3. Apollon ja lohe (II) (element maa) 4. Kuldajastu ennustamine (III) (element tuli) 5. Arion ja delfiin (IV) (element vesi) 6. Kingitused jumalailt - rütm ja harmoonia (V) Intermeediumid tavaliselt ei olnud üksteisega sisuliselt seotud, aga seekord püüdis idee autor Giovanni de' Bardi neid ka sisuliselt siduda. Ehkki ka siin on iga intermeedium omaette tervik, omaette lugu, püüab Bardi läbiva idee poole. Võime märgata kolme tasandit: 1) jutustav (loo jutustamine), 2) allegooriline (näit esimene intermeedium on ,,Sfääride harmoonia" see on jumalate muusika, planeetide muusika 7 planeedile vastab 7 kreeka laadi; viimane intermeedium on ,,Kingitused jumalailt rütm ja harmoonia", s.t jumalad kingivad inimestele muusika ja tantsu, taevane ja maine ühendatakse. Vahepealsed on seotud maise sfääriga: elemendid õhk, maa, tuli, vesi), 3) rituaalne tasand. Viimane oli Bardi nö salaidee, mida mõistsid ainult asjasse pühendatud: riigi tugevdamine muusika abil
Uut stiili võib kõige lihtsamalt nimetada psühholoogiliseks realismiks. Haige armastuse motiiv võib meile meelde tuletada muidugi T enda tuberkuloosi, aga ka Dostojevski loomingut. Vigasus kandub üle psühholoogiasse ja hakkab seal olulist rolli mängima. + Kõrboja peremees on saatuseromaan saatus juhib tegelasi ja saatus tähendab seda, et mingid asjad on kuidagimoodi ette määratud. Arhetüüpne lugu hakkab määrama romaani põhilugu. Allegooriline kiht on olemas, kuid pole v-o nii läbinähtav kui hilisloomingus. Ühelt poolt puudutades armastuslugu ja teiseltpoolt on ainest ka sellest, mismoodi on siia sissepeidetud peremeheproblemaatika. + Sümboolsete ja allegooriliste kihtide juures tõusevad esile juhtmotiivid: peaks tähele panema seda, et koguaeg on oluline inimese ja maa suhe. Võtmekohaks saab Kivimäe ja inimene-maa-kivid on oluline. 20. sajandi uusromantilises proosast ilmselt kõige
antiiktemaatikast, kuid ,,Venuse sünd" pole siiski lihtsalt antiikaja legendi illustratsioon ja aktimaali taastamine. Neoplatonismi kohaselt oli antiikaja müütide ja kristliku sõnumi sisu olemuslikult üks ning nõnda võidi leida sidet selle maali ja Neitsi Maarja vahel. Botticelli ei hoolinud ruumilisest sügavusest ega kehade mahulisusest. Kujutised on loodud tugevate piirjoonte abil. Kehad ei teotu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veel tasapinnalisem on allegooriline maal ,,Kevad". Botticelli hilislooming on usuliselt kirglik ja kohati lausa gootipärane. Kõrgrenessanss ei ole vararenessansi ideaalide teostumine, vaid ka nendest eemaldumine, uute eesmärkide või rõhuasetusega kunst. On omane kunstniku isiku tähtsuse enneolematu tõus. Hakati rõhutama kunstnike erinemist tavalistest inimestest.. varem oli laajaks vaid Jumal, nüüd tegid seda ka geniaalsed kunstnikud. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust.
ees allakäik ja häving. Põhitoonilt on tegemist küllaltki masendava või pessimistliku tekstiga. Mingis mõttes taaskord lugu kohanemisest, aga see on asetatud veelgi kaugemasse eesti minevikku. Lugu sellest, kuidas üks rahvus kolib uude keskkonda. Sellest lähtuvalt pole siin erilist ajaloolist paatost, idealismi, mida ühel või teisel moel traditsiooniline ajalookirjutus esindab. Kivirähk on võtnud selles küsimuses skeptilise positsiooni. Üks tasand räägib muinasajast ja teine, allegooriline tasand räägib tänapäeva protsessidest. See, kas külaelu nimeks on raudmeeste kultuur või Ameerika, pole selles kontekstis tähtis, igale poole tungib ta nii või nii. Esindatud on siin ka religiooni teema. Kivirähk on siin kriitiline nii kristluse kui hiieusuliste suhtes. Neid mõlema poole usuga seotud isikuid kirjeldatakse julma kriitika kaudu. Siin on ka üks vastuokslik arusaam, mis tekib. Tavaliselt on taaskord näidatud seda ja
hävitati Pandora laeka raamatueksemplaarid. Teostel antinaturalistlikus liikumises kindel koht, nii teosed ise kui mängustiilid, näitlejana tegi lavastustes tihti kaasa, kuid oli naturalistidest erinev, vastandus ka sümbolistidele, sest talle omane vitaalne eluvaade, sümbolistid aga pessimistlikumad. Wedekind kritiseeris pidevalt kodanikuühiskonna moraali. Eluvitaalsuse jaotamine. Kunstivaade oli antiidealistlik; mõjutatud tsirkusest, varieteest. Grotesk, satiir, paroodia, kohati allegooriline. Ka näitleja. Kirjutanud essee, kus räägib mängimisstiilist. Ka oma kool. 59) (Henry Arthur Jones) tõsiste teemade lavale toomine. ,,Michael and his lost angel" 1896. ,,Saints and sinners" 1884. ,,The Tempter" 1893. ,,The Silver King" 1882 menukaim, metsik kriminalistlik melodraama, edukas teos, tegi autori majanduslikult sõltumatuks. Eeskujuks Ibsen. Pärast säravaid farsse ja melodraamasid võttis suuna Ibseni-laadsetele, ühiskondlikule teadvusele
traktaadis ,,Pidusöök" ning väljendas oma paavstivastast meelsust traktaadis ,,Monarhia", mis tingis skandaali. ,,Jumalikku komöödiat" asus Dante looma peagi pärast pagulusse saatmist. Dante ise pani teosele pealkirja ,,Komöödia", kuid Boccacio kasutas oma traktaadis teose puhul sõna jumalik ning see jäi teose külge. Zanrilt oli teos värsivormis 'nägemus' (kirjandusvorm, mis kujutab tegevust nägemuse ja ettekujutuse vormis). ,,Jumalikku komöödiat" läbivad sümbolid, kujundid allegooriline lähenemine. Näiteks pöördub Dante värvide ja arvude sümboolika poole. Teos koosneb kolmest osast: ,,Põrgu", ,,Puhastustuli" ja ,,Paradiis". Igas osas on 33 laulu, koos sissejuhatuseda on laulude koguarv 100 (arv 10 e 100 teisendus sümboliseeris täiust). Arv-sümbolid on teoses läbivad, näiteks on lehtrikujulisel põrgul 9 ringi, ümber maakera tiirleb 9 nn planeetide taevas jms. Tänapäeval tuleks teost
sakslaste okupatsiooni, siis elu saksa ristirüütlite võimu all ja nüüd on algamas ärkamisaeg ning tekivad poliitilised võimalused (Aleksander II on troonil = Koit). Jakobson kasutab metafoore ja on allegooriline. See on mõjutanud toonaseid ilukirjandusteoseid. Kõnede toon on optimistlik, jõuline, kindlameelne – osutab eestlaste muistsele rahvusele, esitab võitlusemotiivi (protestivalmidus, viha sakslaste vastu). On juttu Saksamaast kui religioosses mõttes pühast maast, kuid annab Saksamaale lõpus hävitava hinnangu. Eestimaast räägitakse kui paradiisist. Jakobsonil on paralleelselt 2 lugu: maa loomine VS pimeduse-valguse võitlus
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoo...
inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. Monoloogi kui teose ülesehituse võtet on kasutanud näiteks Juhan Smuul (19221971) "Muhu monoloogides" (1968), Jaan Kross (1920) "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970). Mooses legendaarne iisraellaste juht ja seaduseandja. Piibli järgi juhtis Mooses iisraeli rahva Egiptusest läbi mere ja kõrbe Palestiinasse. Siinai mäel andis Jumal talle kivitahvlid 10 käsuga, mis said juudi usundi ja kõlbluse aluseks. moralitee keskaegne allegooriline õpetlik draama, mille tegelased on inimesega seostuvad abstrahheeritud mõisted: õiglus, mõistus, tõde, kahetsus, meeleheide, usk, ausus jt. motiiv teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Motiivid jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Peamotiivid kannavad teose sündmustikku. moto kirjandusteose alguses esinev juhtmõtteline lause, luuletus, aforism vm tekst, mis aitab avada teose peamõtet. Näiteks: Bernard Kangro romaani
Kirjanduses hakati käsutama sõnu sümbolitena, võrdkujudena (näiteks on ankur lootuse sümbol). Sümboolset tähendust püüli anda isegi häälikutele. Luules rõhutasid sümbolistid sisu ja vormi seotust ning värsi musikaalsust. Proosas ilmnes müstikasse kaldumist. Väljapaistvad sümbolistid on prantslased Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, venelane Aleksandr Blok ning eestlane Friedebert Tuglas.(Popi ja Huhhuu) .Baudelaire. Allegooriline , müstiline luule. Impressionism tekkis 1860.-70. aastatel prantsuse maalikunstis.Sai alguse kujutavats kunstist. Hiljem aval- dus see ka kirjanduses. Impressionistid vahendasid tegelaste mõtte- ja tundemaailma varjundeid, seostasid nende hingeelu miljööga. Nad püüdsid hetkemuljete kaudu jõuda nähtuste olemuseni. Impressionistide keelekasutust iseloomustab kergus ja mänglevus ning vastandlike mõistete ühendamine.Impressionistlikke
päästavad. Ta kõneleb milliseid mõtteid, tundeid tekitas. Emotsionaalne pool tugevalt sisse toodud. Peategelaseks on seik, kelle silmade ja hääle läbi edastab Exupéry oma mõtteid. N: ,,Sandarmile on omane laeva ehitades püüda merd likvideerida." olla kõikvõimas; risti vastupidi tegemine; eesmärgi poole vahendeid valimata püüdlemine(Napoleon tahtis vallutada kogu Euroopat); tegude läbimõtlematus. ,,Väike prints" 1943.a ilmunud allegooriline muinasjutt. Kajastab nii laste kui ka täiskasvanute jaoks üldinimlikke kõlbelisis arusaami. Sahara kõrbes kohtuvad lendur ja väike prints. Printsi maailma on ühteaegu lapsemeelne, kuid eetiliselt avar ja hingelisele puhastumisele kutsuv. Lendur saab sellest maailmast osa, sest temas on säilinud veel siirust ja muinasjutulise maailma mõistmise oskust. Mitte sugugi kõik täiskasvanud ei suuda seda võimet lapsepõlvest kaasa tuua ja hoida. Lendur on vastandlik.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
"Vanad ja noored" (1903), "Rahaauk" (1907)). Tammsaare loomingu kõrgaeg algas näidendist Juudit (1921) ja romaanist Kõrboja peremees (1922). Keskse tähtsusega on 5köiteline romaan Tõde ja õigus (19261933), mis käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümnendeist 1920. aastate lõpu majanduskriisini. Ühiskonnaelu arvustavad allegooriline romaan Põrgupõhja uus Vanapagan (1939) ja näidend Kuningal on külm (1936). Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid
ühtlustada. Ainult usu abiga on võimalik elu põhiprintsiipe tunnetada. 2) Teine traktaat : ,,Rahvakeeles" kirjutatud aga hoopis ladina keeles. Poeem müstilise unenäo vormis ,,Jumalik komöödia". 3 poeemi osa : Põrgu, Puhastustuli ja Paradiis. Tertsiin : aba bcb cdc... 2.1. Ülevaade ,,Jumalikust komöödiast" "Jumalik komöödia" (kirjutatud pagenduses 13071321) on suur allegooriline poeem nägemuslikust teekonnast hauatagusesse maailma. Sõna "komöödia" viitab õnnelikule lõpule, täiend "jumalik" lisati alles XVI sajandi keskel. Teos kujutab patuse inimese hinge rännakut teispoolsuses. Tegelaste hulgas on nii mütoloogilisi kui ka tegelikult elanud inimesi. Luuletaja, kes sümboliseerib ka inimest üldse, eksib paksu metsa (ilmalikku patuellu) ega leia väljapääsu. Teda ründavad Panter, Lõvi ja Hunt (inimpahede kehastajad). Appi ruttab kuulsa rooma
kadumine HERMENEUTIKAD JAGUNEVAD: a) tehnilised spetsiaalhermeneutikad b) filosoofilised universaalhermeneutikad Spetsiaalhermeneutilised vaidlused ulatuvad antiiki ja keskaega ja renessanssi. Aleksandria ja Pergamoni koolkonna vaidlus viimased rõhutasid meelelise tõlgenduse kõrval allegoorilist. Keskajal 4astmeline tõlgendus: Tähttäheline linn Allegooriline kirik JERUUSALEMM Moraalne (tegutsemisjuhis) hinge päästmine Anagoogiline (ettekuulutus) Taevane riik Reformatsioonis oluline Flacius, kes toob printsiibi, et üksikut hämarust tuleb tõlgitseda lähtuvalt kogu teose kavast ja ülesehitusest * Dannhauer 1630. a. teeb
"Kõrboja peremees" ('22) Katku peremehe kuju hiljem ~Vargamäe Andres. "Elu ja armastus" ('34) - romaan. Vaene matüdruk tuleb linna, saab rikka mehe, mees petab, puhaste ideaalidega naine tapab enda. Vilksab läbi T&Õ 4. Osa temaatikat (moraalitus). "Ma armastasin sakslast" - romaan. "Põrgupõhja uus Vanapagan" ('39) romaan. 2 stereotüüpset tegelast: Kaval-Ants ja Vanapagan. Romanis Vanapagan on mats, Kaval-Ants neg. tegelane. "Kuningal on külm" ('36) - näidend, allegooriline. Oludest ja nende muutumisest ühel suvalisel Euro maal, 30ndate II poole iseloomustus. Fantastiliste novellide kogud "Pöialpoiss" (1923), "Meie rebane" (1932), essee "Hiina ja hiinlased" (1938). Pilet 4 7. ANTIIKTEATER- TEKE, LAVASTUS, KORRALDUSLIK KÜLG. SOPHOKLES ,,KUNINGAS OIDIPUS" Kreeka teater. Esimene dateeritud etendus 534 eKr, lavastaja Thespis. Tekkis tänu Dionysosele,