevus toimub Mikumärdi taluõuel. Keskse intriigi kujundavad peremehe ja popsi konflikt seoses popsiseadusega ning huvide kokkupõrked Mikumärdi koduväi koha ümber. Vastuolu laheneb mõlemaid pooli rahuldava kompromissiga: popsile kingitakse ta maalapp, popsipojast saab peremees. Näidendi keskkujuks on põlisperemees Jaak Jooram. Tema olemus ja elukäsitus on avatud nii koomilises autokarakteristikas kui ka kõrvaltegelaste repliikides. Mikumärdi peremees võib hoobelda, et toob karjatüdruku gümnaasiumist ja suvilise ülikoolist
kaaslaste suhtumine sinusse. Kui kõik need kolm tegurit on korras, siis peaks noor olema nii valmis ellu astuma, kui üks noor suudab olla. Kõige tugevamaks mõjutajaks elluastujale noorele on minu arust perekond. Perekond on meid ümbritsenud juba lapsepõlvest saadik ja tegelenud meie elu kujundamisega. Kogu ülejäänud elu hakkab ju pihta sünniga ja kuna meie sünni juures olid ju meie vanemad, siis on nendel kõige suurem osakaal meie elu kujundamisel. Üldjuhul kujundavad nende väärtushinnangud ka meie väärtushinnangud, sest kogu oma elu vaatame neile alt üles. Loomulikult vanemaks saades ei suuda me enam tunnistada, et nemad on meie suurimad iidolid. Samas üritame ise näidata eeskuju oma noorematele õdedele-vendadele. Me soovime ju ometi, et nendest kasvaksid samasugused toredad inimesed nagu me ennast peame. Teiseks suureks mõjutajaks on arvatavasti sõbrad. Nendega veedame me võimalikult
Inimene on alati püüelnud paremuse ja perfektsuse poole.Selline mõttemaailm on arendanud ühiskonda kui ka inimest. Ideaalide poole püüdlemine paneb inimesi pingutama ning tulemuse saavutamine muudab inimese õnnelikeks. Hiljem seatakse jällegi uued ideaalid, et kogeda veel õnne tunnet. Samas leidub mitmeid õnnetuid inimesi, kellel pole eesmärke, mille poole pürgida. Miks inimestel puuduvad või on nende ideaalid purunenud? Lapsepõlv ning keskkond, kus inimene kasvad kujundavad inimeste ideaale. Vanematel on lapsepõlves suurim roll. Nad on neile eeskujuks ja neilt omandatakse enamik väärtushinnangud. Sealt tulenevad ka ideaalid eluks. Raskused lapsepõlves nagu eeskujude puudumine, väärkohtlemine või kehv majanduslik olukord on takistused, mida kõik ei suuda ületada. Seepärast ei osata elult midagi oodata ning elatakse ainult, et rahuldada oma peamisi vajadusi.Neil inimestel puudub ka soov midagi saavutada. Fjodor Dostojevski romaanis
on mahutatud nappi sõnastusse. Kujund on laktooniline, minimalistlik, aforistlik, graafiline. Esimesest kogust alates toimub pidev liikumine kirjeldatavalt-fikseerivalt tasandilt sünteesiva ja üldistava suunas. Riimikasutus on võrdlemisi vaba, irdiimid ja kaugemad kokkukõlad sobivad hästi üldisesse luulemaastikku. 1980. aastatel ilmunud tekstid toovad järk-järgult esile uusi tahke, mis kaugendavad tekste mistahes laadis põlvkondlikkusest ning kujundavad välja iseseisva ettekujutuse ,,karevalikkusest". See loomingu tuumosa on ilmunud kogudes ,,Ööpildid" (1980), puudutus" (1981), ,,Salateadvus,/ (1983) ning ,,Vari ja viiv" (1986). Kareva lugejamenu rajaneb naiselikust vaatepunktist kirjutatud armastusluulel, mis kogumahult ongi esiplaanil, kuid seostub ka teiste motiividega. Võrreldes ,,Ööpiltidega" sagenevad pühad ja igavikulised kategooriad. Kareva luulest tehtud statistilised uurimused (vrd Tootmaa
ketorühma süsiniku kohanumber. ·Funktsionaalnomenklatuuri korral kirjutatakse nimetusse mõlemad alküülrühmad ja lisatakse sõna ketoon. CH -CO-CH propanoon e. dimetüülketoon 3 3 CH CH CH COCH pentaan-2-oon e. metüülpropüülketoon 3 2 2 3 Ketoonide omadused · Kergesti lenduvad vedelikud · Vees lahustuvad · Narkootilise toimega · Kujundavad toiduainete lõhnabuketti Aldehüüdide redoksomadused ·Oksüdeerumine (ketoonidega ei toimu) CH CHO+Ag O®CH COOH+2Ag (hõbepeeglireaktsioon) 3 2 3 CH CHO+2CuO®CH COOH+Cu O (must à punane) 3 3 2 ·Redutseerumine CH CHO + H ® CH CH OH 3 2 3 2 Aldehüüdide ja ketoonide saamine ·Alkoholide oksüdeerumine 2CH CH OH + O ® 2CH CHO+2H O 3 2 2 3 2 2CH CH(OH)CH + O ® 2CH COCH +2H O
· Plasmiid-DNA molekul , lisainfo · Vibur-kindlustab raku liikumise · Tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks · Nukleotiid-DNA monomeer · Piilid-aitavad tahkele pinnale kleepuda · Kapsel-kaitseb raku kuivamise eest · Rakukest-ümbritseb baktereid · Rakumembraan-ümbritseb baktereid (kahe või ühe kihiline) Bakterite tähtsus looduses ja inimese elus · Nad viivad läbi aineringeid · Nad kujundavad mulda · Nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi. · Patogeensed bakterid tekitavad haigusi; eritavad bakteritoksiine (mürke) · Tööstuses: toiduainete valmistamisel (hapukurk, jogurt); tehakse antibiootikume; ensüüme; aminohappeid (Na-glutamaat); toidupaksendajad. Põllumajanduses (silo, bakteriväetised) Heitvete puhastamine Bakteriraku mikroskoobifotod Seeneraku ehitus
alushariduse omandamise koht ning kliendid on nemad ise. Lapsevanemad ja lasteaia personal arvavad, et lasteaia eesmärgiks on pakkuda sotsiaalset kasvatust lastele, lapsed aga leidsid, et see koht on seotud mängude ja kaaslastega. · Õppimise seisukohast ei ole oluline eelõpetuse sisu, vaid see, mida laps kogeb, millise tähtsuse ta eelõpetusele omistab ja kuidas eelõpetuse kogemused liituvad last ümbritseva keskkonnaga ja kujundavad tema elu. Teadsin varem · Õppekavade rakendamisel on vaja asjatundlikku personali olemasolu,kellel on uurimusel ja õppeteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õppekava eesmärgiks on luua õpikeskkond,mis vastab lapse individuaalsetele vajadustele, tegevuste jälgimine ja laste vaatlemin, samuti pidev laste suunamine, toetamine, aidates lapsi luua iseendale uut arusaamist. · Laps õpib paremini mänguliselt, kui tuupides- lapsepõlves annavad õppimisele aluse
Jäätistes, küpsistes, kohupiimades ja mahlades on kasutatud säilitusaineid. Need aga põhjustavad inimestele allergilisust, astmat ja ärrituvust. Sünteetilised suhkruasendajad neid leidub karastusjookides, nätsudes, mahlades, moosides, vähesel määral ka jogurtites. Magusained ei anna süsivesikuid nagu seda teeb suhkur nende mõju on aga pigem vastupidine loodetule, need ei langeta kehakaalu vaid kujundavad terviseriski. Suhkruasendajad on kunstlikud ning tervisele kahjulikud eained, mis võivad põhjustada kõrvaltoimeid nagu närvilisus, depressioon või isegi kantserogeensus e vähkkasvajaid tekitav toime. Krõpsud aga sisaldavad maitsetugevdajaid enimkasutatav neist on naatrium(vesinik)glutamaat (E621), mis annab töödeldud toitudele soolase meki
Maailmavaade kujuneb välja elu jooksul Kõigil inimestel on oma arusaam maailmast. Mitte kunagi ei tõlgenda kaks inimest maailma ja sündmusi ühtemoodi. Maailmavaate kujundavad kogemused, sõprade ja pere tähtsus elus, meedia ning haridus. Inimene ei saa maailmavaadet sünniga kaasa, vaid oma isiklikud arvamused tekivad alles selles eas, kus inimene muutub iseseisvamaks ning avastab maailma omal käel. Kuid maailm on pidevas muutumises ning iseendale kindlaks jääda on väga raske. Maailmavaate kujunemisel mängivad suurt rolli kogemused. Mida rohkem inimene ise kogenud on, seda rohkem ja paremini mõistab ta maailmaasju
Maailmavaade mõistuse ja ümbritseva keskkonna koostööl valmiv kunstiteos Inimene sünnib siia ilma puhta lehena, mida võiks võrrelda lõuendiga, millele pole kunstnik jõudnud veel maalima hakata. Meie maailmavaadet hakkab maalima kunstnik ehk meie kogu järgnev elu. Maailmavaate kujunemist mõjutavad väga paljud erinevad tegurid. Kõige esimesena hakkavad lehele värve lisama perekond ja lapsepõlv. Väikese lapsena omandatakse tavaliselt perekonnale sarnane maailmavaade, kuna vanemad on suurimad eeskujud ning tundub, et nende mõtlemis ja tegutsemisviis on ainuõige. Last mõjutavad vanemate kasvatusmeetodid, arusaamad, usuline kuuluvus ning kodune keskkond, Lisaks vanemate poolsetele mõjutustele mõjutavad lapse maailmapilti suuresti ka saadud kogemused. Näi...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel kirjutas kultuuri ja demokraatia koostööst. Autoriks on Ronald Ingelhart. Autor tõi sissejuhatuses välja, et on kaks peamist väidet kultuuri mõjutustest demokraatias. Esimeseks, toetudes Weberi traditsioonidele, et kultuuritraditsioonid on äärmiselt vastupidavad ning kujundavad tänapäeval ühiskondade poliitilist ja majandusliku käitumist. Teiseks aga uuenduslik mõtteviis, väidetakse et industriaalühiskonna tekkimine on seotud loogiliste kultuurimuutustega, mis seisavad traditsioonilistest väärtussüsteemidest eraldi. Mulle väga meeldib Roland Inglehart-i väide et kultuur vormib demokraatiat, mitte vastupidi. Miks nii, kuna nagu ka artiklist oli võimalik välja lugeda siis eesti inimesed on siiani väga
4. Sõna TURG on · Paik kus kohtuvad kaupade ja teenuste ostjad ja müüad. ·Kindlate reeglite alusel toimib tootmine ja kauplemiseks tänapäeval sõlmitakse kõigepealt kaubandusleping, siis vaadatakse kes mida tarnima hakkab. 5 Turunõudlus on ostjate ostusoovid. Nõudmine on kaubakogus mida tarbijad soovivad ja saavad osta olemas oleva hinnaga kindlal ajal ja kindlas kohas. Turunõudlust kujundavad: · kaubahind · tatbija soovid, vajadused ja maitse · tarbija ostujõud ehk sissetulekutase · tuleviku ootused · teiste kaupade hinnad 6. nim 7 põhjust, mis puhul võib turul nõudmine kasvada ja kahaneda. · Asenduskaup on odavam · täiendkaup kallineb · ilmastiku tegurid · kaup on hooajaline · Reklaamid mõjutavad · Kaubaväärtus kahaneb laos seismisega · inimeste sissetulek on vähenenud 7
pilvedeks. Pilvedest hakkas sadama vihma, vesi täitis kõik planeedipinna lohud ja nõnda moodustusid sügavad ookeanid. Pärast seda, kui Maa oli keskikka jõudnud, kattis valdavalt osa Maa kivisest pinnast paks veekiht. Jõud, mille põhjuseks olid ülemises vahevöös valitsevad kuumad püstvoolud, tükeldasid meie planeedi pinna tohututeks aeglaselt liikuvateks maakoorelahmakateks, mida kutsutakse laamadeks. Laamad on pidevas liikumises ja kujundavad planeedi nägu ka tänapäeval. Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks, milledel on erinevad keemilised ja seismilised omadused (sügavus km-tes): 0- 40 Maakoor 10-400 Vahevöö ülaosa 400-650 Ülemineku piirkond 650-2700 Vahevöö alaosa 2700-2890 D'' kiht (mõnikord lisatud vahevöö alaosale) 2890-5150 Välimine tuum 5150-6378 Sisemine tuum Koor varieerub tunduvalt paksuses, ta on õhem ookeanide all, paksem kontinentide all.
alati. Ka ümbritsev maailm mängib edasise elu arenemisel rolli. Võib tunduda, et kogu tulevik on peamiselt sinu ja vähesel määral teiste teha, siiski pole see päris nii. Kõik muud tegurid tänapäeva maailmast mõjutavad tulevikku suuremal või vähemal määral. Näiteks on praegune maailm pidevas muutumiseses, seega ei pruugi olla praegu popid ametid olla nii popluaarsed kümne aasta pärast. Samuti ka igasugused muutused majanduses ja poliitikas kujundavad igaühe tulevikku. Kuigi see tundub väga sünge, siis päris nii see pole, kuna kunagi ei tea, kui miski juhuse tahtel sulle hea võimaluse kätte mängib. Tuleviku üle otsustamine on raske ja paljuski mitte minust endast sõltuv. Siiski ei saa seda lihtsamaks kuidagi teha. Pean tegema endast kõik oleneva ja lootama, et kõik sujub. Tuleviku kujunemine on minu ja lähedaste otsuste ja meie ümbritseva maailma kokkulangevuste summa.
See, kui palju ja missuguseid inimesi lendab ühes või teises lennukis, sõltub mitmest asjaolust. Kui aga võtta lendavalt lennukilt võtmeinimesed ehk piloodid, on katastroof vältimatu. 2. Seega võtmeliigid on justkui piloodid. 3. Ning võtmeliikide hävinemisel või puudumisel hävineks kogu kooslus. 4. Oluline võtmeliik- Kobras Koprad on ühed huvitavad loomad väidetavasti üks kolmest imetajast, kes endale ise elupaiga kujundavad teised kaks on siis inimene ja elevant. Olgu sellega, kuidas on, aga võtmeliik on kobras kindlasti, sest kus elab kobras, seal saavad veerohkuse tõttu kasvada taimed. Taimede juurde tulevad lepiskalad ja pardid, lepiskalade järel aga suuremad ja röövkalad, nagu ahven või haug. Kuivõrd seal on taimi ja kalu, siis muutub see koht atraktiivseks ka lindudele. Tulevad kalatoidulised linnud ja röövlinnud. Varsti ilmub sinna ka naarits 5. Oluline võtmeliik- Männiriisikas
Mina, kui osake ühiskonnast Ühiskond on kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus, kuhu igaüks meist kuulub. Ühiskonnana võime vaadelda tervet maailma tervikuna kui ka ühte riiki eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise. Ühiskond on meie omanäoline. Kui poleks inimesi, ei saaks ka ühiskond eksisteerida. Seepärast tuleks mõtiskleda endast kui osakesest ühiskonnas. Seostades end ühiskonnaga, on lihtsam vaadelda ennast kui Eesti riigi kodanikku, kuna tihipeale kaugemal toimuv jääb vaateväljast välja. Kuuldes, et tänapäeva noorus on hukas, unustatud on väärtused ja väärikus ning kadunud tahe, vaatleme tihtipeale teisi, näitame näpuga. Kuid eelkõige tuleks tulla enda juurde, tuletada meelde, millal viimati vanemale inimesele bussis istekohta pakkusime, mis kujundab meie igapäeva elu ja harjumusi ning missugune on meie ...
Geograafia KT 1. Mõisted: · Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest · Troposfäär-atmosfääri alumine kiht (maapinnalt 815, temp. langeb, ilmastikunähtused) · Stratosfäär-atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal (1050km, temp. tõuseb, osoon) · Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri olek, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevad füüsikalised protsessid (kujundavad õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul) · Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim · Maa kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe · Konvektsioon- on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis · Õhutsirkulatsioon-õhu liikumine · Tuul- looduslikel põhjustel liikuv õhk · Mussoon-...
majandus, religioon, perekond, haridus Institutsioonide funktsioon majanduselus • Määratlevad tegevuste legitiimsust – Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) – Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); – Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) • Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; • Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; • Stabiliseerivad tegevuskeskkonda; • Institutsioon ≠ organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, üldmudel. Formaalsete ja informaalsete reeglite/praktikate muutumine erineva kiirusega – muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus- ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon – praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus
10. Miks on Läänemeri reostusohtlikum kui paljud teised mered? V: Läänemerel on väike veemass ja kehv veevahetus. 11. Kuidas võivad Läänemerre sattunud saasteained mõjutada inimeste tervist? V: Saasteained võivad kuhjuda toiduahelas ja ohustada seeläbi ka inimeste tervist. 12. Milline on Läänemere majanduslik tähtsus? V: Läänemer on oluline transpordikoridor ning peamiseks majandustegevuseks sellel on sõitjate- ja kaubavedu. 13. Iseloomusta Eesti rannikut ja protsesse, mis seda kujundavad. V: Eesti rannikut tervikuna iseloomustavad arvukad poolsaared ja lahed, rohked rannikumere saared (üle 1500), settekivimid, lainetuse tekitatud kergesti kulutavad ja kuhjuvad setted ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses. 14. Nimeta Eestis esinevaid järsk -ja lauskrandasid. V: Järskrannad: Rannamõisa, Muuksi ja Ontika. Lauskrannad: Harilaiu liivarand, möldri moreenrand 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul.
müügitöös sotsiaalseid tüüpe, finantsjuhtimises reegleid arvestavaid tüüpe, haridusringkondades intellektuaalseid tüüpe. Tavaline meeskonna arengu dünaamika on selline: intellektuaalsed tüübid genereerivad ideid, mida praktikud ellu viivad. Reeglite järgijad jälgivad, et tegevus oleks seadusega kooskõlas ja majandusnäitajad korras. Sotsiaalsed tüübid loovad ja hoiavad meeskonnaliikmete vahelisi suhteid ning artistlikud tüübid toovad meeskonda loovust ja kujundavad imagot. Siinkohal tuleb ära märkida, et puhtaid tüüpe pole olemas, on ainult ühe või teise tüübi omaduste esiletulemine. Näide 1. Praktikud jätsid visioonid unarusse. Vabariigi algusaastatel rajasid ettevõtlikud mehed kodumasinate parandustöökoja. Kuna välismaised kodumasinad olid sel ajal Eesti turul minev kaup, siis saavutasid nad ruttu hea majandusliku järje. Edu peeti iseenesestmõistetavaks ning kuna enamik töökollektiivist kuulus isiksuseomadustelt praktikute
väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini. Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein. Terve aasta väike ja ühtlane äravool. Juulis juunis hästi natuke suurem. Tingitud madalast reljeefist ja keskmisest kliimast, ei mõjuta sulamis vesi ega liustikuvesi ning sademed. Volga. Aprill mai suurvesi. Ülejäänud aasta väike. Suurvesi tingitu kevadisest sulaveest. 10.Too näiteid teguritest, mis kujundavad rannikuid. Tõusu- ja mõõnanähtuste ööpäevased rütmid, sesoonsed tormid ja pikajaline veetaseme tõus, lainetus. Kujundavad lained, inimesed, tormid, lained, mis on tekkinud vulkaanide või maavärinate tegevuse käigus. 11.Selgita lainete tegevust rannikutel ja iseloomusta rannikuprotsesse järsk- ja laugrannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga, ülekaalus on lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad
kasutusele nii tööstuses, kontorites, kaubanduses kui ka sellistel aladel nagu õigus, finantsteenused, haridus ja meditsiin. Peamiseks eesmärgiks on siiski muuta organisatsiooni tööd efektiivsemaks, näiteks kiirendada ja täiustada organisatsiooni eri osakondade vahelist kommunikatsioonivoogu. 7 Kasutatud kirjandus Aigro, M. (2016). Mis kujundavad endiselt tänapäeva organisatsioone. Director Meedia. Kasutatud 19.09.2016, http://www.director.ee/10-vaidet-mis-enam-ei-kehti-kuid-mis- kujundavad-endiselt-tanapaeva-organisatsioone/ Arengu ülevaade. Rahvusvahelise raamatukogundusorganisatsiooni (IFLA). Kasutatud 29.09.2016 http://trends.ifla.org/files/trends/assets/ifla-trend-report_estonian.pdf Karsten, H. (1995). „It´s like everyone working around the same desk“: Organizational Readings of Lotus Notes
Referaatide teemade olulisus: 1. Control-freedom · Antud artikli põhjal tuleb välja, et tõeliselt vaba on lihtne olla vaid alternatiivsetes ruumides, näiteks nagu kodutud. Nemad on üks vähestest ühiskonnagruppidest, kes on oma otsustes vaba · Antud dilemmale lahenduse leidmisega on tegelenud paljud teadlased. Saksa filosoof ja majandusteadlane Karl Marx võttis probleemi kokku järgnevalt: ,,Inimesed kujundavad ise enda ajaloo, kuid mitte enda valitud tingimustel." · Keskkonnadeterminism ütleb, et inimtegevust mõjutab füüsiline keskkond, milles tegevus aset leiab. Seega välistab antud teooria peaaegu täielikult inimese vaba tahte ja otsustusõiguse. 2. Relevant- Esoteric · Küllaltki levinud on arvamus, et geograafia ei ole nii pädev või relevantne kui võiks olla - mõjub ebaolulisena, ei valmista tudengeid ette reaalseks tööks - pööramata piisavalt
fjordrannik, lõunarannik on vähe liigestatud. 4. Milliste pikkus-ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinaadid. 63. ja 66. põhjalaiuse vahel. Pealinn on Reykjavik, koordinaadid 23ºN ja 63ºW. 5. Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Kellaaja erinevus on GMT -02:00. Kaugus Eesti ja Islandi vahel on umbes 2000 km. 1. Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju. Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. 2. Kliima üldiseloomustus : keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja valdkond.
vaatavad noorukit halvustavalt. Ka rassiga kaasneb palju probleeme, kuigi ei saa inimene muuta oma nahavärvust. Kui musta nahavärvusega inimene tuleb valge nahavärviga inimeste riiki, siis on suur võimalus, et ta võib peksa saada. Minu arvates on ebaõiglane kohelda inimest halvasti tema nahavärvuse või muude asjade peale, mida inimene endas muuta ei saa. Muidugi annavad geenid ka kaasa häid omadusi. Ühesõnaga geenid mõjutavad inimese elu ulatuslikult. Inimese elu kujundavad nii perekond kui ka sõbrad. Iga inimene alustab oma eluteed perekonnast ja võtab eeskuju õdest, vendadest, aga kõike seda võivad mõjutada sõbrad. Minu arvates peab igal lapsele olema toeks ja hoolima nii perekond kui ka sõbrad.
Koolivägivald – isiksuse kujundaja Kirjand põhineb Margus Karu romaanil „Nullpunkt“ Nii palju kui on maailmas inimesi, eksisteerib ka erinevaid isiksusi. Aastasadu on omapärased isiksused teinud ajalugu, nii halvas kui heas mõttes. Me ju kõik teame Adolf Hitleri utoopilisi fantaasiaid. Samas on ka lugematult palju faktoreid, mis kujundavad isiksusi. Ühest kujundajast, koolikiusamisest, on kirjutanud ka oma esikromaanis „Nullpunkt“, Eesti noor kirjanik Margus Karu. Kohati isegi liiga aus romaan käsitleb põhiliselt koolikiusamise all vaevlevat keskkooli õpilast Johannest, kes kooli vahetades satub põhjendamatult klassikaaslaste kriitika alla. Kuid kuidas kujundab koolivägivald noorte isiksust ning mis on kannatajal sellest õppida?
Ajad muutuvad, kuid inimloomus jääb samaks Elu maailmas muutub iga päeva, kuu, aasta ning sajandiga. See toob kaasa muutusi ühiskonnas ja selle toimimises. Pole kahtlustki, et see muudab ka inimesi, kuid kas selle kõige keskel muutub ka inimloomus? Mina usun, et inimloomuse kujundavad tema eesmärgid: olla õnnelik, terve, armastatud, edukas. Kuigi ühiskonna muutudes saavutatakse eesmärke erinevatel viisidel, olen arvamusel, et inimloomus otseselt ei muutu. Ikka on omadused nagu uudishimu ja soov saada paremaks, targemaks, edukamaks, see mis viib elus edasi. Üheks inimloomuse tunnuseks on kadedus, soov olla teistest üle ja see ei ole kuskile ühiskonna muutusega kadunud. Juba näiteks A.H Tammsaare romaanis “Tõde ja õigus”, tõi
Eesti kliima ja Läänemeri Kordamine kontrolltööks 1. Eesti kliimat kujundavad tegurid: a) Päikesekiirguse hulk, millised alad saavad rohkem, millised vähem päikesekiirgust ja miks? Ekvaatorile lähemal olevad alad saavad rohkem ja suurtematel laius kraadidel olevad alad vähem, sest päike paistab sinna suurema nurga alt ja nendeni jõuab väiksem päiksekiirgus b) Atlandi ookeani mõju kliimale (soe Põhja- Atlandi hoovus, selle mõju, läänetuuled, tsüklonid) Läänetuuled toovad hoovuselt niiskemat ja soojemat õhku
Ehkki eesti noored on õpihimulised, ei soovi nad minna sügavuti. Nad on kõige rohkem huvitatud sellest, milline eriala võiks olla kõige prestiižikam. Haridus ja teadmised on noorte jaoks instrumentaalsed väärtused, vahendid, mille abil midagi saavutada. Ei tajuta, et haridus on ka väärtus iseeneses. Teadmised oleksid justkui vajalikud vaid elus edasijõudmiseks Väärtuste kujunemine on seotud elutingimustega. Ühelt poolt on kultuuritraditsioonid väga püsivad ning kujundavad ühiskonnaliikmete poliitilist ja majanduslikku käitumist. Olulist tähtsust on omistatud religioonile, väites, et protestantlik, õigeusklik ja islamistlik traditsioon põhjustavad üksteisest selgesti eristuvate väärtussüsteemidega püsivate kultuuritsoonide kujunemist. Üks tänapäeva tuntumaid väärtusteuurijaid Ronald Ingelharti arvates on väärtuste kujunemisel olulise tähtsusega mitmesugused ühiskondlikud mõjurid, nagu näiteks majanduslik heaolu, mida saab mõõta rahvusliku
aastal globaalse majanduskriisi vallandudes. Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Lahkujate seas on palju põhiharidusega inimesi, kes asuvad tööle teenindusvaldkonnas või on töötud. Seega on enamik lahkujad noored, kes ei ole leidnud sobivat eriala ning püüavad mujal oma unistusi täide viia. Millised on peamised nüüdisrände põhjused? Üks mõjuteguriks on nõukogude aja suur sisseränne. Need samad sisserändajad kujundavad olulisel määra tänase väljarände ulatust. Teiseks mõjuteguriks on demograafiline koosseis. See tähendab, et Eestis on palju nii potentsiaalseid tööotsijaid kui ka lahkujaid. Ida- Euroopa tööturule sisenejaid saavadki siseneda lääne vananevasse tööturgu. Kolmandaks teguriks on elatustasemete erinevus Lääne- Euroopaga. Erinevad tasemed põhjustavad inimeste asumist vähem jõukamatest riikidest jõukamatesse. Viimase viie aasta
Sündmused Eestis 1939-1940: Kas okupatsioon või vabatahtlik liitumine Nõukogude Liiduga? 1940. aasta Eesti võimuvahetuse üle on palju vaieldud. Tulihingelised eestlased kaitsevad ikka oma isamaa nime ma mainet, öeldes, et tegu oli okupatsiooniga. Paljud Lääneriigid selle väitega jällegi ei nõustu ning on kindlad, et Eesti liitus NSV Liiduga omast vabast tahtest. Ühe nurga alt vaadates oli ilmselgelt tegu okupatsiooniga. Esimeseks juriidiliseks sammuks Eesti okupatsiooni poole oli MRP salaprotokoll, mis määras ära selle, et Eesti läheb Nõukogude Liidu mõjusfääri. Esimene reaalne samm aga oli Baaside leping Nõukogude Liiduga, mille allkirjastamise tõttu rajasid Nõukogude väed Eestisse sõjaväebaasid. Piiri taha oli enne allkirjastamist kogunenud 130 000 Nõukogude sõdurit, kes pidid sõjahirmu tekitamise tulemusel allkirjastamist kiirendama. Lepingule kirjutati alla ning sisse toodi 25 000 sõdurit, rajades baasid Saaremaale, Hiiumaale ja Pal...
kallid asjad, mis tegelikult peaks tulema alles viimaste seas. Materiaalsed asjad peaksid olema tagaplaanil ning vaimsed väärtused just esiplaanil. Raha ega esemed ei anna armastust, hoolivust, tuge ja kõike seda, mida on võimalik saada oma perelt ja sõpradelt. Vaatamata sellele, et me elame tehnoloogia ajastul hinnatakse endiselt perekonda, sõpru, haridust ja head töökohta. Elu kujundab väärtushinnanguid nii nagu merelained kujundavad rannaäärt, sest elu igat tahku nähes mõistatakse alles, mis on tegelikult tähtis. Erinevates eluetappides on väärtushinnangute kujundajad erinevad. Näiteks noorukieas on suurteks mõjutajateks vanemad, sõbrad ning kool. Kui vanemad ja kool räägivad sellest, kui tähtis on haridus ning miks peab õppima, siis sõbrad mõjutavad jätma kooliasju unarusse selleks, et osaleda mõnes huviringis või teha midagi kuritegelikku
NÕUDLUS Iga ühiskond peab vastama küsimustele Mida? Kuidas? Kellele? Tavamajandus vastuseid otsitakse tavadest. NÕUDLUS Käsumajandus loodetakse valitsusele. Turumajandus vastuseid annavad turuhinnad. Hinnataset kujundavad nõudlus NÕUDLUS ja pakkumine. Hindadel on kaks funktsiooni: 1. Normiv efekt normivad piiratud ressursside kasutamist, kui midagi napib, siis jaotatakse neid kaupu või teenuseid hinna järgi (oksjon) NÕUDLUS 2. Motiveeriv funktsioon hinna tõus toob juurde tootjaid, hinna langus peletab (vähendatakse
Kindlasti on kõigil olnud kohustuslik kirjandus. Osadele see meeldib, kuid mõndadele mitte. Siin kohal on väga oluline roll õpetajatele, sest valede või liiga raskete raamatute kohustuslikuks muutmine võib laste lugemissoovi üldse hajutada. Esimestel raamatutel on mõju inimese lugemisharjumuste kujunemisele. Tavaliselt on algklassidel enamustel sarnased raamatud, mille läbi lugemine on kohustuslik, näiteks: "Sipsik", "Bullerby lapsed" jne. Need raamatud arendavad ja kujundavad lapse maailmapilti ja kujutlusvõimet.Osad üksikud lapsed on leidnud raamatutes omale vaimse toe. Lapsed, keda kiusatakse koolis või kelle perekondlikud suhted on keerulised, leiavad endale pääsetee ja peidupaiga raamatutes. Ütlus, et raamat on su parim sõber, peab nii mitmete inimeste puhul paika. Lugemissoov ja kujutlusvõime on tihedalt teineteisega seotud. Lugemine arendab kujutlusvõimet, kuid ilma kujutlusvõimeta on raske lugeda. Kui inimesel puudub oskus asju
"Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost" (Georg Wilhelm Friedrich Hegel) Läbi aegade oleme näinud erinevaid ajaloo kulgi. Inimeste edevus on viinud meid erinevate katastroofideni, mis on mõjunud tervele inimkonnale laostavalt. Kas inimesed on sellest õppinud? Inimkond ise ei ole end viinud selliste katastroofideni, küll aga on seda teinud riikide juhid. Näitena võiks tuua Hitleri ja Stalini. Stalinil oli mitmeid teooriad, kuidas inimesed alluksid riigile ehk tema diktatuurile. Need kes võimule ei allunud ja hakkasid vastu, hukati. Vasakpoolsete diktaatorlike reziimides NSVL-s ja Hiinas oli ühiseid jooni nagu vaba ajakirjanduse puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvaste välja suretamine, repressioonid. Väga palju mõjutab rahvaste saatust nende ajalooline pärand. Näiteks vene rahvas, kes oli aastasadu harjunud isevalitsejaliku käitumisega, ei...
1. KONTROLLTÖÖ KUNST ALLEGOORIA Kordamisküsimused: 1. Mis on kunst ? KUNST on meid ümbritseva tegelikkuse peegeldamine kunstiliste kujundite ja meeleliselt tajutavate vormide kaudu.KUNST on ka kunstniku subjektiivsete tunnete ja mõtete väljendamisvahend. 2. Kunsti tekke teooriad (3)? 1. MAAGIATEOORIA 2. MÄNGUTEOORIA 3. BIOLOOGILISTE VAJADUSTE TEOORIA. 3. Kunsti tunnused (5)? 1. IDEE 2. MÄNG 3. ENESEVÄLJENDUS 4. TÕETUNNETUS 5.KOMMUNIKATIIVSUS 4. Mis või kes on ART WORLD ? inimeste ja asutuste võrk, kes tegelevad kunstiga,kujundavad arvamust. 5. Kunsti olemus on (4)? 1. Tõde tunnetada 2. Kunst on eneseväljendus 3. Uue maailma loomine 4. Kunst on märkide süsteem 6. Elitaarkunst ? eksperimenteeriv; kolleegidele tehtud kunst. 7. Massikunst ? suurele inimhulgale orienteeritud teosed. 8. Avangardism ? kunstiteos on märk + kontekst. 9. Kunsti liigituse klassikaline jaotus (3)? 1. Nägemisega vastuvõetavad kunstid:ARHITEKTUUR,KUJUTAV KUNST, TA...
Kuid erinevalt Dorianist murdub Raskolnikov ühel hetkel ning tunnistab oma kuriteo üles. Dorian püüab aga oma tegelikku hingeelu saladuses hoida. Üks põhjustest, miks Dorian kunstniku tappis, võis olla hirm Basili ees. Dorian võis karta, et Basil, olles näinud oma sõbra tundmatuseni muutunud portreed, kohutava saladuse avalikustab. Arvan, et igaüks on oma südametunnistuse portreteerija. Inimese südametunnistuse täielik portree kujuneb tema elu jooksul. Seda kujundavad tema patud ja heateod. Kuigi surija südametunnistus kaob koos inimesega, püüdkem säilitada oma südametunnistuse portree rikkumatuna elu lõpuni.
Valguse ja varju piiril Valgus ja vari on tihti võrdluseks heale ja halvale. Inimesed sildistavad tihti inimesi, olukordi ja tegusid, kas heaks või halvaks. Kes paneb piiri hea ja halva, valguse ning varju vahele? Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul. Tüüpilise näite näiliselt halvast, kuid nagu tegelikult välja tuleb sugugi mitte nii halvast tegelasest võib tuua Bulgakovi romaanist ,,Meister ja Margarita". Woland, kes kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu arvates ei olnud, kui esmapilgul tunduvad ta teod koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti...
öelda rünnanud tema soo pärast. Nüüdisajal pole ka naisjuhid uus nähtus. Eesti president Kersti Kaljulaid on naine ning kuulub maailma saja kõige mõjukama naise hulka. Naiste ja meeste rollide piirid on aastatega hägusemaks muutunud. Piiride seadmist soorollidele nimetatakse mõnikord seksistlikuks käitumiseks ning seda tolereeritakse järjest vähem. Päris palju aga oleneb lapsevanematest ja nende kasvatusviisidest. Lapsevanemad on esimesed, kes kujundavad oma laste arusaamisi ja veendumusi maailma asjadest. Kui lapsevanem jätab mulje, et on asju, mida ühest soost isik võib teha ja mida mitte, võib see mõjutada lapse hilisemat elu. Täpsemalt tööelu ja ka suhteid teiste inimestega. Lisaks kodusele kasvatusele avaldab suurt mõju ühiskond. Teatud kultuurides on siiani naine mehest madalam ja mitte midagi muud kui sünnitusmasin ja majapidaja. Naine peab alluma oma
sademete maksimum talvel Kliimavöötmed Köppeni järgi: vihmametsade kliimad: kuu keskmine temperatuur üle 18 °C kuivad kliimad: aurumine ületab sademeid pehmed niisked kliimad: külmima kuu keskmine temperatuur -3 °C kuni +18 °C lume-metsa kliimad: külmima kuu temperatuur alla -3 °C, soojemal kuul üle +10 °C polaarkliimad: kõige soojemal kuul temperatuur alla +10 °C Maakera kliimad: 1. niiske ekvatoriaalne kliima (Af): kliimat kujundavad mE ja mT õhumass ning ekvatoriaalne konvergentsivöönd. Sademeid küllaldaselt ühtlaselt aastaringselt, aastasumma tavaliselt üle 2500 mm, suhteline õhuniiskus pidevalt 100% lähedal, vihm tugevate valingutena. Õhutemperatuur terve aasta ühtlaselt ca 27-28 °C, kuude lõikes õhutemperatuuri kõikumine alla 2-3 °C, sellega võrreldes suhteliselt suur ööpäevane kõikumine (8-11 °C)
õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa. Iga 5,54 km kõrguse kohta väheneb ta poole võrra. 20. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; Kliimat kujundavad tegurid: · Päikesekiirguse hulk · Õhuringlus · Ookean · Merehoovused · Reljeef konkreetse koha kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid: · geograafiline laius; · kaugus ookeanidest ja meredest; · soojade, külmade hoovuste mõju · pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes); · valitsevad tuuled Kliima on Maa või mõne selle piirkonna temperatuuri, sademete jm. statistiline iseloomustus.
4.Loeng ( 2.märts 2009) MAA Maakoort kujundavad protsessid: · Endogeensed (murrangliikumised, kurrutised, vulkanism) · Eksogeensed ( tuule, vee, jää, ..., geoloogiline tegevus) ENDOGEENSED protsessid: · Avalduvad Maa isemusest vabaneva energia tulemusel. · On maakoore kõikuvad liikumised, maavärinad, magmaline tegevus, kurrutis jne... · Mimesugused endogeensed protsessid on omavahel väga tihedalt seotud. Maakoore kõikuvad liikumised: · Kõikuvate liikumiste puhul vaadeldakse maakoore vertikaalsuunalisi liikumisi s.o. vajumisi ja kerkimisi, uurimiseks vaadadakse sadamaid. · Kõikuvliikumistel on iseloomulik: vahelduvus, järgenevus, laineline iseloom. Praktiliselt ei ole maakeral kohta, mis püsiks täiesti liikumatuna. Maakoore kõikuvad liikumised jagunevad: 1. Nüüdisaegsed ja uusimad kõikumisviisid 2. Varasemad kõikumisviisid Kõikuvliikumiste uurimine: · geodeetiline- mõõdistamine. · geomo...
Eesti parasvöötme üleminekuala mereliselt mandrilisele mereline alla 10´C, sademete rikas, tuulisem, mandriline üle 10´C, sademete vaene tuulevaiksem. Kliimat kujundavad tegurid päikesekiirgus (sõltub langemis nurgast 20´-52´, aastaajast suvel 18h talvel 6h, pilvisusest suvel pilves ilmaga jahedam talvel soojem, aluspinna kõrgusest kõrguse kasvades väheneb 1km 6 ´C, kaugus merest rohkem ranniku alad 1850h vähem kõrgustikud 1650h), õhumassid (suured õhukogumid ühesuguste omadustega, sageli läänest parasvöötme mereline suvel niiske jahe, talvel niiske soe, idast parasvöötme mandriline suvel kuiv kuum, talvel kuiv väga külm, harvem
Noor olla on... Keily Türnpu 11b Enamasti kujundavad inimesed ja isikud nende ümber omale lapsepõlve. Kuid millisena nad mäletavad oma noorust ja mis tee nad valivad? Noore inimese elu teevad kindlasti lihtsaks vähesed kohustused paljude õiguste kõrval. Enamik ei oska karta tegevusi, mis tõsiselt haiget teevad. Meile lubatakse palju rohkem kõike, kuid vahepeal on ees mõningad piirangud. Noortele meeldib tihtipeale nendest piirangutest üle astuda. Neil tekib vajadus
Tõene/väär · Ookean soojeneb kiiremini ja jahtub rutem kui maismaa Tõene/väär 12. Ookean soojeneb ja jahtub ka aeglasemalt kui maismaa, sest: A. Ookeanis vesi pidevalt liigub ja seguneb B. Vee soojusmahtuvus on suurem C. Suurem aurustumine ookeani pinnalt D. Kõik eelnevad 13. Tähista kaardil 4 sooja ja 4 külma hoovust. Tähista ekvaator ja 0 meridiaan. Milliste riikide rannikualade kliimat need kujundavad?(vali 2 ja 2) Kuidas? Millised tegurid veel mõjutavad vastava riigi kliimat mil moel? Kasuta vastamisel kliimakaarte. Üldine õhuringus. tropopaus J J K M K M 90° 60° 30° 0°
konkurentsieeliseks on meie inimesed”, “Inimesed on meie suurim vara” või “Inimesed on meie kriitiline ressurss”. Tippjuhtide kõnedest kuuleme, et kaasaegses majanduses on tegelik võimukandja professionaalne töötaja. Meie juhid on üha parema haridusega. Suurem osa neist on kursis kõige kaasaegsema juhtimiskirjandusega, milles toonitatakse, et tähtsal kohal on inimene. Kas ja kuidas meie ettevõtete juhid kujundavad oma töötajate käitumist? Töötajate käitumise kujundamisel saame pakkuda kindlust, karistust või hoopis mõlemat. Käitumise kujundamiseks on kolm võimalust. Positiivne tunnustamine, negatiivne tunnustamine või hoopis eiramine. Alustame algusest POSITIIVNE TUNNUSTAMINE on tunnustamine, boonuse andmine, preemia – ühesõnaga kõik see mõjutab inimest positiivselt käituma. NEGATIIVNE TUNNUSTAMINE millegi hea äravõtmine, süüdistamine, trahvi tegemine, et
kui hästi läheb, siis ka karjääri tegema. Selleks, et keelteoskus meile edu tagaks, on täielikult meie endi teha., sest Eesti riigis on võimalused ainult suuremates linnades. Sinna on koondunud kõik parimad arenemisvõimalused kas siis koolide, firmade või erinevate projektide poolest. Mida varem me endile võimalusi anname ja ennast täiendame, seda paremaks kujuneb ka tulevik Suure osa meie elust kujundavad vanemad ja seetõttu tuleks varakult teha kõik võimalik, et noored saaksid hakata rajama oma tulevikku. Keelteoskus on tohutu rikkus, kui me sellel ka paremates tingimustes täiustuda võimaldame. Võime öelda, et keelteoskus on rikkus nii iga inimese enda, kui ka ühiskonna jaoks, sest eelkõige ei lase iga keele suur kõnelejaskond välja surra rahvustel, nende endi kultuuril ja eelkõige keelel endal!
agressiivselt. Kõige halvem on, kui see pole ajutine nähtus, vaid nad jäävadki sellisteks. Et seda vältida, on oluline roll kodusel kasvatusel- minu arvates peaksid vanemad oma võsukestel silma peal hoidma, et nad liiga noorelt vägivaldseid filme ei vaataks, sest nad võivad nendest valesti aru saada. Teatud tingimustel on TV väga hea, sest see viib argipäevamuredelt mõtted ära ning kindlad programmid, nagu loodussaated, avardavad silmaringi. Vanemate iseloomud kujundavad suuresti nende laste karaktereid, nt kui vanemad ropendavad, siis hakkab see ka lapsele külge. Peale TV mõjutab tänapäeva noort kindlasti kõige rohkem Internet. Sporditegemise asemel minnakse peale kooli koju, istutakse mitmeid tunde arvuti ees ja tulemuseks on seljavalud ning ülekaalulisus, mis omakorda põhjustab pikema aja peale südamehaigusi. Internet muutub põhiliseks kommunikatsioonivahendiks ning näost näkku suhtlemisoskus halveneb.
Majanduse vajadusi arvestav konkurentsivõimeline kutse- ja kõrgharidussüsteem ning elukestev õpe on parandanud inimeste ettevalmistust ja kohanemist elukeskkonna arenguga ning tõstnud tootlikkust, mis toob kaasa sissetulekute olulise tõusu. Eesti ühiskonna moodustavad iseseisvalt toimetulevad inimesed, kes: · omavad võimalust eneseteostuseks läbi töö, õppimise ja vaba aja veetmise; · on endast lugupidavad, loovad ning kujundavad positiivsed suhted oma pereliikmete, sõprade, teiste lähedastega ning kogukonna liikmetega tervikuna; · elavad terviseteadlikult, väärtustades enda ja teiste ühiskonnaliikmete vaimset ning füüsilist tervist. Juhul, kui inimesel tekib probleeme sotsiaalse turvalisusega, on meie ülesandeks tagada neile asjakohane sotsiaalkaitsesüsteemi toetus/teenus, selleks et nad saaksid jätkata oma lähedaste keskel iseseisvat inimväärset toimetulekut.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
