Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Tagajärjed: merepinna tõus, biosfääri liiigiline kooseis väheneb, haigused ja epiteemia, suureneb kõrbestumine. Lahendus: vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvaid energia allikaid, piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Kõrbestumine- on kõrbealade laienemine looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Tekkepõhjused : kliima tegurid, erosioon mullastiku looduslik ärakanne, inimtegevus: metsaraie, liigkarjakasvatamine, valed väetamis,-niisutamis või maaharimisvõtted. Tagajärjed: mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine, ala viljatuks muutumine. Lahendused: vähendama metsaraiet, üleliigset karjatamist, liigniisutamist. Liigilise mitmekesisuse vähenemine- elupaikade otsene hävitamine, keskkonna saastumine, kliima muutu...
Kasvuhooneefekt ja kliima soojenemine Soojuskiirgust neelavad nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu koduaeda ehitatud kasvuhoone klaaskatus: nad lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on veeaur, süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) ja troposfääri osoon (O3). Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Fossiilsete kütuste (nagu nafta ja süsi) üha kasvavast põletamisest tingituna on CO2 kontsentratsioon atmosfääris viimase 100 aa...
Mullastiku hävinemine Karoliine Haidak Põlva 2009 Looduslikud põhjused Erosioon vee tõttu Erosioon tuule tõttu Hapestumine Üleujutused Maalihked www.bioneer.ee/.../004/t2_acid_rain_woo ds1.jpg Inimtegevuse tagajärjed Erosioon vee Raskemetallid tõttu Füüsiline Erosioon tuule hävinemine Bioloogiline tõttu Sooldumine vaesumine Kõrbestumine Hapestumine Kaevandamine Kõrghooned www.valgateed.ee/pildid/kaevandamine_s.jpg y.delfi.ee/norm/contest/29/3466331_NcspEg.jpeg Muldade erosioon vee tõttu Erosioon ehk ärakanne Põhjused: 1. Vesi- paduvihmad, vooluveed 2. Inimtegevus- taimkatte hävitamine (nt. põldude harimine, lageraie nõlvadel) world.mongabay.com/.../deforestation10.html Erosioon t...
PAEKTU SAN PROBLEEM: KLIIMA SOOJENEMINE Tallinna Reaalkool, 10 A klass Evely Kaasiku ASUKOHT Aasias, Hiina ja PõhjaKorea piiril (A) PAEKTU SAN KUI MÄGI Stratovulkaan Suurem osa alast jääb Hiina poolele. Väga paljudele jõgedele alguseks (nt Tume, Yalu) Kõrgeim tipp on Janggun (~2700 m). Tekkis 2160. aastal e.Kr. Viimati purskas 1903 aastal. KLIIMA Ilm võib mäel olla väga tujukas. Keskmine temperatuur tipus on 8,3°C. Suvel võib temperatuur olla umbes 18°C ja talveks kukkuda 48°C. Keskmine temp. Jaanuaris on 24°C ja Juulis 10°C. Umbes 8 kuud aastas on kõrvetavalt külm. Keskmine tuule kiirus on 11,7m/s. Detsembris ulatub ka 17,6m/s. Suhteline niiskus keskmiselt 74%. Kliima soojenemise tõttu mäe tipu lumega kattumise aeg järjest väheneb. PAEKTU SAN 1977. JA 1999. AASTAL Roheline naturaalne vegetatsio...
BERINGI MERI 1.MERE ASEND Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas.Läänest piirab seda Kamtsatka poolsaar, loodest Tsuktsi poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik. Joonis1. Beringi mere asend 2.MERE NIMI Beringi meri on oma nime saanud meresõitja Vitus Bering'i järgi, kes elas 1681.1741. aastatel. Ta oli Taanis sündinud, kuid vene päritolu meresõitja, kommodoor. 3.ÄÄREMERI Beringi meri on ääremeri, mis on ühenduses Põhja-Jäämerega Beringi väina kaudu.Beringi merd ümbritsevad Aleuutide saarestik ja üks suuremaid saari on seal Saint Lawrence 4.SUURUS JA SÜGAVUS Võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. On Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200 m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Kõige sügavaim koht ulatub 5500 m. Kirdes ja põhjas on mandrilava.Beringi meri on umbes kaks korda suurem kui tema kõrval asuv Ohhoota meri. 5.SOOLSUS Soolsus jääb seal 30-33 ...
Globaalse soojenemise tagajärjed ning selle arengukava Tänapäeval seisab maailm silmitsi mitmete globaalprobleemidega. Üks suurimaid nendest on kliima soojenemine. 2015 oli ajaloo kõige kõrgema keskmise temperatuuriga aasta. Kui inimkond ei peata kliimasoojenemist, siis on sel katastroofilised tagajärjed. Seetõttu tehaksegi samme üheskoos, et antud situatsiooni leevendada. 2015.aasta lõpus toimus Pariisis kliimakonverents. Selle eesmärk oli saavutada ülemaailmne kliimakokkulepe, et hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis alla 2°C ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. Aastaks 2100 ennustatakse, et keskmine temperatuur tõuseb erinevate andmete põhjal orienteeruvalt 1,1-6,4 kraadi. See toob kaasa mitmeid katastroofe nagu mereveetaseme tõusu, sest liustike ja polaaralade sulamise tagajärjel maailmamere pind tõuseb. Tulevikus muutuvad ilmselt tornaadod, üleujutused, põuad ja ...
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (sul...
Õhusaasteprobleemi d Mis saastab õhku? • Looduslikud saasteallikad • Vulkaanipursked • Tuulega lendlev tolm • Inimtekkelised saasteallikad • Fossiilkütuste põletamine • Tööstused • Põllumajandus • Jäätmekäitlus 2 Kasvuhooneefekt • Looduslik protsess • Liiga palju kasvuhoonegaase • Tõuseb Maa keskmine temperatuur 3 Osoonikadu stratosfääris • Esimest korda märgati 1970ndatel Antarktika kohal • Osoonikao põhisüüdlaseks freoonid • Osoonikihita oleks elu maal võimatu 4 Troposfääri osoon • Vastupidiselt stratosfäärile, kasvab troposfääris osooni hulk • Troposfääri osoon on kasvuhoonegaas • Suurtes kogustes ohtlik elukeskkonnale • Esineb eelkõige suurlinnades 5 Keskkonna hapestumine • Põhjustavad väävli- ja lämmastikuühendid • Levivad õhuvooludega • Probleem Euroopas leevenemas ...
Kool Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnal...
Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri koostis: · Hapnik 21% · Lämmastik 78% · süsihappegaas · veeaur · lisaained Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks.Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust kliima soojenemine. CH4 (metaan) tekib soodes, põlemisel, loomakasvatusel, prügimägedes, kulu põletamisel. KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSEKS! Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima. Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp. tõus. Kaitseb ultraviolettkiirguse eest. Mesosfäär: meteoorid, 50-85 km. Termosfäär: 80-480 km, virmalised. Päikese kiirgusspektori jagunemine: 56% silmaga nähtav valgus valgus. 36% in...
Õhu saastumine ja saastetasud, saastekvoodid. SISSEJUHATUS Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ülle Krigulson Ülle Krigulson Mis on õhu saastumine? Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda. Ülle Krigulson Inimtegevuse mõju keskkonnale. Õhu saastamine osoonikihi kahanemine globaalne soojenemine pinnase saastumine vee saastumine mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri looduse mitmekesisuse vähenemine loodusressurside vähenemine Peamised õhu saastumise allikad ja selle tagajärjed Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades). Ülle Krigulson Tagajärjed: Väheneb atmosfääris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Kõige r...
Maavarade kasutamine: Tagajärjed Globaalne soojenemine Fossiilsete kütuste põletamise kaudu lisandub süsinikku aineringesse ja seeläbi tõuseb Maa keskmine temperatuur. Kahaneb looduslik liikide mitmekesisus, kuna muutub teatud taimede/loomade eluks vajalik temperatuur. Sulab jää polaaraladel, seetõttu tõuseb maailmamere veetase tagajärjeks üleujutused Drastilised ilmastikumuutused üle maailma Õhusaaste Õhusaaste tekib suuresti soojuselektrijaamadest väljuvate mürgiste gaaside tõttu. Soojuselektrijaamades saadakse energia maagaasi, masuudi, kivisöe või pruunsöe põletamisel. Õhusaaste mõjutab negatiivselt inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi. 2005. a. läbiviidud uuringu järgi sureb õhusaaste tõttu aastas 310 000 eurooplast Pinnase rikkumine · Karjääri kaevandamisel hävitatakse looduslikud kooslused ja maastik. · Väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse pinnaveekogudess...
Nauru Asub Vaikses ookeanis. Pindala 21,30 km². Nauru on maailmas kolmas kõige väiksem riik. Rahvuskeel on nauru keel, ametliku keelena kasutatakse inglise keelt. Rahvaarv 9322 (2011) Iseseisvus 1968 ja on parlamentaarne vabariik. Naurul on kasutuses Austraalia dollar. Ametlikult linnu riigis ei ole, ning puudub ka pealinn. Nauru on jaotatud 14 ringkonnaks. Asustus on põhiliselt ranna ääres ning on hajutatud väikeasulateks. Naurul on üks lennuväli, mille maandumisraja pikkus on umbes 2 km. Majandus Nauru peamine tulu tuli fosforiidi kaevandamisest, nüüd kui fosforiidi varud on otsa saanud on riik suurtes hädades. Nauru president Marcus Stephen SKT 5000 USD Elatakse kalakasvatusest ja kookospalmi kasvatamisest. Kaupu veetakse sisse peamiselt Austraaliast (toiduained, kütus, tööstuskaubad, ehitusmaterjalid ja masinad). 1990. aastatel püüdis valitsus suurendada oma sissetulekuid, müüe...
Uue sajandi väljakutsed Majanduslangus on tõenäoliselt uue sajandi kõige tõsisemaks väljakutseks. Maailm oli viimased aastad suurel tõusulainel, firmadel läks hästi ja raha voolas muudkui sisse. Alguse sai kriis aga umbes aasta tagasi USA-st, kus turg kukkus kokku ja pankade liiga kerged laenude tagasimaksmised osutusid inimestele liiga suureks koormaks. Hiljem levis kriis kulutulena üle kogu maailma. Praegu on ka Eesti suures kriisis: raha ei ole, toetusi ei saa maksta, inimesed on hädas ja ministrid on nõutud. Olukord maailmas on väga keeruline ja esmapilgul tundub, et lahendust on raske või isegi peaaegu võimatu leida. Veelgi hullem on see, et väikse Euroopa riigina peame me kriisist välja tulemiseks nägema rohkem vaeva, kui suured ja arenenumad riigid. Varusid küll on aga kaua needki kestavad. Osad tähtsad majandusteadlased väidavad, et kõige raskem periood on juba möödas ja nüüd on ainult võim...
Troposfäär-t' järkjärguline langemine, tropopaus, tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Elutegevus. 8-16 km. Stratosfäär 50km, t' kõrguse kasvades tõuseb, peamiseks põhjustajaks osoonikiht, Mesosfäär-oaooni pole ja t' langeb kõrguse kasvades. õhk hõre, tehakse pilte. Termosfäär-virmalised, t' tõuseb. Eksosfäär-avakosmos. Kiirgusbilanss-maale saabunud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Tasakaalus, muidu jahtuks või soojeneks maapind liialt. Maa soojuskiirgus-mida soojem on aluspind, ja mida külmem on õhut', seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda rutem maapind jahtub. Atm. Vastukiirgus- sooja ja pilves ilmaga külmunud pinnase kohal on atm.vastukiirgs suurem, kui maa soojuskiirgus, maapind soojeneb Efektiivne kiirgus-maa sojuskiirguse ja atm. vastukiirguse vahe. Positiivne, kui maapind annab rohkem soojust ära kui vastu saab. Pos kiirgusbilanss-kiirgusen rohkem ja annab ära soojusena vähem. Maap...
Tänapäeva maailma hirmud Tänapäeva ühiskonnas on paljusid hirme ning probleeme. Elame ajastul, kus kliima soojenemine, terrorism, haigused ning looduskatastroofid on igapäevaellu kuuluv osa. Mis on siiski kõige suuremad hirmud, mis meid ümbritsevad ning mida need endaga kaasa toovad? Üks suurimaid hirme ning tõsisemaid probleeme hetkel on globaalne kliima soojenemine. Inimeste hoolimatu käitumine looduse suhtes ning mõtlematus toob endaga kaasa tõsiseid tagajärgi. Tormid, põuad, üleujutused, jäämasside sulamine, meretaseme tõus ning vihmametsade hävimine moodustavad vaid osa inimkonda tabavatest katastroofidest. Viimase paarikümne aastaga liigselt õhku paisatud süsihappegaas on temperatuuri oluliselt suurendanud. Teadlased on arvamusel, et just inimesed põhjustavad praegust kaootilist soojenemist. Selline käitumine on toonud inimestes endaga kaasa hirmu maailmalõpu ees. Mis juhtub, kui loodusressursid lõ...
Essee "Kliima soojenemine" Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on üha aktuaalsemaks kerkimas kliima soojenemise küsimus. Ühiskonna progressi võib küll vaadelda kui positiivset nähtust, kuid sellega kaasnevad muudatused võivad olla kahjulikud keskkonnale, kus me elame ning see omakorda võib panna ohtu meie edasised elud siin planeedil. Kuidas vältida inimkonna hävingut meie endi süü tõttu ning kas on võimalik taastada meie planeedi endine puhtus? Kliima soojenemise küsimus on tekitanud palju vastukaja, mis kõigub hoolimata tõenditest seinast seina ning on endiselt teema, mille üle annaks pikalt arutleda. Sellest hoolimata ei saa eirata fakte ning selleks on, et meid ümbritsev keskkond kahjustub meie endi tegevuse tagajärjel. Seega, me võime valida tee, kus me eitame meie planeediga toimuvat või aksepteerime tõsiasja, et meie maa on kahju saanud ning teeme...
Loo Keskkool Keskkonnaprobleemid Referaat Loo, 2009 1 Sissejuhatus Inimtegevus on hakanud Maale halvasti mõjuma: metsi, Maa kopse, raiutakse aina maha, olgu põhjuseks siis põllumajanduslik pind või inimeste tarbepuit. Tagajärgedele mõtlemata visatakse vette igasuguseid jäätmeid, mered on jäänud liigivaeseks, aina rohkem on maailmas loomaliike, mis on väljasuremisohus, sest inimesed käituvad Prantsusmaa endise kuninga, Henry XV ütluse järgi: ,,peale meid tulgu või veeuputus" See kurikuulus lause iseloomustab meie praegust tegevust. Praegused planeedi Maa elanikud peaksid endale aga teadvustama, et võib-olla paarikümne aasta pärast on Maa peal see suurim ime, elu, olemata. 2 Põllumajanduse mõju keskkonnale Muldade degratsioon maailmas Ekstensiivne põllumajandus ...
Pesupulbrid ja puhastusvahendid Pesupulbrid Koosnevad: Pindaktiivsed ained Polüfosfaadid Perboraadid Persulfaadid Pleegitusained Lõhnaained Pindaktiivsed ained e tensiidid Fosfaadid Vähendavad vee pindpinevust Pesupulbrid sisaldavad fosfaate kuni 5% Võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või Lisatakse pesuainetele vee taimse päritoluga pehmendamise eesmärgil Nad võivad olla mürgised kaladele ja veetaimedel Pleegitusained Ensüümid Mõjuvad temperatuuri vahemikus Eemaldavad tärkilise ja valguplekke 50-80% Kannatavad kuni 60 kraadist temp. Pleegitusained on peroksiidid, hüpokloriidid ja perboraadid Võivad olla allergia tekitajaks Keskonnale kahjulikud Loodussõbralikud pesupulbrid Ei sisalda fosfaate Ei sisalda ...
Keemilised elemendid minus ja minu ümber Süsinik ja räni Süsinik Süsinik on meie elu aluseks siin Maal. Ta on mittemetalliline element ja suudab kõige rohkem ühendeid moodustada. Süsinikuühenditest koosnevad kõik elusorganismid, kütused ja ka õhk, mida pidevalt hingame. Süsiniku üks tuntumaid ühendeid on CO2 ehk süsihappegaas. Seda leidub õhus ning selle hulk on viimasel ajal kiiresti suurenenud, põhjustades globaalset soojenemist ehk kavuhoone efekti. Süsihappegaasi suurenemise õhu koostises on põhjustanud autode massiline kasutamine. Samuti ka teised masinad, mis paiskavad õhtu CO2-e, sest see on põlemisel üks eralduvatest ühenditest. Globaalne soojenemie ise põhjustab aga suuri ja kohati lausa katastroofilisi muutusi looduses ja kliimas. Näite saab isegi siitsamast Eestist tuua. Kui varem olid meie aastaajad ilusti eristatud, külm ja lumerohke talv ning soe ja päikseline suvi, ...
ATMOSFÄÄR Oskab etteantud skeemi abil selgitada Maa kiirgusbilanssi; kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat kui seda õhku ära annab, toimub soojenemine. Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega. Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine te...
Korallide kaitse Korallid mängivad looduses väga olulist rolli. Nad on elupaigaks paljudele ussidele, vähkidele, limustele ja kaladele ning ka vetikatele, kes võivad surra, kui korallidega midagi juhtud. Kahjuks on viimasel ajal suurenenud korallidele mõjuvate ohtude arv umbes kahe korra. Koralle ohustavad eelkõige kalurid, kes erinevate meetoditega kala üritades püüda, kahjustavad või lõhuvad korallrahusid. Hävib korallide ümbruskond ja vesi võib muutuda häguseks, mille tõttu ei pääse korallideni valgus, mis on nende eluks ülimalt oluline. Kalavõrgud võivad korallrahusid lõhkuda, kalade püüdmiseks vette lastav lõhkeaine kahjustab aga koralle veelgi rohkem. Samuti ohustavad koralle nende peal elavad parasiidid-ogatähed, kes toituvad eluspolüübidest. Ogatähtede vastu ei aita isegi koralli peletamisvõtted- põletamine ja kõrvetamine. Ogatähtede vastu aitavad vaid suur teod, kes sunnivad neid oma sõrgadega eemale peletada. Inimesed mõjutava...
"National Geographic" Keit Arula, Kristi Heinaste, Helen Parik, Kadri Talvik Ajakiri läbi aegade: 1960 1971 2002 Ajalugu National Georaphic selts 1888 Gardiner Greene Hubbard Tim Kelly Rahastus: National Geographic telekanal ja tellimused Samuti on rahastajaks "The Society", mis koosneb haritlastest, ärimeestest ning riigikogu ametnikest. Nemad rahastavad uurimustöid ja uurimusretki Ajalugu Ajakirja avaldatakse kord kuus + 4 kaarti Chris Johns Algas kui teaduslik päevik, kuid kasvas edasi ajakirjaks 2011 aastal võitis ajakiri "Aasta ajakirja" auhinna Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta juunis avaldatud pilt 13aastasest Afgaani tüdrukust Ajalugu 2006. aastal arreteeriti Sudaanis National Geographicu ajakirjanik Paul Salopek, kes töötas seal parajasti artikkli kalla, süüdistatuna spionaazis ja viisata riiki sisenemises. Peale seda, kui NG ja Chicago Tribune oma jõud ühendasid ja rahvusvahelise ka...
Richard-Sven Rivik, Joonas Lepp Ühinenud Rahvaste Põhja-Atlandi Euroopa Liit Organisatsioon Lepingu Organisatsioon Millal loodud? 23. juuni 1945 4. aprill 1949 1951. aastal loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus 1. jaanuaril 1958 loodi Euroopa Majandusühendus ja 7. Veebruaril 1992 tehti ...
Atmosfäär 1. Atmosfääri tähtsus Õhku vajavad kõik elus organismid hingamiseks, taimed fotosünteesiks. Inimene suudab õhuta olla vaid minuteid. Atmosfäär reguleerib maakera soojus-ja niiskusreziimi. Kui õhku poleks, oleks ööpäevane temp kõikumine väga suur. Täna atmosfäärile(kasvuhooneefektile) on Maa keskmine temp 15 kraadi, ilma atmosfäärita oleks see -18 kraadi. Atmosfäär transpordib energiat ning ühtlustab temperatuuri Maal. Transpordib õhuniiskust ookeanide kohalt mandrite kohale, tekitades sademeid. Täna atmosfäärile ei jõua maale kogu päiksekiirgus, mis oleks elavatele organismidele kahjuli või isegi surmav. ( ultraviolettkiirgus ning gammakiirgus) Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi. Atmosfäär on CO2 ja hapniku reservuaariks, atmosfääris on lämmastikutagavara, ...
Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele, kuidas need satuvad atmosfääri? Kasvuhoonegaasid ·Kasvuhoonegaasid on keemilised ühendid, mis põhjustavad atmosfääris kasvuhooneefekti. Kasvuhoonegaasid on näiteks CO2, CH4, N2O jne. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, sellespole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt), kui see suurendab loomulikku kasvuhooneefekti . Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele? Peamisteks kliimamuutuste mõjutajate...
Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas 20. sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nõndanimetatud kasvuhoonegaasid, mis lasevad läbi päikeselt maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsinikdioksiid, metaan ja lämmastikoksiidid. Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasak...
Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel, metsade mahavõtmisel kus CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri, eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi, lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. CO2 hulk atmo...
Kasvuhooneefekt Mis on Kasvuhooneefekt ? Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15oasemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO 2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk ...
Atmosfäär ehk õhk Õhuvöö paikneb kuni 1200 km pikkuse vööna Peamised gaasid, mis esinevad õhus N2 – 78% O2 – 20,9% Ar – 0,93% CO2 – 0,04% Lisandgaasid – He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O Õhu füüsikalised omadused Värvitu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit 760 mmHg normaalne õhurõhk 𝜌 = 1,226 kg/m3 Atmosfäär jaguneb erinevateks kihtideks omaduste ja koostise alusel 1. Troposfäär ulatub 6/8 – 20 km kõrgusele Maise päritoluga tahked osakesed Ainuke kiht, kus on vesi! Õhurõhk langeb 1km/100 mmHg Temperatuur langeb 1km/ 6oC (võib langeda ~ -60oC) 2. Stratosfäär ulatud kuni 50 km kõrgusele O3 takistab UV-kiirguse hulga jõudmist maapinnale Temperatuur tõuseb kiiresti 3. Mesosfäär ulatub kuni 85 km kõrgus...
Õhk - gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik 78% - satub õhku orgaanilise aine lagundamisega on oluline taimedele toitainete omastamiseks Hapnik 21% - satub õhku fotosünteesi tagajärjel on oluline hingamiseks elusolenditele Argoon 0,9% - satub õhku inimtegevuse tagajärjel Süsihappegaas 0,03% - satub õhku tänu fossiilsetele kütustele ja vulkaanipursetele Veeaur satub õhku veekogude pinnalt, tänu aineringele ning mulla pindmistelekihtidele Osoon ta on atmosfääris juba olemas ning on oluline, sest kaitseb meid UV-kiirguse eest. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temepratuur enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesofäär 50-85 km kõrgusel paikn...
Pärnu Koidula Gümnaasium Semiootika ja eetika Referaat Liis Ventsel 12.B Juhendaja: Marge Kanniste 2008 Semiootika ja eetika Semiootika on teadus märkidest ja märgisüsteemidest. Ta tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja interpretatsiooniprotsesside ja -nähtuste uurimisega, nii nende teooria kui empiirilise analüüsiga. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Umberto Eco on öelnud:,, Semiootika on tegelikult filosoofia sügavaim edasiarendus.'' Kuid kas see on ka tõsi? John Deely, kuulus ameerika semiootik ja filosoof, on jõudnud järeldusele, et semiootika pole kõigest filosoofia arenguetapp, vaid küpsus. Märgi...
Londoni üleujutused London on Suurbritannia pealinn, mis asub Thames'i jõe kallastel. Thames on väga suur ja võimas jõgi, mis suubub Põhjamerre. Vee vooluhulk Thames'is on suur. Kuna Thames suubub Põhjamerre, siis mõjutavad seda tõus ja mõõn. Ka erinevad tormid mõjutavad väga kergesti Thames'i jõge, põhjustades üleujutusi. Üks suurimaid üleujutusi toimus 1953. aastal, kui suure tormi tagajärjel tõusis veetase Thames'is nii palju, et vesi tõusis üle tõusupiirete. Selle tagajärjel suri 58 inimest ja üle 10 000 inimese olid sunnitud evakueeruma. See oli tugevaks hoiatuseks Briti valitsusele suureneva ohu eest. 1983. aastaks valmiski Briti valitsuse algatusel Thames'i jõele hiiglaslik tõusubärjäär. Põhjuseid, miks üleujutusi esineb on mitmeid, kuid enamasti taanduvad need kõik globaalsele soojenemisele. Globaalne soojenemine põhjustab mereveetaseme tõusu ning ka mitmeid torme. Tormid omakorda toovad kaasa enamasti veema...
KASVUHOONEEFEKT Tartu Kommertsgümnaasium Liilia- Rebekka Veerik 10. A Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18 kraadi praeguse +15 kraadi asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid Nox Freoonid Kasvuhooneefekti tekitavad looduslikud protsessid Vulkaanipursked Aurumine veekogudest Inimtegegevused kasvuhooneefekti tekitajana Fossiilsete kütuste põletamine Metsade raiumine Põlluharimine Karjakasvatus F o s s iils e te k ü tu s te p õ...
Kõrbestumine Kuivad alad moodustavad kolmandiku maailma maismaa pinnast ja on ühtlasi koduks kolmandikule inimkonnast 2 miljardile inimesele. Kõrbestumiseks (ingl. desertification) nimetatava protsessi läbi väheneb ala taimedega katvus, langeb mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas peale hästi tuntud Aafrika näite laialdaselt ka näiteks Aasias, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Igal aastal muutub planeedil Maa kõrbeks umbes Sri Lanka suurune ala (23 000 ruutmiili) viljakat pinnast. Viimase 50 aastaga on maailmas kõrbestunud kokku hinnanguliselt Brasiilia-suurune ala. Kõige tuntum on kõrbestumise probleem Põhja-Aafrikas, kus Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir nihkub keskmiselt mitu kilomeetrit aastas. Kõrbestumise põhjuseid on mitmeid. Kasvav elanike arv sunnib toidu ja kütte saamiseks ka kuivi alasid senisest üha int...
Beringi meri Beringi meri asub Vaikse ookeani põhjaosas. Beringi meri on ääremeri, mida piiravad loodest Tsuktsi poolsaar, läänest Kamtsaka poolsaar, kirdest Alaska, lõunast Aleuutide saarestik, mis koosneb umbes 150-st saarest, millest enamus on mere pinnale ulatuvad vulkaanikoonused. Meri on ühenduses Beringi väina kaudu Põhja- Jäämerega. Beringi meri võtab enda alla 2,3 miljonit km² Vaikse ookeani põhjaosast. Põhja- ja idaosas madal, keskmiselt 200m. Edelas ja lõunas sügavneb järsult. Mere kõige sügavam koht ulatub 5500 meetrini. Soolsus jääb 30-33% vahele. Bering merel on valdavalt külm kliima, veepinnakihil jäävad suvel temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku ning suurema osa ajast on meri ajujääs (v. a. äärmine lõunaosa). Kirdes ja põhjas on kitsas mandrilava. Beringi merelt saab alguse külm Kuriili ehk Oyashio hoovus. Beringi mere elustik on mitmekesine, selle kohal tiirleb ...
Liustikud Alpides sulavad. Looduskatastroofide sagedus ja ulatus kasvab. Jäämass poolustel järjest kahaneb. Kliima on soojenemas ning selle mõju nii inimkonnale kui ka maailma majandusele järjest olulisem. Viimastel aastatel on järjest enam tähelepanu hakanud koonduma globaalsetele keskkonnatrendidele. Kliimasoojenemine, fossiilsete energiavarude piiratus, üleüldine keskkonnasaaste ning puhta vee kättesaadavus on vaid mõned suuremad peavoolud, mille alla mahub veel terve hulk alateemasid. Millised võiksid aga olla võimalikud kasvuvaldkonnad, mis aastate pärast on olulisel kohal kogu planeedi turvalise elupaiga tagamisel ning kas ja kuidas võiks investor nimetatud trendidest osas saada? Maailma turgudel on viimane aasta toonud üsna tugeva languse väga suures osas varaklassides ning paljude investorite otsingud käivad suunal ,,Kuhu liigub raha ehk milline on järgmine suur trend?" Arvatakse, et üks nendest suurtest trendidest võibki ju...
*Filosoofia- mõtlemmise õpetus, maailma kirjeldus, mõtlemise õpetus või mõtlemine järjekindlal süstemaatilisel viisil. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ( Eetika- Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/ hüveline elu), normatiivseks eetikaks (tegeleb normide põhjendamisega; millised normid tagaksid hea elu; hea elu õpetus) ja rakenduslikuks eetikaks (püüab leida vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, käitumisjuhiseid mingites konkreetses situatsioonides). Esteetika tegeleb vastavalt küsimusega, mis on ilus/inetu. *Metafüüsika- on filosoofia haru, mis tegeleb kõige üldisemalt küsimust...
Bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine e. vähenemine. Gretel Aess ja Caroline Müür 9.e klass Mis on bioloogiline mitmekesisus? Bioloogiline mitmekesisus on meie planeedi elu alus ja tagatis. Juba majanduslikust enesehuvist peab inimene püüdlema ökosüsteemide stabiilsuse säilitamise poole. Lisaks kohustab vastutus loodu ees liigilist mitmekesisust säilitama. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse ei ole luksus, mida saab endale lubada või millest võiks loobuda. Kasu ja oht Kõige suuremat kasu bioloogilisest mitmekesisusest saab inimene ise, samas on ta ise hetkel selle vähenemise peasüüdlane. Kuna Euroopa Liidu seni võetud meetmetest ei piisa viimaste aastakümnete negatiivsete arengute peatamiseks, eeldatakse et bioloogiline mitmekesisus on Euroopas endiselt suures ohus. Mis on bioloogilise mitmekesisuse väljasuremi...
Inimene ja Keskkond Mis see keskkond siis tegelikult on? Keskkond ehk elukeskkond on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite kogum. Abiootilised tegurid on näiteks valgus, temperatuur ja vesi, biootilised tegurid on liigikaaslased ja kõik muud organismi ümbritsevad ja mõjutavad tegurid. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil taluvuspiir, mille ületamine viib organismi hukkumiseni. Taluvuspiiride väike nihkumine on aklimatiseerumine ehk protsess, kus organist kohaneb uue kliima- või elutingimustega. Kui keskkonnategurite muutuste väärtused on taluvuspiiri lähedal tekib organismil keskkonnastress. Loodus ja inimene käivad käsikäes. Loodus ju varustab inimese kõigeks eluks vajalikuga – vee, toidu ja hapnikuga. Kahjuks nüüd aga looduski sõltub inimesest. Inimesed on muutnud ökosüsteemi tasakaalu. Kõik algas siis kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Hiljem hakati veel kaevandam...
Keskkonnaprobleemid Liisa Soots Juhendaja: Helvi Teigar Üldinfo · Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule Õhu saastamine · Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. · Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. · Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Transpordi heitgaasid · Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. · Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. · Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad t...
JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS I KURSUS BRIGITA TSIPP KASVOHOONEEFKT Juhendaja: Reet Meerits Kasvuhooneefekt Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust, aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus neeldub kasvuhoone klaasis ja kiiratakse sealt uuesti kõigis suundades, mistõttu umbes pool maapinnalt soojuskiirgusega lahkuvast energiast kiiratakse tagasi maapinnale. Klaas- või kilekasvuhoone jahtumist takistab ka see, et soojuse ärakanne konvektsiooniga on takistatud. Maa atmosfääris on gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lüh...
Globaalprobleemid Rahvastikuprobleemid Keskkonnaprobleemid Sotsiaalprobleemid Mis on globaalprobleem? · Suuremastaabiline, süsteemne, mitmetahuline probleem, mis puudutab kogu maailma ja kujutab endast ohtu inimkonnale. · Näiteks: rahvastiku kasv, globaalne soojenemine, vaesus, kõrbestumine, terrorism, AIDS-i levik, kliimamuutused, taime- ja loomaliikide väljasuremine jne · http://www.youtube.com/watch?v=CT6NcjB3HBk Rahvastiku kasv · Hetkeseisuga elab maailmas u 6,8 miljardit inimest. · Ennustatakse, et aastaks 2040 elab Maal u 9 miljardit inimest. 1 China 1,334,018,022 19.67% 2 India 1,198,003,000 17.61% 3 United States 307,896,665 4.52% 4 Indonesia 230,729,491 3.41% 5 Brazil 192,012,993 2.83% 6 Pakistan 167,905,500 2.48% 7 Bangladesh 157,813,124 2.32% 8 Nigeria 148,235,170 2...
Natukene National Geographic ajakirja ajaloost: · National Geographoc ajakiri loodi 1888. Aastal National Geographic seltsi poolt. · Esimeseks presidendiks oli Gardiner Green Hubbard, praeguseks on Tim Kelly. · Algselt tuli rahastus NG seltsilt endalt, kuid praegu tuleb peamine rahastus NG telekanalilt ja tellimustest. · Samuti on rahastajaks ,,The society" ehk NG selts, mis koosneb haritlastest, ärimeestest ning riigikogu ametnikest. Nemad rahastavad peamiselt uurimustöid ja retki. · Ajakiri ilmub 12 korda aastas e kord kuus, millele lisanduvad 4 kaarti. · Praegune peatoimetaja on Chris Johns. · Algas, kui teaduslik päevik, kuid kasvas edasi ajakirjaks. · Läbi aastate on NG võitnud mitmeid ajakirjandusauhindu. · 2011 aastal võitis ajakiri "Aasta ajakirja" auhinna · Ajakirja kõige tuntum kaanepilt on 1985 aasta juunis avaldatud pilt 13-aastasest Afgaani tüdrukust · Huvitav vahejuhtum: 2006. ...
Siseenergia. Soojushulk. Soojusülekande viisid Meenutame varemõpitut Meenutame varemõpitut Vee soojendamine Me soojendame sageli vett. Paneme anuma veega kas kuumale pliidile või elektrilisse keedukannu. Pliit või kannu küttekeha annab veele energiat. Vastavalt energia jäävuse seadusele energia ei kao. Täpselt sama palju kui soojendi veele energiat annab, nii palju energiat vesi ka omandab. Vee soojendamine Jää sulatamine Sulatatakse jääd. Jää temperatuur on 0ºC ja ka sulanud vee temperatuur on 0ºC. Kuna temperatuur ei muutu, siis molekulide kineetiline energia ei ...
Mehhiko laht Silver Kolde Kevin Liimask 11a Varud, toodang, tootjad Nafta varud 1970 miljonit m3 Nafta tootmises kuues koht maailmas (600 000 m3 päevas) Piirkonnas tegutsevad naftafirmad: PEMEX, Standard Oil Nafta tootmine aastate lõikes Sihtgrupp 41% USA kasutatavast naftast ja 30% maagaasist saadakse Mehhiko lahest, seega läheb enamus USA turgudele Tootmistingimused Naftat puuritakse veepeal olevate puurtornide abil,mida on lahes 3701. Nafta ise asub merepõhja all, selles tulenevalt on nafta tootmine raskendatud, kuna kohati on mere sügavus väga suur ning samuti on oht merereostuse tekkeks Probleemid Õnnetuse puhul võib tekkida tõsine keskkonnareostus (nagu 2010 kevadel) - ajaloo suurim õnnetuses merekeskkonna naftareostusest, kus merre lekkis plahvatuse tagajärjel ligi 5 miljonit barrelit naftat Nafta ülespumpamisel tekivad maa-alused tühimikud (täidetakse mereveega) Kui tarbimine ...
Täiusliku eestlase valem Tere, lugupeetud kuulajad! Minu nimi on Getlin Vain ja saan uhkusega öelda, et olen eestlane. Vaatamata sellele tuleb endiselt teha igapäevaselt õigeid valikud, et olla täiuslik eestlane. Minu suhe kodumaaga on olnud kui ameerika mäed, vahel olen soovinud kogust südamest lahkuda Eestist ja seda ka teinud, kuid just see oli kogemus, mis õpetas mind hindama seda imelist riiki, mis võibolla on tõesti veidi liiga väike, kuid see teeb ta veelgi võluvamaks Tõelisele eestlasele omaselt olin harjunud nägema rohkem probleeme meie ühiskonnas, kui väikeseid rõõme igapäevaelus. Kuid kuidas olla täiuslik eestlane ja kas see on üldse võimalik? Nüüd, kui Eesti on kohe kohe saamas 100-aastaseks, mõeldakse rohkem kodumaa, selle säilimise ja samuti ajaloo peale. Vahel tundub, et Eesti keeruka mineviku tõttu elavad inimesed ka tänapäeval hirmus. Kardetakse nii võõrast kultuuri, traditsioone ning...
Täiusliku eestlase valem Tere, lugupeetud kuulajad! Minu nimi on Getlin Vain ja saan uhkusega öelda, et olen eestlane. Vaatamata sellele tuleb endiselt teha igapäevaselt õigeid valikud, et olla täiuslik eestlane. Minu suhe kodumaaga on olnud kui ameerika mäed, vahel olen soovinud kogust südamest lahkuda Eestist ja seda ka teinud, kuid just see oli kogemus, mis õpetas mind hindama seda imelist riiki, mis võibolla on tõesti veidi liiga väike, kuid see teeb ta veelgi võluvamaks Tõelisele eestlasele omaselt olin harjunud nägema rohkem probleeme meie ühiskonnas, kui väikeseid rõõme igapäevaelus. Kuid kuidas olla täiuslik eestlane ja kas see on üldse võimalik? Nüüd, kui Eesti on kohe kohe saamas 100-aastaseks, mõeldakse rohkem kodumaa, selle säilimise ja samuti ajaloo peale. Vahel tundub, et Eesti keeruka mineviku tõttu elavad inimesed ka tänapäeval hirmus. Kardetakse nii võõrast kultuuri, traditsioone ning...
Looduse seadused versus inimese seadused Inimene on üks osa loodusest. Ja sellest lähtudes ei saa inimene sekkuda looduslikesse protsessidesse, sest me oleme ise üks osa neist. Inimest eristab ülejäänud loomadest see, et meil on abstraktne mõtlemisvõime, mistõttu me suudame ette näha ja analüüsida oma tegevust ja selle tagajärgi, kuid see ei anna minu meelest põhjust inimest ja loodust vastandada. Kui kobras rajab ojakesele tammi, muudab ta selle ümbruse niiskusreziimi, hävitab hulga elupaiku, et luua endale sobiv elupaik. Samamoodi on ka inimesega - me loome endale võimalikult sobivaid elupaikasid, kus meil oleks meeldiv viibida. Ja sarnaselt oja ülestammitavale koprale hävitame ka meie oma tegevusega teiste liikide elupaiku, luues aga ka uusi - nagu looduses ikka. Miks aga ühe liigi tegevust elupaikade loomisel loetakse looduslikuks protsessiks, aga teist mitte, jääb paljudele arusaamatuks. Võimalik, ...
Keskkonnakaitse Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2006 Tärklisevabriku direktor: "Ei tea, kuidas mina saan kalamajandusele kahjulik olla, ma lasen ju jõkke vett juurde". Atmosfääri saastamine Tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad paiskavad iga päev õhku miljoneid tonne kahjulikke ühendeid. Balti Soojuselektrijaam Õhu reostuse levimine Sobivate tuulte ja õhuvoolude olemasolu korral võib korstnast väljuv atmosfääri saaste levida väga kõrgele ja kaugele. Kütuste põlemine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
