Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. 5. Milline on viiruste osa looduses Viirused on rakuparasiidid, mis on nakatunud organismidele kahjulikud põhjustades nende haigusi ja tihti ka surma. See toob kaasa suuri muutusi rakkude talituses. 6. Millised on levinuimad viirushaigused On olemas DNA-viirused: tuulerõuged, rõuged, herpesviirus, soolatüükad, konnasilmad. Ja on olemas RNA-viirused: gripp, marutaud, mumps, punetised, aids/HIV, hepatiit. 7. Kuidas organism kaitseb end viiruste eest Organismi kaitseb immuunsüsteem, mille moodustavad valged vererakud e. Lümfotsüüdid. Inimene saab immuunsüsteemi esile kutsuda ehk vaktsineerida. B-lümfotsüüdid: toodavad antikehasid. T-lümfotsüüdid: lagundavad valesid valke tootvaid rakke ja Makrofaagid e õgirakud: fagotsütoosi teel toituvad antikehadega märgistatud ,,vanelastest". 8. Mis on geenitehnoloogia
kohal on mikroobe vähem kui maismaa kohal, sest ookeanide kohal ei ole mikroobidel süüa. Samuti on mägede kohal ja polaaraladel mikroobe õhus vähem. Nendes piirkondades on ka väiksem võimalus haigestuda nakkushaigustesse. Haigustekitavaid mikroobe välisõhus eriti palju ei esine, kahjulikud mikroobid esinevad seal, kus on palju inimesi, näiteks teatrid, koolid, ühistransport jne. Nakkushaigused, mis levivad õhu kaudu on näiteks tuulerõuged, tuberkuloos, külmetushaigused, nohu, gripp, leetrid. Seetõttu tuleb siseruume kindlasti õhutada, et õhk oleks puhas ja võimalikult väike võimalus haigestuda. Mikroobid satuvad õhku mullast, veest, puulehtedelt, inimese hingamisteedest (näiteks aevastamisel) jne tuule abil. Õhus on erinevaid mikroobe. Staphylococcus aureus on kõige rohkem leitud mikroob õhust. Teda võib olla õhus vahemikus 0-1/m3 ja 50/m3. Samuti on õhus selliseid mikroobe nagu Fusarium, Alternaria, Cladosporium, Penicillum, Aspergillus
Tagajärjed Euroopas: Kaubanduse raskuspunkt liikus põhja poole; Kauba- ja fondibörsi teke; Hindade revolutsioon; Aardus maailmapilt (geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia); Arenes laevaehitus ja navigatsioon; Tulid juurde nt mais, süüfilis, tomat. Tagajärjed Ameerikas: Koloniseerimine (paljaksröövimine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, kristianiseerimine, kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine); Tulid juurde nt hobune, gripp, varblane. Reformatsioon, selle eeldused, põhjused ja tagajärjed E: Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavstivõimu alt. Katoliku kiriku kõlbeline allakäik. P: indulgentside müük, üleüldine pahameel katoliku kiriku vastu. Tagajärjed: Saksa talupoegade sõda, Augsburgi usurahu. Martin Luther ja tema õpetus
Kuigi Eesti Vabariigi sünnitunnistusel on aastaarvuks 1918, mis muudab meie riigi suurriikide kõrval teismeealiseks, oleme me olnud kogu selle aja Euroopa suurriikide lükata-tõmmata. Viimasel sajandil on meid tahetud küll ühe kui teise suurriigiga liita. 21. sajandil on välispoliitiline olukord Eestile küll soodsam, kuid meid on ümbritsemas suurem oht. Oht kaotada oma imeilus riigikeel. Meid varitsev oht on kui aastate pikkuse peiteajaga gripp - elame selle sees, ometi me ei pööra sellele tähelepanu kuni õhtustes uudistes kajastatakse riigikogu istungit, mis meid uue riigikeele poolt hääletama kutsub. Võõrast keelt on igal pool. Isegi poodi piima järele minnes ei saa ümber võõrkeelsetest plakatitest ja reklaamidest. On meil ometigi Eesti Vabariik, mille riigikeeleks eesti keel. Eesti keele väljasuremine võib praegu tunduda täiesti absurdne ja ülepaisutatud probleem, kuid
12. Milleks kasutatakse kaksikute meetodit? Uurimismeetod, milles ühemunakaksikute uurimise abil püütakse eristada geenide ja keskkonna mõju tunnustele. 13. Pärilikud, mittepärilikud, päriliku eelsoodumusega haigused? Näited. Pärilikud - haigused määrab genotüüp. Võivad päranduda kui muutused on tekkinud sugurakkudes. Näiteks: daltonism, hemofiilia, kurttummus. Mittepärilikud - tingitud keskkonnamõjudest. Ei pärandu järglastele. Näiteks: gripp, tuulerõuged, bronhiit. Päriliku eelsoodumusega - määrab genotüüp. Tunnuse avaldumist määrab keskkond. Näiteks: suhkruhaigus, reuma. 14. Miks ühe pere lapsed võivad olla välimuselt erinevad? 15. Liigne UV-kiirgus on tugev mutageen. Kuidas selgitada nahavähi ohu suurenemist seoses osoonikihi hõrenemisega ? Osoon kaitseb Maal olevaid organisme liigse UV- kiirguse eest. Osoonikihi hõrenemine toob
Eeldused: karavellide ilmumine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt, hispaanias ja portugalis leidus meremehi, sõjakad rüütlid (hidalgod), kes olid valmis minema merereisidele; ristisõjad avardasid maailmapilti; Marco Polo reisikirjad; taasavastati Maa kerakujulisus Tulemused: Uus Maailm: paljaksröövimine, kohalike orjastamine ja hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, Aafrikast orjade sissevedu (+hobune, varblane, gripp, rõuged, tüüfus) Vana Maailm: kaubanduse raskuspunkt liigub põhja poole, tekkisid kauba ja fondibörs, hindade revolutsioon, avardus maailmapilt (zoo-,geo-, etnoloogia, botaanika); laevaehitus ja navigatsioon (+mais, maapähkel, kakao, kartul, tomat, kalkun) Olulisemad maadeavastajad. Bartolomeo Diaz mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco da Gama jõudis Indiasse, saab vürtse ja kalliskive Christoph Kolumbus Ameerika avastamine
Bakter Tuberkuloos Kopsud Piisknakkus Hoiduda kokkupuutest haigega Viirus AIDS Immuunsüsteem Sugulisel teel, verega Kondoom Viirus Entsefaliit Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine, pikad riided Viirus Gripp Hingamiselundkond Piisknakkus Vaktsineerimine Viirus Herpes e. ohatis Nahk Sugulisel teel, kontaktnakkus Kondoom, kontakti vältimine Viirus Kollatõbi Maks Piisknakkus, veri, must vesi Puhtuse hoidmine Viirus Lastehalvatus Närvisüsteem Piisknakkus, kontaktnakkus Vaktsineerimine
· Pastöörimine Pastöörimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70 90 kraadi. Hävivad bakterirakud, kuid spoorid säilivad. 1. Nimeta viirushaiguseid, ( 4 ), kuidas nendesse nakatutakse ja milliseid organisme see kahjustab. Tuulerõuged kontaktnakkus kahjustavad nahka. Viiruslik kõhulahtisus toidu ja söögiveega kahjustavad seedekulglat. Marutõbi siirutajate vahendusel kahjustavad närvisüsteemi. Viiruslik gripp piisknakkus kahjustavad hingamisteid. 2. Bakterite arenguks on vajalikud : · Niiskus · Soodne temperatuur · Toitainete olemasolu · Väike jääkainete hulk · Keskkonna happelisus ( nt äädikabakterite puhul ) · Õhuhapnik ( aeroobsete bakterite puhul ) 6.Bakterid paljunevad pooldudes : Rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Viirused paljunevad pärilikkusaine aktiviseerumise tõttu hakkab viirus tootma uusi viirusosakesi 7
I MS lõpp. Ptk 9 USA astumine Maailmasõtta Sõja algusest peale oli USA toetanud Antanti laenudega ja armee varustusega. Ühendriikides levisid saksavastased meeleolud. Eriti allveesõda ja Lusitania. 6. aprillil 1917 kuulutas USA Saksamaale sõja. Nüüd mõistis Saksamaa, et ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist ja vaenlased tuleb purustada enne, kui uus liitlane jõudu kogub. Saksa pealetung läänes 8. jaanuaril 1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa lükkas selle uhkelt tagasi ja asus läänerindele vägesid koondama. 21. märtsil 1918 Somme´i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas. Inglaste kaitse murti läbi. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60km kauguseni Pariisist. Linna asuti pommitama. Samas kaotasid sakslased märtsis-aprillis viiendiku oma armeest. Euroopas hakkas levima nn ,,hispaania gripp", mis kahjustas Saksa armeed. Sakslaste takerdumine võimal...
Molekulargeneetika ja viirused 1. Selgita mõisteid: geen,geneetika,geneetika,fenotüüp, genoom,molekulaargeneetika,pärilikkus. Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Kirjelda,kuidas geenist saab tunnus. Geenist saab tunnus siis kui ta avaldub. 3. Mis on transkriptsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub,mis tekib? Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuuma...
Bakter Tripper Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Tuberkuloos Kopsud Piisknakkus Hoiduda kokkupuutest haigega Viirus AIDS Immuunsüsteem Sugulisel teel, verega Kondoom Viirus Entsefaliit Närvisüsteem Siirutajad Vaktsineerimine, pikad riided Viirus Gripp Hingamiselundkond Piisknakkus Vaktsineerimine Viirus Herpes e. ohatis Nahk Sugulisel teel, kontaktnakkus Kondoom, kontakti vältimine Viirus Kollatõbi Maks Piisknakkus, veri, must vesi Puhtuse hoidmine Viirus Lastehalvatus Närvisüsteem Piisknakkus, kontaktnakkus Vaktsineerimine
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Veoautojuht Valdis Jõgi Füsioloogilised ohutegurid Referaat Vana-Võidu 2015 Mis on füsioloogilised ohutegurid? Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele on füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Kes puutuvad füsioloogiliste ohuteguritega kõige rohkem kokku? Füsioloogiliste ohuteguritega puutuvad kokku enamik maamajandus töötajaid – lüpsjad, karjakud, looma-linnufarmides talitajad ja veterinaarid, köögiviljakasvatajad ja –töötlejad, põllumasinatega töötajad ja nende remontijad, raamatu...
(Viltrop 2010.) Siiski näiteid haiguspuhangute uuringutest võib tuua ka palju varasemast ajast Vana Kreeka ja Rooma aegadest, samuti keskajast. Alates 1950ndate aastate algusest on toimunud nii epidemioloogiliste printsiipide kui ka meetodite kiire ja süstemaatiline areng. Põhitähelepanu on suunatud mittenakkuslike haiguste (näiteks diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused jne) riskitegurite uurimisele, kuid epidemioloogia tegeleb ka nakkushaiguste uurimisega (näiteks gripp, HIV jt). Haigestumus (incidence) on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude tekkimise kiirust rahvastikus. Uus haigusjuht tähendab, et inimesel diagnoositi mainitud haigus esmakordselt. Mõõdetakse: Absoluutarvuga uute haigusjuhtude (new case) ehk haiguse esmasjuhtude (incident case) arv mingil ajavahemikul. Suhtarvuga haigestumuskordaja IR (incident rate), mis väljendab haigusjuhtude
kiirgus, ravimid jne) 8. Millest on tingitud downi sündroom? 21 paaris on 3 kromosoomi 9. Mis peale geenide mõjutab veel tunnuste avaldumist? Keskkond 10. Kui palju on inimesel erinevad geene? 32.000 Viirus Eluta 1. Puudub rakk 2. Puudub ainevahetus 3. Puudub iseseisev paljunemisvõime Elus 1. Paljuneb raku abil 2. Sisaldab DNA-d või RNA-d 3. Kiire muutumisvõimega (nt gripp) Tuntuimad viirushaigused on gripp, hingamisteede põletikud, soolestiku põletikud, marutõbi, ajukelme põletik. Kuidas on inimene õppinud viiruseid kasutama? Viiruste abil viiakse inimese sisse võõraid geene et saavutada teatud tulevust. 1. Nähtavad elektronmikroskoobi abil 2. + 3. Raku sees 4. + 5. Kiirelt 6. 7. + 8. + 9. Viirusosakestena 10. Antiretseptoritega 11. Replikatsiooni teel 12. Lüsogeensuseks 13. Bakterite abil
VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. · Ei suuda paljuneda peremeesrakuta · Puudub rakuline ehitus · Puudub ainevahetus · Ei suuda sünteesida rakuväliselt valke 2. Täida lüngad: a) Viiruseid ümbritseb ümbris, mis on tavaliselt peremeesraku genoomist. b) Viiruse sees on genoom (DNA, nt. herpes, tuulerõuged või RNA nt. gripp, marutõbi), mis on ümbritsetud kapsiidiga. Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku viia. Viiruse genoomis on kolme tüüpi geene: regulaator (raku ainevahetust reguleerivad geenid), replikatsiooni (viiruse genoomi paljundamiseks vajalike valkude geenid) ja viiruse struktuurigeenid c) Kujult on viirused mitmesuguse kujuga, nt. silindrilise, ikosaeedrilise või faagi kujulised viirusosakesed
Võimalik, et inimesel oli raske lapsepõlv või lihtsalt santazeeriti teda; on ka palju teisi võimalusi. Teiseks puhutakse sündmused võimalikult suureks, et ikka rohkem ostetaks. Näiteks praegugi väga aktuaalne teema on seagripp. Hoiatatakse selle eest, ka iga surm on põhiliselt kõigile teada. Lihtsalt reageeritakse üle, samas, kui tavalisse grippi sureb palju rohkem inimesi. Kuid see teema müüb, sest iga inimene tahab loomulikult teada, kuhu on gripp jõudnud ning, kuidas selle eest end kaitsta. Samuti on tuntud inimestega, nende ümber nähakse igat pisimatki valet liigutus, nende nn armuafääre ja mida tahes veel. Selline meedia lihtsalt otsib müüvat lugu, mis võib toetuda väga vähestele faktidele. Eestis puudub ajakirjanduse tsensuur ning seadustega on sätestatud, et Eestis kehtib sõnavabadus. Siiski keelab ka Eesti Vabariigi põhiseadus teatud asju avalikkuse ette tuua.
VIIRUSHAIGUSED Koostas: Kristel Mäekask Nakatumine viirushaigustesse piisknakkusega (gripp) toiduga ja joogiga (A hepatiit /kollatõbi/) koevedelikega (AIDS, B hepatiit) haigete loomadega (entsefaliit, marutaud) TUULERÕUGED Levikuviis: piisknakkus, naha haavandid Haigusnähud: Sügelevad villid, palavik Peiteperiood: 10 – 20 päeva Vaktsiin: olemas, kuid kasutamisvajadus on küsitav LEETRID Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, kurgu ja silmade põletik Peiteperiood: 10 – 15 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine PUNETISED Levikuviis: piisknakkus, kontakt Haigusnähud: nahalööve, palavik, areneva loote kahjustused Peiteperiood: 10 – 28 päeva Vaktsiin: plaaniline vaktsineerimine MUMPS Levikuviis: piisknakkus Haigusnähud: kõrvasüljenäärmete põletik, palavik Peiteperiood: 16 – 18 päeva Vaktsiin: pl...
lõunauinakuid, süüa varem ja kasutada süsivesikute rohket toitu (kergemini seeditav, vähem valku) Unele ei ole asendajat! KEHA KAITSESÜSTEEMID Puhastatavuse illusioon – silmaripsme nääpsus asuvad mikroobid Puhastusvahendite illusioon – kõike ei suudeta pidevalt puhastada; laps puudutab nina või suud ca iga 30sek tagant; inimene puutub kokku minuti jooksul ca 30 erineva objektiga. Gripp levib õhus, külmetushaigused peamiselt kontaktiga. Puhtuse illusioon – 34% mehi ja 12% naisi ei pese WC’s käsi; arstid täidavad kätepesu reegleid 40% juhtudel; aevastus lennutab ca 100000 mikroorganismidega veetilka 130km/h kiirusega 4m kaugusele, rahvarohkes kohas jõuab aevastuse sisu 5min kanduda 150 inimesele -Gripi viirused (linnu, sea) - Hepatiit B (maksapõletik ->kollatõbi)
hukkumine lüsogeenne tsükkel paljunemisprotsess, mille korral viiruse genoom peremesrakus kohe ei avaldu, vaid kandub koos rakujagunemisega uutesse tütarrakkudesse, rakk jääb ellu. Siiski võib juhtuda nii, et viirus otsustab lüsogeensest tsüklist üle minna lüütilisse, sel juhul hukkub rakk ikkagi. DNA viirused RNA viirused rõuged, tuulerõuged gripp herperviirus marutaud soolatüügas, konnasilmad (papilloomiviirus) mumps, punetised TMV ehk tubaka mosaiigiviirus HIV Viirused kui rakuparasiidid on nakatunud organismisele kahjulikud, põhjustades haigusi ning tihti ka surma. Transduktsioon on üheks päriliku muutlikkuse allikaks.
kromosoomide ehituses või arvus. Kurttummus, veritsustõbi e. hemofiilia, naha soomustõbi, kõrge kolesteroolitase veres, kõrgvererõhktõbi, skisofreenia, reuma, suhkrutõbi, Downi tõbi, kassikisa sündroom jne. Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, keskkonna ja organismi koosmõjust tingitud tervisehäired, väärast eluviisist tingitud haigused ja erinevad vigastused. Allergia, kasvajad, nohu, herpes, gripp, punetised, tuulerõuged, kollatõbi, akne ehk vistrikud, mädased haavandid, kõhulahtisus, düsenteeria, salmonelloos, angiin, kopsupõletik, tuberkuloos, gonorröa, süüfilis jne. 10.Kuidas uuritakse pärilikke haigusi? (too 2 näidet) abiks Õp. lk 145 Pärilike haiguste diagnoosimiseks uuritakse haige suguvõsa, tema rakkude ehitust ja ainevahetuse iseärasusi ning kromosoome ja DNAd. 11.Kuidas ravitakse pärilikke haigusi? abiks Õp. lk 145
vananemine. Carotenoid Complex · Kaitseb rakke · Kaitseb silmi · Hoiab ära südamehaigusi · Hoiab ära vananemisprotsessi · Karotenoide on kasutatud 100 olulisemat 600st · Kaitsevad haiguste eest · Soodustab paranemist, tugevdab immuunsuss üsteemi Carlic Allium Complex · Allitsiin on ainus aine,mis k üüslaugus ravib,mis teki alliini ja tsiaasi reageerimisel. · Südame ja veresoonkonnahaigused · Külmetushaigused, gripp · Liigesepõletikud · Halb seedimine · Parandab mälu · Aitab eemaldada mürkained kehast · Töötab paremini kui peavalu tabletid 34 korra v õtmisel Flavonoid Complex · Bioflavonoidid pidurdavad olemasolevate v äärastunud rakkude paljunemist · Kõrge vererõhu vastu · Vere vaesus( verelibled) · Kilpnäärmed · Ateroshleroos · Ennetab VÄHKI Cruciferous Complex · Ei lase uusi väärrakke tekkida.
Nahk, sõrmeotsad ja küüned muutuvad kollakaks ja rabedaks. Suitsetaja vananeb kiiremini. Tekib nn suitsetaja köha ja väheneb lõhnataju. Maitsmismeeled ei funktsioneeri enam nii hästi kui enne. Väheneb kopsumaht, mistõttu nõrgeneb ka füüsiline vorm ja vastupidavus. Hingamine on raskem ning sagedamine tekib õhupuudus. Suitsetaja vereringe jäsemetes aeglustub, mistõttu käed ja jalad on külmavõitu. Suitsetaja on haigustele, nagu näiteks gripp ja nohu, vastuvõtlikum, sest suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi, mis kaitseb bakterite eest. Kasutatud allikad : www.tai.ee, www.terviseinfo.ee,http://rahvatervis.ut.ee. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/varakri stlik/varakristlik.htm http://www.hkhk.edu.ee/usundid/pha_htusmaaeg.html
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
Sisukord 1. Rahvastik 1.1 Sissejuhatus.......................................................................2 1.2 Rahvaarv............................................................................2 1.3 Rahvaarvu muutumine......................................................2 1.4 Sündimus, suremus ja iive.................................................2 1.5 Eluiga.................................................................................2 1.6 Rahvastiku püramiid..........................................................3 1.7 Ränne.................................................................................3 1.8 Soolis-vanuseline koosseis.................................................3 1.9 Rahvastiku paiknemine .....................................................3 1.10 Linnad ja linnastumine..........................................................
Ravimata jätmise korral on sage tüsistus emaka limaskesta või munajuhade põletik, meestel munandimanuste ja eesnäärme põletik, mis võivad põhjustada viljatust. Klamüdioosi põhjustab bakter, mis tekitab nii naistel kui ka meestel sügelust ja valu kusitis, eriti urineerimisel. 10.Millised tegurid võivad põhjustada loote väärarengut? Loote arengut ohustavad tegurid on: 1.Ema rasked haigused- raseduse esimestel kuudel põetud gripp, mumps jt. viirushaigused, aga ka algloomade poolt põhjustatud toksoplasmoos võivad tekitada väärarengut. 2.Keemilised ained, millega ema raseduse ajal kokku puutub, nt mitmed ravimid, alkohol, tubakas, narkootikumid, orgaanilised lahustid. 3. Füüsikalised mõjurid-vibratsioon, röntgenkiirgus, radioaktiivne kiirgus jt. kiirgused.
lümfisõlmede suurenemist ja mädapõletikku. · Vaktsiini Eestis ei kasutata. Sageli põevad sälud talliperioodi alguses kergekujuliselt läbi ja saavutavad sellega immuuunsuse. Suuremad puhangud tekivad bakteri soodsa arengu tingimuste tekkimisel. · Vältida kontakti võõraste hobustega. Omada võistlustel alati oma joogi- ja hooldusvahendeid. Viirustest põhjustatud haigused Hobuste gripp. · Palavikuga kulgev, sagedamini hingamisprobleeme põhjustav viirusnakkus. Nakatumine toimub piisknakkuse teel. Isu väheneb, hobune on loid. Paranemine toimub mitme nädala jooksul. Sageli tekivad bakteriaalsed tüsistused, mida on vaja ravida antibiootikumidega. · Mõistlik on sporthobuseid regulaarselt vaktsineerida, kuigi vaktsineerimine ei taga 100%- list kaitset, põevad vaktsineeritud hobused reeglina kergemini, kui mittevaktsineeritud. Rinopneumoonia.
Viiruse genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Väiksemate viiruste genoomid koosnevad u. kolmest tuhandest nukleotiidist (bakterviirused), suurimad aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel kuni 3 geeni suurimatel kuni paarsada. (Geeni keskm. suurus on 1000 nukleotiidi). DNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline DNA b) Kaksikahelaline DNA (adenoviirused, herpesviirused). RNA-VIIRUSED: a) Üksikahelaline RNA (paragripp, gripp, polioviirus, retroviirus). b) Kaksikahelaline RNA (reoviirus, rotaviirus). iirused kasutavad oma genoomi rakusiseseks paljundamiseks paljusid erinevaid mooduseid, kuid kindlasti peab nende genoomis olema kolme tüüpi geene. Replikatsiooni geenid: kindlustavad viiruse genoomi paljundamise. Regulaatorgeenid: mõjutavad nakatunud raku aktiivsust selliselt, et soodustada viiruse paljunemist.Struktuurgeenid: kindlustavad viirusosakese moodustamise.
ka taimed. Indiaani hõimud. Kunagi elas vihmametsas ligi 5 miljonit põlisasukat, tänapäeval on neid järel vähem kui 200 000.Suurem osa neist on põlluharijad, mis tähendab et nad peatuvad mõnda aega ühes kohas, et loomi küttida ja toiduvilju kasvatada ning seejärel edasi liikuda. Nii talitades võimaldatakse metsamullal oma viljakus taastada. Sellest saadik, kui vihmametsa ilmusid tulnukad mujalt maailmast, ähvardavad indiaanlasi mitmed haigused, nagu gripp ja leetrid, mille vastu neil puudub immuunsus. Brasilia. Brasilia linn rajati 1950.aasta lõpul ja moodustas valituse kavast ergutada inimesi rohkem elama sisemaale.1960.aastal sai Brasiliast Rio de Janeiro asemel Brasiilia pealinn. Õhust vaadates meenutab linn lennukit, kus äritegevus on koondunud keskele, elurajoonid tiibadesse ja valitsusasutused kokpitis. Seda moodsat linna iseloomustab julge arhitektuur . Brasiilia riigi- ja rahvuslipp. Brasiilia riigi- ja rahvuslipp.
Viirused üliväiksed bioobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Elusorganismi tunnused: pärilikkusaine olemasolu, võime aja jooksul muutuda ja areneda. Eluta: puudub rakuline ehitus ja ainevahetus, pole võimelised iseseisvalt paljunema. Valgusmikroskoobis neid ei näe, sest nad on liiga väiksed. Näeb elektronmikroskoobis. Viirused on korrapärase ehitusega, kujult sarnanevad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees päiknevast pärilikkusainest. Tuuma ja tsütoplasmat neil pole. Kasutavad paljunemiseks teiste organismide rakke seega on viirused rakusisesed parasiidid. Inimese rakku tunginud parasiidid võivad toimida kolmel viisil: · viiruse pärilikkusaine püsib peremeesrakkude kromosoomid mitteaktiivsena pikka aega, et siis organismi nõrgenemise puhul (nt külmetus) haigusena avalduda (nt herpesviirus) · viiruse pärilikkusaine hakkab kohe peremeesraku e...
Kirurgiline ravi (nt liigese/ sõrme eemaldamine) Pärilike haiguste ennetamine: 1. Suguabielust hoidumine 2. Mutageenide vältimine 3. Sünnieelne diagnostika 4. Sündide vähendamine Pärilikud haigused Mittepärilikud Päriliku haigused eelsoodumusega Downi sündroom Sooleparasiidid Kõrgvererõhutõbi pärilik kurtus punetised lühinägevus kassikisasündroom gripp suhkrutõbi daltonism kopsupõletik alkoholism hemofiilia sügelised rasvtõbi kopsuvähk reuma skisofreenia
2.1. Bioloogilised ohutegurid Ohuteguri kirjeldus Ohu iseloom, mõju Abinõud riski vähendamiseks tervisele Nakkusohtlikud Oht nakatuda hepatiiti, Kanda ühekordseid kindaid ja inimesed, loomad ja tuberkuloosi kaitsemaski, desinfitseerivate putukad vahendite kasutamine, vajadusel vaktsineerimine Kergemad nakkused Gripp, külmetus, kerge Pesta hoolikalt käsi, kasutada kõhulahtisus desinfitseerivaid vahendeid, vajadusel kanda ühekordseid kindaid 2.2. Füsioloogilised ohutegurid Ohuteguri kirjeldus Ohu iseloom, mõju Abinõud riski vähendamiseks tervisele Raskuste käsitsi Toidu-, kodu- ja Võimaluse korral abivahendite
Nende rakuseinas leidub ka toksiine, mis võivad põhjustada palavikku, kõhulahtisust või vererõhu langust. Maailmas on palju erinevaid haigusi, mida on raske kontrolli alla saada. Eriti halvad on zoonoosid, ehk haiguse, mille tekitajad nakatavad nii inimesi kui loomi. Bakterite põhjustatud zoonooside näideteks on siberi katk, katk, tuberkuloos, salmonelloos. Viirushaigused, mis kuuluvad samasse gruppi on näiteks gripp, marutõbi. AIDS on inimese immuunpuudulikkuse viirus. Haige keha ja kehavedelikud sisaldavad jätkuvalt viirust, mis tõttu levib haigus ühelt inimeselt teisele, kui nad on vahekorras olnud ning naised võivad sünnituse ajal viiruse oma lapsele edasi anda. Aids on ka haigus, mida pole võimalik täielikult välja ravida. LINNUGRIPP on A tüüpi gripiviiruse põhjustatud lindude haigus. See haigus
● Consume plants ● Focus on the flowers, stems, roots, tubers ● Feed by dipping their heads underwater Economic importance of human ✔ Feathers can be used for coats, pillows, blankets, mattresses, winter clothing ✔ Their excrement can be used as a fertilizer to help with crop and grass growth ✔ Also hunted for meat ✗ Very territorial; will violently peck when they feel threatened ✗ Crop pests ✗ Carry avian influenza – linnu gripp Ecosystem roles ● Host several parasites – heartworms, guinea worms, gizzard worms, avian malaria ● Have mutualistic relationship with sago pondweed - penikeel ● Use pondweed as a food source during migration; disperse pondweed, causing its population to expend References ● http://www.eestiloodus.ee/artikkel1838_1806.html(KIK 2007:1) ● https://www.rspb.org.uk/discoverandenjoynature/disc
Viiruste ehitus Viirus – mitterakuline paradiis, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude sees Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaar...
k. reassortement) võib toimuda siis, kui 2 sarnast viirust nakatavad sama rakku Peatab viiruse leviku kehas Toimib mitte hiljem kui 2 päeva pärast sümptomite ilmnemist Linnugripp H5N1 kandub lindudelt inimestele Kardeti viirustevahelist rekombineerumist – uus tüüp, mille vastu puudub täielikult immuunsus Gripi pandeemia – Hispaania gripp 1918, suri 40 miljonit inimest H1N1 tüvi – seaviirus (swine flu, swine influenza), “uut tüüpi” viirus RNA segmendid on segunenud Segunenud segmendid on pärit erinevatelt gripiviirustelt (kahelt seaviiruselt, inimese viiruselt ja linnuviiruselt) Hakkas levima Mehhikos Kandub inimeselt inimesele Kardeti pandeemiat Gripiviirus Pinnavalgud hemaglutiniin (H) ja neuraminidaas (N) muteeruvad kiiresti Linnugripp H5N1 kandub lindudelt inimestele Kardetakse viirustevahelist
võime nüüd hävitada ja tappa, et ennast päästa, ennast päästa ja kätte maksta." -) ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, et oleme kadunud." -) ,,Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab kui sa hakkad selle üle järele mõtlema." -) ,,Sõda on samasugune surmapõhjus nagu vähktõbi ja tuberkuloos, nagu gripp ja verine kõhutõbi. Surmajuhtumid on üksnes palju sagedamad, erilaadsemad ja julmemad." -) ,,Meie mõtted on savi, neid vormib päevade vaheldus nad on head, kui meil vaikus valitseb ja surnud, kui lamame tule all. Pommikraatrid väljas ja sees."
Elav taim kujutab enesest keerulist looduse loomingut. Temas valmistatakse hulganisti keemilisi aineid, millest osa leidub kõigis taimedes, teine, spetsiifilisem osa, valmib vaid mõnigais neist. Meie laiuskraadil kasvab aias ja metsas ligikaudu 400 tervistavat taime. NÕUANDEID RAVIMTAIMEDE KORJAMISEKS JA TARVITAMISEKS. Kodus saab aidata end ravimtaimedega mitmeti. Mis juhtub taimedega siis, kui olete otsustanud ta eemaldada loomulikust keskkonnast. Taim kui elusolend oma kindla ainevahetusega elab edasi mõnda aega ka siis, kui on maapinnast eraldatud. Kui ümbritsev temperatuur on madal, kuivab taim aeglasemalt, bioloogilised protsessid(ka toimeainete lagunemine) kulgevad aeglasemalt. Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini eraldub taimest niiskus. Nii et, ravimtaimede väärtainete sisalduse eest tuleks hoolt kanda alates taime korjamisest ja lõpetades ravimtee valmistamisega. Millist ravimtaime korjata? Ikka se...
rakupinnale et viirus saaks tungida rakku, siis viiruse pinnal olev retseptor(antiretseptor) peab seostuma raku pinnal oleva retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku. 3)Viirusosake on sisenenud rakku, siis viirusegenoom vabaneb kapsiidist. Läheb raktuuma ja lülitub DNA vahele. 4)Sünteesitakse viirusosakesi hästi palju ja pakitakse kokku. Need lähevad järgmisi rakke otsima. Herpes, papilloon viirus.Aeglane , teeb tööd korralikult. RNA viirused: nt: gripp, HIV. Et viirus pääseks rakku peavad retseptorid sobituma. Põhimõtteliselt sarnane. Rakku pääsedes RNA viiruse genoom vabaneb kapsiidist. Tsütoplasmas tehakse pöördprotsess, sünteesitakse vastav DNA molekul (RNA tehakse DNA-ks). DNA liigub rakutuuma. DNA pealt sünteesitakse väga palju viiruse RNA molekule, need pakitakse kokku. Sisse tulev genoom ja välja minev genoom on muutunud. Väljatulevast genoomist ei saagi enam aru, et paha on. Algul saadi aru. Lihtsam teha, kiirem
Romaani analüüs 1. Lugesin Ericha Maria Remarque ,,Läänerindel muutusteta" 2. Tegevus leiab aset Esimese maailmasõja aastatel, kui sõda oli juba mõnda aega kestnud: 1916-1918 aastatel. 3. Peamiselt on tegevuspaigaks rindetsooni Belgia/Prantsusmaa kandis, Langemarki ja Bixschoote vahel, sest seal toimus sõjaline tegevus. 4. Teos saab alguse kasarmuelu kirjeldusest. Tutvustatakse sakslastest noori koolipoisse, kes on sõjategevusse haaratud ning valmistuvad rindele minekuks. Meenutatakse ka vanu kooliaegu ning samas ka õppelaagris viibimist, kus allohvitser Himmelstob sõdureid omajagu ,,piinas". Külastatakse Kemmerichi, kes viibib laatsaretis ning kellel on jalg haavatud. Peatselt Kemmerich sureb ning tema väärtuslikud saapad saab endale Müller. Sõbrunetakse Stanislav Katczinskiga, kes on noortest sõduritest pea poole vanem. Sõdurid veedavad aega barakis. Ilmub Tjaden teatega, et Himmelstob on nende poole tee...
Rakkude ehituse vaatamine Kromosoomide arvu ja struktuuri uurimine Ravi: Kirurgiline ravi Geeniteraapia Asendusrav Eriõpetus või 14. i Mittepärilikud haigused -treening Inimene võib põdeda Dieetravi elu jooksul mitu korda, ei pärandu järglastele Nakkushaigused, mida põhjustavad VIIRUSED – gripp, AIDS, kopsupõletik, punetised, nohu, köha, puukentsefaliit, marutaud, hepatiit Nakkushaigused, mida põhjustavad BAKTERID – difteeria, tuberkuloos, kopsupõletik, borrelioos, salmonelloos, düsenteeria, koolera, teetanus, süüfilis Nakkushaigused, mida põhjustavad ALGLOOMAD – malaaria, toksoplasmoos Traumad, vigastused Ennetamise viisid:
Sisukord 1. Viiruste paljunemisest. 2. Kuidas viirused toimivad. 3. Viirustega nakatumise viisid. Organismi vastupanuvõime mikroorganismidele. 4. Nakkushaiguste liigid. 5. Viirustevastane ravi. Tuntumaid viirushaiguseid. 6. Tuntumaid viirushaiguseid. 7. Tuntumaid viirushaiguseid. 8. Kasutatud materjal. Viirustest Viiruse ehitus on korrapärane, ja enamasti sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega. Viirused koosnevad pärilikkuseainest, seda ümbritsevast valgulisest kattest ja ümbrisest. Pärilikkusaines on info uute viiruste moodustamiseks. Viiruste paljunemisest Kuna viirused ei saa iseseisvalt paljuneda, kasutavad nad paljunemiseks teiste organismide rakke ehk peremeesrakke. Mis tähendab, et nad on rakusisesed parasiidid. Viiruste pärilikkuseaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama. Ku...
Ta oli väike, masajas ja 10 . a kroonut teeninud mees rebasekarva punaste ülespoole krutitud vurruotstega, eraelus kirjakandja. 6. ,,Õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab kui sa hakkad selle üle järele mõtlema." ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, et oleme kadunud." ,,Sõda on samasugune surmapõhjus nagu vähktõbi ja tuberkuloos, nagu gripp ja verine kõhutõbi. Surmajuhtumid on üksnes palju sagedamad, erilaadsemad ja julmemad." ,,Niisama juhuslikult, nagu ma pihta saan, jään ma ellu. Pommikindlas varjendis võin ma puruks litsutud saada, lagedal väljal aga kümme tundi turmtuld vigastamatult üle elada. Iga sõdur jääb üksnes tuhande juhuse tõttu ellu. Ja iga sõdur usub ja usaldab juhust." 7. Võitlus elu ja surmaga on tänapäeval üks tavalisemaid asju, mida kohtame. Inimesed on vaenulikud ning sõidvad
Pärilikkuse pole kombinatsioone viljastumsel Geenide pole kombineerumist paljunemisrakkudes Mutatsioone vähe Muutlikkus Väga väike Miks on looduses kasulik sugulisel paljunemisel esinev suur muutlikkus? Pärilikud haigused Haiguste jaotus 1. mittepärilikud haigused – ei ole seotud geenidega näit. gripp, mumps jt. nakkushaigused, traumad, mürgitused jne. 2. päriliku eelsoodumusega haigused – avalduvad geenide ja keskkonnategurite koosmõjul näit. hüpertoonia, suhkruhaigus 3. pärilikud haigused – määratud geenidega ja avalduvad igal juhul põhjustatud vigadest geenides näit. hemofiilia, lühinägelikkus, kurtus põhjustatud muutustest kromosoomide arvus näit. Downi tõbi Haiguste diagnostika suguvõsa uuringud
ameerikast euroopasse toodi kartulit, tomatit, tubakat, kalkunit, kõrvitsat. Aasiast euroopasse toodi kakaot, kohvi 4. negatiivseks olid haigused(süüfilis) 5. suurelt muutus majanduskorraldus 6. euroopast ameerikasse toodi hobune, siga, lammas 7. väärismetallid 8. kapitali koondumine suurettevõtjate kätte · Teistele maadele: 1. algab Euroopa suurriikide koloonia poliitika 2. ristiusu levik 3. kõrgkultuuri hävimine 4. algab Euroopast väljaränne teistesse riikidesse 5. gripp, alkohol Maadeavastuste kasulikkus avastajatele ja avastatule. · Avastajatele: 1. euroopasse rikkuse sissevool teiste rahvaste alluste läbi 2. eurooplased kaubanduse-majanduse ettevõte 3. eurooplased pidasid oma tsivilisatsiooni paremaks · Avastatutele: 1.eurooplased viisid kaasa uue tehnoloogia ja kultuuri 2. erinevad maailmajaod kaasati kaubandusliku ja kultuuriliku suhtlemisse 3. kultuuri hävinemine 4. rikkuste väljavedamine 5. kodanike väljavedamine 5. Reformatsioon - oli 16
PÄRILIKKUS Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse materjaalsed kandjad (kromosoomid), mis koosnevad DNA-st ja valkudest. Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed. Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab aga uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismilt. Seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. Millel põhineb organismi pärilikkus? Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Päristuumsetel organismidel paiknevad need rakutuumas. Hulkrakse organismi kõigis keharakkudes on enamasti ühesugune arv kromosoome. Näiteks koosneb inimese diplodine kromosoomistik 46 kromosoomist. Naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste kromosoomide paariks. Igas kromosoomis asuvad geenid määravad...
elutingimused. Eelnevalt välja toodud puhta vee puudus on üheks võimaluseks, kuidas võivad levima hakata epideemiad. Epideemiad ehk taudid on nakkushaiguste puhangud, mis nõuavad ulatuslikke nakkustõrjeid. Näiteks sageli toidupuuduse all kannatavad Põhja-Korea elanikud ei saa isegi elementaarset meditsiinilist abi ning haiglates on ebahügieenilised tingimused, mis soodustavad epideemiate levikut. Ka ajaloost teame suuremaid epideemiaid nagu muhkkatk ja 1917-1920 levinud Hispaania gripp. Sellised haigused nõuavad alati väga palju inimelusid. Epideemiate ennetamiseks tuleks lisaks puhta vee tagamisele ka meditsiinilist abi pakkuda ning inimesi teavitada sellistest ohtudest. Kuigi võib tunduda, et globaalprobleemid on nuhtluseks vaid arengumaadele, siis see nii siiski pole. Kliimasoojenemine on ülemaailmne mure, ning me kõik saaksime selle heaks midagi teha. Peaksime olema rohkem n-ö rohelise
Tänu Vm olukorrale õnnestus Eestil kuulutada välja iseseisvus ja pidada Vabadussõda. 10. Saksamaa kokkuvarisemine + nov 1918 Jaanuaris tegi USA president Wilson ettepaneku sõlmida õiglane rahu, kuid Sksm lükkas ettepaneku tagasi, sest oli veendunud, et suudab sõjategevuse enda kasuks pöörata. Bresti rahu tagajärjel sai Sksm tegutseda idarindel. Märts 1918 alanud pealetund Somme'i all oli esialgu sakslastele edukas, kuid suured kaotused ja gripp laastasid väed. Juulis suruti sakslased tagasi ning nende pealetung oli läbikukkunud. Septembris tegi Saksa väejuhatus keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi. Saksamaa varises, sest kogu sõjaline, majanduslik, vaimne potentsiaal oli välja pandud. Sksm-l tekkis Novembrirevolutsioon 1918, Wilhelm II loobus troonist, kuulutati välja Weimari Vabariik. 11.nov kirjuas Sksm delegatsioon Compiegne'i metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja.
KONTROLLTÖÖ II Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osal...
Euroopaliku elulaadi pealesurumine Aafrikast orjade sissevedu Vana Maailm Kaubanduse raskuspunkt põhjapoole hispa prantsusmaa hollandportugal -põhi riigidkaubanduses Tekkisid kauba- ja fondibörs Hindade revulutsioon(tõus) Avardub maailmapilt(geograafia, botaanika, zooloogia,entoloogia Laevaehitus ja navigatsioon täiustub Uus maailm sai: Hobune Varblane Gripp Rõuged Tüüfus Vana Maailm sai: Mais Maapähkel Kakao Kartul(näljahäda euroopas lõppeb Tomat Tubakas Uba Kalkun Süüfilis Renessanss ja humanism Renesanss(taassünd)- Vanakeeka iluideaalide uuestisünd? Eeldused: Uute maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt itaalia linnriikides kaubandusele tuginev majanduslik tõus
andma töökohalt või ohualalt lahkumisest esimesel võimalusel teada töö vahetule korraldajale või struktuuriüksuse juhile. 3. NAKKUSHAIGUSED- Nakkushaigus on haigus (või haigustunnusteta kandlusseisund), mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi. Nakkushaigusi nimetatakse ka infektsioonhaigusteks. Bakterid põhjustavad bakteriaalseid haigusi (näit. tuberkuloos, borrelioos, gonorröa, angiin jt.) Viirused põhjustavad viirushaigusi (aids, gripp, marutõbi jt) Seened avalduvad haigusena tavaliselt nahal, varvaste vahel, küüntel. NB! Jalgade seenhaigused levivad üldkasutatavates dusiruumides, võõraid jalanõusid kandes ja liiga sagedasti higistavate jalgadega. HIviiruse korral hakkavad seened vohama organismi siseselt, näiteks söögitorus. Parasiidid on elusorganismid, kes elavad soolestikus, veres, nahas või juustes ja toituvad inimese kehavedelikest või kudedest. Välisparasiidid on täid, puugid, kirbud ja sügelislestad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
