Muutus ja varieerus, kuid arvatakse, et üldine süzee säilis, lisandus levitaja enda improvisatsioon. Lisandus indiviidi fantaasia ja kollektiivi pärimus. Vanimateks kirjalikeks allikateks on keskaegsed kroonikad. Läti-Hendriku ,,Liivimaa Kroonika", Partholomäus Hoeneke ,,Liivimaa Noorem Riimkroonika". Vanemad ülestähendused regilaulu tekstidest aastast 1660. · RAHVAJUTUD oluline suuline pärimus, nii oma vanuse kui ulatuse poolest, kuni 19. saj alguseni harrastati jutustamisi niinimetatud videviku pidamistel. Sügiseti igal neljapäeval pärast päevatõid ja enne tule tegemist. Kogunesid tütarlapsed ja naised ühte perre, kus ~2h puhati jutuvestmise saatel. Peresiseselt võidi rääkida ka igal õhtul. Eriti talvisel perioodil kui tegeleti käsitööga. Pereväliselt harrastati ka ühistöödel, ühiskogunemistel, ketrustoad mõisas, mõisa rehetöö, ühiskarjatamised, sepapajad, veskid, kõrtsid. Koolimajades,
1881), sümfoonilised poeemid Tamara (1882) ja Venemaa (1887, algpealkiri 1000 aastat), Hispaania avamäng (1886), muusika Shakespeare'i draamale Kuningas Lear (1861), idamaine klaverifantaasia Islamei (1869), kantaat (M. Glinka mälestuseks, 1904), kogumik 40 vene rahvalaulu häälele ja klaverile (1866) *"Balakirevi ring", "Vene kuldne viisik". Venemaa demokraatlikem muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 (Mahtra sõda) - 1870-ndate alguseni. Alus Dargomõzski kodus. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid. Kuulusid: Mili Balakirev, Cesar Cui, Modest Mussorgski. Kodused kontserdiõhtud. Mängiti Lääne-Euroopa heliloojate teoseid, õpiti nende pealt. Balakirev - ülikoolis pooleli matemaatika õpingud, et pühenduda muusikale. Cui ja Mussorgski - sõjaväelased. Kõige rohkem kogemusi muusikas Balakirevil (iseõppija). B. õnnistus - fenomenaalne mälu muusikas; väga hea
Üldist Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paaritumisperiood: märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestvus: 195-265 päeva. Poegade arv: tavaliselt 2. Harjumispärane eluviis: elavad eraldi. Toitumine: hülged, loomakorjused, taimestik. Eluiga: 15-18 aastat. Esinemine: Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad. Selts: kiskjad Eluviis Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga
Lisa Lõigu joondus CTRL+E keskjoondus CTRL+J rööpjoondus CTRL+L vasakjoondus CTRL+R paremjoondus Kustutamine CTRL+BACKSPACE ühe sõna kursorist vasakult kustutamine DELETE ühe märgi kursorist paremalt kustutamine CTRL+DELETE ühe sõna kursorist paremalt kustutamine Teksti ja graafika aktiveerimine SHIFT+PAREM NOOL ühe märgi paremale SHIFT+VASAK NOOL ühe märgi vasakule CTRL+SHIFT+ PAREM NOOL sõna lõpuni CTRL+SHIFT+ VASAK NOOL sõna algusesni SHIFT+END rea lõpuni SHIFT+HOME rea alguseni SHIFT+NOOL ALLA ühe rea alla SHIFT+NOOL ÜLES ühe rea üles CTRL+A aktiveerib kogu dokumendi
JÄÄKARU Suurus Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: Isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paljunemine Suguküpsus: 3-5-aastaselt. Paaritumisperiood: Märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestus: 195-265 päeva. Poegade arv: Tavaliselt 2. Eluviis Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. Eluea pikkus: 15-18 aastat. Toitumine ja jahipidamine Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures,kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga.
Elukoht · Ta elab Euroopa ja Aasia parasvöötmes. Liblika eluviis ja ehitus · Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülakülje kirevuse tõttu. · Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. Ta lendab augustit septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. Ta muneb kuni 500 muna korraga. Elupaik ja toitumine · Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsadel, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades. Nad elavad mägedes kuni 2500 m kõrguseni ning toituvad mitmesuguste taimede nektarist, samuti toituvad nad puumahlast ja mädanenud puuviljadest Rööviku kirjeldus, toitumine ja
Tansaania · Jaguneb 26ks piirkonnaks · Loodushuviliste turistide paradiis · Palju rahvus- ning loodusparke · Ligi 1/3 moodustavad rahvuspargid · Aafrika kõrgeim tipp- Kilimandzaro · Põllumajandus on selgrooks (loomakasvatus ja metsandus) Tansaania · Lähisekvatoriaalne kliimavöönd · Kliima: soe ja niiske · Õhutemperatuur päeval ~35ºC, öösel 20ºC · Pikk vihmaperiood märtsi lõpust juuni alguseni, lühikesed kerged vihmad novembrist jaanuarini · Suur osa on kiltmaad · Rannikualad tasased ja madalad · Leidub savanne · Levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad Aitäh kuulamast ! Kasutatud kirjandus · Ajakiri GEO, oktoober 2010 · http://et.wikipedia.org/wiki/Tansaania · http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/riik/lan/ee /id/214 · http://www.wris.ee/? op=body&id=1&catalog=countryinfo&country=66 · http://www.estravel.ee/index.php?
Lehed on umbes 5-25cm pikad ja vahtra õied on mõlemasugulised, kuid osadel neist puudub emakas. Õied kasvavad tavaliselt kobarates ja neid on hästi näha ning nad on kollakat ja rohekat värvi. Vaher õitseb kevadel enne lehtimist ja ta on putuktolmleja. Vahtral on jaguvili, mis peale valmimist jaguneb kaheks üheseemneliseks osaks. Ta kannab vilja pea aegu igal aastal ja seemned varisevad kohe pärast valmimist sügisel kuni talve alguseni. Vaher paljuneb seemnetega, mis idanevad väga kergesti. Vahtral on sammaljuurestik ning pea juur ei ole sügaval, kuid külgjuured on tugevad ja hästi harunenud. Vaher kasvab tavaliselt segasalumetsades koos tamme ja saarega. Ta on enamasti alumises puurindes ning ta ei nõua palju valgust, aga see eest tahab ta rikkaliku ja niisket mulda. Vahtral kasutatakse puitu, sest see on hea painduvusega ja vastupidav. Seda kasutatakse tavaliselt parketi, vineeri, mööbli ja muusikariistade tootmiseks
Õis Ühe sümmeetriateljega suured õied on kuni 10 cm suurused. Õiel on suur läikiv sidrunkollane kingakujuline õõnes huul, mille pikkus ulatub kuni 4cm, siseküljel on punakad täpid ja sooned. Ülejäänud õiekattelehed on lamedad, meenutavad teritunud paela. Paelad on lillakaspruunid, mille pikkus on kuni 6cm. Õite alusel on ka kandelehed, mis sarnanevad varrelehtedega. Õitseb mai lõpust juuli alguseni. Õitel on nõrk vanillilõhn, mis meelitab ligi väikeseid putukaid. Putuktolmleja.Õis on tolmendavate putukate jaoks lõks: kingakujulisest huulest pole muud väljapääsu kui tolmukatest ja emakasuudmetest mööda ronides. Paljunemine ja levik Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharudega. Seemneid on tal küll palju, kuid
peamiselt mardikaid kuid ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Rabakonn veedab peaaegu kogu oma aja maismaal, siirdudes vette vaid kudemiseks. Rabakonnad talvituvad üksikult maismaal lehtede ja heinaga täidetud aukudes, haohunnikute all, näriliste urgudes jne. Talvituma siirduvad nad juba septembris. Nooremad konnad väljuvad talvituspaikadest 1-3 nädalat hiljem aga sügisel viibivad väljas mõni nädal kauem. Rabakonnade kudemisaeg jääb sageli aprilli lõpust juuni alguseni. Kudemiseks on oluline rikas taimestik veekogus ja kõige sobivaimad paigad on rohuse põhjaga tiigid, turbaaugud või heinamaad, kuhu konnad kogunevad umbes 1 km raadiuses. Paaritumise ajaks värvuvad isaskonnad üleni hõbejassinisteks, nende esimeste varvaste peale kasvavad tumedad pulmatüükad ning nad krooksuvad päeval ja ööl mulksuva häälega. Sel ajal on rabakonn väga pelglik. Kudemine toimub kampade kaupa emasloom koeb kokku 370-3000 1,5-2 mm pikkusega
Vana hea Rootsi aeg Liivi sõja järel jagunes Eesti ja Läti mitme riigi vahel. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti kandis kuni 20.sajandi alguseni Eestimaa nime. 1645. aastaks oli kogu Eesti ala Rootsi võimu all. Rootsi aja lõpul elas Eestis kuni 400 000 inimest, suurem osa neist olid talupojad. Rahvaarvu kahanemine mõjutas ka majanudselu. Mõisates hakati üha rohkem vilja kasvatama ja välismaale vedama ning see andis head sissetulekut. Talupoegade tööjõudu vajati üha rohkem ja rohkem. Teokohustused omandasid järjest suurema tähtsuse. Vältimaks tööjõu kaotsiminekut, muudeti talupojad sunnismaiseks
Paljunemine Paljunemine on tähtis eluavaldus, mis jaguneb kaheks: mittesuguline ning suguline paljunemine. Mittesugulise paljunemise puhul on järglased vanematele sarnase geneetilise materjaliga ning neil on üks vanemorganism. Mittesuguline paljunemine jaguneb veel omakorda kaheks: vegetatiivne ja eoseline. Esimest viisi kasutavad bakterid (pooldumine), vetikad, taimed (N: kartul, begoonia, ohakas, orashein), käsnad ja meritähed, seened, hüdrad, ussid, okasnahksed jt. Eostega (üherakuline, kaetud paksu kestaga) paljunevad vetikad, seened, taimed (sõnajalg), sirmik, karusammal jt. Sugulisel paljunemisel osaleb kaks vanemorganismi, järglased on kombineerunud geenimaterjaliga ning antud juhul on vajalikud sugurakud. Nõnda paljunevad vetikad, paljasseemnetaimed, õistaimed, loomad. Erijuhtumiks on partenogenees. kus osaleb vaid üks vanemorganism. (N: lehetäid, farmi kalkunid) Rakutsükkel (raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgm...
Kõik sellised probleemid näitavad tegelikult haridussüsteemi puuduseid kui mitte suisa vajaka jätmisi. Õppetöö tuleb korraldada nii, et koju pole ülesandeid vaja jätta. Parim viis praegust süsteemi kirjeldada on maalida silme ette pilt kus kõik loomad linnud ja kalad teevad koos ülesannet ja see on neile kõigile samasugune. Ronida lähedal asuva puu otsa. Samas kui kiirelt mööduv aeg hoiab pidevalt töötamas on see samas kell, mis loeb maha minuteid järgmise vaheaja alguseni. Vaheaega võib võrrelda aastaid kinni istunud vangi vabaks laskmisega. Üle pika aja on tõesti aega nii, et ei pea pidevalt valima kuhu minna, sest kool võtab tõesti lihtsalt meeletu aja ära ning ma arvan, et praegune õppekoormus on paljudele liiga suur. Kellal ja kalendril ning ajal laiemalt on õpilase elus kõige suurem roll. Ning suurimad probleemid on just seotud ajamajandamisega. Tänapäeva kiire elutempo juures jääb alati aega
f `( x0 ) lim lim . x 0 x x 0 x Funktsiooni tuletise leidmist nimetatakse diferentseerimiseks. Diferentsiaalarvutuse lõid 17. sajandil saksa matemaatik ja filosoof G. W. Leibnitz ning inglise matemaatik ja füüsik I. Newton. Diferentsiaalarvutuse loomist hinnatakse matemaatikas uues ajastu alguseks. Matemaatika arenguperioodi 17 .sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni nimetatakse tänapäeval kõrgema matemaatika perioodiks. Ilma kõrgema matemaatikata poleks olnud võimalik tööstuse ja tehnika tormiline areng, mis viis Euroopa riigid feodaalsest ühiskonnakorraldusest kapitalismini. Seega on kõrgem matemaatika ka see vundament, millele on ehitatud kogu tänapäeva tehniline tsivilisatsioon. Tähtsamate tuletiste tabel Funktsioon tuletis Funktsioon tuletis
Suur Hiina müür Gretel Murd GII klass 2010 Kas asub Suur Hiina müür Aafrikas? Tegelikult asub Aasias/Okeaanias(Hiinas) Kas teate, mis on Suur Hiina müür? See on mõeldud kaitserajatisele. Kaitsta võõrvõimude (mongolid, türklased) sissetungi eest. Millal ehitati müüri?? Ehitati alates 3.sajandist kuni 17. sajandi alguseni. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3.sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada. Mis arvate, kui pikkus Suur Hiina müür?? Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiina. Kõrgus? Laius?Mitu vahitorni?
Räpina 2015 Pika ja lühiviljalised kurgisordid (sisaldab 6 sorti) I LÜHIVILJALISED KURGI SORDID 1. Kurk ´Adam´F1- haigusekindel ja annab pikalt saaki Iseviljuv hübriidsort. Vastupidav kärntõvele, lehelaigulisuse ja ebajahukastele. Viljad mõruainevabad, väikeste kühmukestega. Sobib hästi marineerimiseks. Külvatakse kastidesse aprillist-mai alguseni. Avamaale istutatakse juuni alguses. Avamaa kurki võib kasvatada ka kasvuhoones. Esimesi vilju võib maitsta 45-47 päeva peale tärkamist. 2. Kurk ´Dolomit´F1- sort, mis kuangi ei vea alt Siledakooreline, varajane. Väga saagikas taim. Viljad on kõrge kvaliteediga ja säilitavad suurepärase sisestruktuuri. Taimed võib ette kasvatada või külvata otse avamaale. Hea hoidiste valmistamiseks. 3
Vertikaalarenguga pilvede ehk konvektsioonipilvede kiht Rünkpilved (Cumulus) Rünkpilved on iseloomulikud soojale aastaajale. Tavaliselt ilmuvad nad taeva alates aprillist jo on kuni oktoobri alguseni. Rünkpilved asuvad enamjaolt 300-2500 m kõrgusel, aga mõnikord ulatuvad ka kuni 3,5 kilomeetrini Niiskes õhus on pilved madalamal ning kuivas õhus kõrgemal. Rnkpilved koosnevad veepiiskadest mis võivad olla allajahtunud. Tavaliselt neist pilvedest sademeid alla ei saja, kuid võimsatest rünkpilvedest võib tulla nõrka hoogvihma Sõltuvalt rünkpilvede arenguetapist jaotatakse need omakorda kolme alaliiki.
lääne-, ida- kui ka lõunasuunas KEEL Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks – maa teeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. praeguseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Noorima vadja keele kõneleja sünniaastaks 1930. ELATUSALAD Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga. Viimaste sajandite jooksul on vadjalased teenistust leidnud Peterburis. 2002. aasta andmeil elab umbes kolmveerand Venemaa vadjalastest linnades.
Mitoos- meioos. 1. Mille poolest suguline paljunemine erineb mittesugulisest? Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat. SP kannavad järglased edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast. Ja nad on vanematega geneetiliselt sarnased. SP-inimene, loomad linnud. MS- seened, sammaltaimed, sõnajalad, võsud, mugulad. 2. too nt organismide paljunemisest eostega? Eosed peavad tekkima meioosi tagajärjel. Eostega paljunevad sõnajalad. Sõnajalg kasv oma eosed lehe all ja kui eos on küps kukub maha ja hakkab mullas kasvama. Pärmseened. 3. Mis on mitoos? on päristuumsete keha rakkude areng. Tekib 2rakku. On vajalik organismi kasvamiseks ja taastamiseks. 4. Mis on meioos?- on sugurakkude areng. Kahekordne jagunemine. Tekib 4 rakku, on vajalik organismide paljunemiseks. 5. Mis on rakutsükkel? on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfraasi teise mitoosi alguseni. 6. inimese keharakus on 46 krom ja s...
isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. · Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe, näiteks söödav rannakarp (Mytilus edulis), liivauurikkarp (Mya arenaria) jpt. · Peamised püügikalad on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Võõrliigid · Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 võõrliiki, neist 70 on siin naturaliseerunud[4]. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate kanalitel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. · Tähtsamaid võõrliike: · Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom) · karbiline Mytilopsis leucophaeata · vesikirbuline Cercopagis pengoi · kümnejalaline Palaemon elegans · kirpvähiline Gammarus tigrinus · vaguviburvetikas Prorocentrum minimum
kahkjaspunase sõrmkäpa lehtedel. Päevapaabusilm · Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab ta hästi silma tiibade ülakülje kirevuse tõttu · Eestis, nagu suures osas Euroopast, on päevapaabusilm kõikjal tavaline. · Ta lendab augustist septembri alguseni ja pärast talvitumist aprillist juunini enne munemist. Erinevalt pajudest liblikatest talvitub ta valmikuna. · Ta muneb kuni 500 muna korraga. · Täiskasvanud päevapaabusilmad elavad metsadel, põldudel, aasadel, karjamaadel, parkides ja aedades. Nad elavad mägedes kuni 2500 m kõrguseni ning toituvad mitmesuguste taimede nektarist, samuti toituvad nad puumahlast ja mädanenud puuviljadest. Admiral
· · 4)Toitumispinge kõikumismõju väljundsagedusest stabiilsusele · · Joonis 2: Pinge sõltuvus sagedusest. · · 5) Harmoonilisustegur kh=9,496% · · 6) · Joonis 4: Siirdekarakteristik toitepinge sisselülitamisel. · Toitepinge sisselülitamisest kuni võnkumiste alguseni kulub 2 ms. · Võnkumiste stabileerumiseni kulub 3,9 ms. · · Järeldus ja kokkuvõte · Praktikumi käigus tutvusime ostsillaatori ehituse ja tööpõhimõttega. Harmoonilise võnkumise generaatori sageduse määrab LC selektiivahel. Kasutusel on sagedusvahemik 50 kHz kuni 300 MHz. Generaatori koosseisu peab kuuluma aktiivne neli- või kaksklemm, et hoida alal passiivelementide võnkumisi. Selles praktikumis vaatlesime kolmpunktlülituse ostsillatorit. Võib õelda, antud
eestis tunti enne vaid aia- ja põllumoone. Punaste puhul on kasutusel olnud kukelotid, kuke-eldad ja tulililled, punane vupsakas ja litamoon. kasvatatakse Eestis üheaastaseid unimagunat (Papaver somniferum) ja kukemagunat (P. rhoeas). Väga harva võib näha ka tulpmagunat (P. glaucum), mis on meil aga niiskustundlikkuse tõttu väga kapriisne ega pruugi alati anda idanemisvõimelisi seemneid. Püsilillena kaunistavad meie aedu idamagunad (P. orientale), mis õitsevad juuni algusest juuli alguseni. Siberi magunad (P. nudicaule) on õies juunist septembrini. Püsilillepeenardel võib näha ka üheõielist magunat (P. monanthum), harvem kattelehist magunat (P. bracteatum) ja teisi liike. Põllu umbrohuna on Eestis metsikult kasvavad punased moonid (liiv-, põld- ja kukemagun, levinud nii Euroopas kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Kukemagun polegi meil tegelikult looduslik. Metsistunult ja aetades kasvab siin ka peamiselt liivmagun (P. argemone) ja põldmagun (P. dubium)
Keskmiselt elavad nad 8-12- aastaseks. ELUPAIK Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Põdrad ujuvad väga hästi. ELUVIIS Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. PALJUNEMINE Põtrade jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Maikuus sünnib põdralehmal 1-2 vasikat, kes kaaluvad 4-5 kg ja on kaetud pruunika titekarvaga. Juba esimestest elupäevadest hakkavad pisipõdrad rohtu sööma, kuid ema imetab neid siiski hilissügiseni. Põdrapullid kasvavad kiiresti. TOITUMINE Suvine menüü koosneb peamiselt rohttaimedest ja lehtedest. Põder tarvitab toiduks ka seeni, samblikke, puhmastaimi ja puude oksi. Talvel sööb puude-põõsaste peenemaid oksi. Eriti armastab ta
Millised muudatused toimusid hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: 1.riigikorraldus- *kujunes kolm hellenistlikku riiki: Egiptus, kus valitsesid ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *ee...
Pirita klooster Pirita kloostri asutamise mõte pärineb Tallinna kaupmeestelt umbes aastast 1400. Aastal 1407 saabusid kaks Vadstena kloostri venda Rootsist uue pühapaiga rajajaid nõustama. Kloostrikompleksi rajamise alguseni kulus siiski veel kümmekond aastat, sest alles 1417 saadi esimene paemurruluba. Mõned kloostri rajamise idee algatanud kaupmehed astusid uue kloostri vendadeks. Üks neist - Hinrich Swalbart - juhatas ehitustöid. Kloostri keskne ehitus - kirik - pühitseti sisse 1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16. sajandi alguskümnendini. Ehituse kulgu mõjutas tõenäoliselt ka vahendite nappus, naiskloostri
Näituse retsensioon Kondase Keskus Viljandis Paul Kondase püsiekspositsioon Viljandi, Pikk tn. 8 Kunstiliik naivism Kunstnikust: Paul Kondas oli Suure-Jaanis ja Viljandis tegutsenud nn. pühapäevamaalija. Kondas töötas Viljandis õpetajana, vabal ajal aga maalis, musitseeris, kirjutas luuletusi ja tegi näitemänge. Kondase mitte eriti arvukas naivistlik looming sündis enamasti pensionieas 1950. aastatest kuni 1980. aastate alguseni. Kunstniku eluajal ei toimunud Viljandis ühtki tema isiknäitust, esmakordselt sai tema loominguga tutvuda 1983. aastal Tartu Kunstimuuseumi korraldatud näitusel "Väljaspool suurt kunsti". 1979. aastal valmis Mark Soosaare dokumentaalfilm ,,Pühapäevamaalijad", millest üks lõik on pühendatud Paul Kondasele. Ta suri 1985. aastal Viljandis. 1986. aastal ostis Viljandi muuseum 26 Paul Kondase maali. Paul Kondase keskus loodi 2003. aastal. Allikas: www.kondas.ee
topograafiast, hüdrograafiast, navigatsioonist jms. Tõenäoliselt ei olnud tema teadmised väga põhjalikud, sest teoreetilist haridust mõnes mereväeakadeemias vms õppeasutuses polnud ta kunagi saanud. Tema haridustee piirdus mõne aastaga külakoolis. Seeeest olid ta teadmised praktikule omaselt kindlad ja hästi omandatud. Cooki töid iseloomustab erakordne täpsus ja hoolikus. Tema koostatud kaarte Newfoundlandi ranniku kohta kasutati isegi 20. sajandi alguseni! Tavaliselt tuuakse Cooki merelemineku peapõhjusena välja tema armastust mere vastu. See võib muidugi tõsi olla, kuid tõenäolisem on see, et tal ei jäänud teist valikut. Nimelt oli ta tõsiselt tülli läinud oma tööandjaga. Cook töötas 1746. aastal Staithesinimelises kalurikülas poesellina. Tekkinud olukorrast ei näinud ta muud väljapääsu, kui pani end kirja laevapoisina Whitbynimelises sadamalinnas. Seega algab Cooki meremehestaaz 17aastasena.
Ränne ka lennult ühel puult teisele. Laul on kõige Pesitsus kõlavam hommikul, enne päikesetõusu, Sügisene lahkumine ja läbiränne toimuvad õhtul aga lakkab 40-55 minutit pärast Musträstas pesitseb leht- ja segametsades, sebtembrist novembri alguseni. Musträstad päikese loojumist. puisniitudel, parkides, kalmistutel ja rändavad öösiti. Osa jääb meile ka talveks. linnade suuremates aedades. Ta ehitab oma Musträstad talvituvad Lääne-Euroopas. Veel musträstast pesa üsna madalale põõsasse või tihedale noorele puule, kännule, haohunnikusse, Musträstas on väga sarnane kuldnokaka. puuriita jm
Haldusjaotus: Eestimaa kubermang- Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa (Tallinn) Liivimaa kubermang- Saaremaa, Pärnumaa, Tartumaa (Riia) Kubermangu juhtis kindralkuberner Rüütelkonnad: Eestimaa rüütelkond- kohe Rootsi koosseisus Liivimaa rüütelkond- tekkis 1629 Saaremaa rüütelkond Rüütelkond oli aadli omavalitsus Tähtsamaid küsimusi arutati maapäevadel Tegutsesid kuni Eesti Vabariigi alguseni Rüütliks võis saada igaüks Kohtud: Madalama astme kohtud: adrakohtud(arutati põgenenud talupegade asju)(Eestimaa) ja sillakohtud (Liivimaa) Maakonna tasemel meeskohtud (Saaremaa, E) ja maakohtud (L) (võlad, nõidumine jms) Eestimaa ülemmaakohus, Liivimaa Õuekohus (arutati aadlike süüasju) Rahvastik: 1620. aastal 120 000 inimest 1695. aastal 350-400 000 inimest Rahvaarvu kasvu põhjused:
TEST 14 Füüsika ja teised teadused 1. Teaduse diferentseerumine ning füüsika ja keemia kui eraldi teadusharude tekkimine toimus 19. saj algul. Enne seda olid piirid erinevate teadusvaldkondade vahel ähmased ning alates VanastKreekast kuni 19. saj alguseni tunti looduse uurimisega tegelevat valdkonda nimetuse all Vali üks: a. füüsikaline keemia b. üldine loodusteadus c. natuurfilosoofia 2. Millised füüsikavaldkonnad milliseid elusorganismidega seotud nähtusi uurivad? elusolendite hääle tekitamise ja hääle tajumise uurimine bioakustika loomade ja inimese organismi staatika, kinemaatika, dünaamika biomehaanika energia muundumine eluorganismides bioenergeetika 3
1861. aasta talureformiga kaotati pärisorjus Seisuslikud vahed vähenesid Majanduselu elavnes Kehtestati senisest ulatuslikum sõnavabadus Aja jooksul aga muutus keiser alalhoidlikumaks Ülestõus Poolas, rahulolematus aadlike ja haritlaskonna seas Sergei Witte Oli Venemaa majandusminister, hiljem ka peaminister Tegi riigi majanduses suured ümberkorraldused Uus majanduspoliitika seadis põhirõhu industrialiseerimisele ja raudteede ehitusele 1890. Aastatest kuni 20. Sajandi alguseni arenes Venemaa tööstus muljetavaldavalt Välismaa kapitali ja insvesteeringute jõudmine Venemaale Venemaa valitsejad Aleksander I Nikolai I Aleksander II Aleksander III (1777-1825) (1796-1855) (1818-1881) 1845-1894 Valitses 1801-1825 Valitses 1825-1855 Valitses 1855-1881 Valitses 1881-1894 Täname kuulamast
sakkidega. Tähistused on P Q R (kõige suurem) S T (vaata jooniselt). Need näitavad biovoolu olemasolu. Mida suurem amplituud (saki kõrgus), seda suurem biovool. Sakiga tähistatakse ka ajalõike – ajalised muutused. Ajalõike tähistatakse kui intervalle (ajavahemikke). Osa lühemaid ajalõike tähistatakse segmentidena – kõike lühem ajavahe, mida elektrokardiogrammil tähistada saab. Intervall on mitu segmenti kokku. P-saki intervall – P-saki lõpus Q-saki alguseni. P-sakk näitab erutuse teket ja levikut korrates. PQ segment – aeg P-saki lõpust Q-saki alguseni – selle aja sees erutus levib mööda erutustekke juhtesüsteemis mööda Hissi kimpu ja.. (???) PQ-intervall = P-sakk ja PQ-segement kokku; aeg P- saki algusest Q-saki alguseni; selle aja sees erutuse levik kodadelt vatsakesteni. * QRS-kompleks – Q-saki algusest S-saki lõpuni – tingitud erutuse tekkest ja levikust vatsakestes. ST-segment – aeg S-i lõpust T-saki alguseni
Näitus ''Noorte kujurite ühing Vikerla 1917- 1918'' Rühmitus loodi 1917. aasta 23/26. novembril ja sai tegutsemiseks aega täpselt aasta, kuni Vabadussõja alguseni. Ühingusse kuulusid Balder Tomasberg, Aleksander Mülber, Oskar Kallis, Aleksander Krims, Roman Haavamägi, Välko Tuul ja Paul Liivak. A.Vabbe ja V. Ormissoniga ühte põlvkonda kuuluvad noored ei jätnud maha mingit selgelt sõnastatud programmi. H. Raudsepp on neid sidunud tõekspidamistelt siurulastega ja nende loomingust võib leida jälgi sümbolismist kuni kubismini. Kahjuks on tegemist ,,kadumaläinud põlvkonnaga", sest O. Kallis ja V. Tuul surid paar kuud pärast rühmituse loomist. B
putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega ja lõpeb surmaga Moorula sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium
Ontogeneesiks. Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust, nähtust nim. Partenogeneesiks. Enamikul selgrootutel loomdael ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. Kehasisene viljastumine esineb enamikul lühijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. Inimese munaraku viljastumine toimub munajuhas. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil. Ajavahemikku ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni nim. Menstruaaltsükliks. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid, hormnonaalseid ja bioloogilise vahendeid. Bioloogiline e. Füsoloogiline meetod eeldab menstruaaltsükli täpset tundmist. Menstruaaltsükliga kaasnevad perioodilised muutused emakasiseses temperatuuris, veres esinevate naissuguhormoonide tasemes ja emaka limaskesta paksuses. Sügoot hakkab mitoosi teel kiirelt jagunema ja selle tulemusena moodustub loode ehk embrüo
24 C. Sellisteks paikadeks on nriliste urud, heinakuhjade vi kivihunnikute alune pinnas. Talvekorteri suhtes on rstikud konservatiivsed, kasutades sama paika aastaid jrjest. Esimestel kevadpevadel peale rkamist hoiduvad isased rstikud kige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas pikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutvedel vi soojadel kividel. Pulmamngud toimuvad 23 ndalat kuni kuu aega peale kevadist rkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rstikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast psti ajavad ja ksteise suunas oma saledat keha vngutavad. Rstik on elussnnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kmmekond 1618 cm pikkust vikest rstikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad sugukpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vhemalt 50 cm. Rstikute eluiga vib ulatuda 1415 aastani. Inimese lhenedes pab rstik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui
· 3. sajandil algas aktiivne tõlketegevus, mida peetakse tekstide tunnistamuseks ja budismi ajaloo alguseks Hiinas. · Mungad tõid Hiinasse oma valikul raamatuid. · Hiina budistliku mõtte areng on suuresti ära määratud tõlgitud budistlike tekstide valikuga. Abstraktsed kirjatööd täiuslikust tarkusest ja tühjusest. Suur Hiina müür · Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude sissetungi eest. · Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 200220 eKr kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada. · Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km. · praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat.
sotsialistlikke liiduvabariike: Venemaad, Ukrainat, Valgevenet ning Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotsialistlikku Föderatiivset Vabariiki. Enamlaste võimuletulekuga ja nõukogude võimu esimeste ümberkorraldustega ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Mitmel pool algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu juba 1917. aasta lõpukuudel. 1918. aasta kevadel kasvas see üle kodusõjaks, mis kestis kuni 1920. aastate alguseni. Kodusõda oli äärmiselt julm ja ohvriterohke mõlemale vaenupoolele- punastele ja valgetele. Lisaks sõjale kannatasid elanikud mõlema poole vägivalda ja terrorit. 1918. aasta suvel tapsid enamlased Lenini otsesel korraldusel Jekaterinburgis ka Venemaa viimase keisri Nikolai II koos perekonnaga. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigitegelaseks oli sotsialistliku riigi rajaja Vladimir Lenin. Ta oli nõukogude valitsuse esimees ja kommunistliku partei tegelik juht. 1921.
Suured maadeavastused- nende põhjused, eeldused, tulemused Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mis tehti eurooplaste poolt väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Selle perioodi kuulsaimad maadeavastajad on Bartolomeu Dias, Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Pedro Álvares Cabral, Giovanni Caboto, Abel Tasman, Willem Barents, Juan Ponce de León ja Fernão de Magalhães. Suurteks maadeavastusteks oli väga head tehnilised eeldused näiteks tänu renessansiajastu uuele tehnikale ja uutele ideedele, sealhulgas kartograafia, navigatsiooni ja laevaehituse arengule. Laevaehituses etendas kõige tähtsamat osa karaki ja seejärel karavelli leiutamine.
MITMED SAAREMAA VANEMAD LÄÄNISTUSED . OTI MÕISA KOHTA PÄRINEVAD ESIMESED TEATED 1309. AASTAST. ORDU SAAREMAISTE VALDUSTE SÜDAMES ASUNUD MÕIS ON KUNI JÜRIÖÖ ÜLESTÕUSUNI OLNUD ILMSELT KA PÖIDE ORDULINNUSE MAJANDUSÜKSUS . ESIMESE OMANIKUNA ON AASTAST 1436 TEADA JOHAN JKESKOLE VAN POYDE. OTI MÕIS JÄI UEXKÜLLIDE PEREKONNA AINSA SAAREMAAL ASUNUD PÄRUSVALDUSENA NENDE KÄTTE KUNI 18. SAJANDI ALGUSENI, MIL SEE VAREM KÜLLALTKI ARVUKAS SUGUVÕSA SIIN PRAKTILISELT VÄLJA SURI. LIGI NELJA SAJANDI PIKKUSEST PERIOODIST ON ILMSELT KÕIGE ENAM TUNTUD OTTO VON UEXKÜLL (SURN. 1618) - MAANÕUNIK JA KURESSAARE KINDLUSE KUNINGLIK PEAMEES, KES EELNEVALT OLI TEENINUD TAANIS RITTMEISTRINA . OTI MÕIS AASTAL 1920. RITTMEISTRIST JA SAAREMAA MAAKOHTUNIKUST VEND BEREND WOLDEMAR VON ADERKAS (1777-1836) OLI OTI 08.02.2011.
..4 °C. Sellisteks paikadeks on näriliste urud, heinakuhjade või kivihunnikute alune pinnas. Talvekorteri suhtes on rästikud konservatiivsed, kasutades sama paika aastaid järjest. Esimestel kevadpäevadel peale ärkamist hoiduvad isased rästikud kõige soojematesse kohtadesse - nad lesivad eredas päikesepaistes soojal maapinnal, langenud puutüvedel või soojadel kividel. Pulmamängud toimuvad 2...3 nädalat kuni kuu aega peale kevadist ärkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rästikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast püsti ajavad ja üksteise suunas oma saledat keha võngutavad. Rästik on elussünnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kümmekond 16...18 cm pikkust väikest rästikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad suguküpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vähemalt 50 cm. Rästikute eluiga võib ulatuda 14...15 aastani.
Töö eesmärk: Kirjutada hüdrogeoloogilisest probleemist ja leida selle põhjused ja milline on lahendus. Töö teostaja: Probleem: Vihmavaene sügis on kaevud veeta jätnud. Just lõppenud oktoobrikuu oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv, mis on niigi aastaringselt kuivavõitu olnud madalamad kaevud (Pilt 1) veeta jätnud. [2] Pilt 1 [1] Geoloogiakeskuse hüdrogeoloog Rein Perensi sõnul sõltub kaevude veetase ja kuivaksjäämine eelkõige ilmastikutingimustest. Käesoleva aasta ilmastikutingimused, mis on mõjutanud maapinnalähedase põhjavee seisundit, on olnud aga valdavalt ebasoodsad juba aasta algusest. Vihmavaene sügis on probleemi veelgi süvendanud. [2] Äsja lõppenud oktoober oli mitmel pool Eestis rekordiliselt kuiv. Võrus on tänavune oktoober aga viimase sajandi kõige kuivem. [2] «Olukord on hetkel tõsine ikka päris paljudes Võrumaa talukohtades,» ütles Võr...
alamliik Lagopus lagopus rossica • Rabapüü on Palearktise kanaline, elab tundras ja rabas, meil on ta hilisjääaja jäänuk. • 19. sajandi lõpuni oli rabapüü tavaline jahilind. Rabapüü välimus • On umbes varesesuurune, jässaka keha ja suhteliselt väikese peaga lind. • Emane ja isane rabapüü ei erine teineteisest oluliselt ei suuruselt ega välimuselt. • Sulgib väga pika aja jooksul:märtsist kuni novembri lõpuni või detsembri alguseni • Selle aja jooksul kokku kolm osalist sulgimist ja üks täielik, talve-eelne sulgimine. Rabapüü käitumine • Eestis paigalind • Isaslinnud hakkavad mängima enamasti märtsis • Territoorium sageli mõne hektari suurune • Veedab oma elu põhiliselt maapinnal • Suguküpseks saavad esimese eluaasta lõpul • On monogaamsed (moodustavad paare) Pesa ja toitumine • Pesa asub maapinnal tavaliselt männi all või tihedas puhmastikus.
*Raku kasvamiseks · Ühest päristuumsest keharakust tekib kaks TÄPSELT SAMASUGUST keharakku · Keharakkudes on iga kromosoom esindatud paarina - Diploidne 2. Mitoosi käik (interfaas) · Kromosoomid koosnevad valkudest ja DNA-st · Kromosoome näeb ennem seda kui nad jagunema hakkavad · Enne jagunemist pakitakse DNA kromosoomides tihedalt kokku · Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust teise alguseni · Interfaas Raku I faas. Ettevalmistav faas · Interfaasis toimub: *DNA replikatsioon *Energia tootmine ja salvestamine makroergilistesse ühenditesse *Rakuorganellide juurdetootmine · Helikaas Ensüüm, mis lõhub DNA vesiniksideme ära · Mitoos jaguneb: *Karüokinees (tuuma jagunemine) *Tsütokinees (Tsütoplasma jagunemine) 3. Mitoosi faasid · Profaas · Metafaas · Anafaas · Telofaas 4
Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Oli revolutsiooniline. Tulihingeline demokraat. ,,Võimas Rühm" Venemaa demokraatlikeim muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 - 1870-ndate alguseni. Idee: Vene kultuur ei tohi hävida, kaitsta demokraatlikke ühiskondlikke ideid, harida muusikalist lihtrahvast. Suurim tähelepanu vokaalmuusikal: I ooper (et rahvas saaks aru sõnadest) II instrumentaallooming (pandi juurde sõnaline programm seletus) Click to edit Master text styles Ilja Repini Second level portree Third level Fourth level Fifth level Elulugu
..40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera.Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem.Nad Toituvad peamiselt erinevatest selgrootutest (teod, ussid, putukad). Enamus saakloomi on suhteliselt aeglased. Kullesed on taimtoidulised.Kuna nii kullesed kui ka täiskasvanud on mürgised, siis vaenlasi eriti ei ole. Kullesed saavad hakkama ka kaladega veekogudes. Kärnkonn toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud
.. 40 cm), kõrkjate vahel asuva paiga ning kasutades aastast aastasse samu veekogusid. Jõudnud kudemispaika, krooksub isasloom seal käuksuva häälega, meelitades niimoodi emaseid. Hariliku kärnkonna kudu on kuni 5 m pikkune nöör, milles on 1000...7000 marjatera. Koorunud kullesed on 1...1,3 cm pikad ning moone toimub 2...3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud. Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid (mardikaid ja kahetiivalisi) ning limuseid. Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3...4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all. Ta toob kasu limuste ja putukate hävitajana, vaenlasteks on rebased, mägrad, siilid, ja muud kahepaiksetest toituvad loomad
Kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Lootekestad loote ümbris. Selgrootsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. Lootelehed selgrootsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte; välimine, sisemine ja keskmine. Menopaus.- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35- päevane tsükkel Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljastatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskesstast. Rahvakeeles nimetatakse ka kuupuhastuseks. Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgrootsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite
on mägine. Suurimad kõrgustikud on Tatrad, Karkonosze. Tatrates asub ka kõrgeim tipp Rysy mägi (2499m). Majandus ja tööstus Poola majandus tugineb peamiselt rasketööstusele, toiduainetööstusele, keemiatööstusele ja ka põllumajandusele. 2012. a oli Poola SKT 631,833 miljardit USD. Poola tähtsaim maavara on kivisüsi. Poola on söetootmise poolest 4. kohal maailmas. Poolas olid tõsised majanduslikud probleemid 90. ndate aastate alguseni. Rahvastik Rahvastiku tihedus 123,1 in/km². 98% elanikkonnast on poolakad. ülejäänud 2% moodustavad ukrainlased, valgevenelased, sakslased, juudid ja leedukad. Umbes 60% rahvastikust elab linnades. Poola iive on positiivne. Religioon Valdav usk on katoliiklus, roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 87% elanikkonnast. Poolast pärines ka hiljutine paavst Johannes Paulus II. Katoliikluse kõrval leidub Poolas ka teisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
