Oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse Selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia 1896. a märkas ta täiesti juhuslikult, et uraaninitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaadile asetatuna plaadi särituse. Ilmselt kiirgas uraanisool mingeid senitundmatuid kiiri, mis läbisid musta paberi Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste lagunemist. Lisaks uraanile on veel teisigi radioaktiivseid elemente : toorium, poloonium, raadium, aktiinium ... kokku on praegu 115 keemilist elementi Radioaktiivsus on tuuma-maailma nähtus, kõik nimetatud kiirgused saavad alguse aatomi pisikesest südamikust Osakeste ja kvantide kiirgumine tuumast viitab
Tuum seob elektronid ja määrab elektronide arvu neutraalses aatomis.Tuumajõud e. tugev jõud e. tugev vastastikmõju mõjub prootonite ja neutronite vahel ühtviisi tõmbavalt. Väikestel kaugustel on tuumajõud palju tugevam, kui elektrostaatiline jõud prootonite vahel, kuid kaugemal kahaneb ta väga kiiresti olematuks. Tuumajõud hoiab tuumi koos. Radioaktiivsus, ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. -kiirgus on kiirete elektronide (prootonite) voog. Neutronite lagunemisel vabanevad tuumast elektronid. Elektromagnetväljas on -kiirgus kardetav, üldiselt kaitseb meid selle eest riietus. Kui -kiirgus satub inimese organismi, tekib nahapõletik, villid, äge silmapõletik. -kiirgus koosneb -osakestest e. heeliumi aatomi tuumadest, mis sisaldavad kahte prootonit ja kahte neutronit. Nad on suure
Tuum on äärmiselt tuheda koostisega, sinna on koondunud 99,95% kogu aatomimassist. Tuuma avastas Rutherford. Järjekorranumber näitab laenguarvu, elektronide arvu ning prootonite arvu tuumas. Mis on ja millal avastati elektron Elektron on elementaarosake, mis on avastatud 1897. Aastal Thomsoni poolt. Elektronid on negatiivse laenguga ning koos prootonite ja neutronitega moodustavad aatomeid. Elektronid moodustavad aatomituuma ümber elektropilve, kus kujutatatakse neid elektronkihtidena. Planetaarne aatomi mudel Rutherfordil oli planetaarne aatomimudel, mis sai alguse 1911. Aastal, kui sai alguse ka aatomituuma avastamine. Planetaarmudeli järgi sarnaneb aatom pisitillukese Päikesesüsteemiga. Planetaarse aatomimudeliga on mitmeid vastuolusid, nt elektronid peaksid kukkuma tuumale, aga ei kuku. Bohri postulaadid 1. Postulaat: Elektron saab liikuda aatomis kindlatel orbiitidel, siis ta ei kiirga ega neela
6 CO2 + 12 H2O C6H12O6 + 6 O2 süsihappegaas + vesi + glükoos + hapnik + vesi Tuumareaktsioon-Tuumareaktsioon on tuumade ühinemine, ümber korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega.Radioaktiivsus- kiirgatakse välja osakesi NT:uraan Keemilise sideme energia-Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda.1.Mida nim. Keemiliseks E?Keemilistesse ühenditesse salvestunud E(põlemine) Täielik C+O2>CO2(väljas) 2Joonista küünlaleek Aurumine Imbumine Sulamine
Ohmi seadus kehtib kõigi harilike elektrijuhtide korral. Gravitatsiooniseadus-- selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Energia jäävuse seadus-- väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. AATOMI EHITUS- Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest Energeetiliselt kasulikud tuumareaktsioonid--tuumade lõhustamisreaktsioonil või kergete liitmisel põhinevad võimsus-- füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd mingi jõud ajaühiku jooksul teeb. kiirus- suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust takistus- ehk elektritakistus on elektrijuhi omadus takistada voolu liikumist. Takistus põhjustab pingelangu.
2 Aatomimudeli kujunemine 1. Thomsoni aatomimudel 1897. a avastas Thomson laenguga osakese elektroni. Tema mudeli kohaselt oli aatom positiivne laenguga kera, millesse oli pikitud negatiivse laenguga elektronid. (Rosinakukkli mudel). 2. Rutherford Rutheford pärineb soti väljarändajate perekonnast Uus-Meremaalt. Ta töötas mitmetes ülikoolides nii Euroopa kui Ameerikas, uurides peamiselt radioaktiivsust. 1911 avastas Rutherford aatomituuma. Tema saavutuseks on ka tehisliku tuumareaktisooni esilekutsumine. R tegi katse, kus ta pommitas õhukest kulla lehte heeliumituumadega, mis ta nimetas alfa osakesteks. Katses selgus, et osad osakesed põrkusid tagasi, mõned kaldusid kõrvale, aga suurem osa läbis kullalehe otse. See viiski ta mõttele, et aatom on ebastabiilne ja koosneb erilaenguga osakestest. Ta oletas, et aatomi keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber miinus laenguga osakesed
1. AINE EHITUS Aatom koosneb aatomituumast (+) ja elektronkattest (-). Aatomituuma koostisesse kuuluvad prootonid (+) ja neutronid (0). Elektronkatte moodustavad elektronid (-). Elektronide max arvu kihis saab arvutada valemiga 2n2 Aatomorbitaal ruumiosa kus elektron viibib kõige sagedamini. S-orbitaal on kerakujuline, p-orbitaal ruumilise kaheksa kujuline ja d-orbitaal kõik koos. s-orbitaal p-orbitaal - s-orbitaalid: 1 tk (kokku mahub 2 e-) - p-orbitaalid: 3 tk (mahub kuni 6 e-) - d-orbitaalid: 5 tk (kuni 10 e-)
Tuumafüüsika - füüsika osa, milles uuritakse aatomituuma ehitust ja selles toimuvaid protsesse Aatomi tuum Kerataoline keha aatomi keskmes, mille umber tiirlevad elektronid. Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tuum koosneb kahte liiki elementaarosakestest - prootonitest ja neutronitest. Neid nimetatakse ka nukleonideks. Tuumal on positiivne laeng. Tuuma mootmed - labimoot 10-14 m Prooton Positiivselt laetud tuumaosakesed. Prootonite arv (aatomnumber ehk jarjekorranumber ehk laenguarv) maarab elemendi tuumalaengu ja on vordne elektronide arvuga aatomis, nii et aatomid on elektriliselt neutraalsed. Tuuma tahtsaim osake, tahistatakse tahega Z. Neutron Elektriliselt neutraalsed tuumaosakesed. Samal elemendil voib tuumas olla erinev arv neutroneid. Neutron on veidi suurema massiga kui prooton. Tahistatakse tahega N. Suure labitungimisvoimega. Mittestabiilne osake, vaba neutron laguneb prootoniks ja elektroniks (poolestusaeg ca 12 m...
Tuumaelektrijaam Sissejuhatus Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31).
Tuumaenergia Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Tuumaenergia ajalugu on lühike. Martin Heinrich Klaproth avastas 1789. aastal uraandioksiidi. Metallilist uraani sai aga esimest korda alles Eugen Peligot 1841. aastal. 1896. aastal avastas Henri Becquerel, et uraan kiirgab mingisuguseid nähtamatuid kiiri, mis on võimelised läbima musta paberit ja põhjustama fotoplaadi tumenemist. Ta nimetas selle kiirguse uraanikiirteks
Landeswehr'i sõda-palgasõda- Läti pinnal 1918-1919 tegutsenud baltisaksa väekoondis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriik. Tartu rahuleping(olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos)- 2.veebr.1920-lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed maj. probleemid. Venemaa tunnustas Esti iseseisvust ja loobus kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Teaduse arengu suunad:1) tuumafüüsika e. aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaharu. 2)Antibiootikumide kasutuselevõtt 3)sünteetiline e.tehismaterjal. Muutused tehnika arengus: elekrienergia laialdane tootmine ja tarbimine,elektrilised tarbekaubad. Sidetehnika-raadio. Sisepõlemismootorid-mootorsõidukid filmikunstis: heli-ja värvifilmid. Kunstis ja kirj:sürrealism muusikas ja tantsus:muusikal, dzäss, fokstrott, tsarlston, tango, modern e.vabatants. Mood: naistel: poisilik stiil-pikad püksid, sviitrid, trikootooted
2)Tuuma avastamise katse(kuldleheke)-Rutherford kiiritas alfa-osakese üliõhukest kuldlehte ja leidis et nad enamuses läbisid lehe väga väikeste kõrvalkalletega. Sellest järeldas ta et kulla sees paiknevad hajusalt elektronid. Leidus ka neid osakesi, mis olid hajunud suurte nurkade all, mõni oli põrganud isegi otse tagasi. Ilmelt olid nad tabanud palju suurema massiga osakesi, mis olid tõukava, so po.laenguga ja võtsid enda alla väikese osa ruumist. Need olidki kulla aatomite tuumad. 3)prooton-erinevad laengud, elekt.suurused võrdsed Neutron-ilma laenguta, suurem kui prooton,elekt.mass on tühine. 4)Tuumajõud on kahe või enama nukleoni vahel olev jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumajõud põhineb tugeval vastastikmõjul. Prootonite ja neutronite vahel mõjuvad tõmbuvad tuumajõud. Tugev vastastikmõju on kvarkide vahel, kuid põhjustab ka tuumajõude. Nõrk vastastikmõju avaldub peamiselt lagunemistes. (nt.neutr.lagunemise prootoniks,elektr,an...
Riidaja 2009 Tina Mis see on? Tina on keemiline element, mille ladina keelne nimi on stannum ning sümbol on Sn.. Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teistest metallidest kergesti ära tuntav seetõttu, et ta krigiseb painutamisel. Tina Mendelejevi tabelis Mendelejevi tabelis asub tina 50. kohal, seega on tema tuumalaeng 50 ja aatomituuma ümber tiirleb 50 elektroni. Tina peamised oksüdatsiooni astmed on II ja IV, sulamistempereatuur on 232°C ja keemistemperatuur on 2687°C ning tihedus on 7,29g/cm3, mis tähendab, et tina on 7,29 korda veest raskem. Molaarmassiks on 118,69 g/mol. Saamine Puhta ainena tina looduses ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit ehk tinaoksiid(SnO2). Tina oksiidi kuumutamisel koos söega tina redutseerub ja sulab välja suhteliselt madalal temperatuuril, seega on seda väga lihtne toota
teada, mis on sees, ilma pakendit avamata) Radioaktiivne ja ioniseeriv kiirgus on inimesele kahjulik, sest need kahjustavad meie tervist, näiteks võib tekkida vähk ja kiiritstõbi. Täpsemalt öeldes kiirgus ioniseerib molekule, lõhub DNA-d ja rakud surevad. Elementaarosakesed on kõige väiksemad osakesed. Näiteks prooton, neutron, elektron, kvark, lepton. Radioaktiivsus - ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine, millega kaasneb radioaktiivne kiirgus Tuumade lõhustumine - tuumareaktsioon, mille puhul suur aatomituum laguneb väiksemateks aatomituumadeks Ahelreaksioon - protsess, mille käigus ühe protsessi lõpptulemus käivitab uue samatüübilise protsessi Poolestusaeg - aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus, näitab, kui pika ajavahemiku möödumisel muutub aine kogus poole väiksemaks
2. Elekroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Kvandi energia on võrdeline elektronide energia vahega vastavatel orbiitidel, ehk mis sama, aatomi energiate vahega vastavates olekutes. Kui elektron siirdub kõrgemalt orbiidilt madalamale, siis kiirgub kvant. Kui elektron läheb madalamalt orbiidilt kõrgamale, siis neelab kvandi. Kvant-footon-valguse osake Aatomituuma ehitus ja tuumajõud Tuum tervikuna määrab ära elektronide arvu aatomi elektronkattes ja nende asetuse. Elemendi keemilised omadused on määratud elektronide arvuga ja nende paiknemisega aatomi elektronkattes. Elektronide arv omakorda on võrdne tuuma laenguarvuga, mis on ühtlasi elemendi järjenumbrik Mendelejevi tabelis. Prooton ja nautron on ühisnimega nukleon. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Looduslik radioaktiivsus Radioaktiivseid kiigused jagunevad kolmeks: 1
ebareeglipärasused aga viitavad sageli õige lahenduse leidmise suundadele; · oma võimete üle-või alahindamine.7.Otsustamine on enamasti valiku tegemine alternatiivide vahel, mis toimub üldiselt neljas etapis: info kogumine, alternatiivide hindamine, ühe alternatiivi täideviimine, tulemuste hindamine. Probleemi lahendamise üheks etapiks on enamasti otsustamine.8.Ei.9.Analoogiameetodit - otsitakse lahendusi sarnastest olukordadest. 10. 1. Näiteks aatomituuma ehituse väljaselgitamine põhines oluliselt analoogia leidmisel päikesesüsteemiga.2. Tänapäeva teadlaste ees seisab küsimus, mis on tegelikult mõistus. Oxfordi Ülikooli teadlased kirjeldasid seal mõistust kolme analoogiaga: puu (tree), tiib (wing) ja World Wide Web.3. Teadusartiklitesse ilmusid anatoomiliste jooniste asemel informatsiooniprotsesse selgitavad skeemid. Kasutades analoogiat arvutiteadusega, võib öelda, et varemalt oli pearõhk pööratud
Ernest Rutherford Ernest Rutherford (30 august Brightwater19. oktoober 1937 Cambridge) oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga aatomituuma mõõtmed. Ernest Rutherford sündis üheteistkümnelapselises peres Uus-Meremaal. Ta oli väga taibukas poiss, eriti matemaatikas. Ta lõpetas Uus-Meremaa ja Cambridge'i ülikooli. Uus-Meremaa ülikoolis oli ta väitlusklubi president. Cambridge'is hakkas ta tegelema tollal põneva ja uudse probleemiga radioaktiivsusega. Ta tuvastas, et radioaktiivsed ained tekitavad kolme tüüpi kiirgust. Tolleks ajaks olid teadlased alles hakanud uurima, mis on aatomi sees. Rohkem kui 2000 aastat oli arvatud, et aatom on midagi tibatillukese kivi taolist, kuid Rutherfordi katsed näitasid, et aatomi sees on väga tihe ja raske klomp (aatomituum) ja suurem osa aatomist on tühi ruum. Rutherford kutsus oma laborisse töö...
Radioaktiivsus Radioaktiivsus ehk ehk tuumalagunemine on suure massiga aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. Radioaktiivse lagunemise käigus muutub sageli üks radioaktiivne element teiseks, mistõttu esinevad "radioaktiivse lagunemise read". Kõik elemendid, mille järjenr on >83 on radioaktiivsed. Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsuse avastas prantsuse füüsik Antoine Henri Becquerel. 1896. aastal avastas ta, et uraan jätab jälje fotoplaadile. Järelikult Uraan kiirgab silmale nähtamatut kiirgust, mis on võimeline läbima mitmesuguste matarjalide üsna pakse kihte. Radioaktiivsuse liigid alfakiirgus liiguvad nagu positiivse laenguga osakesed, väike läbimisvõime, suhteliselt ohutu. Tekib alfalagunemisel, kuid ta võib tekkida ka kergete aatomituumad...
Beetalagunemisel muutub 1 neutron prootoniks, elektroniks ja neutriinoks. Tuuma massiarv jääb samaks, laenguarv suureneb ühe võrra. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Tuuma energia väärtused on hüppelised ja üleminekul ühest teisele toimub kvantide kiirgamine või neelamine. Tuumajõu tegevuse tõttu on nende kvantide energia aga umbes miljon korda suurem kui aatomi elektronkattes tekkivatel ja neelatavatel kvantidel Kirjelda tuumajõudude iseloomu! 1) tuumajõud on aatomituuma sees elektrilaenguvahelistest jõududest tunduvalt tugevamad; 2)tuumajõudude ulatus e. mõjuraadius on väga väike; 3) tuumajõud ei olene osakeste elektrilaengust, nad mõjuvad ühetugevuselt kõigi nukleonide vahel.
Seot. aineosakeste väljadega.( - Elektromagnetiline jõud hoiab lagunemine: prooton- näiteks aatomis elektronid aatomituuma ümber ja tema > neutroniks üle- gluuon omab abil luuakse keemilised kvargi muut u->d)) sidemed molekulides. värvilaengut.
Tuumafüüsika medistiinis. Radioaktiivse kiirguse omadusi kasutatakse niihästi haiguste diagnoosimisel kui ka nende ravis. Radioaktiivsus on aatomituuma omadus iseeneslikult laguneda. Radioaktiivsus on iseloomulik ebastabiilsetele, suhteliselt suure massiga aatomituumadele. Radioaktiivse lagunemisega kaasneb radioaktiivne kiirgus. See võib olla korpuskulaarne (elementaarosakeste või heeliumiaatomi tuumade voog) või kiirata footonitena (elektromagnetkiirgus). Loodusliku radioaktiivsuse avastas Antoine Henri Becquerel 1896. aastal. Teadlane pani tähele, et tema poolt
2.Veb 1920-Tartu rahuleping. 1934 "vaikiva ajastu" algus Eestis. 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustunud Rahvuskogu. 1939-Hispaania kodusõja lõpp. 3).Isikud: Konstatin päts- Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Johann Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Jaan Poska- oli Eesti riigimees. Ernest Rutherford- oli Uus-Meremaa päritolu füüsik, kes sai tuntuks tuumafüüsika isana. Ta määras kuldfooliumi eksperimendiga (Geigeri-Marsdeni eksperiment) aatomituuma mõõtmed. Charles Chaplin- oli inglise komöödiafilmilavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent. Ernest Miller Hemingway- oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke. Isadora Duncan- Algatas moderntantsu. 4.)Teemad Demokraatia kujunemine eestis 1920-1930- Esimese maailmasõja ja sellele järgnenud Eesti Vabadussõja ajal sai eesti maaelu ja tööstus tugevasti kannatada. Paljude talude hooned olid sõjatules
7. Koobalti laenguarv on 27 ja massiarv on 59. Prootonite arv koobalti aatomis on 27, neutronite arv 32 ja elektronide arv 27 . 8. Vedelikku (või gaasi) sukeldatud kehale mõjuva üleslükkejõu leidmises võib kasutada valemit Fü = g V, kus g = raskuskiirendus, (roo) = a. vedeliku tihedus b. Keha tihedus V = a. keha koguruumala b. Allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala c. Vedeliku koguruumala 9. Aatomituuma osakesed on (mitu) a. prootonid b. Positronid c. Neutronid d. Elektronid 10. Kui konstantse ruumala korral gaasi rõhk suureneb, siis gaasi temperatuur pV = nRT a. väheneb b. Jääb samaks c. Suureneb 11. Gaasides (mitu) a. esineb pindpinevus b. Esineb elastsusjõud c. Toimib Pascali seadus d. Toimub gaasisamba poolt avaldatav rõhk e. Toimub üleslükkejõud 12. Keemilise elemendi omadused määrab ära:
Laineomadusi (interferents, difraktsioon) on eksperimentaalselt registreeritud elektronidel, neutronitel, aatomitel. ? Laineomadused on koikidel kehadel, ka makrokehadel. ? Osakeselaine dualism ehk kahesus on looduse uldine omadus. Aatomituuma ehitus: ? Tuum on kerataoline suure tihedusega objekt aatomi keskmes. ? Koosneb nukleonidest: ? prootonid, laenguga +e, ? neutronid, neutraalsed. ? Nukleone hoiavad koos tuumajoud: tugev vastasmoju. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma voi aatomituuma ja elementaarosakese kokkupor ge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/voi elementaarosakesed. ? Tuumalohustumine on reaktsioon, milles raske tuum laguneb kergemateks tuumadeks ? Radioaktiivsus on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. ? Tuumasuntees on reaktsioon, milles kaks kergemat tuuma uhinevad uheks raskemaks tuumaks. Inimesele on koige ohtlikumad keskmiste poolestus aegadega elemendid.
Massiarv on tuumaosakeste arv. A Isotoop on sama keemilise elemendi tuum, milles on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. radioaktiivne isotoop on isotoop, mille tuum on ebastabiilne. Radioaktiivsus on looduses esinev radioaktiivsete isotoopide omadus muunduda iseenesest mõneks teiseks isotoobiks. Poolestusaeg on ajavahemik, mille kestel vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb kaks korda. Seoseenergia on minimaalne energia, mis kulub aatomituuma üksikuteks nukelonideks jaotamiseks. Massidefekt on kindla isotoobi aatomituuma seisumassi ja selle isotoobi koosseisu kuuluvate vabade nukelonide seisumasside summa vahe. 7 Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Päike on keskmise suurusega täht
Magnetism Magnetiline vastastikmõju vastastikmõju liikuvate laetud kehade (osakeste) vahel; Magnetväli magnetilise vastastikmõju vahendaja kehade vahel, mis ümbritseb liikuvaid laetud kehi (osakesi) ja vooluga juhte; Magnetiline induktsioon B magnetvälja iseloomustav vektoriaalne suurus, mille suunaks on magnetvälja suund ja suurus on määratletud magnetväljas asetsevale vooluga kontuurile mõjuva maksimaalse jõumomendi Mmax ja kontuuris kulgeva voolu tugevuse I ning kontuuri poolt piiratud pinna pindala S suhtega: M B = max I S Magnetilise induktsiooni B ühik 1 T (tesla) sellise magnetvälja magnetiline induktsioon, millesse asetatud vooluga kontuurile, mis piirab pindala 1 m 2 ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub seda kontuuri pöörav maksimaalne jõumoment...
molekul on aine väikseim osake, millel on selle aine keemilised omadused; molekulid koosnevad aatomitest; keemilistes reaktsioonides aatomid ei lagune; keemilistes reaktsioonides jaotuvad ümber aatomid - siirduvad lähteainest reaktsioonisaadustesse. Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Aatomituuma moodustavad positiivse laenguga prootonid ja elektrilaenguta neutronid. Prootonid annavad tuumale positiivse laengu, nende arv võrdub elemendi järjenumbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemis. Neutronite arv on massiarvu ja järjenumbri vahe.
Füüsika vahearvestus. Aatomi-ja tuumafüüsika. Variant A: 1.Kirjeldage aatomi ehitust kasutades planetaarset aatomimudelit- Hilisemad uuringud lükkasid ümber selle mudeli kehtivuse ja 1911. aastal esitas teine inglise teadlane Ernest Rutherford oma aatomimudeli, mis põhineb aatomi ja päikesesüsteemi analoogial. Seetõttu nimetatakse seda planetaarseks aatomimudeliks. Päikesesüsteemi keskmeks on päike - aatomi keskmeks on aatomituum. Aatomituuma ümber, tuumast suurel kaugusel, liiguvad elektronid, päikese ümber tiirlevad planeedid. Planeedid tiirlevad ümber päikese mööda oma orbiite, mis on nagu kihid ümber päikese; samuti liiguvad elektronid ümber tuuma kindlatel orbiitidel, moodustades ka kihte.Elektroni sarnasus planeediga avaldub ka selles, et mõlemad tiireldes, samaaegselt pöörlevad ümber oma mõttelise telje. Seega aatom koosneb positiivselt laetud
Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 18. november 1962) oli Taani füüsik, kes aitas avastada aatomistruktuuri ja kvantmehaanikat, mille eest pälvis 1922. aastal Nobeli füüsikapreemia. Ta oli samuti osaline füüsikute rühmas, kes töötasid Manhattani projekti kallal. Bohr abiellus Margrethe Nørlundiga aastal 1912, üks nende poegadest Aage Niels Bohr sai samuti oluliseks füüsikuks, kes nagu isagi pälvis Nobeli preemia. Niels Bohr õppis Kopenhaageni ülikoolis füüsikat, hiljem sai temast sama ülikooli professor. 1912. aastal kolis Inglismaale ja töötas koos kuulsa füüsiku Ernest Rutherfordiga, püüdes tuvastada, mida aatomid endast tegelikult kujutavad. Bohri katsed näitasid, et aatomi keskmes on tuum ja kindlal kaugusel sellest tiirlevad elektronid, nagu planeedid tiirlevad kindlatel orbiitidel ümber päikese. Ta lõi 1913. aastal aatomi esialgse kvantteooria (Bohri aatomiteooria). II maailmasõja ajal aitas Bohr leida juudi rahv...
KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon.
7. Kõik molekulid omavad liikumise energiat nn. kineetilist energiat ja on aines püsivas korrapäratus liikumises. 8. Molekulid on omavahel seotud vastastikus külgetõmbejõu mõjul. 9. Väiksemaid osi, milleks võib jagada keemilisi elemente, säilitades tema omadused, nimetatakse aatomiteks. 1.2. Aatomi ehitus Aatom on keemilise elemendi väikseim osake (Lomonossov, "Matemaatilise keemia elemendid" Aatom koosneb tuumast ja seda ümbritsevatest elektronidest. Aatomituuma moodustavad positiivse laenguga prootonid ja elektrilaenguta neutronid. Prootonid annavad tuumale positiivse laengu, nende arv võrdub elemendi järjekorra numbriga keemiliste elementide perioodilisussüsteemis. Neutronite arv on massiarvu ja järjekorranumbri vahe. Neutraalses aatomis on prootonite arv ühtlasi võrdne ümber tuuma liikuvate elektronide arvuga, millised moodustavad elektronkatte. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks
Kergete tuumade ühinemiseks on vaja ülikõrget temperatuuri. Sellepärast nim neid tuumareaktsioone ka termotuumareaktsioonideks. Esineb tähtede keskmes, vesiniku- ehk termotuumapommis. 9. Võrdle tuumareaktorit tuumapommiga! Tuumareaktoris ei lasta ahelreaktsioonil lõpuni minna, seda kontrollitakse tuumavarrastega. 10. Kuidas on omavahel seotud aatomimass, tuumalaeng, elektronide arv, prootonite arv, neutronite arv? Aatommassi moodustavad põhiliselt prootonid ja neutronid. Aatomituuma tuumalaeng on positiivne. Elektronide arv on võrdne prootonite arvuga. Prootonite arv määrab ära, millise keemilise elemendiga on tegu. Neutronite arv määrab ära, millise isotoobiga on tegu. 11. Mis on isotoop? Aatomid, millel on prootonite arv sama aga neutronite arv erinev nimetatakse isotoopideks. 12. Selgita aatomite põhi- ja ergastatud olek! -Aatomi põhioleks on see kui elektron asub kõige lähemal kihil aatomituumale.
TUUMAFÜÜSIKA 1) Mõisted: Nukleon- Tuumaosake ehk prooton või neutron. Isotoop- Sama järjekorranumbriga, kuid erineva massiarvuga tuumad Kvantmehaanika- Füüsika osa, mis tegeleb aatomituuma ja aatomi üldprobleemidega Ahelreaktsioon- Reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumist ja progresseerumist mingi tunnusarvuga (n=2) ehk 2;4;8;16;32 Kriitiline mass- Massi ülem piir, mille ületamisel vallandub ahelreaktsioon ja neutronite massiline paljunemine Ülekriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on üle 1. Esimene spontaanne lõhustumine tekitab ahelreaktsiooni, mis levib eksponentsiaalselt kasvades üle kogu tuumkütuse ja põhjustab plahvatuse.
Kiiritustõve esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19. Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Kiirgusallikaid varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid. Kui kiirgusoht on reaalne või on tekkinud kahtlus ohtliku doosi saamise võimaluse suhtes, tuleb tarvitada kiiritustõve arengut pärssivaid medikamente 20. Tuumaenergeetika ja tema elukeskkond tuumaenergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. tuumaenergeetika tekitab uusi probleeme looduskaitses ja ohutustehnikas. Radioaktiivne kiirgus on eluohtlik ja võib suuremate kiirgusdooside korral põhjustada kiiritushaigust. .
6. Bohri aatomimudel- *elektronid liiguvad aatomis ainult kindlal orbiidil. *elektroni üleminekul ühelt orbiidilt teisele, aatom kiirgab ja neelab valgust kvantides. 7. De Broglie hüpotees- kõigil osakestel on lainelised omadused. 8. De Broglie laine- vabalt liikuvate osakeste leiulaineid. (λ=hp=hmv) 9. Kvantmehaanika põhivõrrandi e Schrödingeri võrrand- kvantoleku muutumine süsteemis. 10. Tuumajõud- kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Omadused- Väga väikeste vahemaade juures on tuumajõud tõukuv; Tuumajõud on väga väikese mõjuraadiusega; Tuumajõud on laengust sõltumatu. 11. Seoseenergia- mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. E=A 12. Massidefekt- tuuma koostisosakeste ja tuuma masside vahe. ∆M= Zmp+ Nmn- Mt. Mt- tuuma(seisu)mass Z- laenguarv(prootonite arv) mp- prootoni(seisu)mass N- neutronite arv mn- neutroni(seisu)mass 13. Radioaktiivsus- ainete võimet iseeneslikult kiirguda
Erinevad energia tootmisviisid. Kaido Eismann, Karl Ojamaa. Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumakütuse jäägid on väga ohtlikud, radioaktiivsed, nende lagunemiseks kuulub tuhandeid aastaid. Elektrijaamad ei saasta õhku, kütust kulub vähe, tekib vähe tahkeid jäätmeid. Hüdroelektrijaam Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed.
2) aatominumber ehk laenguarv (Z) 3) Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Ainult prootonite arvu aatomi tuumas näitab aatomnumber. 4) Mille poolest erinevad, sarnanevad prootonid ja neutronid? 5) Prootonid ja neutronid kokku Nukleonid 6) Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Neid tähistatakse 7) Ülesanne tuuma koostise kohta 8) Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. 9) Alfa kiirgus Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. Alfakiirgus on tulenevalt oma väikesest läbimisvõimest inimesele suhteliselt ohutu, ei suuda läbida isegi paberit. Beeta kiirgus- Beetakiirgus on beetaosakestest koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel
http://www.abiks.pri.ee AATOMITUUMA EHITSU. ISOTOOBID. TUUMA SEOSEENERGIA. Aatomi tuuma mõõtmed (1014m) on aatomi enda mõõtmetest (1010m) tuhandeid kordi väiksemad. Aatomi mass on aga koondunud peamiselt tuuma. Aatomi tuum koosneb nukleonidest, mida nim prootoniteks ja neutroniteks. Nende massid võrduvad ligikaudu ühe aatommassiühikuga üks aatommassiühik (u) on võrdne 1/12 süsiniku isotoobi 126C aatomi massist (1u = 1,6605402*1027kg = 931,5MeV = 14,924*1011J) Prootonite arv tuumas võrdub e arvuga aatomi elektronkattes. Prootonite ja neutronite arvude summat nim massiarvuks A=Z+N. Z ja N võivad tuumas olla teatud lubatavate energiaväärtustega. Z arv tuumas määrab elemendi keemilised omadused ja elemendi koha perioodilisussüsteemis. Keemilise elemendi teisendeid, mille tuumas on erinev arv neutroneid nim isotoopideks. Üks ja sama keemilise ele...
Elektroni ja prootoni elektrilaengud on suuruselt võrdsed elementaarlaenguga. Kokkuleppeliselt loetakse elektroni laengut negatiivseks ja prootoni laengut positiivseks. Milline laeng on aatomil? Miks? Aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne aatomil puudub elektrilaeng. Kuna prootoni ja elektroni elektrilaengud on suuruselt võrdsed, on aatomi elektronkatte negatiivne laeng suuruselt võrdne aatomituuma positiivse laenguga. 12. Mis on ja kuidas tekib positiivne ja neg. ioon Pos ioon on positiivselt laetud osake, mis tekib, kui aatom loovutab elektronkattest elektrone. Neg. ioon on neg laetud osake, mis tekib, kui aatom haarab elektronkattesse elektrone juurde. 13. Kuidas on seotud elementaarlaeng ja keha elektrilaeng Keha elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne q= ±ne 14. Kirjelda, kuidas toimub laengu üleminek neg kehalt ja pos. kehalt laadimata kehale Neg
42.Filtrimine – Vees lahustumatute väikeste tahkete osakeste eraldamine filtrite abil 43.Leelismetall – IA rühma metallid Li, Na, Rb, Cs, Fr 44.Leelismuldmetall – IIA rühma aktiivsemad metallid Ca, Sr, Ba, Ra 45.Molaarmass – Aine ühe mooli mass grammides 46.Molaarruumala – Aine ühe mooli ruumala 47.pH – Lahuse happelisust, neutraalsust või aluselisust väljendav näit 48.Nukleonid – Prootonid ja neutronid 49.Tuumalaeng – Aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas 50.Tugev elektrolüüt – Aine, mis on vesilahuses täielikult jagunenud ioonideks(soolad,leelised..) 51. Nõrk elektrolüüt – Aine, mille molekulid on lahuses osaliselt jagunenud ioonideks 52.Emulsioon – Jämepihus, kus vedelik on pihustunud vedelikku 53.Vaht – Jämepihus, kus gaas on pihustunud vedelikku või tahkesse ainesse 54.Aerosool – Jämepihus, kus tahke või vedelik on pihustunud gaasi.
olekust plahvatusega sarnaneva paisumise teel. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi algusek s See oli hüpoteetiline sündmus, mis leidis aset umbes 13,7 miljardit aastat tagasi. Plancki aeg Plancki aeg 10 astmel -43, eristus omaette vastandikumõjuks gravitatsioon. 10 astmel -36 sekundit pärast Suurt Pauku eraldus tugev vastastikumõju. Siis veel aatomeid ei olnud, kuid sündis põhiline jõud, mis ühendab aatomituuma osakesi. Inflatsioon Inflatsiooni periood, mis kesti 10 astmel -36 kuni 10 astmel -32 sekundit. Selle käigus universum paisus ning tekkis tugev interaktsioon. Sai võimalikuks kvartside eristamine leptonitest. Kvargid ja antikvargid 10 astmel -32 kuni 10 astmel -5 sekundit. Temperatuuri langemisel ühinevad kvargid hadsoniteks. Vastastikumõjude eristamine 10 astmel -12 sekundit pärast Suurt Pauku eristuvad
omadusi sooviti üle kanda. Manipuleerides aatomeid laseritega, õnnestus kolmanda aatomi omadused üle kanda põimitud paarile. Arvuti juhitud operatsioon kestis alla nelja millisekundi ning katsete õnnestumise protsent oli mõlemal uurimismeeskonnal üle kolmveerandi. 7 Räägitakse ka, et natside tuumaprogrammi juhtinud Werner Heisenberg oli küll väga hea füüsik, ent tal nappis teadmisi mõistmaks aatomituuma lõhustamise ahelreaktsioone.Mõnede uurijate arvates hindas ta seetõttu tublisti üle tuumarelva loomiseks vajaliku rikastatud uraani kogust. Nüüd avastatud ettekandes on aga tuumarelva valmistamiseks vajalik toormekogus kirjas suhteliselt täpselt, mis viitab võimalusele, et mõned natsi-Saksa teadlased mõistsid aatomituuma lõhustamise küsimusi Heisenbergist paremini. Lugesin veel ühte artiklit, kus sain huvitava teadmise osaliseks, et ka saksa
LO , = 0 LO , = const . Sellises mehhaanilises süsteemis kehtib vektoriline impulsi momendi jäävuse seadus. (VIJS). Selle seaduse kehtivuse tingimuseks ei ole süsteemi suletus, mõne teise punkti suhtes ei pruugi see kehtida. Kokkuvõtte:Liikumishulga jäävuse seaduse kasutamine on möödapääsmatu misthaes kehade vastastikuse mõju uurimisel.Selle abil saab arvutada kokkupõrkavate kehade jõudu,millise aine aatom tekib mingi kahe aatomituuma põrkumisel jne... Kogu teaduse ajaloo vältel pole avastatud ühtegi nähtust,mis oleks impulsi jäävuse seadusega vastuolus. See seadus on universaalne,kehtides nii maailmaruumi kui ka kõige väiksemate elementaarosakeste jaoks.
mille vahel on n-tüüpi pooljuhtmaterjal, siis kannab ta nime p,n,p pooljuht. Kui kahe n- tüüpi pooljuhi vahel on üks p-tüüpi pooljuhtmaterjal, siis see transistor kannab nime n,p,n pooljuht. Kiip ehk terviklülitus on pooljuht plaadike, millesse on tehtud imepisikesi transistoreid koos kondensaatorite ja takistitega. Oma mõõdult on ta kuskil 1mm. kasutatakse elektroonikas -autodes, telerites, mobiilides jne. 4. Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste lagunemist.Tuuma lagunemine võib toimuda kas alfa-, beeta- või gammalagunemise teel. Alfa-kiired on heeliumi tuumade voog. Need kiired on väga väikese läbitungivusvõimega. + laenguga. Beeta-kiired on elektronide voog. See kiirgus on negatiivse laenguga. Need kiired võivad läbi tungida mõne mm alumiinium plekist.Gamma-kiired on
I osa : Aatomi ehitus. 1. Millistest osadest koosneb aatom? 2. Nimeta aatomi koostises olevad elementaarosakesed, nende laengud ja massid. · Prooton - laeng + ; mass ligikaudu 1 · Neutron laeng puudub ; mass ligikaudu 1 · Elektron laeng - ; mass ligikaudu 0 3. Milline on aatomituuma laeng, miks? · Tuuma laeng on + kuna prootonid annavad laengu + ja neutronitel laeng puudub. 4. Milline on aatomi laeng, miks? · Aatomi laeng on neutraalne, kuna prootonid annavad + laengu ja elektronid annavad laengu ja neid on sama palju. 5. Kuidas paiknevad elektronid ümber aatomi tuuma? · Elektronid paiknevad kihtidel. Esimesel kihil võib olla 2 elektroni max, teisel 8, 18, 32
1.Teaduuvutused keemias, füüsikas ja meditsiinis. Füüsika harudest arenes eriti jõudsalt tuumafüüsika(aatomituuma ja selles toimuvaid protsesse käsitlev füüsikaaru) 1919.a teostas Rutherford esimese tehisliku tuumareaktsiooni. 1930.aastal avastati tehisraadioaktiivsus(Irene ja Frederic JoliotCurie)maailma esimene tuumareaktor pandi tööle 1942.a Usas. Töötati ka tuumapommi loomise kallal. Keemikud õppisid looma kindlate omadustega tehisaineid(sünteetilised ained). Tehti kindlaks valkude ehitus ning alustati ainevahetusprotsesside uurimist. Saadi vitamiine ning antibiootikume kunstlikul teel. Meditsiiniarengule tõid keemikute avastused suurt kasu. Need muutsid haigete ravimise tunduvalt tõhusamaks. 2.Sidevahendite areng(massimeedia vahendid) Tänu elektrile arenes jõudselt sidetehnika, eriti raadio. Enamus riigijuhte mõistsid raadio pakutavaid võimalusi inimeste meelsuse mõjutamisel. Seetõttu alustati paljudes riikides 1920.aastail ...
Tuumaenergia Cattenomi tuumajaam Prantsusmaal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mis on tuumaenergia? Tuumaenergiat saadakse kontrollitud tuumareaktsiooni käigus. Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese kokkupõrge, mille käigus tekkib tuumalõhenemine ning energia vabanemine. Tuumaenergia avastas prantsuse füüsik Henri Becquerel 1896. aastal. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena. Viimast rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks, auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid Tuumalõhenemine Click to edit Master text styles
1.Kirjelda planetaarset aatomimudelit. Planetaarne aatomimudel sai alguase aatomituuma avastamiast. Sarnaneb pisitillukese Päiksesüsteemiga. Aatomituum ja tema ümber tiirlevad elektronid. Tuum positiivselt laetud, kuhu on koondunud peaaegu kogu aatomi mass. Tavaolekus on aatom laenguta , peab siis prootonite arv tuumas ja teda õmbritsevate elektronide arv olema võrdne. 2.Kirjelda tänapäevast aatomimudelit. Elektron saab aatomis vaid tuuma ümber tiirelda. Vastasel korral tõmbaksid kulonilised jõud ta tuuma
vahet selles, kas inimene sureb 1 sekund hiljem või varem. Võibolla mõne jaoks on, ent mina seda väga oluliseks ei pea. Hoopis olulisem teadmine on minu jaoks see, et autode juures tavakasutuses olev pliiaku sõltub suures osas relatiivsusteooria mõjudest. Teadlased on välja arvutanud, et 2,1 voldise aku pingest 1,7-1,8 volti ehk 80-85% tekib relatiivsusteooriaga seotud mõjude tõttu. Üldiselt tulevad relatiivsusteooria mõjud esile siis, kui kiired elektronid liiguvad raske aatomituuma läheduses. Need relatiivsed mõjud kaasavad kõike, mis sõltub valguse kiirusest. Pliiaku sisaldab pliidioksiidist koosnevat positiivset elektroodi, pliist koosnevat negatiivset elektroodi ning väävelhappest elektrolüüti. Teadlaste arvutused näitasid, et relatiivsusteooria mõjutab akut eelkõige pliidioksiidist koosneva positiivse elektroodi kaudu ning osaliselt ka keemiliste reaktsioonide toimel tekkiva pliisulfaadi mõjul. Selline avastus annab teadlastele mõista, et
Elektronkihtide arv 1 2 3 4 1 6 Rühma number Väliskihi 6 Mõtlemisülesanded A) Missugused järgmised tuumaehitusega aatomitest on ühe ja sama elemendi aatomid? a) 6 prootonit, 6 neutronit b) 5 prootonit, 6 neutronit c) 9 prootonit, 9 neutronit d) 6 prootonit, 7 neutronit. Mõtlemisülesanded B) Aatomituuma laeng a) võrdub prootonite arvuga b) võrdub elektronide arvuga c) on null. C) Süsiniku järjenumbri 6 põhjal saab teada d) Süsinik paikneb perioodilisustabeli VIA- rühmas; e) Süsiniku aatomis on 6 elektroni ja 6 prootonit; f) Süsiniku aatomis on 6 elektronkihti. Teemaga seotud lingid · http:// www.seilnacht.com/Lexikon/psframe. htm (perioodilisustabel) · http://www.ptable.com/ (perioodilisustabel) Kasutatud materjal · http:// fi.wikipedia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
