· Veekaitsevöönd on 10 20 m. · Veekogude kallastel olevad metsaribad kaitsevad vett taimede vohamise eest. · Vette ei juhita sogast ega reostunud vett · Veekogudes on pesemine sünteesitud pesuainetega keelatud · Kaitsealused püütud kalad tuleb vette tagasi lasta, sama teha ka alamõõdulistega · Randadel ja kallastel kehtestatakse veekaitse-, ehituskeelu ja piiranguvööndeid. 81. Miks on kaitse alla võetud kahepaiksed? Millised liigid on kaitse all? (11) Mis neid ohustab? Konnad on kaitse alla võetud, sest neid hullub igal aastal liiga palju. Kaitse all on kõik 11 liiki. Eriti kõre e. juttselg kärnkonn ja rohe-kärnkonn. Konni ohustavad mürkide ja väetiste kasutamine, kulu põletamine, heinamaade ja karjamaade niitmine, marike kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 82. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele?
· Veekaitsevöönd on 10 20 m. · Veekogude kallastel olevad metsaribad kaitsevad vett taimede vohamise eest. · Vette ei juhita sogast ega reostunud vett · Veekogudes on pesemine sünteesitud pesuainetega keelatud · Kaitsealused püütud kalad tuleb vette tagasi lasta, sama teha ka alamõõdulistega · Randadel ja kallastel kehtestatakse veekaitse-, ehituskeelu ja piiranguvööndeid. 80. Miks on kaitse alla võetud kahepaiksed? Millised liigid on kaitse all? (11) Mis neid ohustab? Konnad on kaitse alla võetud, sest neid hullub igal aastal liiga palju. Kaitse all on kõik 11 liiki. Eriti kõre e. juttselg kärnkonn ja rohe-kärnkonn. Konni ohustavad mürkide ja väetiste kasutamine, kulu põletamine, heinamaade ja karjamaade niitmine, marike kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 81. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele?
· Veekaitsevöönd on 10 20 m. · Veekogude kallastel olevad metsaribad kaitsevad vett taimede vohamise eest. · Vette ei juhita sogast ega reostunud vett · Veekogudes on pesemine sünteesitud pesuainetega keelatud · Kaitsealused püütud kalad tuleb vette tagasi lasta, sama teha ka alamõõdulistega · Randadel ja kallastel kehtestatakse veekaitse-, ehituskeelu ja piiranguvööndeid. 81. Miks on kaitse alla võetud kahepaiksed? Millised liigid on kaitse all? (11) Mis neid ohustab? Konnad on kaitse alla võetud, sest neid hullub igal aastal liiga palju. Kaitse all on kõik 11 liiki. Eriti kõre e. juttselg kärnkonn ja rohe-kärnkonn. Konni ohustavad mürkide ja väetiste kasutamine, kulu põletamine, heinamaade ja karjamaade niitmine, marike kuivendamine ja pesapaikade kuivendamine ja reostamine. 82. Kuidas aidata kaasa kahepaiksete elupaikade ja koelmute taastamisele?
Molekul on aine väikseim osake, millel on säilinud kõik selle aine keemilised omadused. Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks.Kõik organismid on rakulise ehitusega.Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel.Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid.Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased, sest nende ainevahetuse iseärasused ei võimalda püsivat kehatemperatuuri hoida.Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus.Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt (pooldumine)Ka paljud hulkraksed organismid paljunevad vegetatiivselt või eostega. (seene- ja taimeriik)Suguline paljunemine on omane peamiselt hulkraksetele organismidele. Paljunemine on üks elu põhilisi tunnuseid
ilmusid esimesed hulkraksed maismaataimed kaldataimed. Silur esimesed maismaa selgrootud Vanaaegkond (Kesk-Eesti paekivi) Devon Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti liivakivi (???). Esimesed kahepaiksed, tänaü'eva tüüpi kalad, sõnajalad (vanima kahepaikse kivistise leiukoht, Lõuna- Eestis, Põhja-Lätis) Karboni ehk Kivisöe ajastu kivisüsi sõnajalataimede jäänustest. Maal sai otsa
Elustrateegiad Ellujäämuskõverad näitavad, kuidas populatsioon säilitab oma arvukust. I tüüpi kõveraga liikidel on enamasti vähe järglasi kuid nad on hea kvaliteediga (suur tõenäosus ellu jääda). Siia rühma kuuluvad linnud ja suured imetajad, ka inimesed. III tüüpi ellujäämuskõveraga liigid on enamasti suure hulga järglastega, kelle ellujäämuse tõenäosus on äärmiselt väike (järglased halva kvaliteediga). Siia kuuluvad enamik taimi, kalad, kahepaiksed ja enamik selgrootuid. r- ja K-strateegiad Teine viis kirjeldada evolutsioonilisi strateegiaid on 1967. aastal McArthuri ja Wilsoni poolt pakutu. Selles kasutatakse kahte äärmust, r- ja Kstrateegia, mis on tuletatud populatsioonide logistilise kasvu valemist. r-strateegid loodavad oma edukuse tagada meeletu sigimisvõimega. Soodsatel tingimustel on neil võime oma populatsiooni arvukust kiiresti tõsta. Normaalsetel
organismi talitlust. Natura 2000 - üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik. Neandertallane (neandertali inimene) - nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; umbes ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees ning Kesk Aasiat asustanud inimliik. Negatiivne tagasiside - homöostaasi tagav mehhanism, mis seisneb selles, et kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. Nekton - ehk ujum (kalad kahepaiksed, putukad jt. Vees aktiivselt liikuvad loomad). Neoteenia - individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused. Neoteenia - pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. Neuraalne regulatsioon - närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon. Neuriit e. akson - närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele.
Meres arvukaimad koorikloomad (vastse e nautiluse-staadiumis alla 1mm, krill-mitu cm) ja aerjalalised. Aerjalalised, vesikirbulised, keriloomad – magevee zooplankton. Zooplanktoni liigiline koosseis ookeaniga võrreldes on tühine. Nektoni organismid – suured ja kiired. Meres suured koorikloomad – krill, krabid. Molluskid, kalmaarid, kalad, merikilpkonnad, merimaod, hülged, vaalad, pingviinid, merelinnud. Magevee nekton vaesem – koorikloomad, putukavastsed, roomajad, kahepaiksed, mageveeimetajad, linnud (pardid). Uusi avastusi veekogude uurimisel On leitud uusi produtsente. Org-i suurusest sõltub tema käitumine ja funktsioon ökosüsteemis. Veesamba mikroobidest ja hulkrakistest rohkem infot. 1 1. pikoplankton koosneb põhiliselt bakteritest ja sinikutest. Proovide värvimine, florestsentsmikroskoopia. 1 ml merevees on 10astmel5 kuni 10astmel6 bakterirakku.
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
da ebasoodsad kasvutingimused, kahjurid ja haigused. < taa -'- ) Teised selgroogsed - kalad, kahepaiksed ja roo- sest. Pirilikkus on eluslooduse rildine seadus- majad - on k6igusoojased, sest nende aine- pdrasus, mille kohaselt j;irglased sarnanevad - ,ci-' r-ahetuse isedrasused ei v6imalda ptisivat keha- ehituse ja talitluse pooLest vanematega. P;irilik- temperatuuri hoida. Uherakulised organismid kuse kandjateks on kromosoomides paiknevad ---
suhkur (energia) ja eraldub hapnik 6 CO2 + 6 H2O + päikeseenergia -> C6H12O6 + 6 O2 Enamik elusloodusest sõltub taimede poolt fotosünteesil salvestatud energiast Temperatuur Enamiku organismide taluvusala 0° kuni +50°C. Temperatuurikõikuvuse talumine Elutähtsad ensüümid ja valkained kaotavad kõrgel temperatuuril struktuuri ja talitlusvõime. Taimede ja kõigusoojaste loomade oma temperatuur järgib teatud piirides keskkonna temperatuuri. Kõigusoojased (selgrootud, kalad, kahepaiksed ja roomajad) Püsisoojased loomad linnud ja imetajad Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel ja ökoloogilisel kohastumisel. Termiline kasvuperiood iseloomustab taimse orgaanilise aine tootmise võimet. Rõhk Oluline just lindude puhul, kes lendavad erinevates kõrgustes, ja süvavee kalade puhul, kus ka erinev rõhk Tuli Olulisim keskkonnatingimuste muutus ökosüsteemides (välk, vulkaaniline tegevus, kulutuli) Vesi Kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses
• Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal Temperatuur • Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C • Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure • Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime • Kõigusoojased – sõltuvad otseselt väliskeskkonna temperatuurist (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad) • Püsisoojased – kehatemperatuur püsib ühtlasena sõltumata välistemperatuurist (linnud 40-42C, imetajad 36-39C) • Edukas talvitumine põhineb liigi füüsilisel, füsioloogilisel või ökoloogilisel kohastumisel • Aktiivse elutegevuse alumine piir on jäätumispunkt 0C (taimedel +5C) • Kui temperatuur langeb miinustesse, tekivad rakkudes jääkristallid ja organism sureb • Külmataluvad taime- ja loomarakud muudavad raku sisekeskkonna koostist
Mõõduka tallamise korral suhteliselt tallamiskindlad rohttaimed (suur teeleht, hanijalg, linnurohi) säilivad. Talveuni (ibernatsioon) loomade tardumusseisund, toiduvaese ja külma aastaaja üleelamise viise. Talveune ajal on organismi ainevahetus aeglane ja kehatemperatuur enamasti langenud keskkonnatemperatuurini. Talveunes loomad ei toitu, vaid saavad energiat varem talletunud rasvavarudest. T-s viibivad paljud selgrootud ning selgroogseist kahepaiksed, roomajad ja nahkhiired. Tarduni loomadel letargia (haigusliku unisuse) erijuht, mille puhul tekib unetaoline seisund, ainevahetus aeglustub tunduvalt ja kehatemperatuur langeb. Tarduni on kaitsereaktsioon järsult halvenenud keskkonnatingimuste vastu (nt. langevad pääsukesed ja piiritajad tardunne kevadiste külmade aegu) ning on tavaliselt lühiajaline. Tardund võib täheldada ka talvel aktiivselt tegutsevatel loomadel (karihiirtel, oravatel), kui ilmastikuolud karmistuvad.
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...
Kehatemperatuur ei lange oluliselt, ainevahetus ei ole nii loid kui talveune korral. Ebasoodus aeg elatakse üle talletunud rasvavaru arvel. 5) talveuni loomade talvine unetaoline tardumusseisund, toiduvaese ja külma aastaaja üleelamise viise. Talveune ajal on organismi ainevahetus aeglane ja kehatemperatuur on enamasti langenud keskkonnatemperatuuri tasemele; loomad saavad energiat varem talletunud rasvavarust. Eesti selgroogsetest viibivad talveunes kahepaiksed, roomajad ja nahkhiired. Talveuni on sage imetajate, roomajate ja kahepaiksete hulgas, kuid haruldane lindudel. Ainus lind, kellel esineb talveuni, on uni- öösorr (Phalaenoptilus nuttallii). Ta elab Põhja-Ameerikas ja peitub kaljulõhedes. 6) tarduni loomadel letargia (haigusliku unisuse) erijuht, mille puhul tekib unetaoline seisund, ainevahetus aeglustub tunduvalt ja kehatemperatuur langeb. Tarduni on kaitsereaktsioon järsult halvenenud keskkonnatingimuste vastu (nt
Kui seda ei toimu tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joomisega. Neerupealise koehormoon aldosteroon suurendab Na ja sellega ka vee resorptsiooni ja vähendab diureesi. Adrenaliini väikeste annuste toimel uriini hulk suureneb. TERMOREGULATSIOON Termoregul iseärasused erinevatel bioloogilistel liikidel. Inimorganismi termoregul. Kõiki elusorganisme võib jagada kahte suurde gruppi: *Poikitermsed e. kõigusoojased siia kuuluvad selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad. Nende kehatemp on sõltuv väliskeskkonna tempist. Selle suurenemisel tõuseb neil ka kehatemp, langusel aga väheneb. Tempi langusega kaasneb kõigi eluliste funktsioonide intensiivsuse vähenemine. *Homöotermsed e. püsisoojased siia kuuluvad linnud ja imetajad. Neil on evolutsiooni käigus tekkinud mehhanismid, mis võimaldavad säilitada konstantset kehatempi.
Maakera on oma arengus läbinud mitmeid geoloogilisi arenguetappe. Nende põhjal on välja töötatud maakera geokronoloogia ehk geoloogiline ajaarvamine. 10 V uusaegkond e kainosoikum 65 milj a tagasi linnud, imetajad, inimene IV keskaegkond e mesosoikum 230 milj a tagasi roomajad III vanaaegkond e paleosoikum 570 milj. a tagasi tekkisid kalad, kahepaiksed II aguaegkond e proterosoikum 2600 milj. a tagasi I ürgaegkond ehk arhaikum 4600 miljonit aastat tagasi Uusaegkond jaguneb kolmeks: I paleogeen 6524 milj a tagasi Meredes karbid, teod, korallid, käsnad, merisiilikud. Perioodi jooksul ilmusid ka vaalad, hülged ja delfiinid. Maismaal tulid nahkhiired. Arenesid mitmesugused maismaaloomad, nt elevandi ja hobuse eellased.
Kui seda ei toimu tekib janu ja veevajadus rahuldatakse joomisega. Neerupealise koehormoon aldosteroon suurendab Na ja sellega ka vee resorptsiooni ja vähendab diureesi. Adrenaliini väikeste annuste toimel uriini hulk suureneb. XI TERMOREGULATSIOON · Termoregulatsiooni iseärasused erinevatel bioloogilistel liikidel. Inimorganismi termoregulatsioon. Kõiki elusorganisme võib jagada kahte suurde gruppi: *Poikitermsed e. kõigusoojased siia kuuluvad selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad. Nende kehatemperatuur on sõltuv väliskeskkonna temperatuurist. Selle suurenemisel tõuseb neil ka kehatemperatuur, langusel aga väheneb. Temperatuuri langusega kaasneb kõigi eluliste funktsioonide intensiivsuse vähenemine. *Homöotermsed e. püsisoojased siia kuuluvad linnud ja imetajad. Neil on evolutsiooni käigus tekkinud mehhanismid, mis võimaldavad säilitada konstantset kehatemperatuuri. See võime on suure
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
