1. Anorektik- selles videos rääkis üks prantslasest anorektik, kes oli juba paranemisstaadiumis, aga tema tervis ei pidanud vastu ja ta suri. Ta rääkis seal, et ta pidi osalema ühes modellinduskampaanias ja sellega seoses otsustas ta, et ei tohi grammikestki juurde võtta ja selle asemel tuleks hoopis kaalu langetada juba 13aastasena. Lõpptulemus oli see, et ta kaalus ~25 kg ja nägi enda arust välja nagu luukere. Tema tegevuse peatas see, kui ta sattus koomasse. 2. Buliimik- see lugu räägib taaskord ühest naisest, kes oli nooruses
Haiguse olemus ja esinemine Anoreksiat ehk anorexia nervosat iseloomustab inimese enda poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine. Anoreksia tähendab kreeka keeles toidust hoidumist ja vastumeelsust kõige söödava suhtes. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14–18aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 10–12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja
kinnisideeks kõige tühisem kehakuju kohta tehtud märkus kellegi kolmanda saleduse kohta tehtud kompliment tunne, et mõni meeldiv riideese hakkab kitsaks jääma. Võib juhtuda ka nii, et tõukeks saab teadasaamine toitumishäirete olemasolust. Psüühikahäire, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. Peamiseks sümptomiks soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng Südame löögisagedus ja vererõhk alaneb Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused Jääb puudu amino ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest. Depressioon ja madal enesehinnang Süü ja häbitunne Halvenenud sotsiallsuhted Tujukõikumised Perfektsionism
7. Söö vähem suhkrut 8. Söö vähem soola 9. Joo piisavalt vett 10. Ära liialda alkoholiga Toitumishäired Anoreksia Buliimia Ortoreksia Binge Anoreksia Anoreksiat ehk anorexia nervosat iseloomustab inimese enda poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Anoreksia II Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 1418aastaselt (viimasel ajal juba 10-12 aastaselt) Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne Anorektikutel on kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist
on hirm paksuks minemise (paks olemise) ees ning ta seab oma kehakaalule ranged piirid. Eelpoolkirjeldatuga kaasnevad häired hormonaalse süsteemi töös, häiritud saab organismi normaalne areng ning paljud esmased funktsioonid. Seetõttu loetakse anoreksiat ohtlikuks haiguseks, mis keerulisel kujul vajab hospitaliseerimist. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel.Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14 18aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 10 12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne.
iseloomulikud buliimikutele. Tihti peale ei saa inimese toitumishäiret liigitada ühe kindla liigi alla vaid tal võivad esineda sümptomeid, mis on omased nii anoreksiale kui ka buliimiale. (4) 2.2 Sümptomid Anoreksia tunnusteks on liiga vähe söömine, vahel isegi toitukordade vahele jätmine. Anorektikud tunnevad end paksuna ning neil on äärmiselt tugev hirm kaalus juurde võtta, isegi kui ollakse alakaaluline. Haiguse süvenedes võib anorektik kergemini ärrituda, muutuda nõrgaks, kahvatuks ning tal ei pruugi olla piisavalt energiat. Anorektikud võivad olla väga tähelepanelikud pisidetailide ja vigade märkamisega, kuid tihtipeale ei pruugi nad näha suuremat pilti. Neil on enda suhtes kõrged standardid ning neid valdab hirm ebaõnnestumise ees. (4 ; 10) 2.3 Ravimine Anoreksia ravi algab haiguse teadvustamisest. Kui anorektik ei teadvusta endale, mida kõike
menstruatsioonitsüklit. Anorektikul luumassi ei lisandu ja luud ei tugevne, kuna munasarjad ei erita piisavalt östrogeeni. Tagajärg võib olla ka võimalik viljatus ehk võimetus saada lapsi. NÄLGIMINE NÕUAB TAHTEJÕUDU Praktikas on näide mitmete aastate tagant üle 170 cm pikk tütarlaps kaalus juba alla 30 kilo. On teada ka juhus, kus neiu kaalus lõpuks vaid 24 kilo ja tema keha ei hakanudki enam toitu omastama. Eestis on olnud küll juhtumeid, kui anorektik on nälgimise tagajärjel ära surnud. Aga need juhtumid ei sattu enam psühhiaatri juurde, vaid intensiivraviarstide juurde. 1020 kilo normaalkaalust alla võtta on raske töö, mis nõuab kohusetunnet, aga nad ei oska oma kohusetunnet õigesti suunata. MILLISED ON ANOREKTIKUD? Anorektikut iseloomustab keeldumine toidust, et hoida kehakaalu allpool eale ja pikkusele ettenähtud vormi. Normaalse kaalu vältimisega kaasneb hirm võimalike üleliigsete
Toitumishäired Kristiina Kutserova Anoreksia ehk anorexia nervosa Süptomid Nälgimine peamiseks süptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt anoretik ülekaaluline. Tagajärjed Näljutamine toob kaasa: Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Vb katketa menstruaaltsükkel Aeglustada suguelundide areng Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Ravi Ravi algab haiguse teadvustamisest iseendale. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anorektik peaks sööma 34 korda päevas kindlatel ae...
psühhoteraapia osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Ø Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Ø Ravi suhtes ei ole anorektikud aga sageli kuigi kohusetundlikud. Ravi on sageli pikk protsess, mille käigus õpetatakse anorektik sammsammult uuesti sööma. Fred Nääs 10.01.13 Anorektikute osakaal eestis 7 Anorektikuid eestis väidetavalt 4500 4000 4000 3500 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 Fred Nääs 10.01.13 Kasutatud kirjandus 8
• Viljatus • Depressioon • Aju muutused • Immuunsüsteem nõrgeneb • Südame-, neeru-, maksakahjustused ANOREKSIA RAVI • Anoreksiat ravitakse antidepressantide ning psühhoteraapiaga. • Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. • Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. • Anorektik peaks sööma 3–4 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut. ORTOREKSIA • Uue aja söömishäire, mis tekib siis, kui inimene võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides • Otroreksia võib alata: • Toiduallergiast, millele järgneb oma toitumisreeglite väljatöötamine. • Soov süüa tervislikult. ORTOREKSIA TAGAJÄRJED
midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema süstemaatilise psühhoteraapiaga. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga. Anorektik peaks sööma 3–4 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka toidupäevikut. Anoreksia eestis Eestis on juba üle 50 000 söömishäirega inimese Mõned pildid sellest! Söömishäire mõju rasedusel Rasedusaegne söömishäire võib panna sinu kõhus kasvava lapse suurde ohtu mitmete meditsiiniliste kahjustuste tekkimise tõttu.
18 aastaselt (Kalbri, 2007). Tüüpilised anoreksia haiged teevad oma ainevahetusele liiga, rikuvad oma tervise ära. Nad saaksid ennast abistada ainult kaalutõusuga. Kõige sagedamini on see haigus 14-18 aastastel. Teisi anoreksia tunnuseid : - Kehakaalu hoidmine võimalikult madalal - Anoreksiaga inimesed võivad kaalust nii palju alla võtta, nii et see on eluohtlik.(Söömishäired, 2011). Normaalne kaalukaotus on 10-15%, anoreksia puhul on see üle 30% (Frisch, 1998) - Anorektik kannab laiu riideid, et varjata keha kuju ja/või kaalukaotust (Söömishäired, 2011) - Iseloomulik on aeglane söömine, toiduportsjonite kaalumine, kalorite lugemine (Maseret al., 2009) Tihti on olemas toidud, mis on ,,lubatud" ja mis ,,keelatud" (Söömishäired, 2011) - Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on neil vereseerumis kõrgenenud kolesterooli ja lipiidide tase põhjustatud maksa väärtalitlusest, sapi vähenenud sekretsioonist ning ebanormaalsest
Haiguse olemus ja esinemine Anoreksiat ehk anorexia nervosat iseloomustab inimese enda poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine. Anoreksia tähendab kreeka keeles toidust hoidumist ja vastumeelsust kõige söödava suhtes. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 14–18aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 10–12aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja
seda just endale ja teistele tunnistada. ANOREKSIA Haiguse olemus ja esinemine Anoreksiat ehk anorexia nervosat iseloomustab inimese enda poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine. Anoreksia tähendab kreeka keeles toidust hoidumist ja vastumeelsust kõige söödava suhtes. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 1418aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 1012aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on
Nende päevane vajadus on väga väike, seda väljendatakse milligrammides.Toiduga ei ole vitamiinide ületarbimise oht, küll aga vitamiini preparaatide liialdamisel. Vitamiini kaod on suured toidu valmistamisel. Liiga pikk keetmise aeg, toidu mitmekordne soojendamine, aedvilja keeduvee kasutamatta jätmine ja muud valed toiduvalmistamise viisid vähendavad vitamiinide sisaldus. Millised on levinumad toitumishäired? Anoreksia: · Anorektik teeb kõik, et saavutada ja säilitada kehakaal, mis on madalam, kui tema vanuse ja pikkuse puhul normaalne. · Anorektik muretseb pidevalt toitumise pärast ja kaalulangetamine on talle kinnisideeks. · Anorektikud võivad teha palju trenni, et kulutada toidust saadud energiat. See häire on eriti levinud teismeliste tüdrukute ja varastes
Söömishäired DANIEL, HANS Söömishäired Psüühikahäired, mis on tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. 7% naistest on söömishäire 50% naistest kasutab ebatervislikke kaalualandamise meetodeid. Iga kümnes anoreksiat põdev inimene on mees. Söömishäirete põhjused üHISKONNA MÕJU PSÜHHOLOOGILISED FAKTORID GENEETILISED FAKTORID STRESS, PROBLEEMID SUHETES BIOLOOGILISED TEGURID ELUMUUTUSED ANOREKSIA (anorexia nervosa) Anoreksia on söömishäire, mille puhul inimene kaotab kaalu rohkem, kui on tervislik, esineb tugev hirm kehakaalu tõusu ees ning oma keha nähakse moonutatud pildina. Haigusest tingituna süüakse madala kaloraaziga toitu ja jälgitakse pidevalt oma välimust, kuni see muutub elus peamiseks tegevuseks. Selle tõttu eemaldutakse õppimisest, tööst, suhetest. Patsiendid, olles ise alakaalus, tunnevad end paksuna. Enesehinnang on haiguslikult seotud ainult kehakaalu ja välimusega. Anoreksia sümptomid...
tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Anoreksia on tänapäeval kuulus toitumishäire. On seltskondi, kus seda peetakse lausa ihaldusväärseks. See näitab ehedalt, et tegelikult ei teata, mida see diagnoos endast kujutab. Anoreksia ei ole mingi iluideaali saavutamise vahend. See on väga tõsine ja tihti surma või invaliidistumisega lõppev haigus. Kehatajust võib öelda , et peegli ees seistes on anorektik oma välimuse (kehakuju ja kehakaalu) kohta väga kriitiline ta näeb end paksuna isegi siis kui on tegelikult väga kõhn. See on hirmuäratav kogemus ja näib väga tõeline. See paneb inimese dieeti pidama. Mõnikord saavad anorektsiat põdevad inimesed ka ise aru, et nad on väga kõhnad kuid nad ei suuda mõista, et nende olukord on tegelikult väga tõsine ja isegi ohtlik. Neil on raske aru saada sellest, et nende kehakaal on väga madal ja nende
Kui on tekkinud pööre, ta saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, tuleb juba süstemaatiline psühhoteraapia - osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Ravi suhtes ei ole anorektikud aga sageli kuigi kohusetundlikud. Ravi on sageli pikk protsess, mille käigus õpetatakse anorektik samm-sammult uuesti sööma. Anoreksia ravi on keerulisem kui buliimia ning võtab aega isegi üle aasta. Paranemise aga teebki raskeks seesama väärastunud kehataju. Kui seda õigel ajal ravima ei hakata (ravimid, psühhiaatria, vajadusel haiglaravi), võib asi lõppeda halvimaga. Kui söömishäireid on korralikult ravitud, siis need edaspidi enam ei kordu. Võibolla jääb kuidagi eriline suhe söömisse, aga see ei tähenda häiret. Psühhiaatri poole pöördumine pole häbiasi
· Suur kehakaalu kõikumine ( 5kg) üles alla · Depressioonihood Buliimikut iseloomustab veel · Masendunud olek peale söömisorgiat · Vallandavaks faktoriks on tugev kõhnumiskatse, tugevad dieedipiirangud · Kõhnudes hakkab enesevalitsemine alt vedama ja hakkab taas sööma · Buliimikud on enam väljapoole suunatud, näitavad viha ja impulsiivsust enam kui anorektikud Anorektik eristub buliimikust · ANOREKTIK orienteeritud äärmisele saledusele o range näljutamine ja treening o enamasti äärmuslikult kõhnad · BULIIMIK toitumishäire väljendub kiusatuses süüa ja seejärel süütunne, o kaasnevad söömasööstud, mille järel oksendavad ja kasutavad lahtisteid o Enamsti normaalkaalus Spordi amenorröa · Amenorröale on iseloomulik menstruatsioonitsükli puudumine seoses madala östrogeenide tasemega
Lisaks rikuvad nad enda nahka ja hambaid. Neljandaks imemine- Mokatubakas. Rikub hambaid, tekitab huule ja suu limaskestade värki. Viiendaks söömine ja joomine- Joomise puhul saab sõltuvusest rääkida alkohoolsete jookide puhul. See kahjustab pöördumatult aju, hävitab maksa ja seedeelundkonna. Lisaks tekitab psüühikahäireid. Söömise puhul eristame buliimiat ja anoreksiat. Buliimia onkontrollimatu söömise iha, mis kahjustab seedeelundkonda, välimust ja psühhikat. Anorektik kes ei söö midagi, või oksendab peale igat söögikorda rikub pöördumatult oma mao ja hambad. Oma naha ja välimuse. Sõltuvusest loobumine Kõige lihtsam ja kindlam viis sõltuvusest loobuda on üldse mitte alustada. Ei tohi karta öelda ,,ei". Suitsetamisest loobumise lihtsustamiseks on palju erinevaid tooteid, näiteks erinevad närimiskummid, ninapihustid ja plaastrid, kuid paljudel
põhjustavad psüühikahäiretest kõige sagedamini surma. Anoreksia nervosa Anoreksia nervosa on söömishäire, mille tunnused on enda vabatahtlik näljutamine ja koormamine raske kehalise treeninguga. Anoreksia põhjus on seotud psühholoogiliste, ühiskondlike ja füsioloogiliste teguritega. Anoreksiat põdeva inimese minapilt ei vasta tegelikkusele - kehakaalust hoolimata tundub talle, et ta on paks; sellist mõistet nagu 'liiga kõhn' anorektik ei tunnista. Väärastunud ettekujutus endast on pideva stressi ja ebakindluse tagajärg, ning ainsaks lahenduseks peab anorektik kaalus alla võtmist ja kontrolli oma söömise üle. Anorektik seab endale vabatahtlikult tohutuid piiranguid ning õiget abi saamata võib ta end lõpuks surnuks näljutada. Ka võivad haigusega kaasneda luude hõrenemine, südame rütmihäired ja neeruhädad. Enamasti põevad anoreksiat 10-25aastased naised
Vajadus enda kaalumiseks mingil kindlal kellaajal või kindlates tingimustes. Vajadus kehaliste harjutuste sooritamiseks pärast sööki. Vajadus pidavalt liikuda, suutmatus paigal istuda Toidu, toidu piltide, retseptide ja toitu puudutavate artiklite kogumine. Anoreksia Anoreksia on tahtlikult esilekutsutud nälgimisseisund. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriididel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksiat põdevad inimesed on enda suhtes väga nõudlikud, ülitundliku mõttelaadiga, tihti kinnisideedega. Levinud 13-20aastaste naiste seas. Enamasti on need inimesed tegelikult normaalsed ja saleda kehaehitusega inimesed. Nad söövad väga vähe toitu, toit sisaldab
1. Ortoreksia Mõiste ortoreksia võttis 1997-ndal aastal kasutusele Steven Bratman ning see tuleneb kreekakeelsetest sõnadest orthos korrektne, õige ja orexis isu. Ortoreksia (Orthorexia nervosa) on toitumishäire, mille puhul ülehinnatakse terviliku toitumise tähtsust. Ortoreksia on uus haigus ning levinud arenenud riikides keskmisest jõukama elanikkonna seas. Riskigrupp on keskealised labiilse psüühikaga naised. Põhjusi, mis viivad inimese tervisliku toitumisega üle piiri, on mitmeid: vääramatu usk õige söömisega haigusi ennetada, arsti soovitus tervislikumalt toituda jms. Ortorektikuks ei saada üleöö, see on pikaajaline protsess, mis saab alguse inimese soovist tervislikult toituda. Haiguslikuks muutub olukord siis, kui söömistavad hakkavad tugevalt mõjutama inimese igapäevaelu tekivad sundmõtted ümber toidu, kannatab sotsiaalne elu jms. Ortorektikud on äärmiselt korrektsed ja järjekind...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Kaisa Kamenik Toitumishäired Referaat aines VL.0336 Inimese toitumisõpetus Juhendaja: Piret Raudsepp Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Anoreksia (anorexia nervosa).............................................................................. 4 1.1Olemus........................................................................................................... 4 1.2Haigustunnused............................................................................................. 4 1.3Tagajärjed....................................................................................................... 5 1.4Ravi......................................................
Laagri Kool klassi õpilaste toitumisharjumused Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand Juhendaja: Merike Palts Harjumaa 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Tervislik toitumine............................................................................................4 Klassi küsimustik.............................................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Lisa 1....................
millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. Toitumishäired on levinud noorte seas. Häirete peamiseks põhjustajaks on meedia, mis loob pildi ideaalsest kehast, mille saavutamise soov algatab toitumishäire tekke. (Toitumishäired...) Anoreksia on haigus, mida põdev inimene kutsub tahtlikult esile ja/või soodustab oma kehakaalu langust. Haiguse peamiseks sümptomiks on enda kehakaalu nälgides langetamine, kuna anorektik peab ise ennast ülekaaluliseks. Anoreksia esineb sageli inimestel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel või iluuisutajatel. Tavaliselt algab haigus 14-18 aastastel inimestel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal püsib 15% alla minimaalse normaalkaalu. Näljutamine toob füüsiliselt endaga kaasa kuiva naha, pideva külmatunde ning haprad küüned ja juuksed. Naistel võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng
eluaegsed. Inimesed, kellel on toitumishäired, varjavad neid, kuid haigusega võitlemiseks on eelkõige vaja seda just endale ja teistele tunnistada. Anoreksiat ehk anorexia nervosat iseloomustab inimese enda poolt esilekutsutud ja/või soodustatud tahtlik kehakaalu langetamine. Anoreksia tähendab kreeka keeles toidust hoidumist ja vastumeelsust kõige söödava suhtes. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Sageli avaldub anoreksia nendel, kelle elukutse nõuab saledust, nagu modellidel, baleriinidel, iluuisutajatel ja võimlejatel. Anoreksia võib sageli vahelduda buliimiaga. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 1418aastaselt, viimasel ajal on seda täheldatud isegi 1012aastastel lastel. Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne. Vaatamata rasva- ja
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere ho...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
