TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK Ürgaeg Eesti asustuse vanimad jäljed pärinevad mesoliitikumist (VIII-IV a.t. e.m.a.) ning kuuluvad Kunda kultuuri küttijaile ja kalastajaile, kes elasid väikeste sugukondlike kogukondadena ja paiknesid veekogude ääres. Selle kultuuri asulaid on avastatud ning kivi- ja luuriistu leitud Pärnu ja Narva jõe äärest ning Võrtsjärve muistselt rannalt. III-II a.t e.m.a. saabusid Eesti alale ida poolt kammkeraamika kultuuri kandjad, keda peetakse muistseteks soome-ugri hõimudeks ja lõuna poolt balti hõimude eelkäijad, kes tundsid koduloomade pidamist ning algelist maaviljelust. Samal ajal ilmusid Eesti alale üksikud vahetusega saadud pronksesemed; algas pronksiaeg. Edenes pronksivalamine (Tehumardi peitlid). Tekkisid kindlustatud asulad (Asva, Iru, Ridala) ja esimesed maapealsed kalmeehitised kivikirstkalmed (Loona, Muuksi). I a.t. keskel e.m.a õpiti tundma ka rauda. Ulatusliku rände tulemusel moodu...
loota, siis tuleb viia Eesti küsimus rahvusvahelisele areenile. Peeti vajalikuks saata Euroopasse telegatsioon. Iseseisvuse väljakuulutamine Võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsiooni komitee, mille eesotsas oli Viktor Kingissepp. 27ndal oktoobril 1917 ilmusid toompeale sõjarevolutsiooni komitee volinikud ning kõrgem täidesaatevvõim läks Poskalt üle Kingissepale. Täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude täitevkomitee, mida juhtis Jaan Anvelt. Kui Eesti asutavakogu valimistel selgus, et enamlased ei võida, siis valimised katkestati. Piirati kodanikuõigusi, suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslasi ja kirikud muudeti rahvamajandiks. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega, seejärel riigistati ettevõtted ja ärid. Maa kuulutati riigi omandiks, kuid talurahvale maad ei antud. Loodi ühismajandid. Maapäeva koosolekul novembri keskel 1917 deklareeriti, et Eesti tulevase riigikorra
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule...
Eesti jalaväediviisi väeosad: staap ja 2. EJP III pataljon Paides, 1. Eesti jalaväepolk Haapsalus, 2. Eesti jalaväepolk (I ja II pataljon) Viljandis, 3. Eesti jalaväepolk Tallinnas ja 4. Eesti jalaväepolk Rakveres, mis ei osutanud saksa vägedele vastupanu. Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate saksa vägede eelsalkadele ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud Eesti Punakaart. 21. veebruaril 1918 avaldas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees Jaan Anvelt mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele, kus igast vallast kutsuti vähemalt 50 vabatahtlikku, kes tuli 7 päeva toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusesse Saksa okupatsioonivägedega. 23. veebruaril 1918 toimus Keilas lahing brigaadikomandör Põllu ja sõjalaevalt "Rjurik" pärit madrusest komissari Navtšenja (Навчьен) juhtimisel Haapsalust
sündmustest. 24. oktoobril Tallinnasse saabusid relvastatud patrullid. Pandi väejuhid koduaresti. Valvesalgad tõid juhtivad ohvitserid sõjaväe komiteesse, et neile anti teada Peterburgis võimuvahetusest ning võeti neilt ustavustõotus uuele võimule. Riigipööre oli läbiviidud Tallinnas. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J. Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Otsustasid laiali saata ka suvel demokraatlikult valitud Maanõukogu. Lindpriiuse dekreet: Millega kaasnesid piiramisseisukorra väljakuulutamine, Eesti Asutava Kogu valimiste katkestamine ja ulatuslikud repressioonid Revolutsioonilised tribunalid: Tribunali liikmetel puudusid õigusalased teadmised, kohtuotsused anti vastavalt tujule
ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti oli vaevalt oma iseseisvuse taastanud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel. Nõukogude vägede poolt okupeeritud Eesti alal asus tegutsema Eesti Töörahva Kommuun, mis paiknes Narvas. Selle juhiks oli Jaan Anvelt. Kommuuni poliitika jätkas enamlaste varasemat poliitikat, millega kaasnes senisest ägedam terror, maha lasti mitmeid eesti rahvuslasi ja avaliku elu tegelasi, sealjuures esimene eesti õigeusu piiskop Platon. Eesti Töörahva Kommuun polnud tegelikult iseseisev poliitiline moodustis, sest sõltus täielikult Punaarmeest ja Moskvast tulevatest käskudest, kuid oli vajalik, loomaks illusiooni Eestis toimuvast kodusõjast
üksused sunnitud ülekaalukate jõudude eest taganema. Järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. *eestlaste ebaedu põhjused- ->vastase arvuline ülekaal, ->oma relvastuse ja varustuse ebapiisavus, ->otstarbeka juhtimissüsteemi puudumine, -> meeste madal võistlusmoraal *Eesti Töörahva Kommuun-Pärast Narva vallutamist kuulutati välja ETK, mis kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavaks osaks. Selle etteotsa asus Jaan Anvelt. Nõukogu jätkas enamlikku poliitikat. Ainsa riigina tunnustas ETK ,,iseseisvust" Nõukogude Venemaa, kuna nii avanes võimalus kujutada interventsiooni kodusõjana eesti kodanluse ja töörahva vahel. Tegelikult allus ETK Nõukogu Moskvast lähtuvatele korraldustele ega suutnud oma tahet maksma panna isegi vähetähtsates konfliktides punavägede juhtkonnaga. *Eestlaste edukuse põhjused 1919-->soomusrongid, ->Johan Pitka juhitud meredessandid,
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejoo...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
1918. aasta jaanuariks oli enamlaste partei liikmete arv kasvanud 10 000ni. Suure osa sellest moodustas Eestis asunud Vene sõdurid ja madrused. Selle taga oli enamlaste väga massiivne propaganda ja agitatsioon. Ükski teine Eestis tegutsenud partei ei teinud oma propagandat nii aktiivselt kui enamlased. Panid Eestis korraga käima 3 ajalehte. Eesti keeles ilmus ajalhet Kiir, mis oli mõeldud tööstustöölistele, selle toimetajaks Jaan Anvelt. Teise eestikeelse lehena ilmus Maatamees - mõisatöölistele ja talusulastele, toimetajaks Hans Pögelmann ja kolmandana ilmus venekeelne ajakiri Tõehommik, mille toimetajaks oli Ivan Rabtsinski. Kujunesid kõige olulisemateks enamlasteks. Nende ajaleht püüdis jätta muljet, et nende ajaleht ilmub vabrikutööliste annetuste toel - tegelikult see nii ei olnud. Fakt on see, et ajakirjanduse summad tulid üle-Venemaaliselt parteilt. Selline väga massiivne,
Vabadussõjad - Pealetungi läände sakslaste poolt, mille esimene hoop oli suunatud Riiale juhtisid läti kütid kui Punaarmee kõige distsiplineeritumad sõjamehed. Nende juht polkovnik Jukums Vacietis, lätlased Jekabs Peters ja Martins Lacis. - Vaevalt oli Punaarmee 1918.a lõpul Eestisse, Lätisse ja Leedusse tunginud, kui nende mõjuvõimu alla läinud aladel kuulutati välja nõukogude vabariigid, mida juhtisid kohalikud enamlased Jaan Anvelt, Stucka ja Vincas Mickevicius Kapsukas. 1919.a olid enamlaste käes Eesti ja Leedu idaosa ning kogu Läti peale Liepaja. - Vahest suurim Eesti, Läti ja Leedu enamlaste eksimus oli nende agraarpolitika. Kohe kuulutati välja maa natsionaliseerimine. Vastupidine Balti talupoegade unistus. Rahvuslikud valitsused lubasid rahva ootustele paremaid võimalusi. Sõjaväkke astujad pidid saama oma maa, mis ajendas neid võitlema oma kodumaa ees.
............................................................................................................................................... 46 Toimetaja: Ann Marvet Töölehed . ........................................................................................................................................................................................................................... 48 Kujundaja: Piia Anvelt Väljaandja: Keskkonnaamet Trükikoda: OÜ Hansaprint Trükise väljaandmist rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ISBN 978-9949-9057-1-3 (trükis) ISBN 978-9949-9057-2-0 (PDF) Algas põlispuude arvelevõtt ja ilmus brosüür nende tähistamise ja rajas kogu maad katva
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
Realismi uus tulek koos romaani osatähtsuse kasvuga. Esimesena Tammsaare "Kõrboja peremees" (1922), hiljem "Tõde ja õigus". Ka Mait Metsanurk. Naturalismis August Jakobson "Vaeste patuste alev"- agulielu viletsus ja piiratus. Luts oma jutustustega "Andrese elukäik", "Tagahoovis, "Vaikne nurgake"- 1930. proosa kaks tippteost. Lisaks veel mälestusraamatud ja följetonid. Mälestusliku koega teostest kerkib esile Tuglase "Väike Illimar". Tõusis esile psühholoogiline romaan- Reed Morn, Leo Anvelt, Aadu Hint, Johannes Semper "Armukadedus"- armastuse ja armukadeduse vaheline pingeline võitlus peategelase sisemaailmas. 1930ndate kirjandust mõjutas keeruline olukord poliitikas, traditsioonilisem ja rahvuskesksem, elulähedus. Ajaloolised romaanid- Mälk "Läänemere isandad", Kivikas "Nimed marmortahvlil" (romantiline, heroiseeriv, mis eristab seda teistest). Ametlikust positiivsusest väljaspool on Tammsaare, Semper "Kivi kivi pääle", Karl Ristikivi esimesed
- Rahvuskongress Jüri Vilms: Eestile Venemaa koosseisus osariigi staatus - 25.august Maapäeva koosolekul Jaan Tõnisson - kurss iseseisvusele · Oktoobripööre - 27. okt, päev pärast oktoobripööret Petrogradis võttis Viktor Kingissepp Poskalt Toompeal võimu üle. Võimu võtmiseks oli moodustatus Sõja-Revolutsioonikomitee. Võimu hakkas teostama Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, eesotsas Jaan Anvelt. - 15. (28) nov. - Maapäev kuulutas end ainsaks kõrgema võimu kandjaks Eestis, kui Maapäev ei saa koguneda, lähevad volitused Maapäeva Vanematekogule. Rahvuslikud erakonnad võtsid kursi iseseisva Eesti riigi loomisele ja sellele Läänest tunnustuse hankimisele. Olukorra muutis keerulisemaks Saksa sõjaväe tegevus. Juba 1917. a. septembris maabusid sakslased Lääne-Eesti saartel. Veebruaris 1918 (Bresti
Ühtlasi loodeti valla päästa maailmarevolutsioon. Nov. 1918 koondati Eesti idapiirile u 12 000 meest (Eesti Rahvaväes & Kaitseliidus kokku oli sel ajal u 3000 vabatahtlikku). Rünnakut plaaniti kahes suunas: a)Narva alt Tallinna peale ja b)Pihkva alt Valga- Võru suunas. Sõda püüti näidata kodusõjana, seetõttu otsiti Venemaalt üles võimalikult palju kommunistlikke eestlasi (nt eesti punased kütipolgud). Petrogradis moodustasid Viktor Kingisepp, Jaan Anvelt jt Eestimaa Ajutise Revolutsioonikomitee, mis kuulutas end kõrgeima võimu kandjaks Eestis. 35 22. nov. 1918 esimene Punaarmee rünnak Narvale löödi sakslaste jõududega tagasi, samas kiirendas see Sx vägede lahkumist Eestist. Lahkuvad sakslased võtsid endaga kaasa kogu raskerelvastuse, jättes eestlastele vähesel määral vintpüsse ja kuulipildujaid. 28. nov
Hruštšov tegi puhastustöö Ukrainas. Hruštšovi käskude kohaselt arreteeriti ja tagandati pea kogu Ukraina partei ja juhtivad kommunistid. Kogu Suur Terror oli suunatud juhtkonna vastu. Ühe osana hakati represseerima ka tavainimesi, vähemusrahvuste liikmeid, just nende vähemusrahvuste liikmeid, kelle põhiosa elas väljaspool NL piire- sakslased, ukrainlased, soomlased, eestlased, lätlased, leedulased. Tabas ka NL-s olevaid juhtivtegelasi, ka komparteide juhte jne. Eestlastest Jaan Anvelt ja Hans Pöögelmann. Tabas ka eestlaste-lätlaste asundusi NL-s. Ingerlaste asualasid Leningradi lähiümbruses jne. Poolakaid tabas väga hullusti, lasti maha u 110 000 poolakat. Vähemusrahvuste puhul toimusid repressioonid ka lihtinimeste suunas. Eesti asundused, eriti NL lääneosas, likvideeriti. 1938 sügisel lõppes Suur Terror sellega, et Ježov võeti NKVD-st maha, asendati Beriaga, Ježov võeti mõni kuu hiljem kinni ja mõisteti süüdi ja lasti maha
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
