Seksuaalset orientatsiooni eristatakse seksuaalse identiteedi teistest komponentidest nagu bioloogiline sugu (inimene on füüsiliselt naine, mees või on tal ilmnevad interseksuaalsed tegurid, mistõttu on ta korraga nii naine kui mees), sooline identiteet (psühholoogiline naiseks või meheks olemine) ja sotsiaalne sooroll (naiseliku või meheliku käitumise kultuurinormide järgimine) (K.A.S. 2007). Seksuaalne käitumine võib tuleneda seksuaalsest orientatsioonist, kuid käitumine ise ei defineeri ega muuda inimese seksuaalset orientatsiooni (AllPsych 2008). 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalpartnerite alusel hetero-, homo- ja biseksuaalseteks on kultuuriline fenomen ega tulene loodusest. Seksuaalne identiteet, sooidentiteet ja seksuaalne orientatsioon ei ole staatilised nähtused - need võivad areneda ja muutuda. Sellest vaatenurgast on
kujunemise kohta hea- või pahasuunas, veel vähem läbi viinud empiirilisi uurimusi nendegi väheste teoreetiliste ideede tõestamiseks. See-eest on humanistlikest ideedest võrsunud väga palju inimese aitamise koolkondi. Mingitki süstemaatilist ülevaadet anda neist ei suuda - igaüks rõhutab oma ainukordsust, kasutab omaenese sõnavara (kus nii mitmegi tähendus veidi erinev sellesama sõna tähendusest ülejäänud psühholoogias), mõisteid ei defineeri, kriteeriumid jäävad umbmääraseks. Olgu siinkohal vaid nimetatud ja väga lühidalt iseloomustatud mõned teraapiad, valiku aluseks sai see, et nende nime on juba Eestis kuulda olnud. TRANSAKTSIONAALNE ANALÜÜS. E. Berne. Minas on kolm seisundit: Laps, Vanem, Täiskasvanu. Vaid mõne kasutamine neist viib inimese üha korduvatesse mängudesse ja skriptidesse. Viljakam ja tervem oleks sellise mehaanilise tegevuse asemel tõeliselt suhelda. Terve inimene eelistab elupositsiooni “mina
Tüüpiline heuristikute soovitus on probleemülesande lahendamise alguses välja selgitada, millised andmed on antud ja millised on lahendamiseks vaja. Heuristikud aitavad orienteeruda probleemi olemuses ja leida lahendusviise. Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest (Dewey ja Polya näitel). Probl. ülesannete lahendamises eristas Dewey 5 etappi1.Probleemi esitamine- teadvustada ning selgeks teha selle olemasolu.2.Probl. defineerimine- defineeri probl. Määratle lähteandmed ja lõppseis, kuhu välja jõuda 3. Hüpoteesi pakkumine- lähtudes probl. definitsioonist ja lahendamise tingimustest paku välja võimalikke lähenemisviise selle lahendamiseks. 4.Hüpoteesi kontrollimine- analüüsi iga lahendusvariandiga kaasnevais posit. ja negat. Jooni.5. Parima hüpoteesi välja valimine vali lahendusvariant, mille on kõige rohkem posit. ja kõige vähem negat. külgi. Polya formuleeris heuristilised juhendid ülesannete lahendamiseks. 1
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse k...
Mt Toba vulkaanipurse toimus 74 Kat, mis mõjutas tollast elustikku. Austraaliasse ja Euroopasse jüudsid enam kui 40 Kat. P-L Am Beringi maakitsuse kaudu 14-15 Kat. 3. Mida tähendab puu juurimine? Puu tuleb juurida, et määrata tunnuse polaarsus. Levinum meetod on välisrühma abil juurimine. Juuritud puul on 1 sõlm võetud juureks. Mida lähemal sõlm juurele on, seda vanem. Juuritud puu võimaldab määratleda eellase-järglase suhte sõlmede vahel. 5. Defineeri mõisted: homoloogsed, ortoloogsed ja paraloogsed geenid. homoloogsed geenid geenid, mis on evolutsioneerunud ühisest eellasgeenist ja mille nukleotiidiline järjestus on suures osas sarnane ortoloogsed geenid homoloogsed geenid, mis esinevad erinevatel liikidel paraloogsed geenid homoloogsed geenid, mis esinevad sama liigi eri isenditel 6. Selgita, mille poolest erinevad omavahel säästumeetod ja distantsmeetod fülogeneesi rekonstrueerimisel?
- Muutuste avastamine - Sternbergi ülesanne - Petersoni ülesanne - Operatsioonid tähtedega - AX-CPT Töömälu on mitmepalgeline konstrukt mis koosneb: - Kodeerimisest - Säilitamisest - Meenutamisest - Äratundmisest - Tuttavlikkusest - Värskendamisest - Ajalise järjekorra seadmisest - Sidumisest - Tähelepanust - Pärssimisest Strateegia tähtsus - Stiimuleid esitades, maailmas toimetades stiimuli endaga ei defineeri ära mida inimene sellega teeb. Igaühel on õigus otsustada missugust strateegiat rakendad. - Nägusid esitades on vaba voli meelde jätta kas oli ainult nägu või mõelda sinna verbaalne taust nt kuri, rõõmus, kaval … Verbaalne stiimul on edukam, neil jäi paremini meelde Piiritletud protsesside mudel Töömälu – need on aktiivsed mõtted/ideed (3-5 ühikut) mis korraga tähelepanu alla mahuvad jäädes siiski seotus LTMga (’viidad’ on küljes)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE AES3630 I − II osa I osa SISSEJUHATUS Peeter Raesaar TALLINN 2005 SISSEJUHATUS 2 I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendi...
Old Value– väärtus(ed), millele soovid uut väärtust omistada. value – üksik muudetav väärtus system-missing – tühi lahter range – väärtuste piirkond all other values – kõik ülejäänud väärtused New Values– uus väärtus või Copy old value(s), kui soovid, et uude tunnusesse kopeeritakse praegused väärtused. 1.4. Harjutused 1. Ekspordi SPSS-i Exceli tabel: rahvastik.xls (rahvastiku ülevaade, 1. jaanuar 2003) 2. Defineeri tunnused. (linn – 1, vald - 2) Mitu linna, mitu valda on Eestis? 3. Arvuta rahvaarv igas linnas, vallas. Millises vallas elab kõige vähem inimesi? 4. Arvuta iga linna, valla asustustihedus (mitu inimest elab 1 km 2 ). Millises linnas on see suurim, millises kõige väiksem? 5. Leia naiste arv 10 mehe kohta. Kus on naiste arv 10 mehe kohta kõige väiksem ja kui palju see on? 6. Jaga vastajad gruppidesse järgmiselt: „naisi rohkem“, „mehi rohkem“, „naisi mehi võrdselt“
}
if(k2
WriteLine("Samad");
}
if(k2
isiku surmaga või kokkulepitud tähtaja möödumisel või lõpetava tingimuse täitumisel. Isiklik kasutusõigus elamule võib lõppeda ka lõpetamisega nii õigustaud isiku kui omaniku nõudmisel. Lõpetamisel on kinnistuskanne konstitutiivse tähendusega. Seetõttu on lõpetamiseks vajalik ka lisaks menetlusõiguslikele avaldustele ka õiguse lõpetamise materiaalõiguslik tahteavaldus. REAALKOORMATIS Sisu Seadus reaalkoormatise mõistet ei defineeri, andes selle edasi sisu kaudu. Reaalkoormatis kohustab kinnisasja igakordset omanikku teatud soorituseks õigustatud isiku kasuks: kinnisasja igakordne omanik peab tegema isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud , teatud perioodilisi sooritusi. Sooritused ei pea olema rahalised. Kinnisasja igakordse omaniku kasuks seatud reaalkoormatist ei või lahutada sellest kinnisasjast ja vastupidi, kindla isiku kasuks seatud reaalkoormatist ei või siduda kinnisasjaga
Reeglina on loovad inimesed tavainimesega võrreldes laiemate huvidega, sõltumatumad ning enam huvitatud filosoofilistest ja abstraktsetest probleemidest. Samas on tähendusrikas asjaolu see, et loovus ja intelligentsus pole omavahel tugevas seoses. See tuleneb asjaolust, et intelligentsuse testid on loodud mõõtma eelkõige konvergentse mõtlemise oskusi. Loova ja kriitilise mõtlemise juhendid n Defineeri probleemid uuesti (kas abstraktsemalt või konkreetsemalt),neid alaprobleemideks jaotades. n Lähene kriitiliselt, ära võta olemasolevaid eeldusi või oletusi passiivselt omaks. n Kasuta analoogiaid. n Mõtle lahknevalt. Näiteks kujuta ülesande lahendamist ette olukorras, kus tavalise (tüüpilise) lahenduskäigu kasutamine on keelatud. Kujuta end teiste inimeste olukordades. n Kasuta heuristikaid. n Katseta erinevaid lahendusi
Z ∞ −∞ c ∞, siis defineerime f (x)dx = ∞. Analoogselt, kui mõlemad integraalid on −∞, või üks −∞ Z ∞ on lõplik ja teine −∞, siis defineerime f (x)dx = −∞. Juhul, kui mõlemad integraalid −∞ Z ∞ on eri märgiga lõpmatused, me päratut integraali f (x)dx ei defineeri. (NB! Kõigil selles Z ∞ −∞ lõigus märgitud juhtudel on päratu integraal f (x)dx hajuv.) −∞ Olgu funktsioon f igas osalõigus [a, l], kus l > a, integreeruv, siis Z ∞ Z ∞ f (x) dx koondub parajasti siis, kui f (x) dx koondub iga a1 > a korral, (5.23)
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 ...
tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu; 2) töötaja ei ole ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega (töövõime vähenemine). Siin- 147 5. ptk T öölepingu lõppemine ja üleminek § 88 kohal seadus pikaajalisust ei defineeri, mistõttu tuleb iga konkreetset juhtu vaadelda eraldi. Ühekordne või lühiajaline tööga mittetoimetulek ei anna tööandjale õigust töö- lepingu ülesütlemiseks. Ebapiisavate tööoskustega on tegemist olukorras, kus tööta- jal puuduvad vajalikud teadmised ja oskused töökohal hakkama saamiseks, näiteks olukord, kus kokal puudub piisav kogemus toidu valmistamiseks või ehitaja töö vajab halva kvaliteedi tõttu ümbertegemist
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
WriteLine("Samad");
}
if(k2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
