Euroopa Komisjon Euroopa Komisjonil on 4 põhiülesannet. · Õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. · ELi poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. · ELi õigusaktide täitmise järele valvamine (koos kohtuga). · Euroopa Liidu esindamine rahvusvahelistes suhetes, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogul on 6 põhiülesannet. · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel.
sobivusest sellesse organisatsiooni. Eetika on tihedalt seotud ka seaduskuulekusega. Mina pean ennast inimeseks, kes on seisukohal, et seadusi tuleb järgida. J. Donne on öelnud, et inimene ei ole saar, täiesti omaette, vaid osa maismaast, mis näitab, et teatud põhimõtted on vajalik ühiskonna tasandil kokku leppida selleks, et kooseksisteerimine võimalik oleks. Iga inimene saab otsustada ise, kui eetiline on tema jaoks nende kokkulepete eiramine. Selliste kokkulepete eiramine võib kaasa tuua nii kolleegide, perekonna kui teatud juhul ka ühiskonna halvakspanu. Moraal võib erinevates kultuurides, religioonides ja ühiskondades olla väga erinev. Kuna moraalinormide puhul ei ole olemas objektiivset tõde, samas kaitsevad nad teatud väärtusi, mida inimesed kalliks peavad, siis minu jaoks on eetiline suhtuda lugupidavalt teiste kultuuride moraalinormidesse ja jätta arusaamad sellest, mis on õige ja vale nende otsustada.
kloori ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC) haloonid freoonid jt kemikaalid külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes Tagajärjed mittemelanoomne nahavähk silmakae immuunsüsteemi nõrgenemine, mistõttu hakkavad levima ka nakkushaigused toiduteravilja saagikuse langemine Kaitse 1985. a Viini konventsioon 1987. a Montreali protokoll kõigi keskkonnaalaste kokkulepete hulgast edukaim Eesti liitus 1996. aastal Aitäh!
Vabakasvatus Mia Tamme, Hendrik Pedajas, Reigo Sinisalu, Kristina Piksar, Ingrid Helena Alliksaar 11.D GAG Mis on vabakasvatus? Täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal; kogemuste, väärtuste jagamine lastega; enesekasvatus; Tihti peetakse vabakasvatust hoolimatuks, inetuks käitumiseks. Vabakasvatus Eestis Kogus laiemat kõlapinda 1990ndatel; Kasvataja-õpetaja füüsilist kontakti tõlgendati kas vägivallana või seksuaalse ahistamine; Ilmnes laste-õpilaste poolne allumatus. Kasvatamine Lapse mõistmine; toetamine; solidaarsus; empaatia; Kokkulepped; Emotsionaalsed mõjutused. Vanema roll Enesekasvatus; piiride kehtestamine;
Euroopa Komisjon Millega tegeleb? Euroopa Komisjon on üks Euroopa Liidu peamistest institutsioonidest. Ta esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve. Komisjon teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule, haldab eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid. Teostab õigusaktide täitmise järelvalvet (koostöös Euroopa Kohtuga) ning esindab Euroopa Liitu rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi Eli ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle. Kellest koosneb? Koosneg 27 volinikust ning presidendist. Kus asub? Brüssel, Belgia ning Luksemburgis. Tal on esindused kõikides ELi liikmesriikides ja delegatsioonid maailma riikide pealinnades. Kes seda juhib? Presidendiks on José Manuel Barrosso, kelle ametiaeg algas 2010. aasta veebruaris. Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Eesti esindamine Siim Kallas asepresident, transport.
E Parlament on 754 liiget; Eestist 6 (V. Savisaar, S. Oviir, K. Ojuland, I. Padar, I. Tarand, T. Kelam); asub Strasbourg'is aga ka Brüsselis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; eelarve kinnitamine; rahvusv. lepingute sõlmimine; välis- ja julgeoleku poliitika; kontroll täidesaatva võimu üle EL Nõukogu e Ministrite Nõukogu koosneb EL kõikidest ministritest; koos käiakse Brüsselis ja Luksemburgis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; EL ühine maj.poliitika; rahvusv. kokkulepete sõlmimine; välis- ja julgeolekupol. E Komisjon koosneb 27 volinikust (S. Kallas-transport, side); asub Brüsselis aga ka Luksemburgis ülesanded: EL pol. elluviimine; eelarve täitmine; EL esindamine rahvusv. suhetes E Kohus koosneb 15 kohtunikust & 9 peaadvokaadist; asub Luksemburgis ülesanded: EL õiguse tõlgendamine
turvalisus. Kitsamad riiklikud huvid on ajas ja ruumis piiratumad: näiteks oli 1990. aastatel oli Eesti riiklik huvi liitumine NATO ja Euroopa Liiduga. Mõisted | Rahvusvahelised kriisid tekivad pingetest, mis tulenevad riikide huvide põrkumisest. Alati ei pruugi riikide huvide põrkumine viia kriisi või relvakonfliktini: enamik huvide põrkumisi lahendatakse läbirääkimiste ja kokkulepete teel. Läbirääkimiste pidamine ja kokkulepete saavutamine on diplomaatia riikidevahelise suhtlemise põhiline eesmärk. Vaatamata muutustele sõjapidamise vahendites ja meetodites pole sõja eesmärk märkimisväärselt muutunud. Osalejad on endiselt inimesed ja eesmärgiks on sõda võita... Rahvusvahelised suhted | Kuni II MS: multipolaarne süsteem suurvõimude paljusus, riikidel on erinevad huvid ja huvide kaitseks moodustati koalitsioone. Kuni 20
a ca kümnekordistunud. Kiire majanduskasv Hiinas, Indias jt. arengumaades loob uut nõudlust toorainetele(uued konfliktid). Globaliseerumine Globaliseerumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine läbi majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside. Majanduse globaliseerumine Kapitali liikumise kasv ülemaailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv. Riikide riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu. Riikide majanduste omavahelist lõimumist. Kriis 2000–2001 – Türgi majanduskriis 1999-2002 – Argentiina majanduskriis 2001 – dot-com majandusmulli lõhkemine 2008-2011 - Islandi majanduskriis 2007–08 – Globaalne majanduskriis 2010 - Euroopa rahanduskriis Globaalne majanduskriis Algas 2007. aasta detsembris ning muutus eriti järsuks languseks 2008. aasta septembris. 2006. aastal tippu jõudnud USA kinnisvaramull põhjustas USA
Tööintervjuu küsimustikku koostamine Tööintervjuu kombineeritud struktureeritud ja struktureerimata intervjuu vormidest – ette on antud palju küsimusi, kõike ei pea küsima, vestlus kulgeb loomulikult ja peaaegu vaba vestluse vormis. * Sissejuhatavad küsimused, vaba vestluse vormis - Kuidas läheb? - Kas olete närvis? * Kokkulepete küsimused - Kas olete nõus, et meie vestlust salvestatakse? * Avatud küsimused -Rääkige mulle natuke endast? - Mis on teie motivaatoriks? - Missugused on teie ametioskused, mis kõlbaksid just pakutavale töökohale? - Missuguseid oskusi ja kogemusi olete omandanud viimati? - Mis põhjusel te eelmiselt töökohalt lahkusite? - Tooge näide oma eelmisest töökohast oma initsiatiivi ülesnäitamise kohta?
Graafik nr 1 Oktoober November Detsember Jaanuar Nädalad 40 41 42 43 44 45-48 49-52 1-5 Tegevused Laagri planeerimine Rahataotluse kirjutamine Taotluste tähtaeg 30.10 Eelarve koostamine Kokkulepete sõlminine Transpordi tellimine Kokkule ppepete Toidu tellimine sõlmimi ne Varustuse hankimine Juhtgrupi koosolekud koosolek ...
suhtes kehtestatust. Funktsioonid Funktsioone suunavad WTO enda aluspõhimõtted. See juhindub lepingutest, mis on õiguslikuks aluseks rahvusvahelisele kaubandusele ja kaubanduspoliitikale. Kolm peamist sihti : - Aidata kaubandusel toimida võimalikult vabalt - Liberaliseerida kaubandus täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes - Panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest. Eesmärgid Lepingute rakendamine ja jälgmine Kaubandusläbirääkimisted WTO tagab foorumi oma liikmete vaheliste läbirääkimiste jaoks. Vaidluste lahendamine Liikmete kaubanduspoliitika ülevaatus. Kaubanduskompetentsi tõstmine Laiem dialoog Eesti ja WTO Eesti sai WTO liikmeks 1999. aasta novembris Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Breznev elas üle mitu rabandust, kuid et riigis säiliks stabiilsus, sunniti teda NLKP peasekretärina jätkama. Breznevi võimuperioodi lõpus muutus stabiilsuse hoidmine üha keerukamaks. Nõukogude Liit pidas 1975. aastal Helsingis lääneriikidega saavutatud kokkulepet suureks võiduks, kuna sellega tunnistati Euroopas maailmasõja järel toimunud territoriaalseid muutusi ega pööratud tähelepanu inimõigusi käsitlevatele punktidele. Helsingi kokkulepete järel aktiviseerus dissidentide liikumine. Breznevi juhtimisel oldi rahul sellega, et õnnestus vältida Novotserkasski probleemide tõsisemat kordumist. Kreml 1973. aastal lõikas kasu nafta hindade järsust tõusust maailmaturul. USA-ga oli saavutatud enam vähem võrdne seis. Majanduse tootmisvõimsuse kitsaskohad olid endiselt alles. Põllumajandustootmise toetused olid maailma suurimad. Rahulolematus võimudega ühiskonnas levis sügavamale. Korruptsioon kasvas.
o Nõukogul on kuus põhiülesannet Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Määrus->kohustuslik täitmiseks kõikidele liikmetele · Direktiiv->iga riik valib mil viisil täidab selle · Otsus ja arvamusavaldus->ettevõttele, eraisikule kohustuslik Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika teostamine. Vabadu, turvalisus, õgus o Eestistuja riik määratakse iga kuue kuu tagant. Praegu Ungari 2018 Eesti o Otsuste vastuvõtmine: igal riigil on hääli vastavalt elanikonnale nt:
reguleerib riikide omavahelist kaubandust; loodud 1995. aastal; Eesti liitus 13. novembril 1999. aastal; peadirektor alates 2005. aastast Pascal Lamy. WTO töö juhindub WTO lepingutest; Lepingutel on kolm peamist sihti: 1) aidata kaubandusel toimida nii vabalt kui võimalik 2) liberaliseerida kaubandust täiendavalt uutes läbirääkimiste voorudes 3) panna paika vaidluste lahendamise kord, kompensatsioonide nõuded kokkulepete rikkumise eest jne. Liikmesriigid IMF Rahvusvaheline Valuutafond Rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon; kokku 184 liikmesriiki; Eesti1992. aastast; peamisteks tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi. Liikmesriigid NATOPõhjaAtlandi Lepingu Organisatsioon Loodi 4. aprillil 1949. aastal; NATO kõrgeim organ on PõhjaAtlandi Nõukogu; peaeesmärgiks on tagada kõikide
Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant. Hetkel Ungari. Peasekretariaat Eesistujariiki abistab peasekretariaat, mis valmistab ette nõukogu tööd kõigil tasanditel ja tagab selle häireteta töö. Mis on ülesanded? Nõukogul on kuus põhiülesannet. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Otsuste tegemine Hääletades Mida suurem on liikmesriigi rahvastik, seda rohkem hääli tal on Saksamaa , Prantsusmaa, Itaalia ja
Tuule jõudu rakendatakse purjelt purjekale taglase abiga. Purjetamine on veeliikluse üks osa ja osalejad järgivad rahvusvahelisi kokkuleppeid, et vältida kokkupõrkeid. Purjetamisega on 21. sajandi alguses on seotud omaette tööstusharud alates aluste ehitamisest, millest väiksemad on purjelauad ja svertapaadid, keskmist mõõtu on kiiljahid ning suuremaid purjekaid ehitatakse laevadena kõikide laevaehituse tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Purilend ehk purilendamine on mootorita vabalend õhust raskemal lennuaparaadil purilennukil, kasutades selleks kõiki tõusvate õhuvoolude liike. Ka linnud, sagedamini röövlinnud, kured ja kajakad, lendavad energia kokkuhoiuks purilennu põhimõttel, kattes niiviisi pikki vahemaid. Purilend on mitmekülgne huvitav harrastus. Purilennus peetakse võistlusi, ka purilennu maailmameistrivõistlusi. Taganttuul aitab suurendada sportlase kiirust aladel nagu 100/200 m jooks,
Globaliseerumine eri valdkondades: Majanduses · kiiresti kasvab rahvusvaheline kaubandus · kapitali liikumise kasv maailmas s.h. rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv · kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism · rahvustoitude (pitsa, india köök) · ülemaailme levik · ülemaailmsete reeglistike teke (konkurentsi-, autorikaitse seadused, patendid jne) Poliitikas · riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu · riigid annavad üha enam osa õigustest rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu ÜRO, WTO,EL, NATO, IMF ja Maailmapank Kultuuri valdkonnas · erinevate maade äri- ja tarbekultuuride lähenemine · suhtluses lai inglise keele kasutamine · info saamiseks Interneti kasutamise suurenemine · Ameerika filmide, teleülekannete ja programmide levik üle maailma · rahvusvahelise turismi kasv
Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine, tollipiirangute järk- järgult kaotamine Rahvusvahelise kaubanduse käibe kiirem kasv võrreldes kogu maailma majanduse SKT või RKT kasvuga Kapitali liikumine üle maailma Hargmaiste ettevõtete arvu ja osatähtsuse kasv maailmamajanduses Rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide loomine, finantsturgude üleilmastumine Riikide suveräänsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete töttu, mida on kaasa toonud Euroopa liidu, WTO, OPEC jne loomine. võrgustikupõhise majanduse areng. Kultuuri üleilmastumise näitajateks on kultuuride segunemine, parem juurdepääs eri kultuuride väärtustele, kultuuriliste erinevuste vähenemine. Soodustab ka kasvanud välisturism, riikidevaheline migratsioon ja rahvusköökide üleilmne levik.
kui negatiivseid külgi. Sellele ajendatult olen ma ka globaliseerumise poolt. Tänu globaliseerumisele on toimunud rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis omakorda edestab maailma majanduse kasvu. Mida suurem on riikide omavaheliste tehingute efektiivsus, seda kõrgem on tõenäosus majanduse kasvule maailma tasandil. Sellest tingituna on loodud ka rahvusvahelisi finantsorganisatsioone (nagu IMF ja Maailmapank), mis jällegi aitavad kaasa luua majanduse suuremat kasvu. Rahvusvaheliste kokkulepete tõttu on hakanud vähenema ka riigipiiride osatähtsus, mis loob paremad reisimis- ja kauplemisvõimalused nii tava- kui ka äriinimesele. Väga palju muutusi on toonud globaliseerumine nii Eesti kui ka teiste riikide kultuuri. Tänu sellele on kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus, reisimine ja turism. Globaliseerumine annab parema juurdepääsu eri kultuuride poolt pakutavale. Igal riigil on oma rahvustoidud, mis tänu globaliseerumisele on võimaldanud ülemaailmset levikut. Samalaadselt
mis edestab maailma majanduse kasvu. Samuti on positiivne kapitali liikumise kasv ülemaailmselt, sealhulgas otseinvesteeringute kasv. Kuid on ka miinuseid. Näiteks riikide sõltuvus üksteisest. Kui ühel läheb halvasti, siis teistel samuti, eriti suurriikide, nagu USA ja Venemaa, puhul, sest majanduslik sõltuvus nendest riikidest on väikeriikidel väga suur. Globaliseerumine on toonud meile ka suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemise rahvusvaheliste kokkulepete tõttu, mis on viinud organisatsioonide nagu WTO ja OPEC tekkeni. WTO on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. See loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (GATT) ühinenud riikide baasil. OPEC on Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon. Need kaks organisatsiooni tagavad häid majanduslikke tingimusi. Kultuuriliselt golabaliseerumine toob kultuuride segunemise, samuti parem juurdepääs eri
Kolmas maailm 1.Vietnami sõda. Selle mõju siis ja tänapäeval. Lõpptulemusena mõjutas Vietnami sõda Ameerikat märksa sügavamalt, tuues kaasa pöördumatuid muutusi. Pärast moraalseks ristisõjaks kujunenud Teist maailmasõda olid ameeriklased veendunud, et nende riik ei saa eksida. Ometi tõid Vietnami sõja kaotus ja sellest tingitud ühiskondlikud lahkhelid 1960. aastatel kaasa Ameerika ühiskonna katartilise ümberhindamise. Ameerika sõdurid olid võitnud kõik lahingud, ent sõda ise kaotati ning see osutas Ameerika sisulisemat laadi läbi -kukkumisele. Näis, et Ameerika võis eksida, julmusi korda saata, kaotada. Nii mõneski mõttes sundis Vietnam protestivat rahvast toona täiskasvanuks saama. 2. Iisraeli riik. Sünd, Mõjud, tänapäev. Juudid soovisid palestiinas oma riiki. Juudid vallandasid sõjalised organisatsioonide terrorilained.Olukord juutide ja araablaste vahel läks teravamaks ja ohtliku...
eraomandi ühiskond * konservatism- alahoidlikus, traditsioonilisi vaateid säiltav ja ajaloolist järjepidevust tähtsutav poliitiline õpe *liberealism*vabameelsus, inimeste võrdõiguslikkust ja vabatus tähtsustav poliitiline õpetus tus* * manufaktuur-käsitöö ja tööjaotustel põhinev tööstuse varasem vorm * proletariaat-palgatöölised *sotsiaaldemokraatia-vasakpoolne liikumine, mis taotleb ühiskonna õiglasemaks muutumist demokraatlike vahenditega ja ühiskondlike kokkulepete kaudu * sotsialism-poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsaalset võrdust *tööstuslik pööre-manufaktuuride asendumine masinatootmise ja vabrikutega *urbaniseerumine-linnastumine
Tunne Kelam Euroopa Liidu Nõukogu ELi põhiline otsuseid tegev organ esindab liikmesriike koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant (hetkel Hispaania) Nõukogu otsused tehakse hääletades Nõukogu ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika, mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Euroopa Kohus Asub Luksemburgis, koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist
V: Krevetid, vetikad, vaalad, hülged, vähid. II Miks ei ole kalapüük maailmameres viimastel aastatel enam suurenenud? V: Kalavarud on vähenenud. III Kuidas jagatakse rannikuriikide mereterritoorium? TERRITORIAALVEED MAJANDUSVEED AVAOOKEAN Laevasõit ja tegevus Kalavarade püük on Laevasõit vaba. Kalapüük lubatud ainult rannikuriigi lubatud rannikuriigi loal, rahvusvaheliste loal. kuid laevasõit vaba. kokkulepete alusel. IV Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? V: Valgem, rohkem toitaineid, vesi hapnikurikkam. V Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? V: Kui riik ei suuda temale eraldatud püügimahtu püüda, siis müüb ta selle teisele riigile. Nt. müüjad on Angola, Namiibia, USA, Kanada. VI Miks on maailmamerd puudutavaid kokkuleppeid väga raske saavutada? V: Rahvusvaheliste kokkulepete täitmine on osaliselt vabatahtlik ja nende
hiskonna arengut.(vead: polnd korereid. Veevarustus, kanalisatsioon, arstiabi, koolivrk ei tulnud toime).tliste haridustase oli paranenud. rikkad vabrikandid. sotsialism-poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaalset vrdsust. karl marx (1818-1883)Marksismi ks eestvedaja. Friedrich engels-marksismi ks eestvedaja. sotsiaaldemokraatia-vasakpoolne liikumine mis taotleb hiskonna iglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja hiskondlike kokkulepete kaudu. kommunist-kommunismi pooldaja. kommunism-poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomandita hiskond. konservatismi phjustas maailma vgivaldse purustamise ja hvitamise levik. liberalismi phjustas soov kaitsta revolutsiooniaastate jooksul kttevidetud vabadusi ning vajadus phjendada majanduslikult eduka kodanluse pdlusi. sotsialismi phjustas hiskonnas avaldunud ebavrdsus.
et see ei tähenda kindlat kutset NATOsse. Mõned liikmesriigid, arvasid, et see on Venemaa suhtes liiga äkiline.Venemaa juhtkonnale oli vaja saata signaal, et Lääs pole Venemaa suhtes vaenulik ning rahulikult asju ajades on võimalik asju ajada. Venemaaga rohkem kokkupuutunud maad väitsid, et Venemaa saab sellisest sõnumist kahjuks omal kombel aru, tajudes Lääne nõrkust enda võimalusena. Korduvalt tsiteeriti Bukarestis Winston Churchilli Müncheni kokkulepete puhul 1938. aastal öeldut, et Läänel oli Münchenis valida häbi ja sõja vahel. Lääs valis häbi ja sai sõja. Kahjuks osutus see mõttetera prohvetlikuks ka seekord.Venemaa tõlgendus Bukaresti tippkohtumisest oli igal juhul selline, nagu seda karta oli. Eriti õnnetuks osutus see-juures äraütlevale otsusele toodud põhjendus. Gruusia ja Ukraina lubati nimelt võtta NATO liikmeks, aga seda ainult juhul, kui Gruusia oma territoriaalse terviklikkusega seotud probleemid lahendab
vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. ] Nõukogu ülesanded · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament
kaitseks.Seadus eeldab et tööleping sõlmitakse tähtajatult (TLS paragrahv 9 lõige1 lause 1),töötaja töötab täisajaga 40 tundi nädalas (TLS paragrahv 43 lõige1),saab igapäevase ja iganädalase puhkeaja (TLS paragrahv 51 ja 52) annab õigust 28 kalendri päevasele põhipuhkusele kalendriaastas (TLS paragrahv 55) jne.Seaduses nimetatud eeldused vähendavad poolte erinevates tingimustes kokku leppimise vajadust,tagades töötaja kaitse kokkulepete puudumisel ning sätestavad miinimumtingimused,millest töötajale kahjulikumad kokkulepped ei ole(TLS paragrahv 2)alusel lubatud.N'iteks tööleping ei pea sisaldama infot igapäevase töötaja kohta,sest vastavasisuline regulatsioon on seaduses olemas ning töötaja ja tööandja ei või kokkuleppida 20 kalendripäevases põhipuhkuses.Kuna siis oleks tegemist töötaja jaoks seaduses sätestatust halvemate tingimuste kohaldamises.
Kalandus ja vesiviljelus on majandusharu, mis on seotud Kasvab : Amazonase madalik, Kongo jõgikond, Indoneesia, kalade ja teiste veeorganismide Okeaaniariigid püügiga,kasvatusega,töötlemisega ja valmis toodangu Peamised liigid: Palm, punane puu, kampri puu turundamisega Iseloomustus: 1)juurdekasv 50m3/ha 2)palju väärtuslikke Meremiil = 1,8532 km puid 3)hapniku tootjad 4)elukeskkonna säilitajad Territoriaalveed – 3-12 meremiili ,igasugune tegevus Parasvöötme leht- ja segametsad: rannikuriigi loal Kasvab: Lääne –Euroopa, Hiina Majandusveed – kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade Peamised liigid: Tamm, Pöök, Vaher, Okaspuud,Kask, Lepp kaevandamine rannikuriigi loal,kalapüük vaba Iseloomustus: 1)lehtmetsade juurdekasv 5-10 m3/ha A...
I SLAID Tervitamine :D In case you forgot. II SLAID Vabakasvatus on täiskasvanute ja laste koos kasvamine võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal, vabana võimust ja manipulatsioonist. Vabakasvatuse juhtmõtteks on: lapsed jäetakse rahule, aga neid ei jäeta üksi. Lapse käitumist ja mõtlemist ei soovita eesmärgipäraselt, oma mugavuse huvides muuta. Lapsega jagatakse oma elutee kogemust, väärtusi, elu ja maailma ilu. Koos kasvamine see on ühine maailma tõlgendamine ja kujundamine, sügav lugupidamine lapse ja temas peituvate võimaluste vastu. See eeldab, et vanemad tegelevad pigem
Projekti oodatavad tulemused lähtuvad otseselt püstitatud eesmärkidest. Viiest oodatud tulemist neli said 100%-liselt valmis, viies, nõuete tsentraliseerimise tulem osutus planeeritust keerukamaks. Oodatav tulem Realiseerumine Põhjendus Müügiaruandluse nõuete 80% Ettevõtte senise detsentraliseeritud (ärimõisted, ärimõõdikud) tegevuse tõttu osutus kokkulepete kirjeldus saavutamine plaanitust keerulisemaks. Klient mõistis olukorda ja algatas eraldi ettevõttesisese äritaseme projekti probleemide lahendamiseks.
Maailma liikumine uue sõja poole 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail 1930. aastaid iseloomustab: 1) Versailles süsteemi kokkuvarisemine 2) sõjakollete kogunemine maailmas. Nt: a) 1935-36 aastal sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvasteliidu liige b) hispaania kodusõda kus põrkusid kokku ühelt poolt kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Saksamaa ja Itaalia, Rahvarinnet NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Inglismaa, Prantsusmaa ja USA ajasid mite vahelesegamise poliitikat. Kodusõja võitis Franco. 3) 1932. tungis Jaapan Mandzuuriasse. 1937. alustas Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks, Hiinat asusid toetama NSVL ja USA 4) 1938-1939. toimusid USA ja Jaapani vägede vahel Mongoolias vägede vahelised sõjalised kokkupõrked 5) 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania 1935. astub v...
Global. e. üleilmast.on ühisk.ja maailma majanduse muutused, mis on põhjust. kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. vabakaubandusest muutused tehnoloogias, transpordi ja kommunikatsiooni areng, majanduses, rahvusvahelise kaubanduse kasv, kapitali liikumise kasv ülemaailma, otseinvesteer. kasv,riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu mis on viinud organ.nagu WTO(maailma kaubandusorganisatsioon, elavdada rahvus. kauband.) ja OPEC(Naftat transportivate riikide vaheline org. Põhit. toornafta hinna regul. maailmaturul, liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmäär. venetsueela, Iraak iraan Ecuador liibüa)tekkeni,rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF(rahvusvaheline valuutafond, rahvus. vahel. rahasüsteemi stabiilsuse tagamine) ja Maailmapank) loomine,hargmaiste
Ainete emissiooni püütakse reguleerida tootmistehnoloogia range kontrolliga ja lubade süsteemiga. Sundabinõude hulka kuulub ka õhku paisatavate saasteainete koguste maksustamine. Osoonikihti lõhkuvate ainete tarbimisest kõrvaldamine on keeruline, sest tänapäeva tarbimisühiskond ei saa nende aineteta kuidagi hakkama. Ja nende ainete kasutamine puudutab igaüht meist, kas või kodus oleva külmkapi või konditsioneeri kaudu. Rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt tahetakse niisuguste ainete kasutamine lõpetada aastaks 2035. Tarbimisest kõrvaldatavatele ainetele püütakse leida asendajaid, kuid ka nendega tekib üsna tihti probleeme. Kliimat mõjutavatest gaasidest on kõige olulisem süsihappegaas. Selle emissioon ulatub miljarditesse tonnidesse ja nüüd püütakse jõuda kokkulepetele selle gaasi emissiooni vähendamise osas. Vähendamise võimalused on aga väga problemaatilised, eriti suurtes
Eksamil osata selgitada liberalismi, konservatismi ja sotsiaaldemokraatia olemust. LIBERALISM rõhutab, et iga inimene peab olema vaba vahelesegamisest ja tal peab olema võimalus tegutseda nii, kuidas ta iganes soovib. Üksikinimene on liberaalide silmis alati olulisem kui kollektiiv/riik. Inimese vabaduse rakendamise üks tingimusi on võimalikult ,,vähe" riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete -- seaduste - täitmist. Kaasaegne liberalism rõhutab riigikorralduse küsimustes: Riigi keskvõimu detsentraliseerimist ja kohaliku omavalitsuse tugevdamist Religiooni ja riigi lahutamist (sest religioon on iga inimese eraasi) Riigi ja ametnikkonna volituste piiramine ja kontrollimine Tugev kodanikuühiskond, kes seisab oma õiguste ja vabaduste kaitsmise eest
õigusrikkumise uurijaga koostööd ei tee.Isik,kes täidab leebusse kohaldamise tingimusi,võib saada kas täielikku immuunsust karistuse eest või siis karistuse olulisust (kuni 50 % võrra) vähendamist.Leebuse kohaldamiseks peab isik tavaliselt esimesena teavitama õiguskaitseorganit oma osalusest keelatud kokkulepes ning esitama olulise tähtsusega tõendeid või muul viisil määraval kaasa aitama keelatud kokkulepete uurimisele,milles ta ise osaline oli.Leebusprogrammi tulemusena suudetakse lõppkokkuvõtte avastada keelatud kokkuleppeid,mis muidu jääksid avastamata. Konkurentsiametkonnad on teadlikud, et mõned ebaseaduslike kokkulepetega seotud ettevõtjad ,eelkõige need,kes ei asunud keelatud koostööle vabatahtlikult,soovivad oma osaluse neiskokkulepetes lõpetada ja on põhimõteliselt valmis konkurentsiametil selliste
objektid, mille hulka kuuluvad kaitsealad, kaitsealused liigid ja üksikobjektid 10. Kasvuhoone efekt- Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt(nn. Kasvuhoonegaasidelt) 11. Kasvuhoonegaasid- kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, süsinikdioksiid(CO2), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O) jt. 12. Keskkonnakaitse- rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise vähendamisele ja loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. 13. Kõrbestumine- kõrbealade laieneminelooduslike tegurite või inimtegevuse (metsaraie, liigkarjatamine, valed väetamis-, niisutamis- või maaharimisvõtted) tagajärjel. 14. Looduskaitse- eesmärk on loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Tuleneb riikide
Seda nimetatakse siis nn keskkonnanõukoguks. KELLE HUVE ESINDAB? Liikmesriikide valitsuste huve KUS ASUB? Brüsselis,Belgia EUROOPA KOMISJON ÜLESANDED : 1. teeb õigusaktide ettepanekuid Euroopa Parlamendile ja nõukogule 2. haldab ELi eelarvet ja eraldab rahalisi vahendeid 3. teostab ELi õigusaktide täitmise järelevalvet (koos Euroopa Kohtuga) 4. esindab ELi rahvusvaheliselt, näiteks pidades läbirääkimisi ELi ja kolmandate riikide vaheliste kokkulepete üle. KES KUULUB? Komisjoni poliitilise juhtimise eest vastutavad oma viieaastase ametiaja jooksul 27 volinikku, s.t üks igast liikmesriigist. Komisjoni president määrab igale volinikule konkreetse poliitikavaldkonna, mille eest volinik vastutab. KELLE HUVE ESINDAB? Euroopa Liidu kui terviku huve KUS ASUB? Brüssel,Belgia EUROOPA PARLAMENT ÜLESANDED: · arutada ja võtta koos nõukoguga vastu Euroopa õigusakte;
otsuste demokraatliku õiguspärasuse. Liikmesriikide presidendid ja/või peaministrid ja Euroopa Komisjoni president kohtuvad kuni neli korda aastas kohtumisel, mida nimetatakse Euroopa Ülemkoguks. Nendel tippkohtumistel lepitakse kokku ELi poliitika põhisuundades ja lahendatakse madalamal tasemel esile kerkinud probleeme. Nõukogu kuueks põhiülesandeks on Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine, liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine, rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine Euroopa Liidu ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel, Euroopa Liidu eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga, Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika tagamine, siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu. Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve
Nõukogu istungitest võtavad osa kõigi liikmesriikide valitsuste esindajad. Kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist nimetatakse Euroopa Ülemkoguks ehk teisisõnu Eli tippkohtumisteks. Nõukogul on kuus põhiülesannet. 1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis põhineb Euroopa Ülemkogu antud juhistel. 6. Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine (vt Justiits ja siseküsimused tagapool).
Suverään tunneb ainult rahvust kui tervikut ega erista ühtegi selle liiget. Suveräänsuse jagamine on viga, mis tuleneb sellest, et suveräänse võimu mõistet pole endale täpselt selgeks tehtud ja et tolle võimu osadeks on peetud seda, mis tegelikult on üksnes tema tegevuse tagajärg. Riik kujutab endast kui vaimset indiviidi, kes on suverääni moodi aktiivne ning riigi mõistes passiivne ning mis kokkuvõttes ei saagi ületada kokkulepete piire. Rousseau võrdleb riiki kui avalikku isikut ning just seepärast peab valitsus täitma ühenduse rolli. Ta peab üldise tahte tööle rakendama ning omavahelist suhtlemist korraldama. Valitsuse roll riigis on seaduste täideviimine ja realiseerimine ning indiviidide kui suverääni vabaduse säilitamine. Riigis tasakaalu säilitamiseks peab valitsuse võim olema võrdne kodanike võimuga ning tavaliselt ka selle absoluutne võim ei muutu ajas
Ühtlasi saavutati kokkulepe tulevase majandusliku koostöö osas ning pandi lõplikult paika kahe riigi vaheline piirjoon. Järgnevail aastail jäi Balti liidu loomine küll veel päevakorda, ent teostada seda ei suudetud. Rahvasteliit. Kümnendi lõpus õnnestus Eestil sõlmida oma idanaabriga kokkulepped piirivahejuhtumite lahendamiseks ja kaubandusleping. 1932.a. lisandus neile pärast 10 aasta pikkusi läbirääkimisi ka mittekallaletungipakt. Tähtis oli väikeriikide seisukohast Locarno kokkulepete sõlmimine 1925.aastal, mis näitas, et Rahvasteliidust võib aja jooksul kujuneda tõhus tegur julgeoleku tagamisel. Aset leidis lähenemine naabritele. Selle eelduseks oli huvi suurenemine Eesti vastu. Eesti lähenemist Varssavile tõlgendati Kaunases kui Leedu-vaenulikku sammu. Rahvusvaheline olukord teraneb taas. Kriis rahvusvahelistes suhetes sai alguse 1933.a. natsionaalsotsialistide võimule tulekuga Saksamaal
konfliktideta, võib siiski välja tuua ka väga tõsiseid kriisiolukordi. Aastal 1961 paigutasid ameeriklased Türgi piiri äärde, Nõukogude Liidu pealinna löögiraadiusse oma tuumaraketid, millele viimased vastasid järgmise aasta septembris oma baasidega Kuuba saarel. Kuigi USA oli sunnitud kehtestama riigi sadamatele mereblokaadi, lahendati kriis, mis oleks võinud kujuneda ajaloo esimeseks tõeliseks tuumasõjaks, viimaks siiski erinevate kokkulepete ja kompromisside läbi. Võidurelvastumine polnud sellega aga lõppenud mõlemas suurriigis toimus endiselt pidev relvaarendus, seda kahtlemata isegi aegadel, mil omavaheline läbisaamine näis olevat suurepärane ning riigijuhid kaamerate ees suisa parimate sõpradena esinesid. Võib öelda, et kahe üksteisele justkui täiesti vastu käiva vaenupoole vaheline konflikt kulges pikale kestusele vaatamata üllatavalt humanistlikult ning ,,tänapäevaselt", ilma otsese
erakondade,kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel pluralism-a)mitmekesisus,paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist,vaimukultuuri;demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus; b)USA poliitikateaduse koolkond,mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte kindlat võimueliiti, vaid võim jagatakse huvigruppide vahel läbirääkimiste ja kokkulepete alusel;poliitikas ideede,arvamuste,poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus monism-pluralismi vastand;diktatuur,absolutism ühiskonna jätkusuutlikkus-areng,mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused,seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve;ühtegi probleemi ei tohi lahendada teiste arvelt;võim peab olema legitiimne e.õiguspärane(kui võimulolijad hindavad samu väärtusi,mida rahvas);valitsemine peab olema
rahvusvaheliste lepingute läbirääkimisi. Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon. Jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Ülesanded: · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. · ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. · ELi ühine välis- ja julgeolekupoliitika. · Siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine Euroopa Ülemkogu on Euroopa Liidu tippkohtumine, millel vähemalt kaks korda aastas kohtuvad liidu liikmesriikide riigi- või valitsusjuhid ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi president
Liidu lagunemist. Riigipöörajad moodustasid Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK), sulgesid president Gorbatšovi koduaresti, kuulutasid kogu riigis välja erakorralise seisukorra, keelasid miitingud, streigid ja meeleavaldused. Venemaa demokraatlikud jõud eesotsas B. Jeltsiniga astusid selle vastu aga välja ning riigipööre ebaõnnestus. Kõikide nende sündmuste keskel suutis lõpuks erinevate poliitiliste jõudude kokkulepete alusel võtta Eesti Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu „Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest“. Seejärel oli Eesti oma riigina taas maailmakaardil ning Eesti iseseisvumist hakkasid toetama kohe erinevad riigid, nende seas esialgselt Island ning seejärel mitmed suurriigid samuti. Kokkuvõtteks arvan, et omariikluse taastamine on olnud parim sündmus, mis üldse Eesti riikiga toimunud on. Kui ei oleks olnud vapraid eestlasi, kes suutsid väikese Eesti vabastada nii suure
...on kaks majanduslikult seotud ettevõtjat, kellele kuulub vähemalt 40% jne... 3. Valitseva seisundi kuritarvitamine 1) Ebaõiglase hinnakujundamise tingimuste rakendamine, sh. Kaupade müümine alla omahinna, mis kahjustab teise ettevõtja tegevust või tõrjub teda turult välja 2) Tootmise, teenindamise, turu, tehnilise arengu, investeeringute piiramine ostjate kasuks 3) Võrdväärsete kokkulepete puhul erinevate tingimuste seadmine erinevatele ettevõtjatele, mis paneb osad soodsamasse, osad ebasoodsamasse olukorda 4) Ettevõtja sundimises ühinemiseks või kokkuleppeks 4. Ühinemisest tuleb teatada konkurentsiametile kui: 1) Ühinevate poolte aastakäive ületab 100 miljonit krooni 2) Ühinevad pooled koos või eraldi kontrollivad vähemalt 40% turust 5. Kõlvatu konkurents 1) Eksitava teabe avaldamine või tellimine 2) Konkurendi või tema kauba halvustamine
osalesid maaisanda kõrval nt valitsemisel . Maaisand ja talupoeg. 13-14 saj oli mõis eriline nähtus. Esimesed mõisad hakkasid tekkima 16. saj. Kujunes välja mõisatevõrk. 3.Keskaegse Liivimaa omavahelised suhted. Maapäev. -eestlased korraldasid pidevalt vastuhakke võõrvõimude vastu, sest õigused vähenesid. Ordu ja taani vahel olid tülid. Liivi ordu ja liivimaa piiskopi vahel, liivi ordu tahtis piiskoppe oma võimu alla. Alates 1420ndatest hakati pidama maapäevi. Neid peeti kokkulepete sõlmimiseks, maksude kehtesttamiseks, privileegide kandmine. Seal osalesid kõikide seisuste esindajad, Riia peapiiskop ja ordumeister. 4.Jüriöö ülestõus, põhjused ja tagajärjed. -1343-1345 Toimus nö võimuvõitlus Riia peapiiskopi ja ordu vahel. Pidev võitlus riia linna pärast. Ordu soovis endale Põhja-eestit. Peamiselt tahtsid eestlased olla peremehed oma maal. eestlaste elu taanlaste ja sakslaste all oli raske. Tagajärjeks müüs Taani kuningas Põhja-Eesti sakslastele
kvaliteedil, reklaamil, uurimis-ja arendustööl · Murtud nõudluskõver - oligopoli mudel, mis põhineb eeldusel, et kui firma oma toodangu hinda tõstab, ei järgi teised firmad tema eeskuju, kui aga üks firma oma toodangu hinda alandab, teevad teised sedasama · Kartell firmade formaalne kokkulepe hindade kujundamiseks, tootmismahu määramiseks ja/või turuosa jagamiseks · Kollusioon- teatud müüjate katse piirata konkurentsi salajaste kokkulepete sõlmimise teel, mis puudutavad hindu, turuosa ja/või teisi asjaolusid. · Intress tasu raha kasutamise eest ja tema suuruse määrab nominaalne intressimäär · Palk tasu tööjõu müügi eesr · Ressursiturg turg, kus ressursside ostjad ja nende omanikud määravad kindlaks ostetaate ressursside hinna ja kogused
tuleb tulevikus välistada Saksamaa majanduslike ambitsioonide sõjalised lahendused. Sellega tuli idee Itaalia föderalistil Altiero Spinelli``il ja Prantsuse funktsionalistil Jean Monnet`il luua 1940date teisel poolel ühine ,,riikidevaheline vastuoludeta Euroopa." Sellega kaasneski tõukejõud Euroopa integratsioonile. Esimesena loodi Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (European Coal and Steel Community) 1952.aastal Luxembourgis riiklik-monopolistliku organisatsioonina, seda 1950.aasta Pariisi kokkulepete alusel. Järgmiseks sammuks oli harukondliku majandusliku koostöö laiendamine väljaspoole üksikuid tööstusharusid ja koostöö universaalse mehhanismi loomine. Seda teostati Euroopa Majandusühenduse moodustamisega 1957.aastal Roomas sõlmitud lepinguga. Kuuest liikmesriigist koosnevana alustas Euroopa Majandusühendus (European Economic Community) (eesti keeles lühidalt EMÜ) tegevust 1958 aastal. Pärast seda hakati vaikselt kaotama liikmesriikide vahelisi tollimakse ja kaubavahetuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
