November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja Koopiad: Harrastusteatrite Ühendus Kultuuriministeerium (koostaja viisa) (spetsialistide viisad)
November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2. Komisjoni ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. Kinnitan tarifitseerimise juhendi (lisatud). Juku Jänes Juhataja Koopiad: Harrastusteatrite Ühendus Kultuuriministeerium (koostaja viisa) (spetsialistide viisad)
1. mind ümbritseb: lopsakas loodus, järv, mets, taimed 2. ilm on: päikseline, kuid jahe 3. taevas on: üksikud pilved 4. tuules liiguvad: männitolm, seemned 5. suletud silmadega kuulen looduses linnulaulu, metsakohinat 6. inimestest tulenevad hääled: rääkimine, autod ja telefonid 7. tunnen vetika, männi, kuuse lõhna 8. maapind on tasane elukooslus 1. iseloomulikud taimed: kõrrelised, turbasammal, jänesekapsas,kuusk, kask, mänd, sinilill, mustikas 2. maastikul olev kooslus: laanemets 3. sel maastikul kasvavad: kased, männid, kuused, pihlakad
+puistu Metsatüüpide rühmitamine - 2 klassi: 1) arumetsad (turbahorisont puudub) 2) soometsad (turbahorisont üle 30cm kuivendamata aladel). Klassid jagatakse tüübirühmadeks. ARUMETSAD : 1.1 Loometsad (maapinna lähedased, madala tootlikkusega, männid, harvem kuused, kaasikud. Puistud on madalakasvulised, hõredad.) Leesikaloo loometsade kõige kehvemate tingimustega kasvukohatüüp, männikud, kuusk, kask, puud halvasti laasunud, tormihellad puud, alusmetsas: kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik hõre: luikas, leesikas, sinilill. Saartel ja Lääne-Eestis. Kastikuloo huumushorisont tüsedam kui leesikloo kasvukohatüübil, muld kõrge huumusesisaldusega, õhukesed paepealsed või õhukesed kuni keskmise tüsedusega rähkmullad, männikud; alusmetsas sarapuu, kadakas, vähem on kuslapuu, tuhkpuu, mage sõstar, paakspuu. Alustaimestikus kõrrelised
Jääme ootama hinnapakkumist. . (.) Austusega Lõputervitus Tekst (sisu) . . . . . Allkiri . . . . Pitser . Mari Kask Allkirjastaja Peeter Tamm Juhatuse liige Ametinimetus Juhatuse liige . . Lisa: 2 lehel 3 eks Lisamärge Mari Roos 446 1122 Koostaja E-post: [email protected] Kontaktandmete väli (8-10) Kastani 12 Telefon 442 1432 Arvelduskonto 221024530911 63201 PÄRNU Faks 442 1433 Swedbank
KÜ Linnu 13 AKT 04. juuni 2015 KINNITAN Rakvere (Allkiri) Reio Arba Juhatuse liige 05. juuni 2015 Asjaajamise üleandmine-vastuvõtmine Akt on koostatud selle kohta, et juhatuse liige Reio Arba andis üle ja juhatuse liige Piret Järv võttis vastu järgmised lahendamisel olevad dokumendid, asjaajamises lõpetatud tomikud. 1. Täitmisel olevad dokumendid Jrk nr Dokumendi registri nr ja Dokumendi Dokumendi liik Dokumendi kuupäev autor pealkiri 1.1. 2. ...
juurdleb ka luule kui sellise olemuse üle ja kahetseb väljendusvahendite piiratust luules. Eero ei põlastanud linna. Ta leidis selles oma paradoksaalsed võlud – veetlevalt ängistav rütm, ahistavalt võimas pinge, oma mõrkjad võlud. Eerole meeldis, et pood oli lähedal. Ka ajaleheputka ja trollipeatus. Eero ehmus, kui Mustamäe oli udus ning tundus nagu Mustamäed enam ei ole. *August Kask – vana ja kibestunud armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur – armastas oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega nõidustest – realistliku elukäsitlusega/ luges regulaarselt ajalehte – palju teab, laia silmaringiga/ vastumeelne mõte, et ta peab paljunema ja oma
Pärnumaa muuseumid Nasa Talumuuseum Aadress: Pulli küla Sauga vald 85005 Pärnumaa Kontaktisik: Helju Tults 5251273 E-mail: [email protected] Asub Pärnumaal, Pärnust 14 km Vändra poole Pulli külas, Pärnu jõe paremal kaldal. Muuseumikogud pärinevad sajandivanustest Pulli küla taludest. Korraldame tähtpeadega seotud tegevusi. Ööbimisvõimalus. Varbla Muuseum Aruküla küla Rene Kask tel: 5668 5168 Avatud:01.05 - 31.10. L, P 12 - 17 Muul ajal etteteatamisel Varbla Muuseum on loodud 2002. a. omaalgatuse korras ning tegutseb mittetulundusühinguna. Muuseumi asutajateks ja eestvedajateks on perekond Kask. Muuseum asub Uue-Varbla mõisahäärberi saalis. Väljapanek kajastab kohalikku eluolu möödunud sajandi esimesel poolel ning Varbla valla ajalugu. Eraldi väljapanek on Uue-Varbla mõisa ajaloost 205 aasta jooksul. Muuseumis asub ka käsitöötuba.
Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni, karge iluga. ... Männi roheline samet, Üksik metsatee: Pedak heleroheline, Kask kuldkollane Pedak heleroheline, Kask kuldkollane! Nõmm on sügisele Langend kaenlasse. Liivi sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad valged vatid ja tuules
Office. I wouldnowliketobelocatedtoAustralia, and hopefullybecome a newssearchermyself. Wouldyouhaveanopeningsforsomeonewithmybackground? Lastly, I willbeinAustralianextmonth on a vacation and availablefor a discussion I would bemorethanhappytovisityourofficein Sidney at myownexpense I belive i got a lottoofferfor a companysuchasyours. I look forwardto hearing fromyou. Yoursfaithfully, Stefani Kask Financialperformance Financeisthewaymoneyis made, lent, used, etc. A financierissomeonewhoworksinfinance at highlevel , providingmoneyforparticularcompanies, projects, etc. Financialreportingistheinformationthat a companygivesaboutitsfinances.Financialperformanceishowwellorbadly a companyis doping from a financialpoint of view.Chieffinance Office (CFO) isa leader of thefinance Office. Annualreport:profit and loss(P&L) account, balancesheet, cashflowstatement
Keskmine aastane varu juurdekasv Soomes on umbes 5 m3/ha/ aastas. Aastane juurdekasv on aga 100 miljonit m3. Pool kasvava metsa juurdekasvust koosneb 4 harilikust männist (Scots pine), 30% harilikust kuusest (Norway spruce) ja 20% annavad lehtpuud (peamiselt kask). (Soome metsade iseloomustus) Suuremat osa Kesk- ja Põhja-Soomest katab taiga. Edelaosas on rohkem segametsa, mis on iseloomulik ka Baltimaadele. Peamised puuliigid on mänd, kuusk ja kask. (Vikipedia Soome) 5 6 2. Metsakorraldus Soomes Soomes on metsade uuendamise kohustus pärast lageraiet kehtiv juba 1900. aastast ja see seadus kehtib tänaseni. Valitsus julgustab metsaomanikke kasutama häid metsakasutuse tavasid oma metsade majandamisel. Säästvale puidutootmisele, metsade bioloogilise mitmekesisuse parandamisele ja säilitamisele on olemas riiklikud toetused. (Metsaring) Joonis 2
ja lehtmetsad asuvad põhiliselt põhjapoolkeral. Kliima Temperatuuri aastased erinevused on suured Aastas sajab seal 400-1000 mm Läänetuuled Muld Leht- ja segametsavöön di peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Taimestik Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Lehtmetsades kasvavad lehtpuud Segametsades kasvavad nii lehtmuud kui ka okaspuud Taimestik segametsas Kuusik Kask Haab Tamm Pärn Sarapuu Taimestik lehtmetsas Tamm Pöök Vaher Jalakas Pärn Loomastik Nad on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid osad jäävad talveunne Jahedas kliimas on vähe kõigusoojaseid loomi kahepaikseid ja roomajaid. Inimtegevus Tööstus Põllumajandus Karjakasvatus Metsandus Veise- ja lambakasvatus Keskkonnaprobleemid Ülerahvastus, veereostus, õhusaaste...
3 Esimene lüli on taim Toiduahela esimene lüli on alati taim. Taimed saavad energiat päikesevalgusest ja sünteesivad ise vajalikke toitaineid oma elutegevuseks. 4 Noole suund Toiduahela ülesmärkimisel kasutatakse nooli. Nooleots on alati selle lüli poole, kes teist lüli sööb. mänd metskits hunt 5 Toiduvõrgustik KASK LEHETÄI SIPELGAS RÄHN KANARBIK LÕOKE REBANE LEPATRIINU KASSIKAKK HUNT MÄND PÕDER 6 Sinu toiduahel · Mõtle, mida sa viimati sõid. · Proovi koostada oma toidu kohta toiduahelaid. · Näide: piim, võileib vorstiga. HEIN LEHM INIMENE RUKIS INIMENE
Maksuvaba 144,00 Tulumaks 21% Tk(töötukindlustus) 2,80% PK(pansionikindlustus) 2% Nimi Isikukood Palk Töötukindlustus Konn 850,00 23,80 Ivanov 723,00 20,24 Kask 49009122702 836,00 23,41 Saar 36702227023 262,00 7,34 Ööbik 87,00 0,00 Salu 48504142701 700,00 19,60 Roos 812,00 22,74 Nugis 718,00 20,10 Liiv ...
CURRICULUM VITAE Nimi: Annika Kask Sünniaeg: 05.05.1996 Aadress: Järveotsa tee 43-33 , Tallinn 13520 Telefon: 58275355 E-mail: [email protected] Perekonnaseis: Vallaline Haridus ja kvalifikatsioon: 2006- Ehte Humanitaargümnaasium 2003-2006 Kohtla-Järve Oru Põhikool , algkool Täiendharidus: 2012 inglise keele eraõpetaja Töökogemus: 2014- Meriton Conference & Spa Hotel, ettekandja 2013-2014 Meriton Conference & Spa Hotel , toateenija 2009-2012 (suveaeg) Serverette OÜ , ettekandjaabi
koosnev pinnakate, mille mereveed on läbi pesnud ning seeläbi teda vaesustanud. Siinkandis valitsevadki mineraalmullad 58% ja soomullad 27%. Läänemaa tüüpiliseks maastikuks on ka niidud, mis on tuntud oma liigirikkuse ja mitmekesisuse poolest. Siin esineb rannaniite ja karjamaid, luhtasid ja puisniite, kuivi ja liigniiskeid niite. Eesti suurimad roostikud asuvad just Läänemaal. Martti Kask 28.05.2012
Kõdu-koralljuur Triinu Kask Viljandi Paalalinna Gümnaasium 12c Oktoober 2010 Kõdu-koralljuur Corallorhiza trifida (ladina keeles) Kogu Eestis, haruldane Saaremaal Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas Teise kategooria taim Eesti Punases Raamatus Ehitus Iseäraliku kujuga risoom Lehti pole Vars 2-12 õiega Kuni 20 cm kõrgune Õis roheline-kollane- valge Elu Ei fotosünteesi, mingil määral klorofülli Kolmikside seene ja puuga Toitub metsakõdust Õitseb mai lõpus paar nädalat Levimine Elab metsas, põõsastikus. Armastab niisket Abistavad putukad Jääb üksi ellu Leviku ulatus alahinnatud Kasutatud kirjandus http://www.orhidee.ee/index.php?id=21 - Eesti Orhideekaitse klubi http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php? lang=est&id=20877&rank=70&id_puu=208 77&rank_puu=70 - Eesti Punane raamat ...
metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemile. 1. Loometsad- maapinnalähedastel, vähem kui 30cm paksuse peeneselise mullakihiga pael, samuti õhukesel rähksel või klibumullal kasvavad, enamasti madala tootlikkusega (III-V bon). Leesikaloo (II) kkt. (Loometsade kõige kehvemate tingimustega kkt) Muld- väga õhukesed paepealsed mullad (Kh'). Mulla peeneselise osa tüsedus kuni 10cm. Puistud – esinevad tavaliselt männikud, kohati ka kuusk ja kask, metsade boniteet madal V-Va, puud tormihellad (õhuke mullakiht). Alusmets – kadakas, pihlakas, sarapuu. Alustaimestik – hõre, iseloomulikud on lubikas, leesikas, metskastik, lillakas, sinilill. Sambla-samblikurinne on katkendlik, esineb nii tüüpilisi metsasamblaid (palusammal, laanik) kui ka looaladele iseloomulikke lubjalembeseid liike (looehmik). Raiestike taasmetsastamine on väga keeruline; esinevad peam saartel ja Lääne- Eestis; haruldased, vaid 0,1% metsadest. Kastikuloo (kl)
Valideerimine Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Valemiredaktor MS Equation 3.0 s "Kolmnurk" Arvud Tekstid Ajaväärtused Tõeväärtused Märkandmete tüübid Excelis eristatakse järgmisi andmetüüpe: - arvud 13 -745.625 3.03E+14 - tekstid Peeter Kask P. Kask - ajaväärtused 01/12/16 22:10 12/1/2016 22:10:16 - tõeväärtused 1 0 0 Iga tüübi jaoks on määratletud lubatavad tehted ja funktsioonid, väärtuste esitusviisid (vormingud) sisestamisel ja kuvamisel ning väärtuste diapasoon. Lahtris võib olla ainult üks väärtus. See sisetatakse otse lahtrisse või leitakse valemi poolt. Väärtused võivad esineda konstanditena ka valemites. Väärtuste
S_5 3..* 2..* Koond Päring 1..2 Diagramm Puidu müük aasta: 2008 ettevõte: OÜ Haagik Kuupäev Müüja Vald Liik Sort 04.04.2008 Männik Elvi Massiaru haab 1 20.04.2008 Paju Ants Massiaru haab 1 18.10.2008 Oks Kristiina Surju lepp 1 01.05.2008 Sirel Kristel Massiaru kask 1 02.06.2008 Tubin Ahti Tali haab 2 10.07.2008 Tubin Juulia Massiaru kuusk 2 15.07.2008 Männik Elvi Massiaru kask 2 28.02.2008 Kesa Katy Tali lepp 2 04.09.2008 Oks Aarne Surju lepp 2 07.05.2008 Meister Anton Surju tamm 2 22.03.2008 Pajusaar Hanno Tali mänd 3 20.06.2008 Mäger Karl Surju tamm 3 17.09
Pressiteade: Tartumaa kodanike konverents 23.10.11 28.oktoobril korraldab Tartumaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus konverentsi ,,Tartumaa kodanike konverents" Tasku keskuses, kuhu ootame Tartumaa kodanikke, ettevõtjaid, omavalitsuste esindajaid ja kõiki aktiivseid inimesi. Konverentsil arutletakse vabatahtlikust tööst, koostöövõimalustest ettevõtjate ja vabatahtlike vahel, tutvustatakse vabatahtlike koostöö projekti ja tuuakse näiteid projekti plussidest ja miinustest. Ettekannetega esinevad Kalev Aigro OÜst Baltax, Eevi Kallas Tartu Kodanikeühendusest, Jana Tamm Tartu Maavalitsusest. Töötubadest saavad kõik osalejad kaasa rääkida teemadel: kellele ja miks on vaja vabatahtlike keskust, mida teeksin vabatahtlikuna ja mida tähendab minu jaoks vabatahtlik töö. Konverentsi juhib Hanno Palu. Registreerimine kuni 27.oktoobrini Tartumaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse tel 728 564, e-postil tartu@ettevõtluskeskus.ee K...
Tolmlemine - õie tolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele Õied - tuultolmlejad 1. õiekate taandarenenud 2. ei lõhna 3. nektar pole 4. palju õietolmu putuktolmlejad 1.värvilised 2.lõhnavad 3. nektari rikkad Tolmlemine Isetolmlemine Võõrtolmlemine putuk tulikas, kellukas tuul kask, lepp, sarapuu, tamm Õisikute tähtsus: 1. õitsemisaeg pikeneb 2. putukad märkavad rohkem 3. korraga saab tolmendatud palju õis Õitsemine - tolmlemine - viljastumine - viljade ja seemnete areng - seemnete areng - seemnete idanemine - uus taim õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm Õiekate - kaitseb emakaid & tolmukaid, ümbritseb - lihtne, kaheli, tuppleht, kroonleht Mõlemasuguline - olemas tolmukad ja emakad, ühesuguline, ainult 1 Ühekojaline - isas ja emas õied samal taimel, Kahekojaline - isas ja emas õied sama taime liigi eri isenditel
Estonian native trees and shrubs Puud 1. Kuusk- spruce 2. Mänd – pine 3. Kadakas - juniper 4. Kask - birch 5. Tamm - oak 6. Haab - aspen 7. Sanglepp – black alder 8. Hall lepp – gray alder 9. Pärn - linden 10.Vaher - maple Põõsad 11.Saar – ash higher 12.Jalakas – elm 1. magesõstar – alpine currant 13.Künnapuu – soft-leaved elm 2. näsiniin - daphne 14.Sarapuu - hazel 3. kukerpuu - barberry 15.Türnpuu – common buckthorn 4. kibuvits - dog rose 16.Kuslapuu - honeysuckle 5
Salumets Mina olen käinud kõige sagedamini salumetsas. Olen näinud seal erinevaid puid, seeni, loomi, linde ja taimi. Puud, mis kasvavad minu lemmikus salumetsas: haab, kuusk, kask, tamm, vaher ja lepp. Seentest olen metsas näinud : kärbseseent, kivipuravike, kukkeseent, kuuse-ja kaseriisikat. Loomadest olen salumetsas kohanud: oravat, jänest, rebast ja metskitsi. Salumetsas on ka väga palju erinevaid linde: sookurgi,vareseid,kuldnokki,kägusid,toonekurgesid ja rähni. Taimedest olen näinud ja korjanud: sinililli, ülaseid, kuldtähti ja võililli. Lemmik metsatukk asub minu kodu lähedal ja isa on selle metsa omanik. Seal metsas olen näinud omapärase kujuga puid
Toimub rahvatantsukollektiivide tarifitseerimise komisjoni moodustamine ja Teid on kaasatud komisjoni tegevusse. Palume teil osaleda esimesel koosolekul, mis toimub 15.oktoobril 2008 inspektsiooni osakonna ruumides. Lugupidamisega Maarja Maasik Juhataja : 626 9301 Faks: 69 9 2209 Registrikood: 00734 E-Post: info|ä| sm.ee Kati Kask 837 9116 E-post: [email protected] Rahvatantsu Inspektsioon Tel: 693 9872 Registrikood 70005483 Konnakese 34 Faks: 693 9873 E-post: [email protected] 15183 TALLINN Lisa: Koopia käskkirjast 1 lehel Täitmiseks: Madis Mänd Jalakeerutajate Keskliit Rahvatantsu Inspektsioon Tel: 693 9872 Registrikood 70005483
Toimub rahvatantsukollektiivide tarifitseerimise komisjoni moodustamine ja Teid on kaasatud komisjoni tegevusse. Palume teil osaleda esimesel koosolekul, mis toimub 15.oktoobril 2008 inspektsiooni osakonna ruumides. Lugupidamisega Maarja Maasik Juhataja : 626 9301 Faks: 69 9 2209 Registrikood: 00734 E-Post: info|ä| sm.ee Kati Kask 837 9116 E-post: [email protected] Rahvatantsu Inspektsioon Tel: 693 9872 Registrikood 70005483 Konnakese 34 Faks: 693 9873 E-post: [email protected] 15183 TALLINN Lisa: Koopia käskkirjast 1 lehel Täitmiseks: Madis Mänd Jalakeerutajate Keskliit Rahvatantsu Inspektsioon Tel: 693 9872 Registrikood 70005483
kõrgtehnoloogilises tööstuses ja spordisektoris. (27,7% SKTst) ■ Enamik territooriumist on madalal kohal ■ Suurbritannia keskmine temperatuur on kõrgem kui teistes sama laiusega piirkondades. Aasta keskmine sademete hulk riigis varieerub vahemikus 3000 mm kuni 553 mm ■ Briti saarte looduslik taimestik on taiga ja segametsad, kus põhjas asuvad mänd, tamm ja kase; lõunapoolsete tamme-, küngas-tamme- ja tamme tuhk metsad. Mäedes on domineerivad puuliigid tamm, kask ja pöök ning mägede ülemises vöös asuvad heinamaad, veerised ja turbarakud ■ Suurima Suurbritannia fauna kõige sagedasemad esindajad on rebased, jänes, oras, siil, mitmesugused maumänderite imetajad
Spring in Estonia 10 Puud/Põõsast 1. Harilik jalakas (Ulmus glabra) 2.Künnapuu (Ulmus laevis) 3. Lepp (Alder) 4.Harilik mänd (Scots pine) 5. Harilik haab ehk haab (Aspen) 6. Pihlakas (Rowan) 7. Pärn (Lime) 8. Saar (Island) 9. Vaher (Maple) 10. Kask (Birch) 10 lille(metsa/peenra) 1.Sinilill (Blue flower) 2.Ülane (Anemone) 3.Maikelluke (lily-of-the-valley) 4.Orhidee (orchid) 5. Harilik nurmenukk (Primula veris) 6. Kannike (Pansy) 7. Lumikelluke (Snow bell) 8.Harilik kullerkupp (Ordinary kullerkupp) 9. Kevadine krookus (Spring crocus) 10. Varsakabi (Caltha ) 10. Rändlindu 1. Linavästrik (Motacilla alba) 2. Metsvint (chaffinch) 3. Põldlõoke (lark) 4. Kuldnokk (Starling) 5
maiks 2013 kella 10-14 firma koolituspäeva korraldamiseks ruume 50 inimesele koos arvuti, dataprojektori ja mikrofoniga. Palume infot hinna ja tingimuste kohta. Lugupidamisega (allkiri) Kalle Kallis Juhatuse esimees Lisa: koolituse kava 2 lehel 2 eks Tammsaare tee 45 15523 TALLINN Registrikood 232323232323 Telefon 7676 8989 Faks 9898 7878 E-post: [email protected] Internet www.noop.ee Arvelduskonto 12345678987 Sampo pank AS AMPHORA KOOLITUSED Ave Kask 626 3311 [email protected] Tammsaare tee 45 15523 TALLINN Registrikood 232323232323 Telefon 7676 8989 Faks 9898 7878 E-post: [email protected] Internet www.noop.ee Arvelduskonto 12345678987 Sampo pank
maastikku nii pealetungil kui ka taandudes, kulutades ja kuhjates maapinda. Baltimaadesse jõudsid esmaasukad teadaolevalt umbes 11 000 aastat eKr. Jääaja ilmastik oli muutlik, vaheldusid külma ja maheda kliimaga perioodid. Jää taandumise ajal valitses Eesti ala arktiline kliima. Järk-järgult hakkas jääst ja jääpaisjärvest vabal alal kasvama kidur avatud tundra- ja seejärel metsatundrataimestik. Hiljem, kui kliima soojenes, ilmusid vähenõudlikumad puuliigid mänd ja kask. Arvatavasti liikusid Eesti alal ka põhjapõdrakarjad ja mammutid, sest on leitud nende hambaid. Enne jääaja lõppu jõudis kliima veel külmeneda. KESKMINE KIVIAEG 9600-5000 aastat eKr ehk mesoliitikum Jääaja lõpuks arvatakse olevat aastat 9600 eKr. Soojenenud kliimas jätkus jõudsalt metsade kujunemine. Valdavateks puuliikideks olid kask ja mänd, kuid esines ka haaba ja teisi lehtpuid. Jääajale iseloomulik fauna vahetus metsloomadega, nagu põder, kobras, karu jne.
Tormi Väel Targo k, Koolga v, 88403 TARTUMAA Tel: 5 810 5339 08.detsember 2009 Lgp Annely Kask AS KET personalidirektor MOTIVATSIOONIKIRI Lugupeetud personalidirektor Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil kulleri ametikohale. Informatsiooni Teie pakkumise kohta leidsin CV-Online´i kodulehelt. Usun, et minu senine hariduskäik ja huvid toetavad minu kandideerimist. Oman B kategooria juhtimisõigust alates 2005 aastast. Veel võtsin osa ajakirja ,,Auto Bild Eesti" korraldatud konkursil ,,Eesti Osavaim Autojuht 2008" ja saavutasin finaalis 2. Koha
Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased Soopihl, paju, pääsusilm, sookurg, kuuskjalg Madal kask, jõhvikas, sootäpik, rabakonn, põder, hundi- ja lapipaju Sookail, rabamurakas, hanevits, kaljukotkas, rabasilmik Latikas, kiisk, haug, särg, linask
Aine tihedus Tarvi Langus Mõniste kool 7. klass Füüsikaline suurus Mõõdetakse: Kas keha, nähtus mass e? või suurus? detak s ruumala mõõ m Kui das Arvutatakse: V Tihedus Mõ õtü hik Nimetus: kilogrammi Milleks vajalik? kuupmeetri kohta Ainete kg iseloomustamisek Lühend: 1 3 m s Tähis ρ Mida ...
Selle kõigega tegelesid Saareste, Ariste ja Mägiste. Cederbergi tähtsaim publikatsioon on Albert Saarestega ühiselt koostatud ,,Valik eesti kirjakeele vanemaid mälestisi 15241739". 1936. aastal ilmus Mägiste ,,Eesti saama-futuuri algupärast ja tarvitamiskõlblikkusest". Üheks grammatikauurijaks oli Lauri Kettunen, kes kirjutas ,,Lauseliikmed eesti keeles" aastal 1924. Uurimiskeskusi. Tartu Riiklik Ülikool. Pärast sõda: Paul Ariste, J. V. Veski, Arnold Kask. (Enamik seniseid õppejõude pagenduses) Arnold Kask ja Aino Valmet uurisid keeleajalugu, kirjakeeleajalugu, murdeid, kirjakeele vormide väljakujunemist ja murdelist tausta. (nt. kaudne kõneviis) 1960ndatel uuriti ka üldkeeleteadust, uusi suundi maailma keeleteaduses ja strukturalismi. Huno Rätsep pidas 1960. aastal strukturaallingvistika loenguid, matemaatikutel tekkis huvi masintõlke vastu. 1965. aastal loodi GGG (generatiivse grammatika grupp), kus olid tegevad Mati Hint, Haldur
väljaandega pole Liiv rahul. Kuid see jäi viimaseks Liivi raamatuks ta eluajal. Liiv suri 1913. aasta 1. detsembril kopsutiisikusse. * Sügisene kodu Mu armas kodu, väikene, Seal eemal mäe peal! Su üle särab päikene, Puud haljendavad seal. Siin pilved, tuuled, päikene Kõik vanad tutvad on, Siin olgu suur või väikene Kõik vanad sõbrad on. Siin kaerapõld, siin kartulid, Siin vana, tuttav tee. Koer jookseb õue väraval, Kask varjab ojavee. Siin väljad nõnda seljakad, Ja armas päikse läik; Siin väljad nõnda viljakad Hea kraavi kaldal käik! Siin kari tuleb karjamaalt, Mets laulust kõliseb Ja igalt, ihalt raal Mu noorus heliseb! Siit koduõhk mind tervitab Kui siidikäega, Tuul teele tervist vastu toob, Nii õnnis olen ma! Siin olen nõnda vaene ma Ja nõnda rikas ka: Mu tutvad kõik on minuga Ja mina nendega. * Sügis
kogumisele, uurimisele ja murdearhiivile. Ta oli keelegeograafilise uurimismeetodi juurutaja, kelle peateoseks jäi kapitaalne "Eesti keele mõisteline sõnaraamat IIV" (19581968). Paul Ariste (1905 Rääbise 1990 Tartu) on enim tuntud Eesti fennougristikakoolkonna rajajana. Pani aluse foneetikauuringutele Tartu Ülikoolis, on tulemuslikult uurinud keelekontakte (sh laensõnu eesti keeles) ning eesti murdeid. Arnold Kask (1902 Pärnu 1994 Tartu) oli eesti murrete silmapaistev uurija ning kauaaegne õppejõud. Mari Must (1920 Tartu 2008 Tallinn) oli murdekogumise ja -uurimise korraldajaid TA Keele ja Kirjanduse Instituudis ning Emakeele Seltsis. Ta oli fonoteegi rajaja (1957), murdesõnaraamatu koondkartoteegi loojaid (195263) ja EMS-i käsikirja koostamise suunaja. Kirjandust Murdeplaate
Järvistu ümbruses - segametsad; Euroopa keskosas lehtmetsad Kliima valdavalt mandriline, kujunenud 4 aastaaega Tihe sisevetevõrgustik Väheviljakad leetmullad Inimmõju lõunapoolsetes lehtmetsades Keskkonnaprobleemid kohalikku päritolu Okasmetsad: Kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd, lehis Aasis; nulg, tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerika; araukaaria L.-Ameerikas Segametsad: kuusk, kask, pärn haab; Kaug-Idas amuuri korgipuu, korea seedermänd, amuuri pärn jne Lehtmetasd: kask, paju, jalakas, vaher, pöök, tulbipuu, suhkruvaher jne 27.12.12 Rohtlad 27.12.12 asuvad parasvöötme soojemas osas Rohtlate vööndit piirab ühelt poolt metsavöönd ja teiselt poolt poolkõrbete ja kõrbete vöönd Suvel on sooja 15°C kuni 25°C, talvel -5°C kuni 5°C
5 3. VIIDATUD ALLIKAD Vebisait: https://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Keres 6 Jrk. Materjal I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aasta Kvartalikeskmine nr. 1 Kuusk 6760 7156 7300 7490 28706 7176,5 2 Mänd 6900 7269 6200 7400 27769 6942,25 3 Kask 3750 3650 3890 4100 15390 3847,5 4 Tamm 5800 6000 6750 6770 25320 6330 Jrk. Materjal Aasta nr. 1 Kuusk 28706 2 Mänd 27769 4 Tamm 25320 3 Kask 15390
sündis 1948 aastal ja tütar Maija, minu vanaema 1951 aastal). Paar aastat hiljem kogu pere kolis elama mandrile Keila linna lähedale Karjaküla sovhoosi, kus oli enne seda kuulsa Eesti kirjaniku Eduard Vilde majahoone, kus ta elas vähest aega, sest ta reisis pidevalt ringi. FOTO 4 ja 5 Siin pildil (1958) saamegi näha E.Vilde maja, mille ees on pursskaev, mille keskel on ilus kuju. Maja taga paikneb suur park, kus kasvab E. Vilde isiklikult istutatud kask, selle kõrval on mälestuskivi, mille peal on kirjas, et E. Vilde oli istutanud selle kase. Vanavanaema koos oma perega said elada teisel korrusel, sest esimesel korrusel oli suur kaminasaal, kus peeti pidusid, pulmi ja muid üritusi. Lapsed käisid kohalikus Keila koolis. Maija (minu vanaema) peale kooli lõpetamist läks edasi õppima Tallinna ning jäi sinna elama. Kui oli mehele minek, siis pulmad peeti E. Vilde endises Karjaküla majas suures kaminasaalis.
Tähtaja ületamine Viivis Kokku 17 28,80 428,80 0 0,00 500,00 43 74,40 ### 0 0,00 100,00 0 0,00 200,00 0 0,00 ### Isikukoodi dekodeerimine Isikukood Eesnimi Perenimi Sugu Sünniaeg 37807240251 Karl Kask mees 24.07.1978 48011250013 Karin Kask naine 25.11.1980 37503120543 Lembit Laisk mees 12.03.1975 45512240021 Tiina Usin naine 24.12.1955 60512300499 Anu Tamm naine 30.12.2005 51209170677 Uno Kasesalu mees 17.09.2012 Isikukoodi esimene number näitab sugu:
Puuliikide määramine Kiirmääramine OKASPUUD Puit on ehituselt väga ühtlane, koosneb peamiselt trahheiididest. I Lülipuit esineb: 1) vaigukäigud esinevad: LEHIS: lülipuit tume punakas- või kastanpruun, selgesti punakas- või kollakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus ca 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. MÄND: lülipuit punakaspruun, selgesti kollakas- või punakasvalgest maltspuidust eristatav; maltspuidus rohkem kui 25 aastarõngast. Kevadpuit on sügispuidust selgesti eristatav. 2) vaigukäigud puuduvad: KADAKAS: erilise lõhnaga, aastarõngaste piirjooned lainjad ja kitsad; maltspuit kitsas kollakasvalge, lülipuit kollakas- või punakaspruun. II Lülipuit puudub: 1)vaigukäigud esinevad: KUUSK: üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane ja raskesti eristatav; välispuit lai, ei erine värvuse poolest küpspuidust. 2)vaigukäigud puuduvad: NULG: üleminek kevadpuidust sügispuitu pikaldane. Puit kollak...
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine oks twist puutüvi drunk puukoor bark kadakas juniper kask betula tamm dam mänd pine kuusk ...
1. Võtaksin poodi kaasa ostutšeki ja kampsuni, et seda müüjale näidata, kui sellest ei ole kasu kirjutan kaebekirja omanikule. 2. Hr. Jaan Kaal Alati moodne Tuule tänav 12 Kuressaare Lugupeetud hr.Kaal 19. detsembril ostsin Teie kauplusest Alati moodne (Tuule tänav 12) valge kampsuni hinnaga 68 eurot. Peale paari päevast kandmist märkasin, et õmbluse pealt silmad jooksevad. Kirjas on, et ei tohi pesta pesumasinas, aga selle aja jooksul ei ole seda pestud. 23. detsembril pöördusin müüja Mati Helge poole, kellelt kampsuni ostsin. Soovisin kampsuni uue vastu välja vahetada. Müüja ei olnud sellega nõus ja pakkus parandamise võimalust. Loodan, et saate mind minu probleemiga aidata. Soovin, et kauplus vahetaks minu kampsuni välja uues vastu. Saadan Teile ostukviitungi koopia. Palun vastake mulle ühe nädala jooksul allpool toodud aadressil või helistage telefonil 59958622 kell 12.00-19.00 Lugupidamisega ...
k. vastake palun - V.P. või P.V.) Palume teatada või Äraütlevad vastused c.t. - cum tempore - hilineda võib kuni veerand tundi (15 min) s.t. - sine tempore - vastuvõtule ilmuda ilma hilinemiseta või veidi varem Suuremate vastuvõttude puhul tehakse kutsele märge - 1. Kutse palutakse sisenemisel esitada 2. Kutse on personaalne avec - (e.k. koos) - külalise enda otsustada, kellega koos ta tuleb: Hr Kask avec Märkused visiitkaardil Visiitkaartidel informatsiooni edastamiseks kasutatakse Prantsuskeelseid lühendeid (kaasajal kasutatakse harva) p.m. - pour memoire - meeldetuletamiseks n.b. - nota bene - "pane tähele" - Teil palutakse helistada kaardil näidatud telefoninumbril p.p. - pour présenter - tutvustamiseks, esitlemiseks. Kaarte kasutatakse sageli inimeste tutvustamiseks üksteisele kellegi
Ellen Niit Keven Kask 8b klass, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium 10.05.2012 Ellen Niit Sündinud 13.juuli 1928 Ellen alustas lootusrikka imelapsena, kelle anne ei sobinud ajastuga, sest luulelt loodeti ühiskondlikku aktiivsust, mitte isiklikku meelestamist, mis Elleni luules oli. Seetõttu katkes mitmeks aastaks ka tema areng. ,,Muidugi jätsin ma ruttu ja otsekohe luuletamise katki. Õnneks olin selleks ajaks ka juba natuke kirjanduslikku haridust saanud," meenutab ta ise oma aegu nii. Luuletuste nimed "Maa on täis leidmist" (1960) Linnuvoolija (1970) "Tere, tere lambatall!" (1993) Ellen Niit Kuulus lastekirjanik Ellen Niit kirjutab peamiselt riimuvaid luuletusi. Luuletused räägivad ilusatest maadest, suvest ja palju rõõmust. Luuletus Raske kott Poiss tuli koolist ja kott oli raske, küll ...
ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne August Kask – armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur – armastas oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega nõidustest – realistliku elukäsitlusega/ luges regulaarselt ajalehte – palju teab, laia silmaringiga/ vastumeelne mõte, et ta peab paljunema ja oma lastes edasi elama/ erutub kõpskingade klõbinale/ vanapoiss – tegi putru endale mitmeks
Peale seda hakkas vesi mitte purskama, vaid nirisema objektis oli suletud ringvool. Eero ise oli luuletaja, kuid tema ega arvustused ei teadnud kellele ta luuletas, see tekitas Eerole muret. Ta elas Mustamäel 6. korruse paneelmajas. Elades mitmesaja inimesega ühes majas, ei tundnud ta ühtegi neist. Ta naabrid olid vaiksed. Talle meeldis aknast välja vaadates monumentaalsed objektid (teised paneelmajad). Talle meeldis linnaelu. Oli kindel, et majas elavad vaimud, deemonid. 2. August Kask elas Eeroga samas majas, ainult et 9. korrusel. Nad ei tundnud üksteist. August Kask armastas täpsust ning koostas statistikaid mitu akent oli vastasmajas, mitu akendest koosnevat püstrida, mitu rõduga akent, mitu tuba, mitmel rõdul kasvasid lilled, mitmele rõdule olid asetatud suusad ja muud detailsed statistikat. August Kask oli terve elu olnud meestejuuksur, ta ei teadnud juuste mütoloogilisest tähendusest midagi.
Toiduvarude kogumine orav, kobras Elupaigad Inimkaaslejad Niit Mets Soo Veekogud Imetajate osa looduses Mõjutavad elukooslust Tolmeldavad õistaimi Levitavad vilju ja seemneid Mõjutavad loomade arvukust Mõjutavad taimede mitmekesisust Toiduahelaid Täiendavat lugemist Ajakirjad Eesti Loodus ja Loodus M.Boucher. Mis on (ei ole) looduses nähtav. Tln, 1999 Metsalood. M. Luige (tekst). E. Kask (fotod). Tln: Avita, 2001 Laste loomaentsüklopeedia. Tln: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tln. 1987 Loomade elu, 7. Kd, Imetajad. Tln. 1987
Triinu Kask 2010 Baby What is a Baby ? A little human, smaller than You. Well designed Fully functional Why do You need a Baby? For expansion of Your family Provides someone to live for Provides another mouth to feed For entertainment What does it do? Eats Sleeps Produces sounds : cooing, gurgling and other adorable sounds May cause similar behavior in nearby adults Cries when hungry, sleepy or just because How to take care of it? Hand wash With warm water and mild soap After pat dry with soft cloth and talc Internal mechanisms are self-cleaning Needs diapers Colours k to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Genders Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Victor Vasarely Triinu Kask 12c 2010 "Every form is a base for colour, every colour is the attribute of a form." 1906-1997 Click to edit Master text styles Second level Pes-Pariis Third level Maal Fourth level Optiline kunst Fifth level Graafika Skulptuur Loomingu perioodid 1929-44 varajane graafika 1944-47 On the wrong track 1947-51 optilise kunsti areng 1951-55 kineetilised objektid, must-valge fotogr. 1955-65 - Folklore planetaire 1965-... - Tribüüt kuusnurgale Click to edit Master text styles Second level Third level Sebrad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
