Iirlased on keldi rahvas, kes pärineb Iirimaalt, saarelt Loode-Euroopas. Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest Euroopa mandri looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes. Ülejäänud osa saarest on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Sisukord 1 Geograafia 2 Kliima 3 Rahvaarv 4 Rass 5 Riigikeel 6 Usk 7 Iiri riik 8 Haldusjaotus 9 Ajalugu 10 Vaatamisväärsus 11 Video iirimaast 12 Kasutatud allikad Geograafia Iirimaa on saar, mis asub Euroopa kõige loodepoolsemas nurgas. Pindala: 70 282 km2 [Põhja-Iirimaa: 14 139 km2] Kliima Golfi hoovuse ja pidevate, peamiselt edelast puhuvate tuulte mõjude tulemusena, on Iirimaa kliima ühtlane ja temperatuur on terves riigis sarnane. Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, kus keskmine päevane temperatuur püsib 4°C ja 7°C vahel, ning
VASTUSED 1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal *Eestimaa kubermang(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) *Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti,Saaremaa,Pärnu-ja Tartumaa) Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Ülesanded: a)Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b)Nimetama ametisse riigiametnikke c)koguma makse d)Raha laekumise jälgmine 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded a)Eestimaa rüütelkond b)Liivimaa rüütelkond c)Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1)Maavaldajate aadlike koondamine 2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest 3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike 1630ndal hakati maad uuesti...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat „Lesotho rahvastik ja majandus“ Koostaja: Merly Lang Klass: 10E Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Geograafiline asend, kliima, haldusjaotus 2.1. Haldusjaotus 2.2. Kliima 3. Demograafia 3.1. Rahvastik 3.2. Rahvusgrupid ja keeled 3.3. Usk 3.4. Haridus ja kirjaoskus 4. Majandus 4.1. Tööstus 5. Tervishoid 5.1. HIV/AIDS Lesothos 6. Huvitavaid fakte 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 1. Sissejuhatus Loosiga sain referaadi teemariigiks Lesotho. Kuna ma ei olnud sellisest riigist varem kuulnud, oli töö minu jaoks ühteaegu hirmutav ja huvitav. Eestikeelset materjali leidus äärmiselt vähe
loodi Paldiski maakond 2. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine Eesti alal · 1579 koostöös Poola-Leeduga Rootsi tõrjus Vene väed Liivimaalt välja · Vahepeal sai Poola-Leedu endale Zapolski vaherahuga Venemaalt Lõuna-Eesti · 1583 Pljussa vaherahu: Rootsi ja Venemaa vahel, Rootsi sai endale Põhja- ja Lääne-Eesti + Hiiumaa · 1629 Altmargi vaherahu: Poola pidi loovutama Rootsile Lõuna-Eesti alad 3. Haldusjaotus Rootsi ajal & Vene ajal kuni asehalduskorrani · 1710 suvel Rootsi väed alistusid ja Eesti alad liideti sisuliselt Venemaaga (Põhjasõda) · 1721 Uusikaupunki rahulepinguga lõppes Põhjasõda, Rootsi kaotas, kinnitati juriidiliselt Eesti minekut Vene koosseisu 4. Katariina II asehalduskorraga kaasnenud muutused haldusjaotuses · Eestimaa ja Liivimaa kubermangud nimetati ajutiselt ümber Tallinna ja Riia
República Argentina En Unión y Libertad! Katrin Orav Tartu Kunstikool 2008 Sisukord 1. Hõbedamaa 8. Buenos Aires 2. Lipp ja vapp 9. La Boca 3. Asukoht 10. Avenida nueve de Julio 4. Haldusjaotus 11. Blu 5. Faktid 12. Rahvastik 6. Taimed 13. Majandus 7. Loomad ja linnud 14. Raha Hõbedamaa · 1516. Juan Diaz de Solis · 1526. Sebastian Caboto · 1816. esirevolutsionäär san Martin La Plata Argentum Argentiina Lipp ja vapp 9:14 Inti Inkade jumal Asukoht · Lõuna-Ameerikas · Andide ja Atlandi ookeani vahel · Piiritlejad: Tsiili Boliivia Paraguay Brasiilia Uruguay
Island Tule ja jää maa Üldandmed Asukoht: Atlandi ookean Pindala: 103 000 km² Jääliustike pindala: 12 000 km² Laavakõrbete pindala: 11 000 km² Järved: 3000 km² Liivapinnas, kõnnumaa: 4000 km² Rahvastik: 278 717 elanikku Keskmine eluiga: naistel 76, meestel 70 Pealinn: Reykjavik (u 108 351 elanikku) Haldusjaotus: 124 kohalikku omavalitsust (sellest 30 linna) Rahvuspüha iseseisvuspäev 17. juuni (1944) Riigikeel: islandi keel Religioon: valdavalt luterlased (89,4%) Rahaühik: Islandi kroon Põllumaj %SKPst: 10% Tööstuse % SKPst: 22% Teeninduse %: 68% Linnastumine: 92% Hekla vulkaan Pisike osa Vatnajökullist Strokkur Kuumaveeallikas Gulflossi juga
GRÖÖNIMAA Ave Tüür Kärdla 2011 Taani riigi koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Kalaallit Nunaat - ,,inimeste maa" Üle 80% on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300m Lipp ja vapp Tähtsad andmed Pindala 2 166 089 Gröönimaa on km² maailma suurim saar Elanikke 56 452 Pealinn Nuuk Haldusjaotus Jaguneb 4 vallaks ja Gröönimaa rahvuspargiks Millega tegeletakse? Kalapüük ja hülgekütt Sõidetakse koerarakendites kelkudega Kajakid Omapärane trummitants Kliima Temperatuur on kogu Suvi on lühike. Jää aasta alla O °C sulamisel tekivad Polaaröö külmakõrbed Virmalised Polaarpäev Loodusvarad Gröönimaal on kaevandatud sütt, krüoliiti, marmorit, tsinki, tina ja hõ...
tasakaalustatud arengu tagamine. Viimane omakorda on selgelt omavalitsusliku iseloomuga protsess, kuivõrd eeldab elanikkonnalt saadud mandaati, mida maavanemal aga paraku ei ole. Ka maakondliku omavalitsusliidu ülesannete hulgas on vastutus maakonna tasakaalustatud arengu eest. Kuna maakonna tasakaalustatud arengu tagamine on ülesandeks nii maavanemale kui maakondlikule omavalitsusliidule, on nende vastutus ja rollid hägustunud. Ometi ei saa sellest järeldada, et maakondlik haldusjaotus ise on oma aja ära elanud, pigem vajab see kaasaja vajadustele vastavat halduse ümberkujundamist.
PRANTSUSMAA Üldandmed · pindala: 550 000 km2 · elanike arv 64 057 792 (juuli 2009) · 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alzeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi · pealinn Pariis 11 miljonit elanikku · haldusjaotus 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks · riigikeel prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt · religioon 83-88% rooma-katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku · riigikord vabariik · Riigipea François Hollande. Valitakse viieks aastaks. Kuulsad prantslased Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased: · Descartes ja Pascal 17. sajandil · Rousseau ja Voltaire 18. sajandil
Rootsi võimu kehtestamine *Põhja-Eesti läheb Liivi sõjaga(1583 Pljussa vaher.)Rootsile. 1561 P-Eesti alistub Rootsile. *Rootsi-Poola sõda 1600-1620- >Altm. Vaher. 1629. P-ja L-Eesti Rootsile. *Rootsi-Taani sõda 1643-45, Brömsebro 1645. Saaremaa Rootsile. Haldusjaotus:1)Eestimaa kuber. P-Eesti, Lääne-, Harju-,Viru-, Järvamaa 2)Liivimaa kuber:L-Eesti, P-Läti. Saar, Pärn, TRT. Rootsi riigivõimu esindas kuberner Aadli omavalitsus-püsis kuni 20saj. alguseni. Saaremaa-,Liivimaa-, Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna kõrgeim võimuorgan oli Maapäev. Rüütelkonnapealik tegeles igapäeva küsimustega, maanõunin tegeles rüütelkonna asjadega(kõrgeim ametnik) Rahvastik *Sõdade tulemused-üle poole rahvast oli
Talurahva olukord 1316. sajandil Kati Kiipsaar PH1 Muinas Eesti haldusjaotus, mis kehtis ka 13. sajandil enne ristisõdijate tulekut. · Teatud piirkonna talud moodustasid kihelkonna (45).Esmajoones välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud suuremateks maakondadeks. Eestis oli 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Läänemaa, Ugandi, Sakala, Harjumaa, Saaremaa. KeskEestis kus välisoht kõige väiksem säilisid mõned kihelkonnad nagu Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana, mis polnud veel
1. Inimese arengu etapid (arengujärgu nimetus (n. australopiteekus), kujunemise aeg (n. 3,2 mln aastat tagasi), liigi nimetuse tõlge (n. lõunaahvlane), mõni iseloomulik joon (n. oskus käia kahel jalal, oskus haarata asju käega)). 2. Eesti ala vabanemine jääst (aeg, kliima, taimestik, loomastik). 3. Kiviaja kultuurid (KK, KKK, VKK). 4. Pronksiaeg (meenuta Asva allikatööd). 5. Eesti muinasaja lõpul ehk rauaaeg (meenuta mõistekaarti). 6. Haldusjaotus (kaardile kantud maakonnad v.a. Kesk-Eesti väikemaakonnad ja linnused). 7. Matmiskommete muutus läbi aegade. 8. Põhitegevusalad (korilus > jaht > karjakasvatus > viljakasvatus > käsitöö > kaubandus > sõjandus).
UUURIMISTÖÖ Austraalia Austraalia üldinfo: · Lipp: · Vapp: · Pindala: 7 682 300 km2 · Rahvaarv: 19,5 miljonit · Inimesed: 94% Euroopa päritolu, 4% Aasia päritolu, 1,5% aborigeenid · Religioon: 75% kristlased, 1% moslemid, 1% budistid, 0,5% juudid · Pealinn :Canberra (313 000 elanikku) · Valitsus: Suurbritannia Ühenduse sõltumatu liige · Haldusjaotus: 6 osariiki ja 2 territooriumit Turism riigis : · Alates1970.aastateston Austraaliaturisminäitajadpidevalt tõusnud. · 2003.aastalkülastasriiki 4,35miljonit turisti. · Külastajatepeamisedsihtkohadon lisaksSydneyleka aborigeenidepühamägiUluru (AyersRock) ja Kakadu- rahvuspark · Külastamiseks on parim aeg märtsist novembrini, sest turismi tipphooaeg on detsembrist veebruarini. Jõulud ja lihavõtted on
Valgevene Valgevene, merepiirita riik ida-euroopas. Pindala 207 695 km2 Pealinn minsk Haldusjaotus 6 oblastit Riigikeeled valgevene ja vene keel Rahaühik valgevene rubla Suurimad järved: Narats 79,6, asveja 58,2, lukomei 37,7 Valgevene on presidentaalne vabariik. Presidendi valib 5 aastaks rahvas. P Minsk kuulub ka miljoni linnade hulka. Minskis elab 1 753 200 inimest. Valgevene teistes linnades elab inimesi alla poole miljoni. Gomel , magiljov, brest. Kesskm. Eluiga 69a Sündimus 1,1% Suremus 1,4% Aidsi surnuid 2001a umbes 1000 inimest Loodus. Kristalne aluskord valgevenes ei paljandu. Pinnamoodi on olulisel määral kujundanud viimane mandrijäätumine. Valdavad madalad, kohati soised tasandikud. Maa keskosa läbib lääne ida suunaline läänemere ja musta mere veelahkmealasse kuuliv, jõeorgudest mitmeks väiksemaks kõrgustikuks liigestatud valgevene kõrgustik mida lõunas ääristavad ees-palesse liustikujõe ja moreeni tasandikud. Riigi kõrge...
TSIILI VABARIIK OTT SIIRAK ANDMED · Ametlik nimi: Tsiili Vabariik · Pealinn: Santiago · Rahvaarv: 16 970 000 (2009) · Pindala: 756 950 km2 · Rahaühik: Tsiili peeso · Riigikeel: hispaania keel · President: Sebastián Piñera · Tippdomeen: .cl RAHVASTIK RAHVASTIK ASUKOHT KAARDIL HALDUSJAOTUS · Tsiili jaguneb 15. haldusjaotuseks. · Suurimad haldusjaotused: o Magalhães ja Tsiili Antarktika o Aisén o Antofagasta MAJANDUS TERVISHOID · Umbes üks arst 2150-ne inimese kohta · Põhilised surma tegurid: o Südamehaigused o Vähktõbi o Kuritegevus o Õnnetusjuhtumid KURITEGEVUS · 2176 vangi · 100 000 elaniku kohta: o Mõrvad: 5 o Vägistamised: 10 o Vargused: 667 AJALUGU · Indiaanlased asustasid tänapäeva Tsiili ala umbes 10 tuhat aastat tagasi. · Tuntuim indiaanihõim Tsiilis oli maputsed. · Inkad ühendasid lühikeseks ajaks oma riigiga Tsiili põhjaosa. · Esi...
Gruusia Marek Leotoots ja Maarek Paalberg. Nimi · Gruusia gruusiakeelne nimi on Sakharthvelo () · Nimi on tuletatud paganliku jumala, grusiinide müütilise esivanema kharthlose nimest. Haldusjaotus · Gruusia koosneb kahest autonoomsest vabariigist, 9 piirkonnast ja keskalluvusega linnast (pealinn). · Piirkonnad jagunevad rajoonideks ja rajooni õigustega linnadeks. Iseseisvumine · 21. mai 1918 kuulutati välja Gruusia Demokraatlik Vabariik · 25. veebruar 1921 hõivas Punaarmee Thbilise ja kehtestati nõukogude võim · 9. aprill 1991 taastati iseseisvus Nõukogude Liidust. Presidendid · President kuni aastani 2013 oli Mihheil Saakasvili
Tsehhi Vabariik Tsehhi asukoht Euroopas Riigihümn Kde domov mj Pealinn Praha Pindala 78 866 km² Riigikeel tsehhi Rahvaarv 10 287 189 (31.12.2006) Rahvastiku tihedus 130 in/km² Riigikord parlamentaarne President Václav Klaus Peaminister Mirek Topolánek Iseseisvus Tsehhoslovakkia jagunemisel 1. jaanuaril 1993 SKT 236,536 miljardit USD SKT elaniku kohta 25 436 USD Rahaühik kroon (CZK) Ajavöönd KeskEuroopa aeg Tippdomeen .cz ROK-i kood CZE Telefonikood 420 Põhiandmed Religiooni diagramm Pilte kirikutest Tsehhis Tsehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha): Hradec Králové maakond Karlovy Vary maakond Kesk-Tsehhi ...
...........................................................4 Kliima..................................................................................................................................4 Riik..........................................................................................................................................5 Riigikord............................................................................................................................. 5 Haldusjaotus........................................................................................................................5 Valimised............................................................................................................................ 6 Rahvastik.................................................................................................................................6 Religioon...............................................................................
Nõukogude võim Eestis kehtestati 1917. aastal 27.10. Punaarmee okupeeris EV 17.juuni 1940. Saksa okupatsioon asendus taas Nõukogude okupatsiooniga 1941. aasta 24.11. Nõukogude aja lõpp ja Eesti iseseisvus aastal 1991. 20 august. Piirid Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1950 kaotyati vallad. Linnapiirkonnad Maakonnad oli 13 maakonda. Loodi 3 maakonda: Hoou-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950 maakonnad likvideeriti. 39 rajooni Oblastid rajoonide asemele moodustati, mis likvideeriti aastal 1953. 1952 muudeti endine haldusjaotus uue jaotuse kohaselt Eesti 39rajooni asemele 3 oblastit. Oblastid likvideeriti 27.aprillil 1953
Sisekorraldus Taastati tsiviil ja omandisuhteid ZEV Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise keskus Leebe okupatsioonireziimi põhjused: Ø Eestlaste nõukogudevastasus Ø Eestlaste kõrgem asetus sakslaste ,,rassiedetabelis" Ø Eestlaste töökus Ø Eesti tähtsus põllumajanduse tarnjana Ø Eesti tähtus põlevkivi tootjana Ø Eesti territooriumi strateegiline tähtsus Ø Soome lähedus Haldusjaotus v Ostlandi riigi komissariaat: v 5.12.1941 moodustati Eesti kindral komissariaat Punaarmee pealetung Ø 1944. aasta alguses pommitas Punaarmee Eesti linnasid Ø Saksa väed evakueerusid Sõrve poolsaare kaudu Ø Viimased väed lahkusid Ruhnu saarelt 15. detsembril 1944 Kasutatud infoallikad Einar Värä, Tõnu Tannberg, Ago Pajur ,,Lähiajalugu" 9.klass, I osa, lk 124 http ://www.estonica.org/et/Ajalugu/19391945_Eesti_ja_Teine_maailmas%C /
Hajaküla- Küla, kus majad asuvad hajutatult. Haldusjaotus- Riigi territooriumi jaotus väiksemateks osadeks, s.o haldusüksusteks. Haldusreform- Haldusjaotuse ning haldusüksuste õiguste ja kohustuste ulatuslik muutmine suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Hankiv majandus- Loodusvarade kasutamisele orienteeritud majandusharud; tänapäeval põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Hõivatud isik- Palgalisel töökohal töötav või tasulist tööd tegev isik. Iive- Rahvaarvu suurenemine või vähenemine; iive on positiivne, kui rahvaarv suureneb, ja negatiivne, kui väheneb. Imikusuremus ehk imikusuremuskordaja- Alla aastaste suremus 1000 samal aastal elusana sündinud lapse kohta. Immigratsiooni kvoot ehk sisserände piirarv- Absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata; Eestis ei arvestata immigratsiooni kvoodi sisse sisseända...
Muinasaeg-kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Kiviaeg- korilus,kalastamine,jaht(hülgeküttimine);kivist,puust,luust tööriistad nürid suht halvad;mateti asula territooriumile,vara kaasa,asustus veekogude ääres, maaomandiga tekkis varanduslik ebavõrdsus.jaguneb: Vana paleoliitikum,Keskmine mesoliitikum(kundakultuur), noorem neoliitikum(narvakultuur) kammkeraamika, nöörkeraamika. Metalliaeg- asulad: rannikupiirkonnad(karjad,põlispõllundus), sisemaa(jaht,alepõllundus);kivikirved,pronksist relvad jms,kõrgem kvaliteet;mateti kivikirstkalmetesse; ebavõrdsus maaomandiga. pronksiaeg- rannikul,kindlustatud asulates,kivikirstkalme(maapeal), rauaaeg-elamud sisemaal,karjakasvatus,põletusmatused,kvaliteetsed aga kallid tööriistad,tekkis käsitöö(metallehted),kaubandus naabermaadega(vili,nahk).kammkeraamika-arenenud oskused meisterdamises,üleni töödeldud tööriistad,veekogude ääres elati,ridades,ukseavad veepoole,kaunistatud savinõud,laibamatus,vahest elamu põr...
oma mõjuvõimu laiendada ida suunas Osalejad : Liivimaa, Moskva suurvürstiriik, Poola-Leedu, Taani, Rootsi Tulemused : 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. Rahva arv vähenes oluliselt. 1561, 1566 ja 1571 laastas maad ka katkuepideemia. 4. Rootsi aeg haldusjaotus, valitsemine, rahvastik, linnad, aadlikud, talupojad, eluolu, võimu tugevnemine Haldusjaotus Eesti ala jaotati kaheks kubermanguks; Eestimaa kubermang : (Põhja-Eesti) Hiiumaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa; Liivimaa kubermang : (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) Saaremaa, Pärnu, Tartu; Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning erinev maksusüsteem; Eestimaa keskus oli
ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni Riik Riigikord Prantsusmaa on poolpresidentaalne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Haldusasutused * Sise-, ülemeremaade ja kohalike omavalitsuste ministeerium Haldusjaotus Next.svg Pikemalt artiklis Prantsusmaa haldusjaotus Prantsusmaa piirkonnad (région métropolitaine, mitmuses régions métropolitaines) Prantsusmaa piirkonnad 1. Alsace 2. Akvitaania (Aquitaine) 3. Auvergne 4. Alam-Normandia (Basse-Normandie) 5. Burgundia (Bourgogne) 6. Bretagne (bretooni keeles Breizh) 7. Keskpiirkond (Centre) 8. Champagne-Ardenne 9. Korsika (korsika keeles Corsica, prantsuse keeles Corse; eristaatus) 10. Franche-Comté 11. Ülem-Normandia (Haute-Normandie) 12. Île-de-France 13. Languedoc-Roussillon 14
ja toetused) - WTO reeglid ja kokkulepped - OECD ,,jõukate klubi", majandusarengu baromeeter, oskusteabe vahetamine - NATO julgeolek Mõju regioonidele: - Ida-virumaa tõus ja langus - Tallinna positsioon Eestis tuleneb väiksusest/jagatava ressursi vähesusest, majandussidemetest HALDUSJAOTUS - Võim teostab end läbi territoriaalse haldussüsteemi, sh luues täiendavad piirid, tulemuseks haldusjaotus - Eesti haldusüksused: 1) Maavalitused 2) Ametkondade ruumihalduse süstemid 3) Kohalikud omavalitsused - Haldusüksuste funktsioonid Eestis: järelevalve (maavalitsus) ja kohaliku elu edendamine - KOV-d kui kohaliku demokraatia subjektid - KOV-d kui autonoomsed võimusubjektid HALDUSMUUTUSED EESTIS - Enne 2. maailmasõda vallad (1934: 369 valda ; 1939: 248 valda) ja maakonnad(11)
tasandi kohalikud omavalitsused. Kolmeastmeline kohalik omavalitsus - igal tasandil (kesk-, regionaal- ja kohalikul võimul) on oma pädevus, ülesanded ja poliitika. Regionaalvõim ei ole keskvalitsuse seisukohtade elluviija vaid kujundab oma poliitikat. Näites: ühes omavalitsuses on lastepäevahoid tasuta, teises saavad toetust vähemjõukad või paljulapselised perekonnad. 10. Milline on Eesti Vabariigi haldusjaotus? EV territooriumi haldusjaotus jaguneb: maakond (teostatakse riiklikku haldamist), maakond jaguneb valdadeks ja linnadeks (teostatakse kohalikku omavalitsust). Vallas ja linnas võib moodustada osavaldu (alevik, küla) ja linnaosi, seda seaduses sätestatud korras. Haldusüksuste nimistu kinnitav Vabariigi Valitsus. 11. Kes on maavanem ja mis on maavalitsus? Maavanem on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviil- ja kriminaalasjades
................................................................................................. 3 2. Lühiandmed............................................................................................................4 3. Itaaliast ültse...........................................................................................................5 4. Loodus..................................................................................................................... 6 4.1 Kliima 5. Riigi haldusjaotus.................................................................................................... 7-8 6. Rahvastiku asulad................................................................................................... 9 7. Majandus................................................................................................................. 10 7.1 Eksport , inport ja transport 8. Ajalugu......................................................................................................
Kuna Jaapan on suhteliselt arenenud riik, kuhu on rajatud palju tehaseid ja tööstusi, esineb seal kindlasti probleeme Biwa järv veekogude puhtusega. Kuid samas on selle probleemiga hakatud juba ammu tegelema ning veekogude puhastamiseks on tehtud palju tulemusitoovat tööd. Riik Haldusjaotus 6 Haldusjaotus piirkondade järgi. Kaardilt puudub Okinawa piirkond. Jaapan on jaotatud 43 prefektuuriks, lisaks on 1 pealinna-ala, 1 piirkond ja kaks linnaprefektuuri. 47 linnaprefektuuri: Aichi, Akita, Aomori, Chiba, Ehime, Fukui, Fukuoka, Fukushima, Gifu, Gumma, Hiroshima, Hokkaido, Hyogo, Ibaraki, Ishikawa, Iwate, Kagawa, Kagoshima,
Delfi rahvuslik 7.Gujarat 21.Punjab pealinnaterritoorium 8.Haryana 22.Rajasthan g.Puducherry 9.Himachal Pradesh 23.Sikkim 10.Jmmu and Kashmir 24.Tamil Nadu 11.Jharkhand 25.Tripura 12.Karnataka 26.Uttar Pradesh 13.Kerala 27.Uttarakhand 14.Madhya Pradesh 28.West Bengal India haldusjaotus Rahvastik,religioonid Rahvaarvult on India maailmas teisel kohal.Rahvaarv(2007) on 1,12 billionit,millest 27,8% elavad linnas.Indias elab ligi 200 rahvast ja hõimurühma.Suurem osa rahvastikust on hinduistid(üle 80%),neile järgnevad muhameedlased(13,4%),kristlased(2.3%), sikhid(1,9%), budistid(0,8%) ja dzainistid(0,4%). Põhiseadus keelab inimeste diskrimineerimise kastikorra alusel,kuigi erandeid leidub maal elavatel inimestel.
Belgia Asukoht asub LääneEuroopas on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga Üldandmed Pealinn: Brüssel Pindala: 32 547 km2 Rahvaarv: 10 309 725 (1.jaanuar 2002) Lipp: mustkollanepunane Haldusjaotus: 9 provintsi Kõneldavad keeled: Flaami (hollandi keele dialekt), prantsuse ja saksa keel (viimast kõneleb alla 1% elanikkonnast, kes elab idapiiri lähedastes valdades). Inglise keele oskus on väga hea Flandrias ja suhteliselt tagasihoidlik Valloonias. Vääring: euro (1 = 40.3399 BEF) Suuremad linnad: Brüssel, Gent, Charleroi, Liege, Antwerpen, Brugge, Namur kolmest piirkonnast koosnev liitriik Põhjas asub Flandria lõunapool asuvas Valloonias
, peale taasiseseisvumist. 11. Tihedasti ja hõredalt asustatud alad. Tihedalt - linnad Hõredalt - metsad, soised alad 12. Asulate jaotus Eestis. Linnalised, maalised tegevusalad. Linnalised - linn, alev, alevik Maa-asulad - külad Tegevusalad Linnalised - tõõstus, ehitus, kaubandus, teenindus Maalised - põllumajandus, metsandus, kalandus 13. Linnaelanike osatähtsus, linnastumise tase. Külade tüübid. Linnastumise tase - 79,3% 14. Haldusjaotus. Kohalikud omavalitsused. Arvud Rahvaarv - 1,3 milj. keskmine tihedus - 30 in/km2 suhteline iive - -0,4 promilli linnades elab - 68%
Portugal Pindala: 92 153 km Rahvaarv: 10 501 100 ( 2006 ) Pealinn: Lissabon ( lissaboa; 508 200, eeslinnadega 2 616 100 elanikku ) Haldusjaotus: 18 ringkonda ja 2 autonoomset piirkonda Riigikeel: portugali keel Raha ühik: euro( EUR ) Riigitähised: PRT , PT Portugal on parlamentaarne vabariik. Riigipea on president, kelle valib 5 asstaks rahvas. Sama isik võib olla ametis kaks järjestikust ametiaastat. Seadusandlik organ on ühekojaline Vabariigi kogu, mille 230 liiget valitakse proportsionaalsuse põhimõttel 4ks aastaks. Peaministri ja ministrid nimetab president. Portugalis on mitmeparteisüsteem. Olulisemad erakonnad on Sotsiaal Partei ja paremtsentristlik Sotsiaal Demokraatlik Partei. Kohtu süsteem on kolme astmeline. Kõrgem kohus on ülemkohus, põhiseaduslikkuse järelvalvega tegeleb konstitutsioonikohus. Portugali lipu punane värv sümboliseerib revolutsiooni ja võitlust, roheline lootust. Lipul on Portugali vapi kilp. Vapi keskel...
Sveits Liina tera Rb 11 Üldist Ø Merepiirita riik Ø Pealinn: Bern Ø Pindala: 41 285 km² Ø Elanike arv: 7 785 800 (2009) Ø Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja retoromaani Veekogud Ø Sveits moodustab veelahkme Reini kaudu Põhjamerre, Rhone`i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre Ø Tuntumad järved: Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore Kõrgendikud ja Madalikud Ø Alpid Ø Juura mäestik Ø Lombardia madalik Ø Põhja-Reini madalik Haldusjaotus Ø 26 kantonit Keeled Ø saksa keel (63,7% kogu rahvastikust Ø prantsuse keel (20,4%; 21,0%) Ø itaalia keel (6,5%; 4,3%) Ø Retoromaani keel (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas Graubündeni kantonis. Mille poolest tuntud? Ø Käekellad Ø Pangandus Ø Noad Ø Paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorte...
........................................................7 2.4 Loomastik..........................................................................................................................7 2.5 Jõed................................................................................................................................... 7 2.6 Maavarad...........................................................................................................................8 III Riigikord ja haldusjaotus....................................................................................................... 9 3.1 Riigikord........................................................................................................................... 9 3.2 Haldusjaotus......................................................................................................................9 IV Rahvastik......................................................................................................
Miina Härma Gümnaasium Greetel Kala 10a LÕUNA - AAFRIKA VABARIIK Juhendaja: Maiu Kaljuorg Tartu 2014 Sisukord I Üldandmed 1.1 Lipp 1.2 Vapp II Kliima, loodusolud, maavarad 2.1 Maastik 2.2 Kliima 2.3 Taimestik 2.4 Loomastik 2.5 Jõed III Riigikord ja haldusjaotus 3.1 Riigikord 3.2 Haldusjaotus IV Rahvastik 4.1 Rassiline ja etniline koosseis 4.2 Usuline koosseis 4.3 Haridus V Majandus ja energia tootmine 5.1 Mäetööstus . 5.2 Energeetika tööstus 5.3 ergetööstus 5.4 Põllumajandus Kokkuvõte Kasutatud kirjandus I Üldandmed LAV on riik Aafrika mandri lõunatipus. Ta piirneb Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiigi, Svaasimaa ja Lesothoga, viimane on täielikult ümbritsetud LAVi territooriumist.
Hawaii saared GEOGRAAFILINE AS END · Hawaii saared on vulkaanilise päritoluga saarestik Vaikses ookeanis. · Saarestik koosneb 7 suuremast saarest. · Vaikse ookeani laama liigub aastas umbes 5-6 mm jagu Aasia mandri poole. 1959. aastast on Hawaii USA 50. osariik. Pindala: 16760 km2 Haldusjaotus: 5 maakonda Pealinn: Honolulu Valuuta: USA dollar Ajavahe: Kell on12 tundi eesti ajast järel RAHVAS TIK · Rahvaarv: 1,27miljonit · Usund: peamiselt kristlus · Riigikeel: hawaii keel ja inglise keel · Pärismaalased: polüneeslased KLIIMA · Troopiline vööde · Suvi (aprill-november) 23,9º - 31º C. · Talv (detsember-märts) 20º - 21,2º C. · Keskmine veetemperatuur on 24 C. Taimestik · Loodusvöönd: troopiline vihmamets. · Ligi 90% siinsetest tuhandetest taime- ja loomaliikidest on sellised, mida ei leidu kusagil mujal maailma...
Portugal Koostas: Ivo Nurmetalo Õpetaja: Maire Puhmas Üldine teadmine Pealinn-Lissabon Pindala-92 391 ruutkilomeetrit Riigikeel-portugal Rahvaarv-10 735 765(2010) Rahaühik-euro Kliima Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Haldusjaotus 1.Lissaboni ringkond 12.Aveiro ringkond 2.Leiria ringkond 13.Viseu ringkond 3.Santarémi ringkond 14.Bragança ringkond 4.Setúbali ringkond 15.Vila Reali ringkond 5.Beja ringkond 16.Porto ringkond 6.Faro ringkond 17.Braga ringkond 7.Évora ringkond 18.Viana do Castelo ringkond 8.Portalegre ringkond 9.Castelo Branco ringkond 10.Guarda ringkond 11.Coimbra ringkond
KORDAMISKÜSIMUSED AJALOO KT NR 1 ,,MUINASAEG JA KESKAEG EESTI ALAL“ 1. Milliste ajalooallikate põhjal on võimalik teha järeldusi muinasaja kohta? Kuivõrd täpsed need on? 2. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? 3. Nimeta õiges järjekorras muinasaja perioodid ja iseloomusta neid lühidalt. Too välja perioodide erinevused! 4. Iseloomustage eestlaste muinasusundit! 5. Milline oli Eesti ala haldusjaotus muinasaja lõpul? Nimeta 8 suuremat maakonda! 6. Milliseks võib hinnata Eesti üldist arengutaset (majanduslikku, poliitilist) muinasaja lõpuks? Kinnitage oma seisukohta näidetega. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud? 8. Millised olid muistse vabadusvõitluse põhjused ja kes olid osapooled? 9
Põhjas on Itaalial maismaapiir tema kabinet, mis on valitud Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja parlamendi 322-liikmelisest Sveitsiga. Linnriikidena asuvad Senatist ja suurema mõjujõuga Itaalia territooriumil iseseisvad 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 San Marino ja Vatikani riigid. aastaks. Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus Haldusjaotus asuvad Itaalia suurimad järved. Itaalias on 20 maakonda, mis Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on omakorda jagunevad 110 Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat provintsiks ja 8101 vallaks poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Religioon Sardiinia. 87% Itaalia elanikest on rooma- katoliiklased. Põhja-Aafrikast Lõunas asetseb kaks kuulsat lähtuv immigratsioon on
· Detsentraliseeritud mudel - Teisel juhul on omavalitused palju iseseisvamad, korraldavad kogu kohalikku elu. Saksamaa, Skandinaavia. Suure osa tuludest kogub munitsipaalvõim ise, regionaalvõim kujundab iseseisvalt oma poliitikat. Kolmetasandiline halduskorraldus igal tasandil selge pädevus ja ülesanded. Peamine omavalitsuse tunnus . Kohaliku esinduskogu olemasolu ja iseseisva maksustamise õigus Eestis on kahetasandiline haldusjaotus: · riiklik tasand riik, maakond korraldab ja kordineerib riiklikku haldust · kohaliku omavalitsuse tasand linn, vald kohalik haldusjaotus 15 maakonda, mis jagunevad 227omavalitsuseks, 194 vallaks ja 33 linnaks. Igal omavalitusel oma põhimäärus. Maakond on riikliku halduse üksus teostab maakonna riiklikku haldust, seda jub maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus 5-aastaks, vaja ka maakonna omavalitsuste esindajate koosoleku toetust
Austria Vabariik Üldandmed Pealinn: Viin Poliitiline süsteem: Föderaalne vabariik Haldusjaotus:9 liidumaad: Burgenland, Kaernten, Niederoesterreich, Oberoesterreich, Salzburg, Steiermark, Tirol, Vorarlberg, Wien Naabrid: Saksamaa, Lichtenstein, sveits, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia ja Itaalia Kuulub Euroopa Liitu alates 1995.a. Rahaühik : EURO Geograafiline asukoht Austria asub Kesk- Euroopas. Maismaariik. Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E.
NEW MEXICO Meriliin Lend AJALUGU Indiaanlased asustasid New Mexico ala juba 10 000 aastat tagasi. 1598. aastal käis New Mexicos Juan de Onate, kes asutas esimese asula San Juani Pueblo ning 1610. aastal Chama jõe äärde Villa Real de Sante Fe, püha usu kuningliku linna. Mehhiko iseseisvumise järel läks New Mexico ala 1821. aastal Mehhiko alluvusse. USA Mehhiko sõja järel sai New Mexico territoorium Guadalupe Hidalgo rahulepinguga (1848) USA omandiks. 1850. aastal moodustati New Mexico territoorium. NEW MEXICO ASUKOHT New Mexico asub Ameerika Ühendriikides. NEW MEXICo Osariigiks saamise aeg: 6. jaanuar 1912. (47. osariik) Rahvuslind: jooksurkägu. Rahvuslill: tääkliilia ehk palmiliilia. Rahvuspuu: kolorado pähklimänd. Rahvusloom: New Mexico baribal. Rahvuskala: New Mexico kõrilõikaja forell. Vääriskivi: türkiis. Pindala: 314 926 km2 Kõrgeim koht: Wheeler Peak,...
Kujunesid välja nn tüüpilised tarandkalmed. Mitmed tarandid ehitati üksteise kõrvale. Põllumajanduslik asustus laiened Kesk- ja Lõuna-Eestis. Põllumajandustoodangut jätkus ka kaubavahetuseks. Süvenes ühiskondlik ebavõrdsus. 5. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: linnused, kalmed jt muistised. Massiline linnuste rajamine. Rajati põhiliselt küngastele. Salme laevmatused – 6. Eestlased muinasaja lõpul: muutused elatusalades, haldusjaotus ja ühiskondlik korraldus, ühiskonna sotsiaalne kihistus, suhted naabritega. Tihedamalt hakkas levima söödiviljelus. Külad moodustasin linnusepiirkonna, mis omakorda kuulusid kihelkondadesse ning oli alanud veelgi suurema, mitut kihelkonda ühendavate maakondade kujunemine. Ühiskond oli varanduslikult ebavõrdne. Ülikud — talupojad/maaomanikud — orjad Rootsi ja Taani proovisid eestit ristiusustada
Manufaktuur - tööjaotusega käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised Clas Tott maaseadustik pärisorjuse lõpliku seadustamise akt (1671) Kodukariõigus õigus talupoegi peksta Rahvusriigid - asjaajamine/kultuuriloome riigi põhikeeles, mitte ladina Kodanik - inimese-riigi side, võrdsus Forseliuse seminar 1684 aastal avatud Tartu lähedal seminar, kus hakati ette valmistama eestikeelseid koolmeistreid ja köstreid. Konsistoorium kirikuvalitsus Eestimaa ja liivima haldusjaotus: 1)Eestimaa(kubermang) 2)Liivimaa(kubermang) 1.Harjumaa 1.Tartumaa 2.Läänemaa 2.Pärnumaa 3.Virumaa 3.Saaremaa 4.Jõgevamaa Suur reduktsioon 1680. aastal kiitis Rootsi riigipäev kuninga algatuse nn. Suure reduktsiooni heaks. Tagastamisele läksid kõik maad, mis olid antud erakätesse Rootsi valitsuse ajal. Liivimaa rüütelkond osutas vastupanu ning
1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal Eestimaa kubermang(Hiiumaa, Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti maakonnad; Pärnu- ja Tartumaa; Põhja-Läti; Saaremaa, säilitas teatud eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)) 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli monarhi määratud ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) K...
Austria Üldandmed · Austria Vabariik (Rebublik Österreich) · Pindala:83,870 km² · Rahvaarv:8,192,880 (2006) · Rahvastiku tihedus:97 inimest/km2 · Pealinn:Viin · Riigikord:demokraatlik vabariik · Haldusjaotus:9 liidumaad: Burgenland, Kaernten, Niederoesterreich, Oberoesterreich, Salzburg, Steiermark, Tirol, Vorarlberg, Wien · Riigikeel:Saksa keel · Rahaühik:EURO Asend · Austria asub KeskEuroopas. · Austria Vabariik on maismaariik. · Piirimaad on põhjas Tsehhi 362 km, Saksamaa 784 km ja Slovakkia 91 km, idas Ungari 366 km, lõunas Itaalia 430 km ja Sloveenia 330 km, läänes Liechtenstein 35 km ja Sveits 164 km.
LESOTHO Hanna-Stiina Kortin 11.klass ASUKOHT • Merepiirita riik Lõuna-Aafrikas Draakonimägede lõunaosas. • See on enklaavina ümbritsetud Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumist. • Pindalalt on natuke üle 30 000 km² ja seal elab napilt üle kahe miljoni inimese. • Lesotho pealinn on Maseru, mis on ühtlasi ka suurim linn. Lipp Vapp LOODUS • Absoluutse kõrguse poolest on Lesotho üks maailma kõrgeimal asuvaid riike (80 % aladest kõrgemal kui 1800 m). • Madalaim punkt maa edelaosas on 1400 meetrit üle merepinna, mis on riikide seas maailma kõrgeim. • Idapiiri lähedal paikneb maa kõrgeim tipp Thabana Ntlenyana (3482 m). • Tähtsaimad loodusvarad on vesi ja teemandid. HALDUSJAOTUS RAHVASTIK • Rahvaarv on 2 074 000 miljonit, mis on maailmas 150. kohal. • Inimeste keskmine vanus on 23,8 aastat ja keskmine eluiga on 52,9 aastat. • 27,3% Lesotho elanikest elab linnades. • 90% Lesotho rahvastikus...
Saksamaa Üldinfo • PINDALA: 357 111,91 KM² • ELANIKKE: 80 327 900 (2013) • PEALINN: BERLIIN • RAHVUSKEEL: SAKSA • HALDUSJAOTUS: 16 PROVINTSI • RAHAÜHIK: EURO Vaatamisväärsused Riigipäevahoone (Reichstag) Muuseumisaar Brandenburgi värav Checkpoint Charlie läbipääsupunkt ja Berliini müüri muuseum Berliini loomaaed Riigipäevahoone (Reichstag) • Saksamaa parlamendihoone on Berliini üks kuulsamaid ehitisi. • 9 novembril 1918 aastal teatas poliitik Philipp Scheidemann ühest selle palee aknast Saksa Vabariigi loomisest. Muuseumisaar
Austria Ken Pähn 8.Klass Lauka Põhikool Üldandmed Ca 83,857 km Viin Saksamaa, Tsehhi , Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Lichtenstein, Itaalia ja Sveits Euro, silling 9 liidumaad haldusjaotus 7 550 000 ( 1983) Lipp Valge triip sümboliseerib Doonau jõge Punased triibud aga õitsvat Austriat http://austria8b.wordpress.com/austria/ Riigikord Föderatiivne vabariik Kõrgeim võimuorgan Rahvusnõukogus 183 on parlament saadikut ( Liidukogu), mis Riigipea 6 aastat koosneb kahest kojast
Rootsi aeg Rootsi aja algus: 1629 Altmargi vaherahu- Liivimaa Rootsile 1645 Brömsebro rahu- Saaremaa Rootsile 1660 Oliwa rahu- Ruhnu Rootsile Haldusjaotus: Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa (Tallinn) Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa (Riia) Kubermangu juhtis kindralkuberner Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkond- kohe Rootsi koosseisus Liivimaa rüütelkond- tekkis 1629 Saaremaa rüütelkond Rüütelkond oli aadli omavalitsus Tähtsamaid küsimusi arutati maapäevadel Tegutsesid kuni Eesti Vabariigi alguseni Rüütliks võis saada igaüks Kohtud: Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa) Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms) Eestimaa ülemmaak...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
