Meenutavad kujult kristalle. Nt. adenoviirused. 2. Silindrilised viirusosakesed nt. tubaka mosaiikviirus. 3. Ümbrisega viirusosakesed ümbris võib olla nii ikosaeedrilise kujuga kui ka silindrilise kujuga viirusosake. Nt. gripp. 4. Keerulise struktuuriga viirusosakesed viiruse kapsiidile on kinnitunud lisaks kindla ülesandega struktuurid. VIIRUSTE ELUTEGEVUS Jaguneb kaheks etapiks: 1. Eluetapp peremeesrakus, mida ta nakatab. Peremeesrakuks võib olla bakterirakk, pärmirakk, taime- või loomarakk, inimese rakk. Seal saab viirus looduslikes tingimustes paljuneda. 2. Eluetapp väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib kui keemiline ühend. VIIRUSTE ELUVIISID RAKKUDES Elutegevus algab raku nakatamisega viiruse poolt, mis lõppeb uute viirusosakeste tootmisega ning vahel raku surmaga. Eluviisid saab jagada kaheks: 1. Presistente kasv aeglane viiruse kasv, mis ei kahjust rakke ja organeid, kuid toodetakse viirusosakesi. 2
· Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest · On ka viirusi, mis omavad paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme ja isegi ribosoome. Viiruste elutegevus: · Viiruste elutegevuses on kaks olulist etappi: 1. eluetapp on peremeesrakus, mida ta nakatab 2. eluetapp on väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt kui keemiline ühend. · Peremeesrakk võib olla bakterirakk, pärmirakk, taimerakk, loomarakk, inimese rakk · Peremeesorganismi rakk on ainuke koht, kus viirus saab looduslikes tingimustes paljuneda. Viiruste eluviisid rakkudes: · Produktiivne e lüütiline e tsütolüütiline kasv- tavaline nakkuse käik, mis lõpeb viiruseosakeste tootmise ja rakkude surmaga. · Persistentne kasv - aeglane viiruse kasv, mis rakke ja organeid ei kahjusta, kuid siiski viiruseosakesi toodetakse
Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samu...
molekuli nukleiinhapet (DNA/RNA). Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. On ka viiruseid, mis omavad paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme ja isegi ribosoome. Viiruse elutegevus: Kaks olulist etappi: 1. Toimub peremeesrakus, mida ta nakatab; 2. Väljaspool peremesakku, kus ta eksisteeribsisuliselt kui keemiline ühend. Peremeesrakuks võib olla bakterirakk, pärmirakk, taimerakk, loomarakk ja inimese rakk. Peremeesorganismi rakk on ainuke koht, kus viirus saab looduslikes tingimustes paljuneda. Viiruse eluviisid rakkudes: 1. Produktiivne ehk lüütiline ehk tsütolüütiline kasv – tavaline nakkuse käik, mis lõpeb viiruseosakeste tootmise ja rakkude surmaga: 2. Persistentne kasv – aeglane viiruse kasv, mis rakke ja organeid ei kahjusta, kuid siiski toodetakse viiruseosakesi.
Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline. Viburite asetuse järgi: 1) monotricha üks vibur raku ühe otsas; 2) amphitricha - 1 vibur raku mõlemas otsas; 3) lopotricha viburikimp raku ühes või mõlemas otsas; 4) peritricha viburid ühtlaselt ümber keha; 5) atricha viburid punduvad. Bakterite eosed Bakter moodustab eoseid ebasoodsates tingimustes. Kui tingimused on soodsad, moodustub jälle bakterirakk. Bakteri eos ehk endospoor, seetõttu bakterid moodustavad baktereid üksteise sees. Võib taluda külmutamist alla 200C. Lühiajalisel keetmisel eosed ei hävine, kuivas õhus on suutelised püsima 105C juures. Efektiivne on hävitada steriliseerimisel. Rõhu all 120C juures. Eoses ainevahetust ei toimu. Ta on lihtsalt elu alalhoidmise üks vormidest. Tavaliselt moodustuvad kepikujulistel bakteritel. Levinumad on bacillus spp ja clostridium spp. Spoore moodustavad kokikujulised bakterid.
Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline. Viburite asetuse järgi: 1) monotricha üks vibur raku ühe otsas; 2) amphitricha - 1 vibur raku mõlemas otsas; 3) lopotricha viburikimp raku ühes või mõlemas otsas; 4) peritricha viburid ühtlaselt ümber keha; 5) atricha viburid punduvad. Bakterite eosed Bakter moodustab eoseid ebasoodsates tingimustes. Kui tingimused on soodsad, moodustub jälle bakterirakk. Bakteri eos ehk endospoor, seetõttu bakterid moodustavad baktereid üksteise sees. Võib taluda külmutamist alla 200C. Lühiajalisel keetmisel eosed ei hävine, kuivas õhus on suutelised püsima 105C juures. Efektiivne on hävitada steriliseerimisel. Rõhu all 120C juures. Eoses ainevahetust ei toimu. Ta on lihtsalt elu alalhoidmise üks vormidest. Tavaliselt moodustuvad kepikujulistel bakteritel. Levinumad on bacillus spp ja clostridium spp. Spoore moodustavad kokikujulised bakterid.
Kordamisküsimused 12. klassile 1. Tooge kolm näidet, milleks vajavad rakud vett. Ainevahetus toimub ainult vedelas keskkonnas, hoiab raku temperatuuri, osaleb reaktsioonides 2. Tooge näide süsivesikute, lipiidide ja valkude kaitseülesannetest. valk- rakumembraani ehitus, karvad jne... 3. Glükoosi tähtsus organismides. glükoos reageerib hapnikuga, mille tulemusel vabaneb energia 4. Põhjendage, miks ,,raud teeb mehe tugevaks" hemoglobiin sisaldab raua aatomeid, hemoglobiin tassib hapniku aatomeid, ja mida rohkem hapniku seda parem. 5. Kaltsiumi ja D-vitamiini tähtsus D vitamiin viib kaltsiumi ioonid rakkudesse ning luud on tehtud kaltsiumist. 7. Kolesterooliirikkad toiduained on ... munakollane, subproduktid, rasvased liha- ja piimatooted 6. Insuliini tähtsus reguleerib glükoosi taset veres 8. Valgud on ..., mille monomeerideks on ... , mille vahel on ...sidemed. Bipol...
Samas rakuga toimuvad reaktsioonid ka ümbritseva keskkonnaga mis nõuab teatud suurusega pindala. Selle kuju määrab ära pindala ja ruumala suhe. 56. . Oletame, et rakk on kuubi kujuline, mille serva pikkus on 10 m. ATP kontsentratsioon rakus on 5 mM. Mitu ATP molekuli on rakus? M=n/V n=N/N Na=6,023*1023 a= 10 m=10*10-6m=10*10-5dm. V=a*a*a=10-12 dm3 5mM=5*10-3mol/dm3 n=5*10-3/ 10-12=5*10-15mooli N=5*10-15*6,02*1023=30*108molekuli on rakus. 57. Oletame, et bakterirakk on vaadeldav kuubina, mille serva pikkus on 1 m. Bakterirakus on 50 DNA polümeraasi molekuli. Milline on DNA polümeraasi kontsentratsioon bakterirakus? 58. V=1*10^-18 m3 n=50 c=n*V c=50*10-18 59. Millega on põhjendatav vee kõrge sulamis- ja keemistemperatuur? Hapniku aatomi kuuest elektronist 2 on hõivatud vesinikega.Tal on järel 4 elektroni, mis on vesiniksidemete akseptorid. Samas OH rühm käitub vesiniksideme doonorina. Seega on hapniku
· Tuum: o Sisaldab palju RNAd o Palju kromosoome o Kiire kasv ja paljunemine, seetõttu valgusüntees o Puudub tuumamembraan o Piirkonda kus asub DNA nim nukleoidiks o Rõngaskromosoomi pikkus on üle 1mm, seega on oluline tema kokkupakkimine o Kokkupakkimises osalevad aluselised valgud o Mõningatel arhedel on leitud valgud, mis on sarnased eukarüootsetele histoonidele (arhedel tetrameer, eukarüootidel oktameer) o Bakterirakk on haploidne tal on üks rõngakujuline kromosoom o Mõndel on leitud ka lineaarseid kromosoome o Enamikel bakteritel on lisaks kromosoomile ka veel plasmiidid, kus paiknevad geenid, mis ei ole tavaolukorras bakterile hädavajalikud, kuid teatud olukordades osutuvad talle vajalikuks, (seal võivad esineda geenid, mis kodeerivad antibiootikume kahjustavaid ensüüme või toksiine.)
SEENERAKU EHITUSLIKUD ISEÄRASUSED Rakukest koosneb kitiinist. Seeneniidid e hüüfid | seeneniidistik e mütseel Paljunemine: eostega (kandseened, kottseened), seeneniitidega (kandseended), pungumisel (pärms.) Pintselhallikust eraldas Fleming 1929 esimese antibiootikumi penitsiliini. 3 BAKTER JA BAKTERIRAKK Kõigil bakteritel on tuumapiirkonnas vaid üks kromosoom, mis koosneb ühest DNA molekulist, lisaks mõned DNA rõngad plasmiidid. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid. Spoorid moodustuvad ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Spooride abil bakter ei paljune. Generatsiooniaega on aeg, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks.
See on kaitseks ja hõlbustab liikumist. Piilid on kinnitumiseks; geneetilise informatsioonid vahetuseks (karvakesed). Limakapsel ei esine kõigil. Elusorganismides on kihn oluline kaitsebarjäär, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele. Tsütoplasma ja ribosoomid. Tsütoplasma on liikumatu (väiksed mõõtmed). Ribosoomid asendavad ka mitokondreid. Pärilikkusaine. Rõngakujuline kromosoom, kuhu on koondunud bakteriraku geneetiline materjal. Bakterirakk on haploidne. Plasmiidi on iseseisvad DNA rõngasmolekulid, mis määrvad mitmesuguseid raku omadusi. Spoorid on moodustised, mis on ebasoodsate tingimuste üleelamiseks vajalikud. ORGANELLID: eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrisoom ja tsütoskelett. Valgusüntees ribosoomides.
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava...
defektseteks) ja edastavad selle retsipientbakteri genoomi. Transduktsioon jaotatakse: Mittespetsiifiline transduktsioon - faagi satub juhuslik bakteri DNA lõik ja defektsete faagide tekkesagedus on 10-3 Spetsiifiline transduktsioon - toimub lüsogeense bakteriraku (bakteriofaagi DNA on bakteri genoomi teatud lookuses) aktiveerumine ja faagi genoomi haaratakse kaasa bakteriaalse DNA osakesi (moodustub defektne faag). Edasi satub bakterirakk lüütilisse tsüklisse (hukkub). Transduktsiooni tagajärjel võivad osad bakteriliigid omada virulentseid omadusi (Clostridium botulinum -- neurotoksiini produktsioon). Transduktsioonil on osa ka stafülokokkide ravimiresistentsuse kujunemisel. 24. Transformatsioon Doonorbakterist väliskeskkonda vabanenud DNA lõigukese ülekanne retsipientrakku. DNA retsipientrakku jõudmiseks peab retsipient olema vastuvõtlik
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist ...
Rakus toimub suurel hulgal keerulisi biokeemilisi reaktsioone ja see nõuab rakult piisavat suurust. Samas peab rakk metabolismi toimimiseks olema pidevas aine- ja energiavahetuses ümbritseva keskkonnaga ja see toimub raku pinna kaudu. Liiga suur raku ruumala ei võimalda piisavalt suurt pindala. 45. Oletame, et rakk on kuubi kujuline, mille serva pikkus on 10 m. ATP kontsentratsioon rakus on 5 mM. Mitu ATP molekuli on rakus? 46. Oletame, et bakterirakk on vaadeldav kuubina, mille serva pikkus on 1 m. Bakterirakus on 50 DNA polümeraasi molekuli. Milline on DNA polümeraasi kontsentratsioon bakterirakus? 47. Millega on põhjendatav vee kõrge sulamis- ja keemistemperatuur? V: Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete moodustamisse kahe vesinikuaatomiga. Ülejäänud neli elektroni esinevad kahe
Kassipoja kasvamine 26 5.11. Kirjutage loetelust välja kolm päristuumset rakku, milles on diploidne kromosoomistik. 3 punkti sperm, somaatiline rakk, sügoot, gameet, munarakk, naharakk, bakterirakk 1.................................................................................................................................................. 2.................................................................................................................................................. 3. ................................................................................................................................................ 5.12. Milliseid inimese rakke on kujutatud joonistel
ja igal aastal nad ei annagi järglasi (nt vaalalised). · Veepuhtust mõõdetakse saprobakterite arvu järgi, kolibakterite arvu · Produktsiooni määravad faktorid: järgi. Koliindeks- bakterirakkude arv 1 ml temperatuur, gaasi- ja soolareziim, vee vees. Kolitiiter- vähim veehulk (ml), milles läbipaistvus, toit, toitumissuhtes, ka on bakterirakk. hindamismeetod. Veekogu majanduslik kasutus- joogivesi, · TEISPRODUKTSIOON EI SAA transport, niisutus, elekter, kalapüük. OLLA KÕRGEM KUI Veekogu puhastus kallis, tuleks soodustada ESMAPRODUKTSIOON. Mida rohkem isepuhastust. on toiduahela lülisid, seda madalam on Esmane reostus- mürkainete otsene produktsioon ahela tipus
Leidke kolm erinevust. 3 punkti Mitoos Meioos 1. 1. 2. 2. 3. 3. 5.10. Kas tabelis antud protsess toimub mitoosi või meioosi teel? Märkige ristike õigesse lahtrisse. 2 punkti Protsess Mitoos Meioos Viljastumisvõimeliste spermide teke Haava paranemine Sõnajala eoste lõplik valmimine Kassipoja kasvamine 27 5.11. Kirjutage loetelust välja kolm päristuumset rakku, milles on diploidne kromosoomistik. 3 punkti sperm, somaatiline rakk, sügoot, gameet, munarakk, naharakk, bakterirakk 1................................................................................................................................................. 2................................................................................................................................................. 3. ............................................................................................................................................... 5.12. Milliseid inimese rakke on kujutatud joonistel
teatud pindala olemasolu; Suuruse määrab optimaalne pindala/ruumala suhe 45. Oletame, et rakk on kuubi kujuline, mille serva pikkus on 10 m. ATP kontsentratsioon rakus on 5 mM. Mitu ATP molekuli on rakus? M=n/V ja n=N/Na; Na=6,02x10^23; 10m=10^5m=10^4dm; (10^4dm)^3=10^12 dm3; 5mM=5x10^3mol/dm3; n=5x10^3mol/dm3 x 10^12dm3=5x10^15mol; N=5x10^15mol x 6,02x10^23=30,1x10^8 Vastus: Rakus on 30,1x10^8 ATP molekuli (^ astmes) 46. Oletame, et bakterirakk on vaadeldav kuubina, mille külje pikkus on 1 m. Bakterirakus on 50 DNA polümeraasi molekuli. Milline on DNA polümeraasi kontsentratsioon bakterirakus? V=(10^(6)m)^3=10^(18) m^(3) n=50 c=n/V=5*10^19 molaarne 47. Millega on põhjendatav vee kõrge sulamis ja keemistemperatuur? Veemolekuli elektronstruktuur on skemaatiliselt toodud joonisel 3.1 a. Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete
Mikroskopeeri nii väikese kui ka suure suurendusega. * Kas preparaadis on baktereid? * Milliseid algloomi leiad? Soovitus. Et mikroorganismid paremini välja paistaksid, võid tausta värvida. Selleks värvi tumeda markerpliiatsiga alusklaasil ühtlaselt umbes 1-2 cm^2 suurune pind. Lase värvil paar minutit kuivada ning pane sellele uuritavad mikroorganismid. Tean, ... * milline on viiruste üldine ehitus ja paljunemisviis; * mille poolest erineb bakterirakk looma- ja taimerakust; * millised tingimused soodustavad bakterite paljunemist; * milline on bakterite toitumisviis ja eluks vajalikud tingimused; * kuidas tõvestavad viirused, bakterid ja algloomad võivad levida ja kuidas hoiduda nendega nakatumisest; * kuidas kaitsta toitu bakteriaalse riknemise eest. Oskan ... * võrrelda viirusi elusorganismidega; * tuua näiteid tõvestavate viiruste ja bakterite kohta; * analüüsida bakterite paljunemist kirjeldavaid graafikuid;
13. 45. Oletame, et rakk on kuubi kujuline, mille serva pikkus on 10 m. ATP kontsentratsioon rakus on 5 mM. Mitu ATP molekuli on rakus? (erinevad suurused ja kontsentratsioonid) M=n/V ja n=N/N; N=6,02x10^23; aa10m=10^5m=10^4dm; (10^4dm)^3=10^12 dm3; 5mM=5x10^3mol/dm3; n=5x10^3mol/dm3 x 10^12dm3=5x10^15mol; N=5x10^15mol x 6,02x10^23=30,1x10^8 Vastus: Rakus on 30,1x10^8 ATP molekuli (^ astmes) 46. Oletame, et bakterirakk on vaadeldav kuubina, mille külje pikkus on 1 m. Bakterirakus on 50 DNA polümeraasi molekuli. Milline on DNA polümeraasi kontsentratsioon bakterirakus? (erinevad suurused ja hulgad) V=(10^( 6)m)^3=10^(18) m^(3) n=50 c=n/V=5*10^19 molaarne 47. Millega on põhjendatav vee kõrge sulamisja keemistemperatuur? Veemolekuli elektronstruktuur on skemaatiliselt toodud joonisel 3.1 a. Hapnikuaatomi kuuest välise
Kõikides rakkudes toimib neli süsteemi: 1.) Metaboolne ehk ainevahetuslik (põhineb ensüümidel, nt toitumine, hingamine, süntees, lõhustumine jne) 2.) Reproduktiivne ehk paljunemine (põhineb DNA kahekordistumisel; nt rakkude jagunemine ehk pooldumine) 3.) Piiristav süsteem (põhineb kestadel nt rakukestad, membraanid; ainete valikuline transport; sisekeskkonna individuaalsus) 4.) Energeetiline ATP (süntees ja kasutamine) Bakterirakk Limakapsel (ehk kihn kasutatakse meditsiinis; seda koolis ei kasuta). Ei esine kõigil, vaid ainult teatud bakteritel ja neilgi vaid teatud kindlates kasvutingimustes o Säilitab niiskust o Pakub kaitset (takistab bakteri jaoks ebasoodsate ühendite sisenemist rakku) o Võimaldab liikuda o Lima seob rakke kolooniaks Rakukest (tõlkeraamatutes rakusein; seda mõistet ei kasuta)
moodustumise ja küpsemise etappidel. Hulgatunnetus reguleerib bakterite metaboolset aktiivsust ning rakutihedust biofilmis, et leida tasakaal toitainete vajaduse ning kättesaadavuse vahel. Bakterite transkriptoom biofilmis erineb planktilistest rakkude transkriptoomist märgatavalt. On väidetud, et Staphylococcus penumoniae on võimeline biofilmis elades põhjustama paremini kroonilisi infektsioone kui planktiline bakter, kuid planktiline S. pneumonia on virulentsem kui biofilmis kasvanud bakterirakk. Hulgatunnetus on bakterite puhul oluline mehhanism biofilmist vabanemiseks. Näiteks Staphylococcus'e biofilmit vabanemiseks kasutatakse tõenäoliselt AI-2, vähendamaks eksopolüsahhariidide ekspressiooni, mis võimaldab bakteritel biofilmist eralduda. Pseudomonas putida ekspresseerib küpses biofilmis putisolviini, mis on peptiid, ning lagundab biofilmi maatriksit. Patogeensed bakterid levivad hulgatunnetuse abil organismis. Näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
