Paberi valmistamine koosnes järgmistest tehnoloogilistest etappidest: 1. tooraine varumine ja purustamine 2. kiudude määndamine 3. keetmine või aurutamine 4. loputamine vees 5. valgendamine 6. tampimine 7. paberimassi tegemine 8. lehe formeerimine sõelal 9. pressimine 10. kuivatamine Paberi koostis on tema tootmise ajaloo jooksul oluliselt muutunud ning need muutused mõjutavad märkimisväärselt paberi vananemist. Sõltuvalt kasutatud toorainest ning valmistatavast paberisordist on paberi tehnoloogiline protsess olnud oluliste erinevustega. Idamaades valmistatud paber erineb tunduvalt Euroopa päritoluga paberist. Selliseid pabereid kasutatakse tänapäeval paberi konserveerimisel.
Tööriiete hooldus Referaat Juhendaja: *Sinu juhendaja* Sisukord: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Plekkide eemaldamine Üldtoed ja vahendid plekkide eemaldamiseks 4. Vahendid plekkide eemaldamiseks, nõuanded plekkide eemaldamiseks 5. Nõuanded plekkide eemaldamiseks, hooldusmärgid 6. Pesupesemisained, pesu kuivatamine 7. Pesu kuivatamine, pesu triikimine 8. Pesu triikimine, plekieemaldusjuhend 9. 5 plekki ja nende eemaldamine 10. Koka tööriiete lühiiseloomustus 11. Kokkuvõte ja kasutatud kirjandus Plekkide eemaldamine Ü ldtoed ~Mida varem hakkate plekki eemaldama, seda kergem see on.
eemaldatakse maapealne osa ja kuivanud ning haigestunud juureosad. Suuremad juured lõigatakse pooleks. Kogumise ilm pole oluline. Eosed-Korjatakse terved eospead niiske ilmaga, sest siis ei lenda eosed laiali. Seemned-Korjatakse enne lõplikku valmimist koos varrega. Vajavad järelvalmimist Viljad-Kogutakse täiesti valminult, sest siis on neis suhkruid ja mitmeid teisi toimeaineid kõige rohkem. Sobivaim aeg on hommik või õhtu. Ülevalminult viljade säilivusaeg väheneb. Ravimtaimede kuivatamine. Ravimtaimi tuleb kuivatada kohe pärast kogumist ja puhastamist (hiljemalt 3...4 tunni möödudes). Sobivaim temperatuur selleks on 25...30 kraadi. Ruum peab olema tolmuvaba ja õhutatav. Taimi kuivatatakse paberil, papil või puukastis, aegajalt segades. Ei tohi kasutada trükikirjaga paberit, millelt võib eralduda mürgist trükivärvi. Õige on kuivatamine pimedas (võib taimed katta paberiga). Kuivatamisel peab säilima taime värv, lõhn ja maitse
Toodete märgistamine Tarbekeemia ohumärgid Mürgine T Nahka ja hingamisteid ärritav, kahjulik Xn Tuleohtlik F Oksüdeeriv O Keskkonnaohtlik N Söövitav C Plahvatusohtlik E Tarbekeemia märgistus Toodet soovitab Astma ja Allergia Ühing , et tootes, (põhiliselt seebid ja pesuvahendid) pole kasutatud lõhnaaineid ja valgendajaid. Rootsi Looduskaitse Seltsi ökomärk: pesupulbrid ja -vedelikud, plekieemaldajad ja valgendajad, puhastusvahendid, nõudepesumasina detergendid Rõivaste märgistamine Pleegitamine Pleegitamine keelatud Pleegitamine lubatud Pleegitamine lubatud üksnes hapnikupõhiste mitte klooripõhiste pleegitajatega Pleegitamine Kloorpleegitamine lubatud ...
............ 2 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 I.Puuliigi üldkirjeldus............................................................................................... 3 Kasvutingimused................................................................................................. 4 Füüsikalised omadused....................................................................................... 4 Kuivatamine........................................................................................................ 4 Töödeldavus........................................................................................................ 4 Viimistlemine....................................................................................................... 4 Kasutusvõimalused............................................................................................. 4 Mürgisus................
Nõges ravimtaimena Kirjeldus Taime vars on keskmiselt 30-100 cm kõrgune. Vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, harvem lillakas, neljakandiline, kaetud liht- ja kõrvekarvadega. Lehed on kitsasmunajad, südaja kuni ümardunud aluse ja terava tipuga. Leheservad on saagjad. Õied on väikesed ja rohelised, pöörisjates tipmistes ja kaenlasisestes õisikutes. Emasõisikud on hiljem rippuvad. Viljaks on munajas pähklike. Korjamine Nõgest korjatakse juuli lõpus kummikinnaste ja kääridega. Kuivatamine Tehakse kimp ja pannakse kuiva kohta rippuma. Pannakse ka pliidikohale rippuma. Vahel punutakse need ka kokku. Kasutamine Kõrvenõges on kõrge toiteväärtusega taim loomasöödana, sisaldab rohkesti mineraalaineid, C-vitamiini, oblikhapet jm. Juurtest ja lehtedest saadavat rohelist värvainet kasutatakse kui ohutut värvi ravimi- ja toiduainetööstuses. Noori võsusid ja lehti kasutatakse toiduks salatina. Kõrvenõgesel on suur toitevää...
all näitavad eriti ettevaatlikku pesu Kuivatusmärgid Trummelkuivatus lubatud, temperatuuri ei ole määratletud Trummelkuivatus lubatud normaalsel temperatuuril Trummelkuivatus madalal temperatuuril Trummelkuivatus keelatud Kuivaks väänamine keelatud Kuivatada varjus Kuivatada alusel Nõrutada kuivaks Nööril kuivatamine Pleegitusmärgid Pleegitamine (valgendamine) lubatud Pleegitamine (valgendamine) keelatud. Kasuta Color pesupulbrit. Klooriga pleegitamine lubatud Keemilise puhastuse märgid Keemiline puhastus lubatud, täht näitab, millist keemilist puhastust kasutada. Keemiline puhastus õrnal reziimil. Keemiline puhastus keelatud. Triikimismärgid
KASK Eestikeelne nimetus: arukask Ladinakeelne nimetus: Betula pendula Muud nimetused: European birch, English birch, common birch (ingl. k.), Weissbirke, Sandbirke, Gemeine Birke (saksa k.), bouleau commun (prants. Sugukond: kaselised (Betulaceae) Liikide arv perekonnas: 35 liiki Areaal: Euraasia Puuliigi üldkirjeldus: arukask kuulub Eesti kolme kõige tavalisema puuliigi hulka. Arukask kasvab 20-25m kõrguseks. Oksteta silindrilise tüve kõrgus on kuni 15m, tüve läbimõõt on 0,3- 0,8m. Oksad vanematel puudel pikalt rippuvad. Noortel puudel koor valge, hiljem mustjas. Arukask on valgusnõudlik lehtpuu. Kasepuit on tugev ja elastne. Värvilt kreemikasvalge. Tekstuur on peen ja läikiv. Kasepuit on ilmastikule vähe vastupidav, samuti vastuvõtlik puiduseente ja putukate kahjustusele. Mehhaanilised omadused: puidu tihedus on 600-700 kg/m3 Puit on vastupidav löökkoormusele. Töödeldavus: pu...
peas ära kasvama. Kõrge temperatuur ja sademed aktiviseerivad rukkiteras leiduvaid fermente, mille tagajärjel terad alustavad idanemist puhkepausi läbimata. Rukkil on ferment amülaas eriti aktiivne vahaküpsuse faasis, mil terad sisaldavad suhteliselt palju vett. Peas kasvama läinud terad ei kõlba seemneks ja leivajahuks ning ka terade söödaväärtus on madal. Idanemist alustanud rukkiterad ei kuiva põllul ka väga sooja ja kuiva ilma saabudes. Ärakasvanud vilja kuivatamine enam langemisarvu ei tõsta ning kord idanema hakanud tera pärast kuivatamist enam ei idane. Täisküpse rukki koristamine on suhteliselt raske, sest väga kuivad terad poolituvad peksukorvis. langemisarv Madal langemisarv (alla 120 s) viitab varjatud idanemisele ning niisugusest jahust küpsetatud leib on tänkjas ega kerki, sest jahu veesidumisvõime on madal. Mõõduka niiskuse ja soojuse tingimustes kasvanud ja õigeaegselt koristatud rukki
vastupidavamad kui puuvillast. Dzuudi kiud on pehmemad kui teistel selle rühma taimedel. Dzuuti on kasutatud ajast aega rikkalikku taimse kiu allikat tugemate köite saamiseks, mida kasutasid peamiselt meremehed sadu aastaid tagasi. Seda hakati laiemalt tootma 18. sajandi keskpaigas, siis hakati kuduma kangast kottide, käekottide, mattide ja vaipade jaoks. Tänapäeval on selle odava materjali uuesti avastanud autotootjad nad valmistavad dzuudist istmekatteid. Dzuudi kuivatamine Bangladeshis. Kasutatud kirjandus: http://www.puuinfo.ee/pdf/Puuinfo200702/lk44-45_Dzuut-hindude_lina.pdf http://energo.ee/public/article1.pdf
Kuidas ristvineeri valmistatakse? Spoonilehed asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihtide arv oleks paaritu (spoonikihi paksus on 1,4–3,2 mm). See on vajalik vineertahvli kaardumise tõkestamiseks, kuna väliste spoonikihtide kiud on ühesuunalised. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuitu. Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja/või leotamine, vineeri lõikamine, vineeri kuivatamine, vineeri ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajakslõikamine ja paneeli lihvimine. 2 Pildid: 3 Vineeri eriliigid: - Dekoratiiv vineer - Filmkattega ehk pakeritiseeritud-Niiskus ja veekindel vineer - Armeeritud vineerid - Perforeeritud vineer ehk augustatud vineer - Kämpingu imitatsiooniga vineer - Painutatud vineer - Kõrgsurve laminaadiga ja laminaadiga kaetud vineerid
liimidega: fenoolformaldehüüd- või karbamiidliimiga. Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m. Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja/või leotamine, vineeri lõikamine, vineeri kuivatamine, vineeri ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajakslõikamine ja paneeli lihvimine. Vineeri valmistamine Spoonilehed asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihtide arv oleks paaritu (spoonikihi paksus on 1,43,2 mm). See on vajalik vineertahvli kaardumise tõkestamiseks, kuna väliste spoonikihtide kiud on ühesuunalised. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuitu.
Tartu Kutsehariduskeskus MO11 Silvia Tallmeister Tekstiilide hooldusmärgid Masinpesu lubatud Pesemine koosneb kas kõikidest või mõnest järgnevalt esitatud toimingust sobivates kombinatsioonides: · leotamine, eelpesemine ja pesemine (sooritatakse tavaliselt kuumutamise ja mehaanilise toime abil pesuvahendite ja muude vastavate ainete juuresolekul) ...
Kasutus: tainakergitamine, õlle toomine 6) Seentekajurid? Seenesääsed, nälkjad 7) Seente tähtsus looduses? Lagundajad, teistele toiduks, sümbioosiks 8) Seente tähtsus inimesele? Värvmine (Puravik) 9) Taimeparasiitseened? Teravili(nõgiseened), kõrrerooste( terasvili), tuletain(puud), juurebess (puit), jahukaste(roos), mädanik(puuvili) 10) Inimesi kahjustavad parasiitseened ja kuidas neist hoiduda? Kõõm, jalaseen- kasutan oma kammi, jalatseid ja riideid. 11) Seente säilitusviisid? Kuivatamine,marineerimine,soolamine,külmutamine,õlis säilitamine, hapendamine 12) Jäävalt mürgised seened? Valge kärbseseen, punakas narmsnutt, roheline kärbseseen, punane kärbseseen. 13) Toorelt mürgised, kupataatult söödavaid seeni? Männiriiskas, kevadkogrits, karvane riisikas, 14) Söögiseened? Kukimürkel, kukeseen, suur sirmik, linnazampinjon, punane pilvik, kollane pilvik, liivtatik. 15) Kes on samblikud
Liigume koristamisel puhtamalt mustema suunas Väldime mikroobse mustuse sattumist puhastele pindadele Puhtad töövahendid ainult puhta töövahendiga saab puhtust luua Biofilm Mikroobide poolt tekitatav kaitsekiht Lihtsa pühkimisega ei saa mikroobe hävitada Tuleb lõhkuda biofilm Selleks peab kasutama tugevat hõõrumist ja õigeid puhastusaineid Kuidas biofilmi ei teki? Süsteemne pindade puhastamine Pindade kuivatamine Koristustöös esinevad tegurid Töövahendid Puhastusteenindaja oskusnõuded Töökorralduse tehnilised oskused Koristustööde valdamine Klientide tundmine Kvaliteetne töö Tervikutunnetus Motivatsioon Algatusvõime Õppimisvõime Soov teha tööd Enesevalitsemine Kohanemisoskused Stressitaluvus Pingetaluvus Kriitikataluvus Üksinduse taluvus Valmidus paindlikuks töögraafikuks
Paranda kõik vormistamisvead! Harilik kivipuravik Harilik kivipuravik ehk boletus edulis. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga nagu puravikud ikka on. Hariliku kivipuraviku kübar on erinevates toonides pruun ja täiskasvanud seenel võib olla selle laius isegi kuni 25 cm .Torukeste värv varieerub vastavalt selle vanusele, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliiviroheliseks .Hariliku kivipuraviku jalg on paks, mõnikord vahelt isegi tünnisarnane ja selle helepruunikal pinnal on habras valge võrgustik. Hariliku kivipuraviku viljaliha on valge, kübarnaha all aga pruunikas. Maitselt on see seen mahe. Hariliku kivipuraviku levik Harilik kivipuravik kasvab noortes okaspuumetsades ja lehtpuumetsades. Väga hästi kasvab ka valgusküllastel raiesmikel ja metsaservadel. Kõige kõrgem saagikus on enamasti sügisel, mõnikord esineb juba juuli lõpust. Uuemate hinnangute kohaselt on harilikud kivipuravikud hoop...
Erinevatest materjalidest jalanõude hooldamine Kena on poest uusi asju osta, aga kuna rikas pole see, kes palju teenib, vaid see, kes vähe kulutab, siis on mõistlik asju hästi hoida, et nad kestaksid ja laste puhul järgmisel kasutajal ka midagi kanda oleks. Olenemata, millisest materjalist jalatsi me soetasime, vajab see kindlasti hooldust. Hästi ja õigesti hooldatud jalats võib olla meile kasuks veel aastaid. Peamised jalatsite hoolduses tehtavad vead on näiteks jalatsi kuivatamine soojusallika lähedal. See võib põhjustada naha pragunemise. Samuti jalatsite hoidmine niiskuses. Kolm peamist etappi jalatsi hoolduses: puhastus, kuivatus, konditsioneerimine. Erinevatest materjalidest jalanõusid peab erinevalt hooldama: 1. Valida hooldusvahend vastavalt materjalile. 2. Hoida jalatseid kuivas, hästiventileeritud kohas. 3. Mitte mingil juhul ei tohi kuivatada jalatseid kõrge temperatuuriga kohtades - radiaatorite
Saialill Eestis on levinum üheaastane liik (C. officinalis), mis armastab päikeselist kasvukohta ja millel on päikesena säravad kollased õied. Lehed on üldiselt mahlakalt rohelised, kuid esineb ka kollasekirjusid. Saialille võib näha kasvamas nii koduaedades kui ka prügimäel, ta metsistub üsna kergesti. Lill paljuneb isekülvi teel ning võib seetõttu muutuda ka segavaks umbrohuks teiste kultuuride kasvatamisel. Korjamine ja kuivatamine Saialill õitseb tavaliselt juunist oktoobrini. Kui aga korralikult hooldatud taimedelt õitsemise algusest peale eemaldada regulaarselt kõik avanevad õied (sobivamaks korjevaheks peetakse 25 päeva), pikeneb õitsemine kuni maapinna külmumiseni. Sageli õitseb ta veel ka pärast mitmekraadilist külma maapinna sulades, isegi detsembris. Saialillel korjatakse põhiliselt õisi (aga vahel ka lehti, sagedamini neist värskena salvi tegemiseks)
Õhk Merlin-Hans Hiiekivi Õhus leiduvad põhigaasid ● 78% lämmastikku ● 20,9% hapnikku ● 0,93% argooni ● 0,0375% süsihappegaas Taimed ● Taimed kasutavad õhus leiduvat süsihappegaasi fotosünteeks ● Taimede rakud kasutavad hingamisel O2-e Õhuhapniku mõju taimedele Taimed hingavad hapnikku ja eritavad süsihappegaasi ● O2 puudusel: ● Pidurdub taime juurte kasv ● Väheneb taimede juurte veeneelamine, ● Mulda tekivad toksilised ained Õhk mullas ● Mulla ruumalast moodustab umbes 25% õhk ● „Kobedast“ ehk suhteliselt suure õhusisaldusega mullast omastavad taimed paremini toitaineid Mulla õhumahutavus Määratakse koos veemahutavusega, sõltub: ● Mulla mehaanilisest koostisest ● Mulla lasuvustihedusest ● Mulla struursusest ● Mulla õhu tähtsus ● Kui mullas on õhku küllalt, on tegu oksüdatsiooniga Mulla õhureziimi regulee...
Kunstkarusnahad Tootmistehnoloogia järgi võivad tehiskarusnahad olla riidest alusel, silmuskoealusel, liimiühendusega ja kudumis-läbiõmblemise teel saadud. Riidest alusel kangastelgedel tehisk.nahkade tehnoloogia on sama, mis karustussidusega kangaste valmistamisel. Kudumisel kasutatakse kolme(või rohkem) lõngasüsteemi. Põimikus kasutatakse puuvillast lõnga või keemilisi kiudusi sisaldavaid segalõngu. Keemiliste kiudude kasutamine muudab tehisk.naha kergemaks, vastupidavamaks ja paraneb drapeeruvus. Karus võib olla üheniidilistest kiududest või segakiuline. (viskoos, atsetaat, polüester, polüakrüül jne). Erineva jämeduse- ja ehitusega kiudude kasutamine võimaldab toota mitmekesiseid tehisk.nahku. Viimistlemise käigus võib tehisk.nahka värvida, trükkida mustreid, pügada, eri suundadesse triikida-pressida, termotöödelda. Silmuskoe masinatel tehisk.nahade kudumisel kootakse põhikoe igasse silmusesse kiud lindina. Kiudude pikkus niidi...
Lapi voltimine · Enne tööle asumist voldi lapp kokku - Murra lapp pikuti pooleks - Murra veelkord pooleks - Keera lapp kokku nii, et tekkiks ''lõõts'' - Kasuta iga lapi külge, saad lappi kaua kasutada Tekstiillappide kasutamine · Kõikide siledate pindade puhastamiseks · Eemaldavad lahtise ja kinnitunud mustuse - kuiv pühkimine - väheniiske pühkimine - niiske pühkimine - märgpühkimine - kuivatamine - poleeriline - vahatamine/õlitamine Mikrokiudlapid · Sünteetilised · Lõhestatud kiust valmistatud - 1 gr kiudu on umbe 9km pikk · Erinevatele pindadele erinevad lapid · Kehtivad värvikoodid
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Üldised põhimõtted: · kaitsta Euroopa väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti · Linnastumine, infrastruktuur ja tööstuse areng, põllumajanduse intensiivistumine ja saastatuse suurenemine ohustavad paljusid loome, taimi ja linde · Hävimisele on kaasa aidanud väetisterohke põllumajandus, soode kuivatamine, jõgede kaevamine kanaliteks jm sarnane inimtegevus. Ohustatus: · 150 imetajaliigist on ohustatud pooled · 520 linnuliigist kolmandik · 180 roomajate ja kahepaiksete liigist kolmandik · 150 kalaliigist kolmandik · 10 000 taimeliigist on ohustatud 3000 ja 27 hävimas Natura-võrgustik põhineb kahel direktiivil: · nn linnudirektiivil, mille eesmärk on kaitsta linde
kukeseene preparaati nägemise korrigeerimisel ja öise pimeduse ravimisel, kuid seente kõige imelisem omadus on see, et nad aitavad helmitooside puhul st võitlevad praktiliselt kõikide usside vastu inimorganismis Kukeseeni kasutatakse ka toiduks: suppides, kastmetes, hautistes, ahjuroogades ja küpsetistes Säilitamine seeni saab säilitada,kui praed need võis ja paned sügavkülma konserveerid omas mahlas kuivatamine segaseenena soolamine Sisaldus kõige enam on seenes vett 91-93% valke on värsketes kukeseentes ligikaudu 2,5% Rasvu on kukeseentes lausa palju 0, 4% paar grammi süsivesikuid glükogeeni ja trehhaloosi D- ja B-vitamiini (peamiselt B1, B3) Pildid Kasutatud allikad 1. http://loodusegakoos.ee/puuri-uuri/metsaannid/seened/kukes 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kukeseen 3. http://www.terviseleht.ee/200229/29_kukeseen.php
16. Milliste meetoditega on võimalik puitu kuivatada? Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peab asuma maapinnast 250...400mm kõrgusel. Puitu lastakse seista, kuni ta on muutunud õhukuivaks (15...20%). Kamberkuivatamine toimub spetsiaalses ruumis 80...100C juures. Kuivatis peab olema tõhus õhuvahetus, et eraldunud veeauru eemaldada.Puidu saavutatav niiskus 5...10%. Elektriline kuivatamine seisneb selles, et puit asetatakse kahe plaat-või võrkelektroodi vahele, millest läbi juhitakse kõrgsageduslik vahelduvvool. Voolutakistuse tõttu puit kuumeneb ja niiskus puidus aurustub. 8 17. Loetle puidust saematerjale ja pooltooteid Saematerjalid saadakse palkide piki saagimisel: poolpalgid (ümbarpalk lõhki saetud); servatud palgid (kahest
seenel pole vaja torukesi ära lõigata (ainult juur ja ussitanud osa ei kõlba süüa). Mahedat pähklimaitset võib nautida kasvõi toorestest seentest tehtud salatis. Enamus inimeste kõht peab siiski rohkem lugu valmis ehk praetud või muul moel küpsetatud seentest. Harilikust kivipuravikust saab valmistada maitsvat toitu mitmel moel. Üks asi, kuidas saab valmistada on hautada. Eelnevalt keeta pole vaja. Säilitamiseks sobivad väga hästi külmutamine ja viiludena kuivatamine. Männi-kivipuravik Männi-kivipuravik ehk boltus pinophilus.Kuivades palumetsades üldine ja sage männi- kivipuravik on harilikust kivipuravikust tumedam punakaspruun ja muhkliku pealispinnaga. Männi-kivipuravikul on lühem, paks ja nuijas jalg. Selle jalapind on punakaspruun ja sellele on tihe ning hele võrkmuster. Torukesed on alguses valged, hiljem kollakasrohelised, poorid on sageli pruunikad. Viljaliha on valge, vahetult kübaranaha all on punakaspruun
Eelised- ei vaja tehnilisi seadmeid; kõige odavam Puudused- pikk kuivatamise aeg (keskmise paksusega laudadel 20- 40p); kuivamine sõltub aastaajast; niikussisaldust ei saa viia alla 15%; suured puiduvarud seisavad (majandus) Kamberkuivatamine- toimub spetsiaalses ruumis 80-100c juures Eelised- kiirus (5-10p); saab kuivatada vajaliku niiskuseni (tavaliselt 5- 10%); hävivad kõik putukad ja seente eosed Puudused- kuivati on kallis ehitis; suur kütuse kulu Elektriline kuivatamine Eelised- ühtlane kuivamine (ei teki pragusid); KIIRE kuivatamine (10-12 tundi) Puudused- kõrge hind ja suur energiakulu 9. Ümarmaterjalid -Laasitud ja ristisuunas tükeldatud püütüve jäägid Peenpalgid; ümarlatid; laastupakud; vineerpakud 10. Saematerjalid -Saadakse palkide pikkisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata lauad Servatud lauad Prussid Latid 11. Puidust pooltooted -Peale saagimist on neid veel töödeldud.
Sits - õhuke, labase sidusega puuvillane riie Strets - elastseid kiude sisaldav riie Senill - peenikese sametpaela taolisest lõngast kootud riie Sifoon - väga õhuke ja läbipaistev siidriie Taft - tihe, läikiv, kangelt hoidev siidriie Tviid - väikeste toppidega villane või poolvillane mantli- või kostüümiriie Tüll - võrgutaoline õhuke riie, kasutatakse näiteks alusseelikute, tantsukleitide või looride õmblemiseks Kasutamine, hooldamine, kuivatamine, triikimine, mis riideid valmistatakse Velvet - reljeefsete pikitriipudega samet, enamasti puuvillane Viskoos - tehiskiust hästi langev riie
grape-producing-countries-map.html Ühtedeks suurimateks ettevõteteks on The Ciatty Company ja Sun-World Toitumisalane teave ja kasutamisvõimalused Kõige rohkem kasutatakse Hulk koguse kohta: 100 g Kaloreid (kcal) 66 viinamarju veini Lipiidide 0,4 g tootmisel, sellele Kolesterooli 0 mg järgneb värskelt Naatriumit 2 mg tarbimine ning Kaaliumit 191 mg kuivatamine Sahhariididi 17 g rosinate tootmiseks. Kiudaineid 0,9 g Suhkruid 16 g Marjadest Valke 0,6 g valmistatakse veel mahla, konjakit, vahuveini, džemmi, veiniäädikat jms. Seemnetest valmistatakse õli. Viinamarjede kasutamine 10 põnevat fakti viinamarja kohta https://www.youtube.com/watch?v=5YQ2EFta0sM Italian Grape cake https://www.youtube.com/watch?v=Y4V_rZzEVIg
Liimpuit liimitakse kokku vähemalt nelja massiivse saematerjalitüki lapped Liimplaat saematerjalitükkidest, mis ühendatakse omavahel servadest (moodustub plaadikujuline toode) Liimpuidu eelised Tala mõõdud jätkuvliistude kasutamise tõttu on talade mõõdud piiramatud Suurem tugevus võimalik eemaldada oksakohad Kuiv puit eelkuivatatud ja seetõttu on niiskus vaid 12% Mõõtude täpsus kuivatamine ja tootmisprotsess tagavad liimpuidu täpsed mõõtmed Valmistamine Valmistamisprotsess võib olla erinev.Tüüpiline tehaseskeem: prussid tuuakse laost ja kuivatatakse eelhööveldamine klassideks sorteerimine kontrollitakse niiskuse sisaldust, prusside otsad lõigatakse ära sõrmjätkude tegemiseks asetamine riita sõrmjätkule kantakse liim plangud surutakse kokku vähemalt 2s jätkuliist lõigatakse vajalikku pikkusse
ALKOHOLID, ALDEHÜÜDID JA KETOONID TEKE, LEVIK, SAATUS VÄLISKESKKONNAS, TOKSILISUS KRISTIN PUUSEPP TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EACB 11 TALLINN, 2017 SISSEJUHATUS · ALKOHOLID LAIALT LEVINUD ORGAANILISE AINE KLASS, HÜDROKSÜÜHENDID, OH-RÜHM, JAOTATAKSE KOLMEKS R--OH C--OH · · · ALDEHÜÜDID, KETOONID KARBONÜÜLÜHENDID, CO-RÜHM · ALKOHOLIDE SAAMINE · ALKAANIDE OKSÜDEERUMINE · SÜSINIKMONOOKSIIDI LIITMINE HAPNIKUGA · GLÜKOOSI KÄÄRIMINE · PUIDUTÖÖTLEMISJÄÄKIDE TÖÖTELMINE, PUIDU UTMINE (KUIVATAMINE) · NAFTA KRAKKGAASIDES SISALDUVA ETEENI HÜDRAATUMINE O = · · ALKOHOLIDE LEVIK · HEAD LAHUSTID, LAGUNEVAD KERGESTI, PÕLEVAD HÄSTI · ETANOOL ALKOHOOLSETE JOOKIDE TOOTMINE, AUTOKÜTUSTES, RAVIMID · METANOOL ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL EETRID, ESTRID · GLÜTSERO...
Sellegipoolest oli mõisnikul õigus talupoega müüa ning karistada, ainult surmata ta talupoega ei võinud. Antiikaja orjadest eristas Eesti orje see, et ta vöis omada väiksemaid esemeid ning loomi. Enda vallasvara ei võinud talupoeg müüa ilma mõisniku loata. Eesti talupoegade seis oli kehv ning seda panid tähele paljud, kes Eesti aladel reisisid. Talupoegadel olid õhukesed linased riided, mis olid ise kootud ning õmmeldud. Nad elasid puidust rehielamutes, kus toimus vilja peksmine, kuivatamine ja töötlemine. Talupojad olid äärmiselt vaesed ning selles süüdistati neid endid. Nad olid harjunud pidutsema harva, kuid väga rikkalikult, süües ja juues palju suuremates kogustes kui oleks olnud mõistlik. Talupoegade seis oli võrreldes Rootsiga päris nukker. Rootsis olid talupojad isiklikult vabad ning nad said läbi esindaja osaleda ka riigiasjade otsustamises. Eesti talupoegade olukorra muutmiseks tehti küll mitmeid katseid, kuid pärisorjust ei suudetud kaotada
-pliidid tugeva pesuainega pestud ,kuivatatud 1 kord nädalas 5 -ahjud pestud tugeva pesuainega,kuivatatud vajadusel üks kord päevas 4 -külmkapid,külmkambrid sulatatud ,pestud ,desinfitseeritud 1 kord nädalas 5 -kraanikausid,kätepesukohad 5 -prügi iga päev tühjendamine ja prügikasti pesemine kuivatamine 5 3. TOIDU VALMISTAMINE(KÜLM-JA KUUMTÖÖTLEMINE ) iga toidupartii jälgitakse, mõõdetakse sisetempeeratur,registreeritakse 5 4. TOIDU SÄILITAMINE 5 temperaaturi mõõtmine ,visuualne kontrollimine ,markeering 5. KORISTUSRUUMI PUHTUS põrand pestakse iga päev,seinad 2 korda aastas, uksed ja uksepiidad 1 kord 5 nädalas,harjad ja lapid iga päev. 6
Tuulevaiksesse kohta.Sügisel kärbitakse ja pannakse külma eest peitu .Kaetakse kerge mulla ja okstega ka saab kasvatada kasvuhoones. Sordid.- Eestis- Dalni ramming , peterson 1-2-6 korinka rüsskaja , jubile , novgoroda Hispaania- Alipollo , palomino Prantsusmaa- Carignan , merlot Haalias- Durello , corvina Kasutamine.- Kõigee rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel , järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine rosinate tootmiseks.Marjadest valmistatakse veel mahla , konjakit , vahuveini , dzemmi , veini äädikat jms , seemnetest õli. Tänapäeval läheb üksnes 2% maailma viinamarjatoodangust rosinateks. Suurimad viinamarjakasvandused.- Hispaania - Suurim veinitootja pindala poolest.(Ligi 1,17 miljonit hektarit). Prantsusmaa- Suurim toodangu poolest tootmine on aastast aastasse jäänud vahemikku 50-60 miljonit
-l) • kt. -183oc Kasutusalad: • õhu koostises • soodustab põlemist • vajalik hingamiseks Allotroobid: • O ehk monohapnik (ebapüsiv, tugevam oksüd. kui O2) • O2 ehk dihapnik ehk tavaline hapnik • O3 ehk trihapnik ehk osoon (terav lõhn, sinine, mürgine gaas,ebapüsiv, atmosf. üle. kihtides) S • kollane kristalne aine • tavatingim. S8 • madal st. • Kergesti peenestatav Kasutusalad: • H2SO4 autoakudes, ainete kuivatamine • H2S – roiskumine+mädanemine • Na2S2O3 – fotograafia • SO2 – keldrite, ladude desinfits., pleegitamisvahend Allotroobid: • S8 - rombiline väävel (rombikujulised kristallid, S8 molek.) • Sn - plastiline väävel (mustjaspruun plastiliinisarnane aine, seismisel rombiliseks, pikad siksakahelad) • monokliinne väävel (S8 molekulidest, nõeljad kristallid) 5. Lämmastik ja fosfor. Kasutusalad ja omadused. Millised on nende elementide ühendite
Võõrkehad- ebaloomulike kehade esinem puidus (kivid, naelad, traat, liiv jt) Raskendavad puidu töötlemist, sageli avarii põhjuseks. Mehaanilised vigastused- metsa varumisel, vaigutamisel, trantsportimisel, sorteerimisel, töötlemisel instrumendi või mehanismi tekitatud puidu vigastus. Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Saematerjali kaardumine keerdumine- vale ladustamine või kuivatamine Poomkandid- ümarmaterjali saagimisel, eristatakse tömp- ja teravkanti. Viirushaigus- maarjakask. 3.Liimpuit- koosneb üksteise peale liimitud pikkisüüga lamellist. Laiupidi võib lamell koosneda ühest või mitmest lauast. Tooraineks peamiselt okaspuu (kuusk, mänd). Tunnuseks tähis L. Kihtliimpuit e spoonpuit- valmistatakse 3 mm kuusespoonist ilmastikukindla liimiga katkematuks plaadiks liimides (jätkatakse kaldjätkuga). Spoontarindeid on 2 sorti:
Oli ka teisi treilereid näiteks üks suur, mis oli mõeldud suurte ja raskete veoste vedamiseks seda sai muuta pikemaks ja lühemaks sellel oli 8 silda ja selle maksumus on umbes 6 miljonit. Parklas ol ka tavalis kast haagiseid ja ka paak haagiseid aga neis eriti ei räägitud. Pesula Pesulas oli tööl naiste rahvas, kes kandis veokile peale pesu ainet, sest pesemine oli automaatne. Ühe auto pesemiseks kulub 2 kanti vett ning autod kuivavad ise, sest kuivatamine on liiga kallis. Äravoolu peab puhastama iga 10 päeva tagant, sest Eesti teed on mustad ja äravoolu koguneb kõik mustus, mis on 4 kantmeetrit. Vett läheb väga palju aga ka sellele on mõeldud ja on tehtud vee korduv kasutus Töökoda Töökoda oli suur sinna mahub 15- 20 veokat ning seal oli pikka kanalit kus sees oli siis kas 1 või 2 silindriga tõstuk mida sai liigutada ja veoki tõstuk mis tõstab 30 tonni aga kui nendega tõsta siis peab olema ka pukkid all
vähenemise kohta pärinevad 1870. aastatest. • Eelmise sajandi lõpul ja selle sajandi algul oli ilmne, et arvukus väheneb pöördumatult • XX sajandi esimese veerandi jahistatistika näitab, et piirkonniti kütiti püüsid 2-15 korda vähem, eriti Harju ja Tartumaal • 1920-1940 oli arvukuse vähenemine eriti ilmne Lõuna- Eestis. Arvukuse langus Arvukuse languse põhjused • Kunagine üleküttimine • Kaudselt võibolla isegi teine maailmasõda • Soode kuivatamine • Lumevaesed talved • Turbavõtmine • Üleüldine kliima muutus • Kiskjasurve suurenemine (peamiselt väikekiskjad) • Keskmiselt väheneb rabapüü aastas 5,5 paari. • Minu arvutuste kohaselt kõige mustema stsenaariumi korral kaob rabapüü eesti aladelt umbes 10 aasta pärast. • Vaadates languse trendi, on see vägagi reaalne. • Levila on muutunud katkendlikuks Kasutatud kirjandus • http://entsyklopeedia.ee/artikkel/rabapüü2 • http:// www.eoy
1. Aine ehituse all me mõtleme aine ehituse mudelit. Ained klassifitseeritakse agregaatoleku põhjal. Agregaatolek- olek milles ained võivad olla: tahke, gaasiline, vedel. 2. Gaas Vedelik Tahke keha Kuju - - Kindel Kokkusurutavus Kerge Minimaalne Minimaalne Molekulide asetus vahemaad suured Tihedalt 11 vastas Kristallvõre Molekulide liikuvus Korrapäratu Takistatud Liiguvad tasakaaluasendi ümber Molekulide vastasmõju Nõrk Suur Tugev Kuju muutus Kerge Kerge Raske 3. a) difusioon-see on ainete iseeneslik segunemine molekulide liikumise teel. Toimub gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Kiirus väheneb nim suunas b) soojusjuhtivus-see on soojusülekanne makrokehades Toimub tahketes kehades, vedelikes ja gaasides. ...
...................................4 2. PÄRITOLU....................................................................................4 3. OMADUSED..................................................................................4 4. KEEMILINE KOOSTIS.....................................................................4 5. KASVATAMINE..............................................................................5 6. KASUTAMINE MAITSETAIMENA......................................................5 7. KUIVATAMINE, KÜLMUTAMINE JA SÄILITAMINE..............................5 8. TERVIS JA ILU...............................................................................6 KOKKUVÕTE....................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................9 Lisa 1. Pilte.....................................................................................10 Lisa 2. Pestokaste..................................
Protsessis tekkivad suitsugaasid juhitaks lõpuks läbi erinevate puhastusseadmete tahkete osakeste kinnipüüdmiseks (tsüklonapatareid ja filtrid) ning juhitakse utteseadme korstna kaudu välisõhku. Protsessi võib jagada etappidesse järgnevalt : Etapp 1. Põlevkivi ettevalmistamine. Töötlusse saabunud põlevkivi läbib purusti ja tükkide-na suuruses 0÷20 mm antakse aerofontäänkuivatisse, kus tuhatsüklonitest saabuvate jääk-gaaside soojuse arvel toimub põlevkivi kuivatamine. Kuiva põlevkivi ja suitsugaaside aero-hõljum suundub kuiva põlevkivi tsüklonisse tahke faasi eraldamiseks gaasilisest faasist. Etapp 2. Põlevkivi termotöötlus. Kuiv põlevkivi antakse läbi seguri pöörlevasse trummel- reaktorisse (rõhtretorti). Põlevkivi termilise lagunemise teostamiseks antakse segurisse koos kuiva põlevkiviga soojuskandja tuhatsüklonites eraldatud kuumutatud põlevkivituhk. Sa-mal ajal pritsitakse sisse raskõli saastunud fraktsioone
mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust; puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist, lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS Kõigi immutusmeetodite puhul tuleb puit eelnevalt ette valmistada vastavalt immutamise meetodile. Ettevalmistusoperatsioonid on koorimine, kuivatamine, mehaaniline töötlemine ja torkimine. Mõned nendest operatsioonidest on vajalikud kõigi immutamisviiside korral, teised aga ainult kindla immutusviisi või kindla puiduliigi korral. Immutamise eesmärgiks on muuta puidu teatud omadusi, milleks võib olla lisaks bioloogilisele vastupidavusele ja tulekindlusele ka nt elektrijuhtivus, värvus, mehaanilised omadused jne. Olenevalt konkreetsest eesmärgist kasutatakse mitmesuguseid immutusaineid,
Moodne paberitootmise tehnoloogia kujunes välja 19. sajandil. Tehti palju eksperimente et leida paberitööstusele uut toorainematerjali ja 1844 aastal leiti selleks puit, mis muutis selle palju odavamaks, kui hapramaks. Paberi tootmisprotsess Leht- ja okaspuumetsa langetamine Palkide koorimine ja peenestamine Keetmine, pesemine, kurnamine, pleegitamine Tselluloosi edasipumpamine tselluloosihoidlatesse Paberimasina töö - nõrutamine, pressimine, kuivatamine Rullimine, valmis paber Superkalander Rullimine ja lõikamine Poognalõikamismasin Rullimine rullidesse Pakkimine alustele Tootmine maailmas Alltoodud tabelis on toodud välja Riikide tootmismaht tonnides Hiina 92 599 000 Usa 75 849 000 Jaapan 27 288 000 Saksamaa 23 122 000
Õige on auto pesemist alustada Õige on välispesu autole tehes alustada survepesuga, millega saab maha suurema Saasta ning mustuse. Siis tuleb pesta auto üle sampooni ja svammiga. Oluline on ka see, et svamm oleks pesemise ajal alati niiske/märg, kui see on kuiv ja sinna vahele jääb liiva, ning see võib mõjuda auto kerepinnale kui liivapaber. Peale pesemist sampooniga tuleb autot loputada survepesuga. Tähtis on ka sellele järgnev kuivatamine. Kui auto jätta korralikult kuivatamata, jääb see laiuguliseks, ning see ei ole enam ilus. Pesemine! Sampoonilahust (1 kork ämbri vee kohta) tee valmis vaid 1 auto jagu. Siis püsib see puhas. Pese svammiga oma süsteemi järgi (alt üles jne)! Jälgi, et kõik pinnad saaksid pestud! Puhasta hoolikalt tihendivahesid, iluliistu aluseid pragusid jne. Kuivatusvaha tuleb peale kanda. Kanna pinnale vaid vähene hulk kuivatusvaha segu! Liigne aine
haavadele. Hea mõju saamiseks peab haava pääsema teelehe mahl. Selleks tuleb kas mahl välja pressida või panna haavale purustatud leht. Peale verejooksu sulgemise saab teda mujalgi edukalt kasutada. Nii võib muljutud lehte, mahla või viimasest valmistatud ekstrakti panna põletatud, muljutud, hõõrutud või haudunud kohtadesse. Suur teeleht aitab kõigi nende hädade puhul nagu imerohi. Kuid sellega ei piirdu tema kasutusalad. Ta on heaks ravimtaimeks ka kuivatatult. Kuivatamine pole aga sugugi lihtne, sest teelehe lehed on lihakad ja kuivavad aeglaselt. Sellegipoolest soovitatakse neid kuivamise ajal mitte teisipidi pöörata. Ka juba korjamisel tuleb nendega ettevaatlikult ümber käia, sest liigsel muljumisel muutuvad need mustaks. Ilusasti roheliseks kuivanud lehed aitavad aga teena või keedisena kopsukatarri puhul röga lahtistava vahendina. Selleks tuleb võtta supilusikatäis lehti klaasi keeva vee kohta. Jook peab tõmbama veerand tundi
Läänemerest püütakse 1% kogu maailmamere kaalasaagist. Sisevetest on peamisteks kalapüügi- veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Pärnus Pärnu jõgi ja Pärnu laht. Lest ehk jõelest ( Platichthys flesus) Lestlaste sugukonda lesta perekonda kuuluv kala. Teda iseloomustab lai ja lapik kehakuju. Pikkus 50cm, kaal 3,5 -14 kg, eluiga 6-15 a. Elab magedas madalas meres, jõesuudmes, põhjaeluviisiga Kasutamine: suitsetamine, praadimine, küpsetamine, kuivatamine, marineerimine. Lestal pole soomuseid, siis puhastada on lihtne. Väga valgurikas( 18%) ja keskmise rasvasisaldusega (6%) Latikas ( Abramis brama) Latikas on karpkalalaste sugukonda latika perekonda kuuluv kala. Pikkus 30-50 cm kaal kuni 7 kg. Latika keha on külgedelt lamedam ja kõrge, suu kergelt alaseisune, silmad väikesed.Noored latiakd on hallikashõbedased, vanemad pronksjad. Eestis on levinud enamikes suuremates järvedes. Kasutamine: Hea maitsev söögikala,
Liis Kullamaa TELLISED TELLISTE TÜÜBID Savitellised Silikaattellised Tsement tellised SAVITELLISE TOOTMINE Savi kaevandamine ja laagerdamine Ühtlaseks massiks segamine Vormimine- lintpressil Kuivatamine- kamber- või tunnelkuivatites 80-90°C juures 1-3 päeva Põletamine- tunnelahjus 900-1000 °C juures, 1,5-2 ööpäeva (saavutab vastupidavuse) SAVITELLISTE TÜÜBID Auktellis (kandvad või mittekandvad sise ja välisseinad, ahjude ja kaminate välisviimistlus Nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Ümar-nurktellis (sambad, aiapostid, karniisid) Täistellis (kandvad ja mittekandvad siseseinad, küttekollete seinad, lõõrid) Kärgtellis (siseseinad, fassaad) Klombitud tellis (fassaad, küttekolde välisviimistlus) SILIKAATTELLISE TOOTMINE Liiva- lubja segu pressitakse Kivistamine- autoklaavis veeauru keskkonnas cá 180°C juures Formeerub s...
Kuiv puru valatakse üle veega ja jäetakse ligunema vähemalt ööpäevaks, kuni savist ja veest on tekkinud püdel mass. See mass segatakse ühtlaseks lobriks (kui võimalik siis kuulveskis või labadega segumasinas) ja sõelutakse läbi erineva tihedusega sõelte. Sõelale jääb kruus ja liiv, lobri valgub läbi. Seejärel lobri taas kuivatatakse, kaalutakse, peenestatakse ja saadud savile lisatakse juurde vajalikke lisaaineid ja vesi, et saada sobivat savimassi. Eelnev kuivatamine on vajalik, et teada saada savi täpset kaalu. Savi segatakse lisaainetega kokku jällegi koos veega. Savi leidumine Eestis kaevandatakse savi Kallaveres, Kundas, Arumetsal, Joosul ja Küllatovas. Savi omadused Head: Halvad: Põlemisel kivistub Vesi muudab Tugev plastseks Loodussõbralik Hästi vormitav Savi kasutusalad Tsemenditööstus Ehituskeraamika Keraamika
mitu meetodit: Hapendamine- toiduaines leiduvad suhkrud muudetakse käärimisprotsessis bakterite toimel piimhappeks, pidurdab teiste mikroobide arengut. ( hapukapsas) Soolamine on kuivsoolamine, märgsoolamine ja segasoolamine. Soola peab olema 20% toiduainete kaalust. Külmutamine on kiire, mugav, lihtne, säilitab toiteväärtust. Suured valgu ja tselluloosimolekulid lõhustuvad ja muutuvad paremini omastatavaks. ( hernes, uba, kapsas, porgand ) Kuivatamine veetustumine Suurem osa toiduaines olevast niiskusest eraldatakse aurutamisega. Kala, liha, aedvilja tuleb kuivatada 12-14%-lise niiskussisalduseni. Puuviljad ja marjad 15-25%-lise niiskussisalduseni. Kuivatada võib: paberil päikese käes, plaadil leiges ahjus, pliidi kohal või soojenduskapis. Lehtköögivilju kuivatatakse kõrgel temperatuuril mitte üle 90 kraadi. Mahlakad ja paksemad köögiviljad enne blanseeritakse, siis
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jaht Mõju: salaküttimine Tagajärg: liikide väljasuremine Muutused: regulatsioonid, suuremad karistused Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Loodusvarad Mõju: metsaraie, soode kuivatamine, turba ja põlevkivi kaevandamine Tagajärg: liikide hävimine, elukoha hävimine, kahjustatud loodus Muutused: tarbida säästlikult Põllumajandus Mõju: metsaraie, väetamine, niisutamine, kuivendamine Tagajärg: pinnase rikkumine, veekogude kadumine ning saastamine, elupaikade vähenemine, mitmekesisuse vähenemine Muutused: regulatsioonid Alles siis, kui viimane puu on surnud, viimane jõgi on mürgitatud ning viimane kala püütud, mõistame, et me ei saa raha süüa.
SAVITELLIS Ajalugu Savitellis on üks iidsemaid ehitusmaterjale Arvatavasti võeti kasutusele 5000 aastat tagasi Algselt kasutati aladel, kus loodusliku kivi kättesaadavus oli piiratud On kasutatud mitmete ajalooliste ehitiste ehitamiseks Hiina müür, Colosseum jne. Tänapäevani väga ulatuslikult kasutusel Savitellis Savikateks materjalideks, mis leiavad kasutamist tööstuses on savi, kaoliinid ja savikildad Tavaline tellisesavi sisaldab 5060% kvartsliiva ja tolmu Tolmu ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet Toorsegu võib sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali Savi kuumutamisel toimuvad füüsikalis keemilised muutused kuni 100 oC juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; üle 200 oC juures põlevad välja orgaanilised lisandid; 400...700 oC juures eraldub...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
