organismi kogu immuunsus nõrgeneb. HI-viirus võib olla pikka aega puhkeolekus. Seetõttu võib HIV aastaid olla sümptomiteta. Selle saab vereprooviga kindlaks teha, sest esimestel kuudel pärast nakatumist hakkab keha tootma HI-viiruse vastaseid antikehi. Organismi kaitse ei pea ilma küllaldase hulga abistajarakkudeta kaua vastu ning inimene haigestud aidsi. Aidsihaiged surevad tavaliselt nakkushaigustesse, mida tervete inimeste immuunsüsteem tõrjuda suudaks. Näiteks on tavaline gripp aidsihaigele eluohtlik. Mõned narkosõltlased kasutavad süstimiseks steriliseerimata süstlaid ja see on põhjustanud viiruse laialdast levimist. Ehkki viimastel aastatel on viiruse levimise pidurdamiseks ja sümptomite leevendamiseks palju ära tehtud, on AIDS endiselt tappev haigus. AIDS-i on praeguseks nakatunud üle 16 miljoni inimese üle maailma Eestis on 2013. aastal registreeritud kokku hetkelise seisuga 118 HIV-positiivset. Kuude jaotuses: · Jaanuar - 23 · Veebruar - 32
Viirushaigused Nakatumine viirushaigustesse Piisknakkusega(gripp) Toiduga ja joogiga(kollatõbi/A hepatiit) Koevedelikega(B hepatiit/ Aids) Haigete Leetrid Leetrid on kõrge nakkavusega piisknakkusena leviv viirushaigus, mis avaldub kurgu ja silmade põletikuna ning iseloomuliku lööbena nahal. Peitub kehas 10-15 päeva ja peale seda tekib 3-4 päeva kestev palavik. Lööve algab kõrvade tagant ja levib kõigisse nahapiirkondadesse. Lööve on algul roosa, hiljem punetav. Lööve kestab 5 päeva. Tuulerõuged Iseloomuliku nahalööbega kulgev nakkushaigus . Palavikuga kulgev lööbehaigus. Haigusnähtudeks on sügelevad villid ja palavik. Marutõbi Loomade ja inimese ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus. Levib nakatunud looma hammustuse tagajärjel. Tekivad närvisüsteemi häired,järgneb halvatus,mis...
Viirused põhjustavad taimede, loomade ja inimeste haiguseid nakkushaigused Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Viirushaigused ja nende levimise viisid Õhkpiisknakkus tuulerõuged, hingamisteede põletikud, gripp, leetrid jne Saastunud vee ja toiduga sooltepõletikud, lastehalvatus, osad hepatiidivormid Vere ja teiste kehavedelike (sperma, rinnapiim)kaudu AIDS,osad hepatiidivormid Loomade kaudu puukentsefaliit, marutõbi Vaktsineerimine Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused, mille abil organism toodab viiruste vastu antikehi. Suur tänu tähelepanu eest!
KUIDAS END VIIRUSTE EEST KAITSTA Sinu nimi Kuidas levivad viirused? • Piisknakkusena Näiteks: köha, leetrid, mumps, gripp • Vere ja muude kehavedelike kaudu Näiteks: HIV, HPV, B-hepatiit, C-hepatiit • Saastunud vee ja toidu abil Näiteks: A-hepatiit, salmonelloos, sooltepõletikud • Loomade kaudu Näiteks: puukentsefaliit, marutaud Piisknakkusena levivad viirused • Piisknakkused levivad õhu ja kontakti teel Vältimiseks: • Hoia puhtust, pese käsi • Ära aevasta ega köhi avatud peopessa või rusikasse • Gripihooajal vältida rahvarikkaid kohti
12. Millised rakud on õgirakud ja lümfotsüüdid? Mis on nende sarnasus ja erinevused? 13. Millest on tingitud järgmised haigused? a)infarkt d) leukeemia b)insult e) hemofiilia c)ateroskleroos f) kõrgvererõhutõbi ( hüpertoonia) 14. Kuidas ennetada südame – veresoonkonnahaigusi? 15. Mis on immuunsus? Kuidas ta jaguneb? 16. Kuidas ennetada nakkushaigusi? Nt. Tuulerõuged, tuberkuloos, difteeria, puukentsefaliit, AIDS, gripp 17. Mis on lümf, millest koosneb? 18. Mis on vaktsineerimine? Miks seda tehakse korduvalt? 19. Mis on allergia ja allergeenid? Kuidas allergia mõju vähendada? 20. Millest on tingitud vererühmad? Millliseid vererühmade süsteemi Eestis kasutatakse
Muutlikkus Mittepärilik e. modifikatsioonil Pärilik e. ine geneetiline Kombinatiivne Mutatiivne Ulatuse alusel: Koha alusel: geen, generatiivne, kromosoom, somaatiline genoom Tekke alusel: spontaanne ...
·2x prillid, pliit/kamin, klaaspill MUUD TEGEMISED · Ameerika Ühendriikide üks asutajatest (1776 a.) · USA iseseisvusdeklaratsiooni koostaja ja allkirjastaja · Tegeles vabamüürlusega ja oli suursaadik ning president* RAHA ·B. Fraklini portree on USA suurimal pangatähenominaalil ERAELU · Abiellus Deborah Read'iga (17 a; inglanna; vastasseis) · Kolm last: Francis, Sarah ja William* (surmav gripp, päästetöö ja politikaan, advokaat ja ohvitser) SURM · Läbi kogu keskea oli probleemiks ülekaalulisus · Südameatakk, Philadelphia · Suri 17. aprillil 1790 · Olles juba 84-aastane · Maetud Philadelphiasse · Franklini matustel osales rohkem kui 20 000 inimest KASUTATUD MATERJALID · http://en.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Franklin · http://et.wikipedia.org/wiki/Benjamin_Franklin · http://www.earlyamerica.com/lives/franklin/ · http://fi.edu/franklin/books
Illnesses/health: (Suffer from) an earache Kõrvavalu take temperature-Temperatuuri võtma listen to chest-Kuulata rinnus weigh-kaal give injection-süsti andma scale--skaala syringe-süstal thermometer-termomeeter stethoscope-stetoskoop injury-vigastus pain (in my chest)-valu rinnus bruise-sinikas head ache-peavalu suffer from-kannatavad indigestion-seedehäired accident prone-õnnetusse sattuma feel depressed-masendus on account of-tõttu fond of-kiindunud muscle pain/muscular pain/cramp-lihasvalu,-kramp nose bleed-ninaverejooks travel sickness-merehaigus heart disease-südamehaigus splitting headache-äge peavalu sore throat-kurguvalu high temperature-kõrge temperatuur food poisoning-toidumürgitus physical vs psychological-füüsiline või psühholoogiline hormones-hormoonid anxious-murelik fatigue-väsimus ulcers-haavandid viral infections-viiruseinfektsioon circulate-ringlema digestive system-seedetrakt glucose-glükoos bloodstream-vereringe de...
· Koloniseerimine · Kaubanduse raskuspunkt nihkus (paljaksröövimine, kohalike põhja poole, tekkis kaubandus- ja rahvasre orjastamine, orjade fondibörs, avardus maailmapilt, sissevedu Aafrikast, euroopaliku laevaehitus ja navigatsioon elulaadi pealesurumine) · Hobune · Mais, maapähkel · Varblane · Kako · Gripp · Tomat · Rõuged · Uba · Tüüfus · Süüfilis · Kalkun Olulisemad maadeavastajad: Bartolomeu Diaz- mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco Da Gama- purjetas Indiasse Christoph Kolumbus- purjetas esimesena üle Vaikse ooekani 1492.a, avastas nn Uue Maailma.
-150 000 inimest ehk 0,23 % b) Kui palju inimesi sureb igal aastal AIDS-i?-1700 inimest (2009 aasta seisuga) c) Mitu % alla 5 aastastest lastest kannatab alatoitumuse all?- 0,00% http://www.globalhealthfacts.org/data/topic/map.aspx? ind=48 d) Milline on risk haigestuda nakkushaigustesse? Millised on levinuimad nakkushaigused?- risk haigestuda tõsistematesse nakkushaigustesse on üsna väike, sest neid põdevaid inimesi on vähe. Kuid kergemad nakkushaigused nagu gripp on kerged tulema, sest inimesi on palju. Kõige levinumad nakkushaigused on gripp, HIV, AIDS. Lingid info leidmiseks: https://www.cia.gov www.census.org http://www.prb.org/ www.citypopulation.de/cities.html www.geography.about.com http://show.mappingworlds.com/world/ http://migrationsmap.net/#/TCD/arrivals http://www.nationmaster.com/index.php www.stat.ee http://migrationsmap.net/#/USA/arrivals Kasuta ka eelmises töös olnud linke
Viirused.Viiruste ehitus.Bakteriofaagi ehitus.Geenide ülesanded.Klassifikatsioon.Paljunemine. Viirushaigused Organism toodab viiruste vastu antikehi. I. Esimene vaktsineerimine toimus 1796.aastal.Viirusteks võib nimetada herpest,Aidsi,marutaudi jne.Esimesen 1885.aastasl hakkas marutaudi vastu vakstineerima L.Pastur. ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped. Ei paljune peremeesrakuta Evolutsioneeruvad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Väljaspool rakku esineb viiru viirusosakesena ehk viruoonina.Viirustel puuduvad elutunnused. II. Viiruse ehitus. III. 1.replikatsiooni geenid kindlustavad viiruse genoomi paljunemise 2.regulaator geenidmõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) 3.struktuur geenid kindlustavad viirusvalk...
Viirused 1796-esimene vaktsineerimine. 1880-esitati haiguse ,,Idu teooria". 1885-esimene inimese vaktsineerimine marutõve vastu. Organism toodab viiruse vastu antikehi. Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin-surmasud või nõrgestatud viirus. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega. Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, muteeruvad. Eluta objektid-puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus. Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirus-bioloogiline objekt. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ained elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia-teadus, mis uurib viirusi. Viiruse uurimise tegi võimalikuks mikroskoob. Genoom-nukleiinhapped sõilitavad pärilikku infot. Kapsiid-kaitseb geenomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab ...
1. Komplementaarsusprintsiip kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA moleklis ühinevad A ja T ning C ja G, RNA molekulis A ja U ning C ja G. 2. Geneetilise koodi omadused: 1) Sünonüümsus ühele aminohappele vastab mitu koodonit. 2) Ühetähenduslikkus üks koodon määrab alati ära ühe kindla aminohappe. 3) Universaalsus kõigis organismides on ühesugune koodonite ja aminohapete vastavus. 4) Mittekattuvus ükski mRNA nukleotiid ei kuulu korraga kahe kõrvutiasetseva koodoni koostisse. 3. Geeni tüübid vastavalt avaldumisele: 1) Avalduvad samaaegselt kõigis organismi rakkudes 2) Avalduvad kindla koe rakkudes 3) Avalduvad elutegevuse kindlal etapil 4) Ei avaldu kunagi 4. Transkriptsiooni reguleerimine 5. Millise molekuli osast on jutt? Nukleotiid U RNA molekul Stoppkoodon RNA molekul Nukleotiid T DN...
Bakterid ja viirused Bakterid on kõige rikkalikum eluvorm, elades õhus, maal kui ka vees. Nad koosnevad ühestainsast mikroskoobilisest ilma tuumata rakust. Mõningaid baktereid nimetatakse pisikuteks, sest nad põhjustavad haigusi. Enamik on kas kahjutud või kasulikud näiteks bakterid, keda kasutatakse toiduainetööstuses ja ravimite valmistamiseks. Viirused on isegi lihtsamad kui bakterid ja palju väiksemad. Nad koosnevad imepisikestest keemiliste ühendite pakikestest, mis on aktiivsed ainult elusolendite organismi sees. Nagu bakteridki, ei põhjusta ühed viirused haigusi, samas võivad ka mõned olla surmavad. Kuidas viirused paljunevad Viirus on inaktiivne hetkeni, mil ta puutub kokku elusrakuga. Kui see juhtub, võib terve viirus siseneda rakku või, nagu bakteriofaagide puhul, süstida oma geneetilist materjali läbi rakuseinade. See materjal haarab peremeesraku, sundides teda ehitama uute viiruste jaoks vajalikke...
Amööb liigub kulendite abil, Roheline silmviburlane liigub viburi abil. S: elavad magevees, üherakulised, hingavad vees lahustunud hapniku E: Silmviburlane paljuneb pikipooldumise teel, Kingloom paljuneb ristipooldumise teel. Silmviburlane liigub viburi abil ja Kingloom liigub ripsmete abil. 3. Viirushaigused, bakteriaalsed haigused ja algloomadest põhjustatud haigused. Kuidas kaitsta ennast? Millega saab ravida? Viirushaigused- Gripp, HIV Bakteriaalsed haigused- tuberkuloos, kõhulahtisus Algloomadest põhjustatud haigused- Toksoplasma, malaaria Vaktsiiniga. Antibiootikumidega. 4. Võrdle steriliseerimist ja pastöriseerimist Steriliseerimiselt on kõrgem temperatuur ja suurem rõhk, kasutatakse näiteks arstiriistade puhastamisel. Hävivad spoorid. Pastöriseerimisel on temperatuur umbe 70 kraadi, kasutatakse näiteks piima pastöriseerimisel. Spoorid jäävad ellu
ühemunakaksikud:üks seemnerakk viljastab ühe munaraku, nad on alati samast soost, nad on geneetiliselt identsed. kahemunakaksikud:kaks seemnerakku viljastavad kaks munarakku, nad on ühest või erinevast soost, nad on geneetiliselt sarnased nagu kõik ühe pere lapsed. 18.Pärilikud, päriliku eelsoodumusega ja mittepärilikud haigused. Pärilikud haigused: Downi sündroom, daltonism, albinism, kurtus. Päriliku eelsoodumusega: suhkrutõbi, alkoholism, kopsuvähk. Mittepärilikud haigused: gripp, allergia, herpes, kasvajad. 19.Pärilike haiguste ennetamine. suguvõsa uurimine, DNA-analüüsi abil, kromosoomide arvu ja struktuuri järgi. 20.Pärilike haiguste ravi. Asendusravi, diietravi, kirurgiline ravi, eriõpetus või -treening.
saab moodustada kapsiidi siis pakitakse kokku ja viirus väljub rakust · Kaitse Viirushaiguseid ei saa ravida antibiootikumidega. Keha ise kaitseb: nahk- ei lase viiruseid kehasse; T-lümfotsüüdid- vererakud, mis hävitavad viiruseid; antikehad- valgud, mis tähistavad ära haigustekitajad vererakkude jaoks; vaktsineerimine · Viirushaigused Toidu-ja joogiveega: ajukelme põletik, lastehalvatustõbi, maksapõletik, kõhulahtisus Piisknakkus: gripp, hingamisteede põletik, tuulerõuged, mumps, punetised, leetrid, Kontaktnakkus: punetised Kehavedelike kaudu: AIDS, maksapõletik(hepatiit) Siirutajate kaudu: marutaud · Viiruste kasutamine Kasutatakse omadust, et viirustel on võime viia geene ühest organismist teise. Geenitehnoloogias kasutatakse: meditsiin(geeniteraapia, transgeensed organismid); põllumajandus (transgeensed taimed- viljakamad, haigus/külma kindlamad) keskkonna
LINNUGRIPP Lindude gripp ehk linnugripp on eriti ohtlik taud, millega kaasneb massiline lindude (ka loomade) haigestumine, suur suremus ja suur majanduslik kahju. Kodulindudest haigestuvad esmajoones kanad ja kalkunid, samuti faasanid, haned, pardid jne. Viirus levib ka metslindude seas. Linnugripi viiruse püsivaks koldeks looduses on veelinnud, kes ise seda taudi ägedas vormis ei põe. Eestis ei ole Veterinaar ja Toiduameti andmetel linnugrippi esinenu. Kui linnugripi
muutub venoosseks. 3) Rakuhingamine Glükoos + O2 = CO2 + H2O + eneriga O2 CO2 Glükoos vabaneb energia H2O 5. Hingamisteede haigused: Tuberkuloos – bakteriaalne Nohu Bronhiit Kopsupõletik – viiruslik/bakteriaalne Difteeria – bakteriaalne Gripp Kopsuvähk 6. Kuidas suitsetaja kahjustab oma tervist? 1) Hävib ripsepiteel hinge- ja kopsutorus –> kaasnevad hingamisteede haigused 2) Suurem risk haigestuda kopsuvähki (jt vähktõbedesse) 3) Kopsudesse koguneb pigi –> kopsumaht väike 7. Lihased sisse- ja väljahingamisel Sissehingamine - Roietevahelised lihased ja diafragma tõmbuvad kokku –> rinnakorv suureneb ja kopsud täituvad õhuga
VIIRUSED Viirused- on elus ja eluta piirimail olevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. ELUS ORGANISMI TUNNUSED: *nad koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest *muutuvad ajas *arenevad ajas ELUTA ORGANISMI TUNNUSED *puudub rakuline ehitus *puudub iseseisev paljunemisvõime *puudub ainevahetus Väljaspool rakku esineb viirus virioonina ehk viirusosakesena. Kuju: kerajad, kristallilised, kuupjad, silindrilised Suurus: 0,01...0,3µm Viiruste ehitus: *genoom ehk geenide komplekt (DNA või RNA) *kapsiid (valguline kate)-kaitseb genoomi *ümbris (pole kõikidel viirustel) koosneb valkudest, lipiididest, peremeesrakust. ülesandeks: kaitse, peremeesraku ära tundmine Genoomis olevate geenide ülesanded: *replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise *regulaatorgeenid: mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) *struktuurigeenid: kindlustavad viirusrak...
surmatud/nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest. Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja, mürgi vastu. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega, sest antibiootikumidel pole viirustele mõju. Antikeha-kaitsevalk,mis on moodustunud organismi sattunud võõraine kahjutuks tegemisel Antigeen-kehavõõras aine,mis põhjustab antikehade tekke. DNA-viirus(genoomiksDNA)– herpes, soolatüükad, rõuged,tuulerõuged RNAviirus(genoomiks Rna)- puukentsefaliit, gripp, marutõbi DNA- ja RNA-viirus B-hepatiit, nakatumine HI-viirusesse ehk HIV-i
räägitakse kui robotiga ja/või räägitakse liiga erialase sõnavaraga. Sellele eneamasti järgneb inimeste info otsing/vastuste otsing internetis ja seab paanilisse olukorda inimesed meie ühiskonnas. Vähe sellest, et me ei räägi inimkeeles haigetega, on meie ühiskonnas inimeste seas suur teadmatus tervishoiust. Peaksime rohkem informeerima inimesi juba algklassidest. Seda vastavalt muidugi vanusele. Mida võiks näiteks teada kümne aastane laps, kui tal on gripp ja sealt edasi. Puuduseks on ka aeg. Õdedele antakse liialt tööd ja neil aeg surub liialt peale. Sellest tulenevalt ka ei jõuta haigega tegeleda personaalselt ning selle all kannatab ka töö kvaliteet.
1501a. Itaalia maadeavastaja Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et tegu on uue maailmajaoga. Esimene ümbermaailma reis. 1519 1521a. Fernao(a peal õ kriips.) de Magalhaes(3-nda a peal õ kriips.) Portugali maadeavastaja. 1521a. Magalhaes hukkus Filipiinidel. Maadeavastuste tulemused: · Eurooplaste maailmapildi avardumine. · Ameerikasse rändas palju Eurooplasi, sellega hävitati paljud idiaani rahvad ja kultuurid. · Ameerikasse viidi gripp ja rõuged, Euroopasse toodi süüfilis. · Euroopasse toodi kartul, tomat, mais, kakao, kalkun. · Kiiresti hakkas arenema teadus. · Paranes laeva ehitus ja navigatsioon. · Toodi tubakas.
Bioaerosoolid koosnevad tahkest (hallitusseente spoorid, mikroorganismid), vedelast, gaasilisest (seente poolt eritatavad ained) komponentidest ning alluvad kõigile seaduspärasustele, mis on omane igale aerosoolile, nad võimaldavad mikroobide sattumist elusolendi organismi hingamise kaudu. Tooge välja patogeensete mikroobide osa õhus (tuntumad liigid ja nende poolt põhjustatud haigused.) Nakkushaigused, mis levivad õhu kaudu on näiteks tuulerõuged, tuberkuloos, külmetushaigused, nohu, gripp, leetrid. Olulisim invasiivne haigusetekitaja on Aspergillus Fumigatus, mis põhjustab tähtsaimat infektsiooni aspergilloosi. Tuberkuloos on nakkushaigus, mida põhjustab tuberkuloosibakter Mycobacterium tuberculosis. Difteeria on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphteriae.
kapsiid, mis kaitseb nukleiinhapet. * mõnedel viirustel on ka superkapsiid (annab viirustele täiendava kaitse), mis koosneb kas valkudest, lipiididest, vähesel määral ka süsivesikuid Nakatumise viisid.Inimese organid ja neid kahjustavad viirused Organismi kaitse viirushaiguste eest. Bakteri raku ehitus. Bakterite ehitustüübid.Bakterite elutegevus.Bakterite paljunemiseks vajalikud tingimused.Spooride eripära Nakatumise viisid : 1) piisknakkus(aerosoolid) gripp levib läbi õhu. 2) kontaktnakkus - herpes 3) kehavedelikud(veri) - HIV(AIDS). 4) siirutajad - puugid (puukentsefaliit), 5) toit ja vesi - enteroviirused(kõhugripp). 6) emalt lootele(punetised, tsütomegaviirus). Inimese organid, ja neid kahjustavad viirused : NAHK - papiloom (soolatüükad).NÄRVISÜSTEEM - entsefaliit. HINGAMISTEED - adenoviirused. LIHASED, VERESOONED - sindbisviirus(lihased), SISEELUNDID - hepatiit(maks), SUGUELUNDID - herpes II vorm
Lahanguleid Diagnoosimine • Kliiniliste tunnuste järgi • Lahangu leiu alusel • Äigepreparaadid rõugevillide sisaldisest • Viiruse isoleerimiseks nakatatakse kanaembrüoid • Serodiagnostika: immunodifusiooni-, hemaglutimatsiooni pidurdamise, neutralisatsioonireaktsiooni ja ELISA-t • PCR Diferentsiaaldiagnoos • Infektsioosne larüngotrahheiit • B2- vitamiini puudus • Bakteriaalne dermatiit • Trichomonas gallinae • Lindude gripp • Infektsioosne bronhiit • A-vitaminoos • Mükotoksiinid Tõrje • Spetsiifiline ravi puudub. • Vältida kodulindude kokku puutumist sünantroopsete- ja metslindudega. • Haiged linnud isoleeritakse tervetest. Parimaks ennetavavaks tegevuseks peetakse vaktsineerimist. • Kasutusel on kanade, tuvide, kanaarilindude ja kalkunite rõugevaktsiin. Kasutatud kirjandus • Lindude tervishoid ja haigused, A. Viltrop, D. Põdersoo, T
7. Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel: DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt) RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt) DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt) sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) 8. Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi 10.Lüütiline elutsükkel- Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või tsütoplasmas; Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber kapsiidid; Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused väljuvad; Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa ümbriseks. Lüsogeenne elutsükkel- . Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi; Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus; Bakterirakk paljuneb; Järgneb lüütiline tsükkel. 13. Virulentsus ehk tõ...
Hingamine Hingamise elamistoiming Kõik teised elamistoimingud sõltuvad täielikult hingamisest. Hapnik on organismi kõigile rakkudele eluks vajalik. Näiteks ajurakud saavad paari minutilise hapniku puudumise tõttu pöördumatu kahjustuse. Hingamine on toiming, mis ei nõua pingutust ja inimesed ise pole teadlikud selle sooritamisest, kuni tekivad hingamisraskused. Elukaar sõltuvus Elu esimesest minutist hakkab inimene hingama, seda teeb ta kuni surmani. On olemas seisundeid ja olukordi, mille puhul on hingamine raskendatud. Vastasel korral korrigeeritakse see operatsiooni või ravimitega. Ka inimene ise võib mõjutada oma hingamist. Kaasasündinud väärarengud (nt. tsüonootilisus- kopsudes rikastuva vere hulk vähene) Suitsetamine (suurem risk haigestuda kopsuvähki, infarkt) Allergia (nt. õietolmu allergia e. heinanohu) Vererõhu- ja südamehaigused Hingamise...
4. Pärilikud haigused Päriliku eelsoodumusega Mittepärilikud Downi sündroom Diabeet, rasvtõbi Emakakaela kasvaja Diabeet Alkoholism, lühinägelikkus Herpes, entsefaliit Hemofiilia Hüpertoonia, hüpotoonia Meningiit, sügelised, gripp Daltonism Ateroskleroos Sooleparasiidid Pärilik kurtus Alzheimer, Parkinson Maohaavandid lühinägelikkus Epilepsia Tuulerõuged, aneemia osteoporoos Bronhiit, tsirroos, osteoporoos 5
Mis kujuga on viirused? Kera, hulktahukas, silinder Kirjelda viiruste ehitust Genoomis säilitavad nukleiinhapped pärilikku infot. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris on tavaliselt peremeesraku membraanist, kuid sisaldab ka viirusele omaseid valke. Mis tähtsus on viiruse kapsiidil ja ümbrisel? Kapsiid- kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku. Ümbris- kaitseb viirust, aitab viirusosakestel kinnituda ja selle ümbriseid lagundada, enamasti moodustunud peremeesraku membraanist. Milleks on vaja viirusel peremeesrakku? Selleks, et paljuneda- seega on viirustele vajalik pigem kooselu kui peremeesorganismi hävitamine. Millised geenid sisalduvad viiruse genoomis? Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku ainevahetust (endale soodsamaks) Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sü...
1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis
Referaat Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad: 1. Füüsikalised tegurid 2. Keemilised tegurid 3. Bioloogised tegurid 4. Füsioloogilised tegurid 5. Psühholoogilised tegurid Need tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised tegurid temperatuur (N: esmaspäeva hommikul on ruumid külmad, sest nädalavahetusel on küte välja lülitatud.) Valgustus- (N: Lasteaia rühma toas on veneaegne valgustus. See mõjub laste silmadele halvasti.) Müra, see mida enimkõrv on võimeline eristama helisid sagedusvahemikus 20 -22000 Hz. Kuulmishäired juba 100 dB juures. Vibratsioon on tahke keha mehhaaniline võnkumine. See jaguneb omakorda üldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks. Üldvibratsioon on mehhaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kätele ja põhustab veresoonte ja närvide kahju...
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Pärilikkus Pärilikkuseks nimetatakse looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla temaga päriliku materjali poolest identsed. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel ühendab organism endas mõlema vanema tunnuseid. Genoomiks nimetatakse liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali. Hulkrakse organismi keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Igas kromosoomis asuvad geenid määravad ära hulga tunnuseid. Genotüübiks nimetatakse ühele isendile omaste geenide ja nende er...
Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50 miljonit) ja gonorröa (25 miljonit). Praegusel hetkel HIV-i nakatunud inimeste arvu hinnatakse 42 miljonile. 3 Eesti levinumad nakkushaigused Viimasel kümnendil on püsinud nakkushaiguste nakatumistabeli tipus ikka gripp, tuberkuloos, gonorröa ning süüfilis. Gripp on ülekaalukalt Eesti levinuim nakkushaigus ning ületab teistesse levinud haigustesse nakatumise mitmekordselt. Teist kohta hoiab Gonorröa tuberkuloosi ning süüfilise ees. Haigestumine 100000 elaniku kohta: 4 Gonorröa ehk tripper Tekkepõhjused ja-mehhanismid Haiguse põhjustajaks on Neisseria gonorrhoeae ehk gonokokk. Gonokokk elab kusiti,
soolatüükad, konnasilmad, herpes, hepatiit, düsenteeria , AIDS, marutaud, entsefaliit, lühinägelikkus, rasvtõbi, Downi sündroom, hemofiilia, daltonism, lühinägelikkus, kopsuvähk, diabeet ehk suhkruhaigus Bakterhaigused Viirushaigused Pärilikud või päriliku eelsoodumusega haigused Borrelioos, botulism, Gripp, mumps, tuulerõuged, Kõrgvererõhutõbi, salmonelloos, alkoholism, Koolera, süüfilis, Lastehalvatus, punetis, Lühinägelikkus, rasvtõbi, soolatüükad, Konnasilm, düsenteeria, Ohatis, leetrid, herpes, Downi sündroom, hemofiilia, Hepatiit, AIDS, marutaud, Daltonism, lühinägelikkus, Entsefaliit, Kopsuvähk, suhkruhaigus
Viirused Greete-Lisette Maasik 11.kl Viirused(Vira; ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Üksikut viiruse isendit nimetatakse virioniks. Viiruste osakesed - virionid - omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude või polüsahhariidide ülesandeks on seonduda peremeesraku pinnaretseptoritega . On ka viirusi, mis omavad virionis paljunemiseks või rakku tungimiseks vajali...
Pärilikkus Ensüüm- valk, mis reguleerib bikoeemilise Genoom- geneetiline marerjal, mis sisaldub reakstsiooni kiirust. liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis. Biheeliks- DNA teisene struktuur (kruvikujuline) (inimese gen. 22 kromosoomi) Hormoon- orgaaniline aine, mis on regulatoorse Geeni avaldumine- toimub, kui mingilt geenilt toimub toimega ja moodustub loomorganismide RNA süntees sisekretsiooninäärmetes. On 2 hormoone- valgulised, Genotüüp- isendile omane keeni ja selle steroidhormoonid. erivormide(alleelide) kogum. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille Fenotüüp- isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis moodustumine on seotud organismide elutegevusega. tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Glükogeen- e. loomne tärklis (polüs...
AIDSI. Esimene mõte mis võib tulla on see et terve maailm variseb kokku. Kuid tegelikult on tänapäeval selleks palju erinevaid viise, et mitte lasta sellel edasi areneda, saab võtta erinevaid rohtusi, mis arstid määravad, on kindlad ravid, millega seda mitte edasi lasta. On isegi võimalus et paari aastapärast on leiutatud sellele juba rohi, et seda täielikult välja ravida. Pragu me kuuleme igaltpoolt raadiotest, telekatest ja loeme ajalehtedest et on levinud uus gripp H1N1, surmav. Me ei tea kunagi millal me selle saada võime, me liigume ringi rahvarohketes kohtades, keegi kellel see viirus on köhib ja võibki olla oht et saad selle ka endale,sest see on piisknakkus, kuigi mõni inimene põeb seda täiesti endale teadmatult. Venemaa sõdib tihti paljude erinevate riikidega, ta on meie naaberriik, äkki juhtub et mingi hetk Venemaal ja Eestil läheb ka ütlemiseks, ja sealt võib tulla sõda. Mida teeb Eesti, seda ei oska keegi
Vereringeelundkond ülesanded: 1)ainevahetus 2)temperatuuri regulatsioon (vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri) 3)hormonaalne regulatsioon venoosne veri- hapnikuvaene ; arteriaalne veri- hapnikurikas arter- veresoon, mis kannab verd südamest välja ; veen- veresoon, mis kannab verd südamesse Vere liikumine organismis: süda-arterid-kapillaarid-veenid-süda Veresooned: 1) kapillaarid- seinad koosnevad ühest raku kihist- ainevahetus; kõige peenemad; juhivad verd organites rakkudeni; veri voolab väga aeglaselt 2) arterid- arteriaalne veri; lihaselised seinad; tugev kokkutõmbumisvõime; kõrge vererõhk 3) veenid- venoosne veri; seinad pehmed ja õhukesed; veri voolab ühes suunas; varustatud klappidega (tagada ühesuunaline vere liikumine südame suunas) NB! kopsuarteris voolab venoosne veri; kopsuveenis arteriaalne veri. Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema e...
Mikroorganismid ja viirused Ketlin Linnas Mikroorganismid Ehk mikroobid on väikseimad organismid,mis on nähtaval ainult mikroskoobiga. Neid võib leida nii eeltuumselt kui ka päristuumselt. Bakterid Bakterid on ühe rakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid. Eri bakteriliikide bakterid on erisuurustega 0,5-3µm. Suurim seni leitud bakter on 0,75mm Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus Bakteri rakus puudub tuum Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel Mõnel bakteril on tähendatud omapärast sugulist paljunemist...
Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt : · Geenmutatsioonid - Väikesed muutused DNA primaarstruktuuris , mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - Muutused kromosoomide pikkused ja/või struktuuris · Genoommutatsioonid Muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses Haiguste jaotus 1. mittepärilikud haigused ei ole seotud geenidega näit. gripp, mumps jt. nakkushaigused, traumad, mürgitused jne. 2. päriliku eelsoodumusega haigused avalduvad geenide ja keskkonnategurite koosmõjul näit. hüpertoonia, suhkruhaigus 3. pärilikud haigused määratud geenidega ja avalduvad igal juhul · põhjustatud vigadest geenides näit. hemofiilia, lühinägelikkus, kurtus · põhjustatud muutustest kromosoomide arvus näit. Downi tõbi Haiguste diagnostika · suguvõsa uuringud
Bioaerosoolide põhilisteks koostisosadeks on tolmulestad, seened, spoorid, õietolm, bakterid, viirused, taimede fragmendid, inimeste ja koduloomade elutegevuse jäägid. võimaldavad mikroobide sattumist elusolendi organismi hingamise kaudu. 4. Tooge välja patogeensete mikroobide osa õhus. Haigustekitavaid mikroobe välisõhus eriti palju ei esine, kahjulikud mikroobid esinevad seal, kus on palju inimesi. Nakkushaigused, mis levivad õhu kaudu on näiteks. Külmetushaigused: nohu, gripp köha on enam levinum Rhinoviiruse poolt tekitatud, M. tuberculosis- tuberkuloosi põhjustav, Morbilli viirusest- leetrid, tuulerõuged- varicella-zoster-viirus. Aspergillossi põhjustab hallitusseen Aspergillus Fumigatus KASUTATUD KIRJANDUS: 1.http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Keskkonnatervis/Magtoo_siseklii ma_ja_energia.pdf 2. http://mycology.ee/test/images/upload/qzcke4bf514dd48574_hallitusseened.pdf 3. http://www.sm
3. Prioriteetsed rahvatervise probleemid tänapäeval: · Kroonilised haigused: artriit, kõrgvererõhutõbi, ortopeedilised vaegused, isheemiatõbi, krooniline bronhiit, hemorroidid, dermatiit. · Väliste tegurite tõttu suremus ja haigestumus: vigastused liiklusõnnetustest/kukkumistest mürgistustest/enesele või teistele suunatud vägivallast. Sõjad, loodusõnnetused, katastroofid põhjustajateks. · Nakkushaigused: suguhaigused, AIDS, kopsupõletik, gripp, tuberkuloos. Kasutatud kirjandus: · Kasmel, A., Lipand, A. Tervisedenduse teooria ja praktika. Tallinn, 2007 · , .. . .:, 2003 · Grauberg, M. konspekt
Puukentsefaliit Puuk-borrelioos Puugi "hammstuspiirkonnas" punetav laik Tekitaja viirus Tekitaja viirus Kahelaineline palavik Võimalik levik kitsepiimaga Puugi "hammustuspiirkonnas" punetav laik Plaaniline vaktsineerimine Võimalik vaktsineerida Kahelaineline palavik Kõhulaihtisuse esinem0ine 13. Nimeta tekitajad Puukborrelioos Gripp Salmonelloos IV rühm 1. Milline järgmine fakt(id) on õige(d) Patogeensus on mikroobi organismi tungimise võime mida patogeensem on mikroob, seda rohkem suudab ta püsida keskkonnas patogeensuse järgi on oportunistlikel mikroobidel väiksem võime haigusi esile kutsuda kui tõelistel patogeenidel patogeensus on mikroobi võime muuta oma ravimresistentsust 2. Laboratoorse immunoloogilise meetodiga eelkõige määratakse: mikroobi värvuvust,
16) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid: Clostridium perfringens, Clostridium botulinum. 17) Pseudomonas aeruginosa tekitab söötmel kasvades imalmagusat lõhna. 18) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. 19) Klostriidid ei ole ranged aeroobid 20) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. 21) Shigella sp. looduslik elukeskkond on ainult inimese ja loomade seedetrakt. 22) Märgi kõik viirushaigused gripp, marutaud, mumps, rõuged. 23) Lüsogeenne ehk temperatuurifaag ei pruugi alati peremeesrakku lüüsida, vaid võib asuda peremeesrakuga sümbioosi: faagi nukleiinhape lülitub raku genoomi. 24) Bakteri viirus ehk faag 25) Lüütiliste viiruste paljunemine lõpeb peremehe raku lüüsumisega, misjärel viirusosakesed vabanevad ning nakatavad uusi rakke. 26) Viirused on parasiidid. 27) Viiruse genoomiks võib olla:DNA kaksikahel, DNA üksikahel, RNA kaksikahel, (-) RNA
KAITSE HAIGUSTE EEST Kaisa Nõmm HAIGUSTE LIIGID: PÄRILIKUD HAIGUSED VIIRUSHAIGUSED BAKTERIAALSED HAIGUSED PÄRILIKUD HAIGUSED ON HAIGUSED, MIS KANDUVAD VANEMATELT EDASI JÄRGLASTELE. PÄRILIKUD HAIGUSED ON TINGITUD MUTATSIOONIDEST EHK MUUTUSTEST RAKU GENEETILISES MATERJALIS. Pärilik haigus- kassikisa Kassikisa sündroom on tingitud 5. kromo- soomi osa kaduma minekust. PÄRILIKE HAIGUSTE EEST EI SAA ENNAST TÄIELIKULT KAITSTA, KUID HAIGUSTE TÕENÄOSUST SAAB VÄHENDADA : SUGULUSABIELUDEST HOIDUMINE MUTAGEENIDE VÄLTIMINE SÜNNIEELNE DIAGNOSTIKA SÜNDIDE VÄHENDAMINE ÜLE 40 AASTASTEL NAISTEL JA RISKIGRUPPI KUULUVATES PEREKONDADES PÄRILIKE HAIGUSTE RAVI: ASENDUSRAVI- Organismis puuduvate ensüümide või hormoonide viimine organismi DIEETRAVI- Spetsiaalne dieet, mis määratakse pärilike ainevahetushäirete korral GEENITERAAPIA- Haige geeni asendamine tervega ERIÕPETUS Eriõpetust vajavad Downi sündro...
· Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. · Suitsetaja vananeb kiiremini. · Tekib ,,suitsetaja köha". · Väheneb lõhnataju. · Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. · Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. · Hingamine on raskem ning tekib sagedamini õhupuudus. · Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. · Suitsetaja on igasugu haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, kuna suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Milline on tubakatarbimise mõju Sinu tervisele pikaaegsel tarbimisel? · Suitsetamine vähendab oluliselt eluiga iga suitsetatud sigaret Click to edit Master text styles kaotab suitsetaja elust Second level keskmiselt 7 minutit. Third level · Tavaliselt elavad Fourth level
Maksa ülesanded:Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees. Neerude ülesanded: kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, osmootse rõhu säilitamine, happe leelis-tasakaalu regulatsioon, jääkainete eemaldamine organismist, bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon, vereloome regulatsioon, arteriaalse vererõhu regulatsioon. Viirused kui patogeenid:viirused on objektid,mis koosnevad valgust ja nukleotiidhappest.On eluta.Omavad pärilikkuse ainet, mille abil ta ennast paljundab elusas rakus.Võib paljuneda lüütiliselt (lagundab peremeesraku), lüsogeenselt (liitub peremeesraku pärilikkuse ainega ja võib olla pikka aega mitteaktiivne ja mingil põhjusel võib ta end avaldada-siis läheb lüütilisele t...
12. Viiruse tähtsus looduses ja inimese elus * Viirused kui rakuparasiidi on nakatunud organismidele kahjulikud, põhjustades nende haigusi ja tihti ka surma. * Suurem osa tõvestavaid viirusi kanduvad edasi õhu kaudu (levib massiliselt) * Viirusi rakendatakse edukalt geenitehnoloogias * Viiruse paljunemisprotsess toob kaasa suuri muutusi rakkude talituses 13. Erinevad viirused * DNA viirused: rõuged, tuulerõuges, herpes, papilloomviirus. * RNA viirused: gripp, marutaud, mumps, punetised, HIV. 14. Kuidas võidelda viiruste ja viirushaiguste vastu? * Geenitehnoloogia > geeniteraapia * DNA viirus > inimese geeni > lülitub vajalike rakkude kromosoomidesse > saadakse vajalik valk > TERVE INIMLOOM!
Alkoholi esialgne eesmärk oli mingis mõttes ravida -- näiteks kirikuvein, viinakompress, haavade desinfitseerimine, alajahtumise puhul lonks kanget alkoholi veresoonte laiendamiseks. Neid asju praktiseeritakse praegugi, aga jällegi võib liialdamisel tekkida probleeme. Lisaks sellele liigub lugusid alkoholiga ravimise kohta, mis võivad kohati vasturääkivad olla. Ühelt poolt väidetakse, et tuleb viina juua ainult siis, kui haigus on alles tulemas, sest kui näiteks gripp on juba kallal, siis on järgmisel hommikul lisaks muidu väga viletsale tundele ka pohmell. Teiselt poolt tuuakse elust näide sellest, kuidas üks noormees, olles nädal aega 38-kraadist palavikku põdenud, jõi ennast väga segi ning järgmisel hommikul polnud ei pohmelli ega palavikku. On võimalik üldse ilma alkoholita hakkama saada. Saab ju inimene saavutada täpselt sedasama, mida alkoholi abilgi, kui ta ainult seda tõepoolest tahab. Kusjuures seda kõike
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
