anda. Joonatan polnud veel projektiga eriti tegelenud ning seetõttu oli ka ümbertegemiste ulatus väiksem. Kui Veronika Joonataniga koju kahekesti jäid, helises uksekell. Ukse taga oli Virgo. Virgo ja Joonatani vahel tekkis väike sõnelemine, välja tuli ka üks Veronika pisivale ning peagi läks Virgo minema. Joonatani ja Veronika suhtele see väike vahejuhtum midagi halba ei teinud. Klara sai jälle metsaülemaga kokku, sest oli vaja kivid ära osta. Klara ajas paberiasjad korda, maksis kivide eest ning üks töömees tõi kivid Pariisi, Tuudami tallu. Talus avastas Klara suure üllatusega, et metsaülem Hardi oli ehitanud sinna väikese varjualuse, kuhu kivid panna. Kätte jõudis Jorma sünnipäev, sellel päeval kavatses Klara oma pojale mingit moodi selgeks teha, et Kalev ta isa on. Klara tahtis enne seda Kaleviga kokku saada ja arutada, kuidas seda teha. Vastupidiselt
Väljas on ajalised kontaktid Küttena kasutatakse puid ja pressitud turvast. (tehakse oma metsas küttepuid ja ka kasvatatakse uusi puid) Sisekliima: Tubades on radiaatorid (veebaasil), mida soojendab ahiküte Ventilatsioon (saab vähendada niiskust, temperatuuri ja kahjulikke ühendeid) Toiduained: Piim Tangained Nisujahu Toiduõlid Puu- ja juurviljad Kala ja liha Ehitus- ja viimistlusmaterjalid: Kasutatakse looduslikke materjale: Kivid, puit, liiv, savi, põhupallid Kasutatakse ka taaskasutatavaid materjale ja loodussõbralikke viimistlusmaterjale. Klaas, betoon, metall ja teisi tehismaterjale (Terviklahenduse korral võib anda säästlikuma tulemuse) Tänan kuulamast!
geoloogiliste tegurite (nt.merejää ja liustikusulamisvee) toimest. Jää sulamisel jäi selles sisalduv kivimaterjal maha, millest osa purunes kruusaks ja liivaks, osa aga jäi rahnudena alles. Suuri kristalseid kivimeist rändkive nimetatakse rändrahnudeks, kui läbimõõt on üle 10m, nimetatakse rahnu hiidrahnuks ja neid on Eestis rohkesti. Saare maakonna suurimad rahnud on Vahase saarel, neile järgnevad Aavakivi ja Abruka saare rändrahn. Paljud kivid on seotud rahvajuttude ja muistenditega (Suure Tõllu kerisekivi, Tõllukivi, Piretikivi, Ookivi jpt.) Nimi Maht m3 Ümbermõõt m Kõrgus x Pikkus x Laius m Vahase I rändrahn 261 31,7 5,1x12,2x8,2
NEOLIITILINE KUNST Terje Vaher 10. B 7.-2. aastatuhat eKr Põhja- ja Ida-Euroopa keraamika kasutuselevõtt kuni metallide kasutuselevõtt Kivist,puust,sarvest,luust,savist Ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Jeeriku linn 8. at eKr U 2000 elanikku. Kipsiga täidetud ja üle värvitud inimkolbad Portreeskulptuur Euroopas nimetatakse neoliitilisi kiviehitisi megaliitarhitektuuriks Mega= suur lito= kivi 3 peamist vormi: Menhir-suur pikk püstine kivi Dolmen- Kahe kivi peal pikuti piklik kivi Kromlehh- koosneb ringikujuliselt paigutatud püstistest kiviblokkidest, millele on paarikaupa kolmas blokk peale tõstetud. MENHIR DOLMEN KROMLEHH Stonehenge`i kromlehh ·Lõuna-Inglismaa ·2500-1500 eKr ·''rippuvad kivid'' ·Matusetalitus Allakäik maalikunstis Petroglüüfid kaljukraaped, mida on täiendatud ka värviga Lihtsustatud ja üldistatud kujundid Mõjutanud viimaste aastate Eesti kunsti Kiire areng tar...
keha liigub samas suunas kuhu mõjub jõud. Tahkiste kinemaatika Tahkete kehade liikumisel ei esine muid takistusi kui ainult teine tahke keha. Sirgjoonelise liikumise valem: v= s/t Kõverjoonelise liikumise valem: v= L/t , kus L on võrdne kaare AB pikkusega. Suurust, mis iseloomustab kiiruse muutumise kiirust, nimetatakse kiirenduseks. Valem: a= v/t. Kasutusalad Tahked kehad ümbritsevad meid igal pool. Tahked kehad on näiteks puud, kivid, inimesed, jne. Kasutatud kirjandus http://www.teaduskool.ut.ee/orb.aw/class%3dfile/action%3dpreview/id%3d3595/Kinem http://et.wikipedia.org/wiki/D%C3%BCnaamika Väliskeskkonna mõjud tahkistele Tahkis säilitab oma kuju ja vormi ainult kindlates tingimustes; liiga kuuma keskkonna mõjul võib tahkis muutuda vedlikuks või äärmisel juhul gaasiks, või liiga suure rõhuga keskkonna korral võib tahkis puruneda väiksemateks tahketeks osadeks
KAITSEALISED ÜKSIKOBJEKTID LÄÄNE-VIRIMAAL ARINA BORISSENKO 12. KLASS LÄÄNE-VIRUMAA ÜKSIKOBJEKTID (01.01.2015) • PUUD: 40 • KIVID: 19 • MUUD: 16 KOKKU: 75 KALLUKSE MÄND (KADRINA VALD) • KALLUKSE MÄNNIGA ON SEOTUD MITMED RAHVAPÄRIMUSED. NÄITEKS 1885. AASTAST ON PÄRIT ÜLESTÄHENDUS, MILLE JÄRGI OLNUD MÄND ÜLE TUHANDE AASTA VANA JUBA SIIS, KUI EESTLASED EESTI ALADELE RÄNDASID. • SAMUTI KINNITATI, ET SEDA PUUD EI TOHI VIGASTADA, KUNA SIIS HAKKAB TEMAST VERD VOOLAMA JA RAHVALE TULEB SUUR ÕNNETUS. ILUMÄE HIIEPÄRN
SAUNAD JA NENDE AJALUGU Mp - 16 Monika Lepp Veroonika Viskov Väimela 2018 SAUNA TUTVUSTUS JA AJALUGU 70 - 100 kraadi Kuumad kivid Muistsete eestlaste pühapaik Pärineb kolmandast aastatuhandest Euroopasse jõudmine Kreeklastest meresõitjad Suhtlemise koht Terviseprobleemid Stressiteraapiavahend SAUNAKOMBED JA -TAVAD Sauna ehitamine Puhas pesu Saunalise õnn Soola viskamine Kuni esimese lumeni Hingedepäev SAUNA KASULIKKUS Põletab kaloreid Mõjutab südant Toob sügavama ja rahuliku une Puhkus ja suhtlus Lõdvestab lihaseid
arvestati nähtavasti õlgkatuste hulka. 1922. a. rahvaloenduse kohaselt oli õlg- ja rookatuseid kõige rohkem Läänemaal 81,5% ja Saaremaal 87,4% (Tihase 1974: 66). 3.3 Ahjud "Eestis olid levinud põhiliselt kahte tüüpi ahjud: kerisahjud ja umbahjud. Kerisega ahju juures oli oluliseks osaks tulepesa kohale kuhjatud kivikuhelik, mida 11 nimetati keriseks. Tuli ja suits tungisid läbi kerisekivide, kuumendasid neid ning kuumenenud kivid soojendasid jahtudes omakorda ruumi. Nii sai köetav ruum soojust mitte ahju seinte, vaid peamiselt kerise kaudu" (Tihase 1974: 104). Joonis 4. Kerisahi (Kerisahjud. Vikipedia) Joonis 5. Umbahi (Umbahjud. Vikipedia) Vanimad kerisahjud olid võrdlemisi primitiivse konstruktsiooniga. G. Ränk kirjeldab ühe vana kalamaja kerisahju järgmiselt: "Ahi on kõige primitiivsema ehitusega, mida üldse võib kujutleda" (Tihase 1974: 104).
kivid, mõõtmelisus jne. Neogooti stiil üleüldse rõhutab peamiselt stiili väliseid tunnuseid. Kusjuures dekoratiivdetailide põhiarsenal pärineb peamiselt kindluste ja kirikute arhitektuurist ( Vasalemmas näiteks massiivne nurgatorn, selle sakmeline katusevall ja laskepilud, tornikesed portikuse kohal ning katuse serval ). Mõisa ehitamiseks on kasutatud kohalikku dolomiitkivi, nn. Vasalemma marmorit. Nagu juba eespool mainitud ( tahutud kivid ), nõudis ehitusmeister Sinistov enne iga kivi kohaleasetamist selle sobivaks tahumist maas. Kogu need detailid annavad alust omistada mõisa projekteerimistöö K. Wilckenile. Konstantin Wilckeni autorlus on kindel hoone puhul Tõnismägi 10 Tallinnas, mis on Vasalemma mõisaga ülaltoodud detailide põhjal väga sarnane. Praeguseks on Vasalemma mõisa väljast krohvitud, ehitatud uued terrassid, uus rõdu, vahetatud katus ja aknad. Mõisa Sisearhitektuur
saaste ainetega( kuumad, niisked piirkonnad nt vihmaments). Mullatekketegurid: lähtekivim, aeg e mulla vanus, kliimategurid(temp. Niiskus), reljeef e pinnamood, organismid mullas, põhjavesi, inimtegevus Mulla koostis: MULD ELUS OSA ELUTA OSA mikroorganismid, seened, VEDEL OSA TAHKE OSA GAASILINE OSA mikro- ja pisiloomad mullavesi MINERAALNE ORGAANILINE mullaõhk kivid, kruus, liiv, savi kõdu, huumus Mulla horisondid: kõduhorisont koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Katavad mullapinda, võivad olla 1-3 kihilised ja erineva niiskussisaldusega huumushorisont orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Kobe, toitaineterikas, tumedat värvi väljauhtehorisont heleda värvusega, vaestunud saviosakestest ja toiteelementidest sisseuhtehorisont peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine,
viljaterad välja pudenesid, seda nimetati terade eraldamiseks. Pekstud sasi hulgast saadi terad käte rehitsedes, sõeludes ja tuulates. Vanim viljapeksuviise, on viljavihkude rabamine 8 vastu kivi, seina, pinki vm.), maha laotatud viljalademe peksmine koodiga või tallamine ( pahmamine) inimjõul või koduloomadega. Rehepeksu tehti rehe all, sest seal oli palju ruumi. VILJA JAHVATAMINE Vili hõõruti kahe suure veskikivi vahel jahuks. Kivid olid suured ja rasked. Ühe kivi sees oli auk, sinna valati terad, siis hakkati kive hõõruma omavahel. LEIVATAIGNA VALMISTAMINE Enne leiva tegemist, sõeluti jahu. Leiba tehti puust levakünas, tavaliselt ahju peal või ahju juures pingil. Leivataigent happentati st. juuretati. Alguses söödi odraleiba, hiljem hakkati küpsetama rukkileiba. Seda tehti aganarkohkest jahust. Jahu segati vee või piimaga ja pärmiga
Fantaasiateema kajastumine tänapäeva kirjanduses Koostaja: Marit Juursalu Juhendaja: õp. Leili Lind Fantaasiakirjanduse meelisteemad: Vampiirid Libahundid Zombid Tulnukad Alternatiivajalugu Maavälised eluvormid Maagiline realism ,,Kivid, tulnukad ja sekt", Reeli Reinaus Probleemid: Teose teemaks on tulnukatega seotud probleemid ja see, kuidas mõned inimesed neid uskumusi oma kasuks pööravad. Tähelepanu juhib autor sellele, et inimesi ei maksa usaldada, kui ei tunne neid lähemalt. ,,Inetud", Scott Westerfeld Probleemid: Teos räägib tuleviku võimalusest, kus oleks võimalik kõik inimesed muuta ilusak...
Animismi mõiste võttis kasutusele E.B.Tylor, kes esitas 1871 mõjuka, kuid nüüd iganenud teooria, mille järgi unenägude, tõbede, luulude jm. toimel tekkinud kujutlused kehast irduvast hingest ajendasid ürgajal usundi tekke. Usundeile omane maailma, argiseks ja pühaks, lubatuks ja keelatuks on alanud varem, kui tekkis animism. · Animistid arvavad, et vaimude maailm on tugevam kui inimesed. · Animistid arvavad, et vaimud elavad ka sellistes objektides nagu puud, kivid, metsad, · Vahest vaimud lähevad isegi inimestega kaasa kui nad kolivad. · Arvatakse, et vägivaldsel teel surnud inimeste hinged võivad tagasi tulla ja kättemaksuta, näiteks aidates avastada mõrvari või jäädes teda kummitama.
elukeskkonda.T 8) Etruski kuulsaim pronkstöö on emahundi kuju.T 9) Rooma jumalaid kujutati nagu Vana-Kreekaski inimeste sarnastena.T 10) Rooma arhidektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused.T 2.Nimeta Kreeka 3 tuntumat skulptorit ja nende teosed!/6/ Myron-kettaheitja Pylokleitos-odakndja Pheidas-athena ja zeus 3.Selgita mõisted!/6/ 1) Kükloopilised müürid-mükeene linna müüri kivid on nii suured, et ladujateks peetakse hiiglasi- kükloope, selle pärast nimetatakse kükloopilisteks müürideks 2) Atlant-lage hoidev, kandev meeskuju 3) Krüselefantiintehnika-puukuju riiete osa kaeti kuldplekiga, palja kehapinna osa elevandiluu õhukeste plaatitega 4) Kuppelhaud-reljeef hauad etruskidel 5) Trumfikaar-võidukaar 6) Foorum-väljakukompleks 4.Nimeta!/10/ 1) Ateena akropolise suurim tempel.-parthenon
3 • Tuhapilved varjasid suurel alal ümber saare päikesevalguse täielikult, peaaegu terveks päevaks. • Läheduses asuvaid saari tabasid tulikuumad tuha- ja gaasipilved ning kuni 40 meetri kõrgused hiidlained. 4 • Vulkaanipurskeid oli kuulda isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel Indias ja Austraalias, näiteks Rodrigueze saarel, 4653 kilomeetrit eemal India ookeanis. • Tuhk, tolm ja kuumad kivid paiskusid kuni 50 kilomeetri kõrgusele. • Tekkinud tsunaami kandis hiigelsuuri korallitükke kümnete kilomeetrite kaugusele naabersaartele. 5 • Krakatau saare vulkaanipurse oli üks kõige purustavamaid suurimate inimohvritega maailma kirjapandud ajaloos. • Vähemalt 36417 inimest sai surma vulkaanipurske tagajärjel ja sellele järgnenud tsunaami tõttu. • 165 rannikuküla hävines täielikult.
4 cm 5 Selge vahekoht Kihind 4 Kihid kuni 8 cm paksused, Praod vaheldimisi kihtidel erinevad. On näha vetika jäänuseid. 4 cm 30 Lamam Lagunenud kivid Paljandi tekke iseloom Kirjeldus Looduslik astang: Looduslik paljand: Vanalinna rajamisel kasutati sealset pinnast, seega on tõenäoline, et too küngas jäi Tehislik paljand: puutumata, mille ühel küljel on tekkinud paljand. 1:50000 geoloogilisel kaardil avamuse indeks O2vä (Väo kihistu) ja 100 meetrit
Hulkraksed vetikad Hulkraksed vetikad on sulle kindlasti tuntud veekogu põhjast supelrannas. Just need vetikad muudavad veest välja ulatuvad kivid roheliseks ning libedaks. Hulkraksete vetikate suurus võib ulatuda mikroskoopilisest kuni väga suurte, mitmete meetrite suuruste taimedeni. Hulkraksete vetikate tundmaõppimist lihtsustab nende vetikate rühmitamine värvuse alusel pruunvetikateks, rohevetikateks ja punavetikateks. Veekogudes elavad vetikad justkui kihiti: kõige pindmises kihis on rohevetikad, seejärel on pruunvetikad ning kõige alusmistes kihtides elavad punavetikad. Pruunvetikates
Müürikivi: kivi, tellis või väikeplokk Müüriseotis : kivide (elementide) asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Müüritis: ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Peenmört: mört vuugi paksusele 1...3mm Pingarmatuur: terastrossid, vardad ja traadid müüritise eelpingestamiseks. Sängituspind: müürikivi pealmine või alumine pind ladumisel. Seotud vuuk: horisontaalne või vertikaalne mördivuuk, milles kivid moodustavad "hambad" sügavusega vähemalt ¼ kivi pikkust. Seinaside: side vertikaalsete seinakihtide omavaheliseks ühendamiseks läbi nõrkade vahekihtide või ühendamiseks kapitaalse seina või jäiga konstruktsiooniga. Sängitusvuuk: horisontaalne mördikiht müürikivide vahel. Vuukimine: vuugi töötlemine väljast. Õhuke vuuk: vuuk paksusega kuni 3mm Vuugi täitmine: tühikute täitmine vuugis.
KARST TÄHENDUS JA EELDUSED ...ON NÄHTUS, KUS VESI LAHUSTAB KIVIMEID EELDUSED: PIISAV VEEHULK (SADEMED>AURUMIST) LAHUSTUV KIVIM LÕHED KIVIMIS ÕHUKE PINNAKATE LAHUSTUVAD KIVIMID LUBJAKIVI SOOLAD KIPS CaSO4 * 2H2O KARSTIALAD EESTIS MILLISES EESTI OSAS ESINEB KARSTI ? MIKS? KARSTIVORMID KARSTILEHTRID SÜVENDID MAAPINNAS LÕHED KURISUD VETT NEELAVAD KARSTILEHTRID KOOPAD SALAJÕED MAAALUSED JÕED KARRID UURDED KIVIMITE PINNAL NÕRG e. TILKEKIVID KARSTISEENED KARSTI ARENG ÕHUKE PINNAKATE VÕIMALDAB VEE KIIRET LIGIPÄÄSU LAHUSTUVATE LUBJA- KIVIDENI. LÕHED SUURENDAVAD VEE LAHUSTAVA TEGEVUSE MÕJU. VESI LAHUSTAB KIVIMIT JA LÕHED LAIENEVAD KARSTIALA KUIV KURISU KARSTILEHTER JÕESÄNG PINNAKATE LUBJAKIVI ...
amfiteatrite areenidel. Rooma linna suurim amfiteater oli suurim osaliselt säilinud ehitusmälestis Colosseum. Colosseum sai nime Nero kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani. Rooma oli juba antiikajal miljonilinn ja tema suurim teater mahutas 50 000 pealtvaatajat. Colosseumi ehitamist alustati 70. aastal pKr ning selle ehitustööd lõpetati 12 aastat hiljem. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist telliseid, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Nad kasutasid ka enda leiutatud betooni ja metallsõrestikku. Colosseumi välismüür on veidi kõrgem kui Pika Hermanni torn Tallinnas. Tohutute mõõtmetega Colosseum oli 50 m kõrge ja tema ümbermõõt oli 527 m. Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast
loomastik Surmaorg on koduks väga paljudele väikestele närilistele. Surmaoru loomad on sellise kliimaga hästi kohastunud. Väiksed närilised ja maod saavad minna kuumal päeval liiva alla varju. Väga palju ka madusi, skorpione, ämblike jne. Turism Turism on surmaorus väga suur. Sinna on rajatud ka Rahvuspark, kus saab tellida omale giidi ja siis matkata surmaorus. Rahvusparki on rajatud ka palju hotelle turistidele. Surmaoru üheks suurimaks vaatamis väärsuseks on sealsed liikuvad kivid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles
VARAKRISTLIK KUNST Sisukord Ajalugu Ajastu eluolu Arhitektuur Katakombid Basiilika Maalikunst Lõppsõna Kasutatud materjal Ajalugu Meie ajaarvamise alguses tekkis Rooma riigi idaosas EesAasias uus usund ristiusk e. kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga .Väliselt on nende vahel mõndagi ühist, kuid oma sisult erinesid nad täielikult. Ajastu heaolu Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks .Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maaaluseid matmispaiku katakombe. Need olid looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud. Lagedes ja seintes olid tihtipeale ka maalid. Kõige tuntumad on Ro...
Colosseum Colosseum on maailma suurim ja vanim amfiteater Roomas. Colosseum mahutab ligi 50 000 inimest. Colosseum ehitati Flaviuste ajal paika, kus varem asus Nero luksusliku palee juurde kuulunud järv. Kuni 405. aastani toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati umbes 526. aastani. Hiljem ei leidnud Colosseum enam kasutust, ühtlasi vähenes Rooma elanike arv drastiliselt. Colosseumi kasutati kivimurruna (Kivimurd on enamasti avatud tüüpi kaevandus) ja see jäi varemeisse. Colosseumi kasutamine kindluse ja kivimurruna näitab selgelt, et Colosseumi keskajal pühaks ei peetud. Alles 19. sajandil hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma. Paavst Benedictus XIV väitis, et Colosseumis hukati kristlastest märteid. Ta kuulutas Colosseumi pühaks paigaks ja keelustas selle kasutamise kivimurruna. Ta õnnistas selle paiga Kristuse kannatuste nimel ja organiseeris ristikäigu, kui...
Korstnasse ei tohi panna pöördsiibrit. Siiber, mis pannakse korstnasse võiks olla tahapoole kaldu, et kondents vesi ei jookseks sisse. Moodulkorstnad. Metallist torud topelt seinaga. Sees on tulekindel soojustus. Tuleohutus nõuded on tootja poolt kaasa pandud. Metallkorstnal käib vits peal, mis ühendab liited. Liited tuleks kokku suruda. Vill peaks olema ilusti vahel. Üks variant on keskel keraamiline toru ja ümber kivi. Sees võib olla samot või portselan toru. Kivid on omavahel ühendatavad. Kõikidel moodulkorstnatel on eri nõuded, mis on kaasas juhistega. Üks variant on laavakivist, mida võib laduda spetsiaalse seguga. Korstna kõrgus katusel. Korsten peab katusest välja ulatuma 80 cm või olema ülevalpool mõttelist joont, mis ühendab katuse kõrgeimast kohast 80 cm kõrgusel asuva punkti räästa püsttasandis katuse koha 80 cm kõrgusel asuva punkti. Joonis.
Rammumees erineb kulturistist eelkõige sellepoolest, et kulturist arendab ilusat ja suurt lihaskonda, rammumees aga suurt füüsilist jõudu ja vastupidavust. Rammumehe võistlustel katsutakse jõudu mitmesugustel erinevatel aladel ja nagu muudelgi spordialadel on ka siin kindlad reeglid mille järgi võistelda. Rammumehe standardalad: 1. Atlase kiviring (Atlas Stone Circle) Kasutatakse kahte sorti raskusega kive. 1. kivi 2. kivi 3. kivi 4. kivi 5. kivi Kerged kivid 120 kg 140 kg 150 kg 160 kg 170 kg Rasked kivid 140 kg 150 kg 160 kg 170 kg 180 kg Platvormi kõrgus 170 cm 160 cm 150 cm 140 cm 130 cm Kõik kivid paigutatakse 1 m kaugusele ja kohakuti vastava kivi platvormiga. Platvormide kaugus üksteisest on 175 cm. Sooritus toimub aja peale ning aeg seiskub, kui viimane kivi on stabiilselt asetatud platvormile. Kehtib 75 sekundi ajalimiit. Aega võib võtta minimaalselt kolm kohtunikku
spektri. ·Jõudis järeldusele, et planeetide liikumine ümber päikese toimub elliptilisi trajektore mööda. ·Temalt mehhaanika põhialused ja gravitatsiooniseadused. ·Leiutas diferentsiaal-ja integraalarvutuse. Karl Linné(1707-1778) Looduse süsteem. ·Teda huvitas elav loodus, korraldas palju uurimisretki. ·Süstematiseeris loodust ·Leidis, et kogu elav loodus jaguneb kolmeks: taime-, looma- ja kiviriik. Kiviriik kui elav loodus- pani tähele, kuidas põldudel ja aedades üha uued kivid maapinnast esile kerkivad. ·Jagas taime-ja loomariigi sugukondadesse ja neisse kuuluvatesse liikidesse- seejuures andis nimetuse 5900 taimele. Keemia ·Tekkis flogistoniteooria, mille kohaselt põlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria- flogiston. Raua roostetamine seega- aeglane põlemine. ·Lavoisier väitis, et metall ühineb õhuga oksüd-misel, aga ei põle. väitis, et õhk koosneb gaasidest 1/5 hapnikku ja 4/5 lämmastikku
laiud, meremärgid. Iseloomustus sügavus (-60m), liigestatud (lahed, väinad, poolsaared, saared). Reostus kehv veevahetus, katseks on sõlmitud erinevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid. 2)Rannatüübid. Pankrand merepiirini ulatuvad aluspõhjakivimid, mida lained lõhkuma ulatuvad. Tehisrand ulatub tavaliselt kaugele merre, mistõttu tormi ajal tõuseb vastu kindlustust põrkuv veevall kõrgele. Moreenrand palju rändrahne. Liivarand ümaraks lihvitud kivid lainetusele avatud rannalõikudel. Kliburand peamiselt lahtedes, kuhu lainetus setet kannab ja tuul seda ümber paigutab. 3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. 4)Jõelangus. Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 5)Jõed saavad vee.... Sademetest, lumesulamisest, põhjaveest. 6)Järvede tekketüübid. Voortevaheline Saadjärv Moreenküngastevahelised Pühajärv Mõhnadevaheline Kurtna järved Orujärv Viljandi, Rõuge Suurjärv Rannajärv Harku
Tsivilisatsiooni teke (spikker) 1)Austrolopiteekus-(5milj.) väike aju(300-350cm), lai nägu, lühike kasv <1.5m, küttis väikseid loomi, kõndis püsti,ei valmistanud tööriistu, töötlemata kivid, puukepid, toruluud(nuiana),Aafrikas. ||| Homo habilis-(2.5milj.)Ajumaht(600-700cm), hakkas 1-na tööriistu tegema, põhitegevus küttimine ja korilus, otsast teritatud pihukirves,Ida-Aasia ||| Homo erektus-(2milj.)Ajumaht(800- 900cm),põhitegevus jahtimine ja korilus,elas koobastes ja okstest onnides,pihukirves,Aafrikast- >Euroopa ja Aasia ||| Neandertaallane-(250K)(30K),ajumaht(1200-1750cm),lühikest jässakat
Selle mäe poole suundus väike lootsik, milles istus Prometheuse poeg Deukalion oma naise Pyrrhaga. Niipea, kui Zeus märkas, et inimsoost on järelejäänud vaid nemad, lõpetas ta uputuse. Deukalion ja Pyrrha tänasid jumalaid uputuse lõpetamise eest ja soovisid, et nad suudaksid savile hinge sisse puhuda ja inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha. Kõik kivid, mida Deuklaion viskas, muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrha viskas, muutusid naisteks. Nõnda tekkis uus inimsugu, visa töös ja vastupidav piinades ning kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu.
gud, tih=5,4 Veenus Maa 2 6 225d CO" 96,5%, N2 3,4% jms Tih=5,25 - Venera - - pöörleb vastas keskm.temp. 475Kraadi kivid teravate nurkadega suunas, läbimõõt ülisöövitavad pilved 100tuh väikest ja mitu- 12100km. Puudub sada suurt vulkaani vesi, magnetväli Sagedased maavärinad
1.2. Vesi kui aine. Vee omadused Vasta küsimustele Millest koosneb vesi? Mis on molekulid? Milline on vee molekul? Mõisted! Aine kindlate aineosakeste kogum Molekul aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist Aatom aine väikseim osake Lahus vedelik, mis koosneb lahustist ka lahustunud ainest Lahusti vedelik, mis on võimeline lahustama teisi aineid Kõik elus ja eluta meie ümber koosneb ainetest ja nende segudest. Ained on näiteks vesi, suhkur, raud. Kõik ained koosnevad väikestest osadest, mida nimetatakse aatomiteks Aatomid on aine kõige väiksemad osakesed. Sarnased või erinevad aatomid võivad liituda ja moodustada molekuli. Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt 2 aatomist. Vee molekul Vee molekul koosneb 2 elemendi, so vesiniku ja hapniku aatomitest. Vee lühendiks on H2O, vesiniku tähiseks on H ning hapniku tähiseks O. Kuna vesinikku on vee molekulis 2 siis on H tähe taga number 2. Vee omadused Omadustek...
Kirjandus. Ajastust: Perestroika-M.Gorbatsov 1980- 40 kiri 1980- Moskva OM 1987 23.august Hirvepargi miiting MRP tühistamise nõue 1988.aprill- loomeliitude pleenum Tallinnas Muinsuskaitsepäevad Tartus Mai- levimuusikapäevad Tartus 1988. Juuni öölaulupeod Tallinnas Laulev revolutsioon 1988 11. September massiüritus"Eestimaa laul" Avalikud jõulupühad 24.02.1989 ametlik EV aastapäev 23.august 1989 Balti kett Sõnavabadus, väliskontaktid Proosauuendus (alates 60ndate II poolest): Uus põlvkond: Huvi kaasaja inimese vastu, otsib elu mõtet Tunda maailmakirjanduse mõju Kritiseeris iganenud tõdesid Päevakajalised teemad ja kõiketeadev autor kaovad Uuendusmeelsed: Unt, Vetemaa, Traat, Tuulikud, Kallas. Traditsiooniline proosa: o H.Sergo ,,Põgenike laev" ...
kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus). Looduse ning ümbritseva maailma hingestatusega tuli animismi puhul ka see kaasa, et hingestatud objektidel oli oma üleloomulik vägi. Muistsete eestlaste jaoks olid kõige pühamad kohad hiied ehk looduslikud pühapaigad. Hiiede all peeti peamiselt silmas pühasid puudesalusid, aga leidus ka teisi pühapaiku, milleks võisid olla allikad, kivid, jõed või põlispuud. Mõningase üllatusena olid eestlased 12. sajandi lõpul veel ühed vähesed Euroopa rahvastest, kes ei olnud ristiusustatud, kuid seda ei kestnud kauaks. 13. sajandi vabadusvõitluses kaotasid eestlased ristisõdijatele ning ka Eestis hakati looma kiriklikku võimustruktuuri. See loomulikult ei tähenda, et me esivanematel puudusid varasemad kokkupuuted ristiusuga. On mõningaid andmeid, mis viitavad sellele, et eestlastel võisid olla esmased kokkupuuted
Näituse retsensioon Käisin Kuressaare Raegaleriis vaatamas Ann Jõerase näitust Ruhnu radadel, mis on avatud kaheksandast septemberist kungi kaheksanda oktoobrini. Seda näitust toetab Eesti Kunstnike Liit. Lähemalt aurotist: T lõpetas 1966ndal Kunstiinstituudi, pärast seda suunati ta kirjastusse ,,Eesti Raamat". Pärast seda on ta ka töödanud Eesti Televisioonis kunstikuna, juhendajana Kunstiinstituudi ettevalmistuskursusel ning ühel suvel õpetajana laste suvelaagris. Kunstnike liitu võeti ta vastu 1972. aastal. 1969ndal aastal ostis ta maja Ruhnu, kus ta on vabakutseline kunstnik. Sellest tuleb ka tema näituse pealkiri: ,,Ruhnu radadel". Näitus oli minu meelest väga kena, mulle meeldisid väga paljud pildid. Minule väga meeldib kui autorid kujutavad oma piltidel merd, see on väga kaunis ja eriline minu jaoks. Autor oli väga palju kujutanud enda piltidel merd ja see kindlasti üks põhjus miks m...
Mosaiigikunst Mosaiigikunst on ornamentaalne pinnakaunistus. Seda kasutatakse põrandate, lagede ja võlvide kaunistamiseks. Väikesed ebakorrapärased kuubikesed mitmesugustest materjalidest, nt klaas, marmor, kivi ja keraamika, seatakse kokku ornamentideks ja piltideks. Kivid vajutatakse niiskesse mördikihti ja hiljem enamasti lihvitakse. 5. saj. e.Kr loodi Kreekas must- valgeid mosaiike, hiljem esines see tehnika ka Rooma kunstis. Varaseimad säilinud värvilised mosaiigid pärinevad Babülooniast IV aastatuhandel e.Kr. Olulisel kohal oli see pinnakujundusvorm varakristlikus ja bütsantsi kunstis, kus kuldplaatidest tausta kasutamisega anti mosaiikteostele iidne ilme. Vanimad näited pärinevad u 3000 e.Kr. (Kunstileksikon: 357)
Ehitus maaterjalide klatitseerimine ja omadused 1.Kasutamine: Ehitus materjale jaotatakse *seinale *katusekatte *sooja isolatsjooniks *akustilisteks *põrandakatteks *viimistlus *hüdralatsiooniks *side ained jne materjalid 2.Toormaterjalid *päritolu järgi *looduslikud *tehislikud *keemilise koostise järgi *mineraalsed või orgaansed *lähte materjali järgi kas(puit,keraamilsed,klaas,metallsed) jne materjalid 3.tootmis tehnoloogja järgi: *looduslik *tehislik *põletatud *põletamatta 4.materjali kuju järgi: *kujusad tükk materjalid *silikaat kivid(keraamilised,plaadid) jne... *rullmaterjalid(katuse,põranda,tapeedid) *puiste materjalid:(tsement,soojustusvillad,betoon,täite materjalid) *vedelad materjalid (värvid,lakid,mastiksid) *pulbrilised(portlend tsement,lubi,ehitus kips) 5.materjali moodustatakse ainete järgi: *kristallsed ained(ehitus kips,looduslikud,ning tehislikud materjalid ehk betoo...
a. ''Germania'' aestid ja fennid. II Al Jahis 1154 Maailmakaardi kirjeldus Naise positsioon Eestis oli kõrgem, kui lääne- ja lõunapoolsetel naabritel. Naiste ja meeste ehted olid kohati sarnased, intiimsuhete loomisel oli naiste vabadus küllaltki suur. Eestlased uskusid muinasajal, et kõik elusolendid omavad peale keha veel erilist väga või jõudu. Pühadeks paikadeks kujunesid ohvripaigad hiied või üksikud puud, Hiiepuu alune, allikad, kivid, mäed... Ohverdamine on andide toomine heatahtlikkuse saavutamiseks (et jumalatega hästi läbi saada). Targad ehk nõiad olid inimesed, kes oskasid loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Nad pidid ka ise selleks omama erilist väge. Pühaks päevaks oli neljapäev.
Land Art ehk MAAKUNST Maakunst Looduslikke materjale (näiteks liiv ja kivid) kasutav ning loodust (peamiselt maastiku pinnavorme) ümberkujundav kunst Kujunemine • Kujunes välja 60ndate lõpus ja 70ndate alguses • Tavaliselt on kunstil alati majanduslik, sõjaline religioosne või ilu loomise eesmärk. Maakunstil selliseid eesmärke püstitatud polnud • Maakunsti tekkel võivad olla peale kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste monumentide või siis “tulnukate” jälgede vastu Maakunsti olemus • Teosed on enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse ja inimtühjadesse paikadesse • Rajati kummalisi ja ebatavalisi ehitisi • Maakunst kujundas ümber loodust ja kasutas ka loodusnähtusi • Publikule näidati töid peamiselt fotode ja filmide kaudu • Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool Inspiratsiooni and...
MULDADE TÜÜBID PAEPEALNE MULD( e. rensiina ) - põhja ja lääne eestis,sest seal on lubjakivi maapinna lähedal. - õhukesed kihid , kuid kõrge huumuse ja toitaine sisaldusega. - põuakartlikud ja väga kivised (muld kuivab väga kergelt ära) - tänapäeval on seal looduslik taimkate e. loopealsed e. alvarid - põldusid suures osa pole. RÄHKMULD - põhja ja lääne eestis - paksem moreenikiht - toitainerikas, küllaltki hea viljakus - teravaservalised kivid e. rähk (lubjakivist tekkinud) - suures osas põldudeks üles haritud - esineb ka looduslik taimkate Leostunud, leetjas LEET- e. väljauhtekiht ( hele, sest toitained on uhutud sügavamale. Leetmuldi esineb eriti okasmetsades. ) - kesk ja ida eestis. KLEIMULD - pindalalt suurima levikuga - kleihorisont - kõrge põhjavesi - savine SOOMULD - 30cm turbahorisonti LAMMIMULD - kabla väändu üleujutuse aladel TEHISMULD N: Kirde- Eesti tasandikud
Selle mäe poole suundus väike lootsik, milles istus Prometheuse poeg Deukalion oma naise Pyrrhaga. Niipea, kui Zeus märkas, et inimsoost on järelejäänud vaid nemad, lõpetas ta uputuse. Deukalion ja Pyrrha tänasid jumalaid uputuse lõpetamise eest ja soovisid, et nad suudaksid savile hinge sisse puhuda ja inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha. Kõik kivid, mida Deuklaion viskas, muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrha viskas, muutusid naisteks. Nõnda tekkis uus inimsugu, visa töös ja vastupidav piinades ning kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu.
Seal leidis ta Puise rannast suure kivimüraka ja tahtis selle Ridala kiriku pihta visata. Kirik , mis mäe otsas asub, pakkus viskamiseks hääd märklauda. Aga et ta kauge maa tõttu ei saanud parajat hoogu võtta, lendas kivi kirikust üle, ainult torni ära viies. Sellest ajast on Ridala kirik madala torniga,kartuses Vanakuradi teo uuesti kordumist. Kivi lendas veel kilomeeter maad edasi ja jäi lesima Ridala mäele. Ridala mäel olnud suured kivid ritta laotud, umbes kiriku laiuselt. Vanapagan tahtnud sinna kirikut ehitada ja vedanud seepärast sinna kive. Tema tööd seganud aga Kalevipoeg, kes tulnud 6meetrine kuusk käes Saaremaalt. Kalevipoeg tulnd Saaremaalt, teda kutsutud abiks. Ta tulnud Puisesse. Rahvas hädaldand, et kirikud kurnavad, Ridala kirikule maksu palju, Martnas ka. Võtnd kivi ja visanud. See kivi, mis Ridalasse viskas, see läks kirikust üle Lubjamäele. Martna kiriku jaoks hakand
Kuressaare Gümnaasium Marie Under ,,Mu süda laulab" Kersti Merilaas valitud teosed Luulekava Mari Pärtel 10.A Kuressaare 2009 Mahajäet Kus olen ma Sind näinud? Unes vist? Jah, mõnes kaunis unes, mis ei johtu just nii rahutuile. Neitsiohtu siis olin alles ja täis ootamist. (Under: 400) Sa tasa vastu toolikorju toetud, pea aknast pahisevas kiirtejoas, mis nimbusena on su juustel, et mu mõtted on su ees kui helmerivid tuhmkuldses valguses kui vanal maalil, ning ulatades sulle kruusist vett, mu käed on hardad nagu templikivid või nagu preestrid pühal rituaalil. (Merilaas: 61) Ja äkki tuli käsk. Kas ülevalt, kus vaagitud on iga samm ja pala, et ukse lahti lõid ja panid jala ristteele somnambuulselt kuulekalt? (Under: 405) Ma lehvitan rätikuga, jään tagasi vaatama... Ons lootus vaid nagu juga, mis langeb ja tõ...
,mis oli tala külge kinnitatud. · Teises otsas oli vedru, mis hoidis tala pinges ja nöör millega tala pingutati. Kui nöör lahti lasti ,lendas vistav ese suurel kiirusel sihtmärgi poole. · Loobiti kõike ,mis võis tekitada segadust lossimüüride sees alates kividest kuni laipadeni välja. KIVIHEITEMASINAD ·Kiviheitemasinad suutsid visata suuri kive kaugele . Nad suutsid visata 2000 kivi ühe päeva jooksul. Vaheapeal süüdati kivid põlema et häving oleks suurem. ·Alguses kasutati viskejõu saavutamiseks inimjõudu, kuid see vahetati välja raskusega lühemas otsas. ·Viskemasina nimetus tuleb prantsuskeelest sõnast trebucher ja tähendab millegist üle viskama. ·Kiviheitemasin leiutatid hiinas 300 aastat enne kristust ja jõudis euroopasse 500 aastat peale kristust. VIITED · http://www.middle-ages.org.uk/catapults.htm · http://ffden-2.phys.uaf.edu/212_spring2005.web
* Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge /stõunhendz/. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orienteeritud suvise pööripäeva päikese järgi. Tõenäoliselt ongi paik seotud paganliku päikese kultusega. Kivid on tohutu suured, 7-8 m kõrged, suuremad kaaluvad 25 t. Samalaadseid, kuid väiksemaid rajatisi on Inglismaal veel, ja ka mujal Lääne-Euroopas. Ürgaja kunsti näidete hulka kuuluvad veel keraamika, ehted, tarbeesemed ja relvad, mida kaunistati mitmesuguste kujutiste ja ornamentidega.
Taimede ja loomade kohastumine kõrbes. Taime nimi Kohastumise kirjeldus 1. Mehhiko Juurtest valgub välja aine, mis mürgitab ümbruse mulda kreosoodipõõs ja teised taimed ei kasva ellel maaalal. (seda tõestab see, as et taime isendite vahel on kindela suurusega vahemaa). Taime kudedes asuvad lendavad keemilised ained, mis peletavad rohusööjaid. 2. Okotillid Taim kasutab ära vihmaperioode. Vihmaperioodil kasvatab taim andale lehed, milles hakkab toimuma fotosüntees mille käigus taim varub endale glükoosi. 3. Piimalillelised Taime värvus on hästi erk (punane, sinine, roheline). Selline värvus peletab loomi. Ka nende mahl on mürgine ka see peletab rohusööjaid. Nendel taimedel on ka okkad kaitseks ja aurustumise vähend...
mängida. Tegutseda tuleb kohe ja praegu, mitte homme, vaid kohe, sest homset ei tule kunagi.Tuleb ikka uus tänane. Ei tohi oodata vabandusel, et ootad paremaid asjaolusid või sobivamaid tingimusi. Vabandusi leiab alati. Neljas tähtis asi on olla püsiv. Kui satub teele mõni takistus, siis tuleb sellest kas üle, ümber või läbi minna. Vahel aga on mõni kivi teel liiga suur ja liiga kõva. Sel juhul tuleb leida teine tee kus on ees väiksemad kivid. Peaasi on mitte seisma jääda. Vähese edu põhjus on alati olnud kartus eksida. Need neli põhimõtet peaksid aitama igaühel edukaks saada, kui ei, siis saate oma vähese edu vähemalt minu kaela ajada. Ja tegutseda tuleb kohe.
Seente ja taimede sööjad Vaheperemeesteks parasiitidele Surnud taimede lagundajad (ka puidu) Eestis on ta tuntud aiakahjurina. Ta levib enamasti inimese kaasabil koos mulla ja taimedega ning paljuneb ja areneb uutes elupaikades kiiresti ja väga edukalt. Teod munevad kevadest sügiseni niisketesse ja varjulistesse paikadesse, niiskus on tigude arenguks hädavajalik. Ohtralt võib suvel mune leida, kui kergitada pinnast kividelt. See on küllalt hea peidukoht, sest kivid on niisked ka palavaima päevaga. Kõige õrnemad ongi munad, need võivad läbi kuivada, neid hävitavad röövtoidulised putukad, linnud jne. Valmikud talvituvad mullas, kõdus, kasvuhoones poevad nad seina ja mulla vahelistesse pragudesse, jne. Talvekülmad hävitavad neid arvukalt. Kui õhutemperatuur tõuseb üle +5 ?C, alustavad nad toitumist ja munemist. Kuumal ja kuival perioodil poeb tigu kotta ja suleb ava membraaniga. Kasvuraskused ületanud kiritigu võib elada kuni 10 aastat.
Niisiis elas ühes sellises linnas üks tüdruk, kellel nimeks Jonksu. Ta oli rõõmsameelne ja tragi tüdruk, armastas palju uurida ja tegutseda. Sageli sattus ta sekeldustesse ning inimesed arvasid, et ta peaks olema ettevaatlikum. Joksu aga ei tahtnud olla ettevaatlik, tema tahtis palju avastada ja kõike proovida. Nii juhtuski kord, et Jonksu leidis ükskord imeliku kivi. See ei olnud üldse tavaline kivi vaid väga eriline. Eriliseks tegi selle kivi see, et tavaliselt on kivid katsudes külmad aga see oli täitsa soe, isegi natuke kuum. Samuti läikis ta põnevalt punaselt ja nagu hiilgas väheke. Kivi oli ise päris pisike ja ümar ning seda oli mõnus käes hoida. Jonksule see kivi kangesti meeldis ja ta võttis selle koju kaasa. Kui linnarahvas kuulis, et Jonksu on leidnud mingi kahtlase kivi, muutusid nad väga ärevaks. Nad hakkasid kartma, et see on ohtlik ja kahtlane kivi mis võib neile kõigile halba teha.
ladestuma hakkasid lubisetted), siluri ja devoni settekivimid savikildad, liiva- ja lubjakivid. · Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused. · Moreen peam. pinnak. materjal. S.o kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Värvus sõltub aluspõhja kivimitest. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõ-Eestis on see punakaspruun, savikam, kividevaene. · Rändrahnud suurimad kivid moreenis. P- ja Lääne-Eestis moodust. nad kivikülve. Muuga kabelikivi (kõrgus 7m, ümbermõõt 58m); Ehalakivi (930m 3). · Pinnakatte muud osad veeristik, kruus, liiv, viirsavi, turvas, muda. · Pinnakate on peamine muldade lähtekivim, oluline veereziimi ja vete keemilise koostise kujundaja. · Liustikujõgede setted kruus, jämedateraline liiv. · Jääjärvede setted peeneteralised (liiv, savi), rõhtsa lasumusega. · Viirsavi kasut
Kui maailmas poleks hõõrdejõudu Hõõrdejõud on alati liikumist takistav ja suunatud liikumisele vastassuunas. Tingitud on ta pindadest, keskkonnast ja selle tihedusest mille vahel ta mõjub, näiteks, kui püüda üksteise vastu hõõruda kaht liivapaberit, oleks see raskem kui kahe tavalise paberi üksteise peal liigutamine, sest liivapaberite pind on krobeline ja need krobelisused haakuvad omavahel. Et hõõrdejõud mõjub kõigile kehadele, muutuks kogu olukord Maal põhjalikult, kui see ära kaoks (kuigi, miks ta peaks?). Siiski, kui see peaks juhtuma, siis inimesed ei saaks oma tahtmise järgi liikuda, sest puuduks jõud, mis krobeliste pindade liikumist takistaks, toimuks libisemine ja pidev liikumine, sest liikumist ei takistata (puudub seisuhõõrdejõud), kehad libiseksid mööda kaldpindu alla; olles alla jõudnud, jääksid nad seisma (raskusjõu mõjul) ja nt. maapinnas olevasse lohku vajunud loomad ei saaks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
