· Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. · Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). · (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku · Biosfäär kasutatakse laialt maa ökosüsteemide koos funktsioneerimise mõistena; kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne
Biol.evolutsioon élu areng maal esimestestelusolenditest kuni praeguste liikideni.sots. Näited:-füüsik.ev.käigusarenesid aatmoitest galaktikad,planeedid.-sots.ev.käigus arenes inimkond,kultuurid ja tsivilisatsioon.-Keemil.ev.mood keerukamad org. ühendid.-Biol.ev.tekkisid eel ja päristuumsed organismid. Ev.inimmõju:tõuaretus-mõju:teistsuguste omadusega organismid Elu isteke elutust tänap:-puuduvad sobilikud ting.keemil.ev.toimumiseks,mis and is kunagi eeldused elu tekkeks.-puudub ürgookean,kust said alguse erinevad organismid. See oli tänap. ookenaiga võrreldes madalam,soojem. Miller:Hüpot:Elu tekkele eelneb keemiline evolutsioon, mille käigus tekkisid eluks vajalikud keemilised orgaanilised ühendid.Järeldus:Orgaanilised ained tekkisid anorg.ainetest. Ev
Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid 1. autotroofid e. orgaanilise aine tootja 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad Konsumendid Vastavalt toidu allikale : 1. Esmased konsumendid, taimtoidulised e fütofaagi e. herbivoorid organismid. Kes toituvad ainult taimedest. 2. Teisesed konsumendid, lihasööjad e. zoofaagid e. karnivoorid kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid · Esimese astme kiskja fütofaagi sööja · Teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja · Kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja · Tippkiskja see,kes asub sööjate rivi lõpus Liigid, kes kasutavad vahelduva eduga söögiks nii taimi kui ka loomi, on
- IV sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng 2. Lamarcki ja Darvini evolutsiooni teooria 1) Lamarck - ,, Zooloogia filosoofia" - teos - põhiseisukohad : a) uskus, et elu jooksul omandatud tunnused mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele b) elu tekkis isetärkamise teel. Spontaanselt. c) uskus, et algelistest olestest arenesid järk-järguliselt täiuslikumad organismid. d) uskus, et liigid pürgivad täiuslikkuse poole. e) isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele. - positiivsed küljed : a) esimene terviklik evolutsiooniteooria. - negatiivsed küljed : a) elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele. b) hindas üle keskkonnamõju organismidele ja organismisisemist püüdu täiustumisele. 2) Darvini
Rakuteooria põhiseisukohad-Matthias Schleiden ja Theodor Schwann"Kõik organismid on rakulise ehitusega", Rudolf Virchow"Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel", "Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas" Eeltuumsete(prokarüoodid) ja päristuumsete(eukarüoodid) võrdlus ja näited .- Sarnasused:*sisaldavad DNAd ja ribosoome,*ümbritsetud membraaniga*sisaldavad tsütoplasmat*elus, erinevused:*prokarüootidel puudub membraaniga ümbritsetud tuum*pr.rüo(puuduvad membraansed)lihtsama ehitused.NT:pr
2. Isendite sigivust arvesse võttes peab paratamatult tekkima konkurents piiratud ressursside pärast ehk olelusvõitlus. 3. Iga liigi isendid erinevad üksteisest ehk populatsioonides esineb muutlikkus. 4. Suurem osa pärilikest muutustest tekivad keskkonnast sõltumatult ehk on keskkonna suhtes juhuslikud. 5. Osa muutusi võimaldavad isenditel keskkonnas paremini hakkama saada ehk muudavad organismid kohasemaks, mistõttu võivad nad võrreldes populatsioonikaaslastega kauem elada või rohkem järglasi saada. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. 6. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 7. Ressursid (toit, elupaigad) on looduses piiratud
Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid Geoloogilised ajaarvamise peamiseks meetodiks tänapäeval on radioaktiivsete elementide ja isotoopide kasutamine, mille lagunemiskiiruse ja hulgalise vahekorra järgi kivimites saab nende vanust teatud täpsusega hinnata. Radioaktiivsete elementide lagunemiskiirus ehk poolestusaeg on väga varieeruv (igal
bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid prokarüootideks ja eukarüootideks. Eukarüootsed ehk päristuumsed, nendel esineb piiritletud rakutuum. Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast.
Elu moodustab ka energiavahetus (roheliste taimede puhul fotosüntees valgusenergia; loomade puhul toidus esinevate orgaaniliste ainete oksüdatsioon). Organismid väljutavad samuti energiat, näiteks eraldades soojusenergiat. Seega on aine ja energiavahetus üks elu tunnus, mis esineb kõigil organismidel. Organismidel on püsiv keemiline koostis ja stabiilne sisekeskkonna happesusreaktsioon. Imetajad ja linnud ongi ainukesed püsisoojased organismid. Kalad, kahepaiksed ja roomajad on kõigusoojased. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus. Organismid paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt (pooldumise teel, vegetatiivselt või eostega). Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid. Pärilikkus on eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituse ja talitluse poolest vanematega. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomides paiknevad geenid. Tihti loetakse ka pärilikkust elu tunnuseks.
Organismid jagunevad toitumise teel: Fotolüüs-vee molekuli lagundamine Autotroofid-organismid, kes sünteesivad valgusenergia arvelt. Toimub kloroplastides elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid Valgusstaadium: Kloroplastidel väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest lemellimembraanidel asuvad klorofüli ainetest molekulid ja teised pigmendid koos valkudega; Heterotroofid-organismid, kes saavad oma need moodustavad fotosüsteeme, mis seovad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva valgusenergiat orgaanilise aine oksüdatsioonil 1.Fotosüsteem 2.: Metabolism-organismis asetleidvaid sünteesi- Seob valgusenergiat ja elektronid ergastuvad ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine- ning liiguvad mööda pigmentide ahelat. ja energiavahetuse übritseva keskkonnaga. Toimub vee fotolüüs. Dissimilatsioon j...
paleontoloogia, geoloogia JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Prantsuse loodusteadlane Evolutsiooniidee populariseerija Esimese tervisliku evolutsiooniteooria looja Lamarck'i teooria põhiseisukohad: 1. Elu jooksul omandatud tunnused, mis esinevad mõlemal vanemal päranduvad järglastele 2. Elu tekkis isetärkamise teel spontaanselt 3. Algelisest olestest arenesid järk- järgult täiuslikumad organismid JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Isendi kindlasuunaline muutumine viib liigi kindlasuunalisele muutumisele Lamarck arvas, et kaelkirjaku pikk kael arenes välja kuna igal järgneval põlvkonnal oli vaja kaela sirutada järjest kõrgemal olevate puulehtede poole. JEAN-BAPTISTE LAMARCK (1744-1829) Lamarcki teooria plussid ja miinused : + Esimene terviklik - Isetärkamine evolutsiooniteooria
liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond 2.Liike nimetatakse kahe sõnaga ladina keeles, et olla kindel et räägitakse ühte ja sama liiki organismist. 3.Bioloogiline evolutsioon on maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 4.Evolutsiooniliste muutuste kiirus on lõppematu ja väga aeglane 5.Olelusvõitlus tuleneb,vormid,näited.. Kui järglasi sünnib palju, ei jätku kõigile nt toitu ja eluruumi. Organismid peavad eluks vajalike tingimuste pärast omavahel pidevalt võitlema.Nende vahel toimub olelusvõitlus ehk konkurents. Vormid: Ellujäämiseks tuleb konkureerida nii liigikaaslaste kui ka samade elutingimusi vajavate teiste liikide isenditega. Nt:Saarma ja mingi vahel- *Toiduobjektid kattuvad. *Suvel toitu palju, liigid üksteist ei mõjuta. *Talvel toitu jääb vähemaks ning veekogud ,kus need loomad toitu saavad, külmuvad kinni. *Liikide toiduks konnad.
Abistamine on kui pikaajaline investeering enda huvides Tavaliselt on abistajaiks pesitsuspaari enda järglased Kõige olulisem on mutualismi puhul see, et siin petmine ei tasu ära. Järelikult ka mutualismi puhul puudub vastuolu loodusliku valiku printsiibiga. Abistajate manipuleerimine Pealesunnitud koostöökoostöösuhetel on enamasti mitu tahku, mida tuleb üheskoos arvesse võtta. Konformism`moe' järgimine Eusotsiaalsed organismid Loomariigis tuntakse olendeid, kelle ennastohverdav käitumine on nii silmatorkavalt suur, et seda kaua aega peeti looduse seletamatuks imeks. Jutt käib kiletiivalistest ühiselulistest ehk eusotsiaalsetest putukatest ja termiitidest. Miks on nad eusotsiaalsed ? Eusotsiaalsed organismid elavad suurte nn peredena, kus sigimisvõimetud töölised pühendavad kogu oma elu ühe või mitme sigimisvõimelise suguemase eest hoolitsemisele ja tema järglaste
Küsimused lk.13 1.Mida uurib bioloogia?bioloogia uurib elu. 2.Millised elu omadused on rakul? 1)aine enrgiavahetus 2)stabiilne sisekeskond 3)paljunemisvõme 4)kasvamine ja areng 3.Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? keerukas ehitus, talitus, molekulid. 4.Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks?tekivad ainult elusorganismides. 5. Milline tähtsus on organismi aineja energiahetusel?kõik organismid vajavad energiat. Aine ja energia vajaduse kaudu on on organism seotud keskkonnaga. 6.Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel?elusorganismidel kasvamisega kaasneb areng. 7.Tooge näiteid muutusete kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arengu.vananemisea toimuvad protsessid, surm. 8.Miks reageerivad organismid välidärritajale?et kaitsad organism välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). Küsimused lk.17 1.Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid
BIOLOOGIA UURIB ELU Bioloogia uurib elu. Elu saab määratleda vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulide esinemine on esmane elu tunnus. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on elu omadused. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Aine-ja energiavahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide elukeskkonna stabiilsus. Organismid sünnivad, arenevad ja surevad ning teevad oma individuaalses arengus läbi rea muutusi. Iga liigi esindajad on võimelised paljunema ja selle tulemusena andma endasarnaseid järglasi. Organismid reageerivad välisärritajatele. see võib väljenduda näiteks liikumises. Bioloogia uurib elusloodust selle eri tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemel. Iga tasemega tegelevad bioloogia mitmed teadusharud.
ensüüme) , dieetravi ( hoidutakse mingist ainest), kirurgiline ravi ( korrigeeritakse pärilikke väärarenguid) , eraõpetus või geeniteraapia. Et vähendada pärilike haigustega laste sündi tuleks hoiduda sugulusabielust, tuleks vältida mutageene, peab tegema sünnieelset diagnostikat. Mittepärilikud haigused on nakkushaigused, tervisehäired ( allergiad, kasvajad), väär eluviis, vigastused jne. Muudetud pärilikkusega organismid Organismide pärilikkuse muutmiseks mõjutatakse neid mutageenidega, et organism oleks parem. GMO- geneetiliselt muudetud organismid Trandgeensete organismide pärilikkust on muudetud sellega, et neisse on viidud teiste orgaismide geene. Puudused: · Juhuslik tekkimine · Mõjutada tuleb paljusi organisme · Saavutatud kasulik omadus kaob · Ei saa järglasi anda · Haigestuvad Esimene GMO loom- hiir Esimene GMO taim- tubakataim Eluslooduse süsteem ja evolutsioon
iseseisev süsteem Tsütoloogia- rakuteadus Ökoloogia- teadus organismide ja nende keskkonna suhetest Osteoporoos- luuhõrenemine (K ja Mg vaegus organismis) Avitaminoos- vitamiinipuudus etoloogia- loomade käitumise uurimine Histoloogia- koeõpetus (uurib kudede ehitust, talitust) Molekulaarbioloogia- teadus, mis uurib elu molekulaarsel tasandil Kooslus- samal territooriumil ja samal ajal elavad organismid moodustavad koosluse Anatoomia- organismi ehituse õpetus Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakkude rühm Liik- organismide rühm, kel on oma leviala ja kes annavad omavahel järglasi Hüpotees- teaduslik oletus Liikumine- võimalus muuta keha asendit või kuju Ensüüm- valgud, mis reguleerivad organismis reaktsioonide kiirust Biomolekul- ained, mis tekivad elusorganismides nende
ORGANISMID AUTOTROOFID HETEROTROOFID Autotroofid põhiosa moodustavad rohelised taimed. Esmase orgaanilise aine saavad fotosünteesiprotsessis. Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos. Jääkprodukt (02) eraldub atmosfääri. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Glükoos on paljude ühendite sünteesi lähteaine. Heterotroofid suurem osa organismidest on heterotroofid (ka inimene on heterotroof). Siia kuuluvad eluslooduse kõig riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet. Heterotroofide energiaallikateks on orgaanilised ained. TOIDUGA SAADAVA ENERGIA LAGUNDAMINE ELUTEGEVUSEKS VAJAMINEVA
· Populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. · Ökosüsteem süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). · (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku · Biosfäär kasutatakse laialt maa ökosüsteemide koos funktsioneerimise mõistena; kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne
• Populatsioon – on rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas, mõnedel juhtudel lisandub tingimus, et populatsiooni isendid ristuvad omavahel. • Ökosüsteem – süsteem, mis haarab endasse koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud keskkonna (abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus). • (A. Tansley 1935 järgi) Ö. on funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku • Biosfäär – kasutatakse laialt maa ökosüsteemide koos funktsioneerimise mõistena; kõik elav interaktsioonis eluta materjaliga, kõik ökosüsteemid. Biosfäär on see osa Maast, kus organismid elada saavad (s.t. bioloogiliselt sobiv muld, õhk, vesi). Biosfäär või ökosfäär sulanduvad märkamatult (terava piirita) litosfääri (kaljud, setted, Maa pealiskord jne
Läksin :Evolutsiooni tõendid: >> Loodulik valik Paleontoloogia uurib fossiile ehk kivistisi - seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja Tavaliselt:mida sügavamad kihid,seda vanemad organismid. paljunemises,mis tuleneb nende geneetilistest ja Suhteline vanus näitab seda,millised organismid eksisteerisid varem elutingimuste iseärasustest. ja millised hiljem. >>Ellujäämist ja paljunemist piiravad Aboluutne vanus näitab kivististe tegelikku vanust. - liigikaaslased(konkurents) Võrdlusmeetodid: -teiste liikide isendid(-||- , toitumine) Võrdlev anatoomia. -eluta looduse tegurid .
Raku sees on tsütoplasma (poolvedel aine). Ainuraksed – bakterid, kingloom, amööb, pärmseen, koppvetikas (rohevetikas), silmviburlane Hulkraksed - ... 2. Kõrge organiseerituse tase...................................................... Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid, nii ehituses, talitluses kui ka reguleerituses. 3. Aine – ja energiavahetus.......................................................... Autotroofid – organismid, kes toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil (taimed). auto – toitumine, troofia – toitumine. See protsess on fotosüntees: valgus + 6 CO2 + 6 H2O –> C6H12O6 + 6 O2 Heterotroofid – organismid, kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaanilisest ainest. Need on seened, loomad ja enamus baktereid. Loomad ja seened saavad selle rakuhingamisega: C6H12O6 + 6 O2 –> 6 CO2 + 6 H2O + energia
rakul liikuda ja seob üksikud rakud kolooniaks. Sisaldised-varuainete kogumikud, bak.rakus, sisal. peamiselt tärlist, glükogeeni, väävli- ja fosforiühendeid. Bakterite spoorid-tugeva kestaga ümb strukt-d, mis võimald. bak.rakul. üle elada raskeid aegu, kuid ei osale bakterite paljunemises. Lagundajad-organismid, mis saavad energiat surnud org. lagund., muutes neist pärit keerukad orgaanilised ühendid lihtsateks anorgaan. ühend., mida teised organismid kasutada saavad. Parasitism-looduses esinev org.vaheline suhe, millest üks osapool saab kasu, teine kahju. Majavamm-seen, mis lagundab puitu ja võib lühikese ajaga hävitada terveid majaseinu ja põrandaid. Tungaltera-kõrrelisi nakatav seen, mis võib inimestel esile kutsuda hallukaid, gangreeni ja närvisüs. häireid. S ümbiondid-erinevat liiki org., kes teevad mõlemale kasulikku koostööd. Lämmastiku sidumine-õhulämm. muutmine taimedele omastatavasse vormi ning lämm.
Osata elu tunnuseid loetleda ning tuua näiteid kuidas see avaldub/välja paistab. Rakuline ehitus ( ainukraksed ja hulkraksed ) Pärilikkus ( järglased sarnanevad vanematele) Näiteks inimene, laps sarnaneb vanematele. Neegril sünnib neeger. Aine- ja energiavahetus ehk metabolism. (Autotroofid ja haterotroofid) Siia alla kuuluvad ka olulised protsessid nagu fotospntees,toitumine ja hingamine. Autotroofid- Organismid, kes sünteesivad vajalikke orgaanilisi aineid väliskeskkonnas saadvatest anorgaanilistest ainetest – Nt taimed ja mõned bakterid. Heterotroofid – organismid, kes saavad energiat ja aineid toidust. Nt – Loomad, inimesed, seened ja mõned bakterid. Paljunemisvõime - suguline ja mittesuguline paljunemine [vegetatiivne] Arenemisvõime – otsene ja moondeline areng
Valgusstaadium Pimedusstaadium O Saadused glükoos Saadused 1. fotofüüsikalised reaktsioonid 1. Calvini tsükkel 2. H O lagundamine 3. ATP süntees, tekib NADPH 6CO + 12 H O = C6 H O + 6O + 6H O FOTOSÜNTEESI TÄHTSUS : *Fotosünteesi käigus eraldub hapnik,mida organismid vajavad hingamiseks *Toitained tekivad nii taime jaoks kui ka teistele organismidele *võimaldab osoonikihi teket *osaleb aineringluses *Vähendab kasvuhoone efekti fotosünteesi ajal RAKU HINGAMISE (AEROOBNE GLÜKOL.) JA FOTOSÜNTEESI VÕRDLUS OMADUSED FOTOSÜNTEES RAKU HINGAMINE 1.Lähtained H O , CO Glükoos, O 2. Saadused O , Glükoos CO , H O 3
Bioloogia kontrolltöö 9.klass Evolutsioon 1. Liikide järkjärgulist muutmist põlvkondade jooksul nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. 2. Olelusvõitluseks nimetatakse võitlust, mida võideldakse ellujäämise nimel. Konkureeritakse eluks vajalike tingimuste pärast. 3. Looduslikuks valikuks nimetatakse olukorda, kus on organismid, kes suudavad antud elutingimustes edukamalt toime tulla, jäävad teistes rohkem ellu ja annavad rohkem järglasi. 4. Kohastumuseks nimetatakse isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke tunnuseid, mis tagavad liigi säilimise. 5. Fossiiliks nimetatakse kivistist. 6. Rudimendiks nimetatakse elundite algeid, mis on kaotanud tähtsuse. Näiteks: pimesooles ussripik , silma sisemise nurga pilkkile, karvkate, tarkusehambad, õndraluu. 7
Järelikult kuuluvad eukarüootide hulka loomad, taimed, seened ja protistid. 13. Tähtsamad organiseerituse tasandid bioloogias on: ökosüsteem, populatsioon, isend, organ, elundkond, kude, rakk, organell, kooslus, molekul, biosfäär Seosta antud sõnad organiseerituse tasanditega. KIRJUTA eluslooduse organiseerituse tasemed õiges järjekorras ja leia sobiv näide! kattekude, ahvenad Peipsi järves, kõik organismid maal, erituselundkond, hobune, tugikoe rakk, mitokonder, süda, kõik taimed niidul, järv, valk (Alustan kõige madalamast tasemest ja liigun kõrgeima suunas) 1. Molekul – valk 2. Organell – mitokonder 3. Rakk – tugikoe rakk 4. Kude – kattekude 5. Organ – süda 6. Elundkond – erituselundkond 7. Isend – hobune 8. Populatsioon – ahvenad Peipsi järves 9. Kooslus – kõik taimed niidul 10. Ökosüsteem – järv 11
ELU TEKKIMINE JA TAIME- NING LOOMARIIGI EVOLUTSIOON ÜRGOOKEAN JA ELU TEKE · Maa tekkis 4,5 miljardit aastat tagasi · Esimesed organismid tekkisid 3,5 miljardit aastat tagasi · Maailma meri · Üherakulised ja tuumata · Fotosünteesivad bakterid BAKTERID -------=> TAIMED MAISMAAL · Esimesed hulkraksed organismid võisid olla vetikad Maakera ajalugu alates tekkimisest kuni tänapäevani jaotatakse viieks aegkonnaks. 1) Ürgaegkond 2) Aguaegkond 3) Vanaaegkond 4) Keskaegkond 5) Uusaegkond LOOMADE ARENG · VANAAEGKOND · Käsn · Kala · Maismaataimed · Ämblikud, putukad (selgrootud) · KESKAEGKOND · Selgroogsed kalad (said hingata õhku) · Roomajad, sisalikud · Saurused · UUSAEGKOND · eellased ja neist inimene ELUSORGANISMIDE ARENG AGUAEGKOND-----
Loodusvarad- muld 5.klass 2010 Muld Maa pealmine kobe kiht Elupaigaks paljudele organismidele Mustmuld Koostis mineraalsed ained- kivid, kruus, liiv, savi orgaanilised ained- huumus mikroorganismid- kingloom, amööb taimede lagunenud ja poollagunenud jäänused elus ja eluta osa vesi õhk Mulla kasutusalad põllumajanduses taimede kasvatamiseks elupaigaks paljudele loomadele Muld Mullas elavad organismid mutid vihmaussid bakterid vetikad seened ainuraksed Vihmauss Mulla teket mõjutavad veeolud temperatuur organismid mulla vanus maapinna kuju Traktor põllul inimtegevus Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Muld Sirje Kaljula, Hergi Karik, Aivo Saar, Kalle Sirel. Loodusõpetus V klassile 2.osa. 2004. Tallinn: Koolibri, lk 4-35 http://www.siseveod.ee/media/teenused/muld.png
haigustele on veelgi raskem leida ravi. Seega kui ei oleks maailmas mutatsioone ei oleks ka mutatsioonidest põhjustatud haiguseid ning olemasolevad haigused ei muunduks veelgi keerulisemateks. Samuti on mutatsioonid vajalikud, et organism suudaks kohaneda keskkonnatingimustega. Nende käigus on näiteks tekkinud loomadele karvkate, et kohaneda külmemate tingimustega, samuti kopsud, et maa peal hingata. Niisiis kui kaoksid ära mutatsioonid, ei suudaks organismid enam kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega ning ilmselt suur osa organismidest sureks. Mutatsioonide kadumisel maailmast kaoks ka liigiküllus, kuna uued liigid tekivad just tänu neile. Mutatsioonide olemasolu peetakse hädavajalikuks evolutsioonile, seega kui neid poleks , ei esineks ka evolutsiooni. Mutatsioonid põhjustavad muutlikkust, see tähendab organismi võimet olla teistest erinev, seega nende puudumisel oleksid kõik organismid
minutiliste pingutuste puhul, näiteks 400 meetri jooks. ATP tootmine inimestel 3. Aeroobne hingamine ATP-d saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel aga valkude lagundamisest. Näide: maraton ning pikka aega kestvad füüsilised pingutused. Kordavad ülesanded Vasta küsimustele Kui palju toodab kesmine 70 kg kaaluv inimene päevas ATP-d? Mis asi on adenosiintrifosfaat? Kuidas töötab fosfageeni süsteem? Mida peavad heterotroofsed organismid energiavarude taastamiseks tegema? Palju on igal üksikul hetkel inimkehas ATP-d? Kordavad ülesanded Märgi ära valed väited ADP on ATP lagunemisel tekiv molekul, mida on võimalik uuesti ATP-ks muuta, kui sellele lisada fosfaatrühm. Energiavarude taastamiseks peavad heterotroofsed organismid päikesevalguse käes olema. Glükogeeni-piimhape süsteem on kasutusel lühikeste ja kiirete füüsilite tegevuste ajal. ADP-d on võimalik edasi lagundada AMP-ks. Kasutatud kirjandus
Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad, kõrvalihased, karvkate, ussiripik ehk pimesool. 4) Biogeneetiline reedel-iga organismi loode kordab oma lootelises arengus oma eellaste lootelist arengut(fülogeneetiline areng). 5) Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid. 6) Biogeograafiline võrdlus pikka aega eraldunud ühest liigist põlvnevad organismid võivad olla erinevad 7) Homoloogia- on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele. 8) Analoogia- on bioloogias elundite funktsionaalne sarnasus. Evolutsiooni kujunemine: · Aristoteles-Universum pole asjade ja sündmuste müstiline kaos, selles valitseb mingi seaduspärane kord, mida võib mõistusega tunnetada. Eluvormide kolm tüüpi: taimed, loomad, inimene. · Newtoni seadusd
Tartu Kutsehariduskeskus EVOLUTSIOONIÕEPETUS Iseseisev töö Tartu 2008 Evolutsiooni mõiste ja põhivormid Maailmas tuntakse praegu ligikaudu 1,5 miljonit erisugust organismiliiki: bakterid, taimed, seened ja loomad. Organismid võivad olla kas ainu- või hulkraksed. Möödunud sajandil jõuti järeldusele, et maapeal pole elanud kogu aeg ühed ja samad liigid. Varasematel aegadel elanud liigid on välja surnud ja uued on asemele tulnud, kuid siis juba keerukama ja täiuslikuma ehitusega. Aristoteles oli üks esimesi teadlasi, kes pani tähele, et organisme saab teatud sarnaste tunnuste alusel rühmitada. Seejuures lähtuti põhimõttest, mida suurem on sarnasus, seda lähedasem sugulus
6. STABIILNE SISEKESKKOND ● kõigusoojad ● püsisoojad 7. REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infot väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 8. PÄRILIKKUS Järglased sarnanevad oma vanematega. 9. KEERUKAS ORGANISEERITUSE TASE Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline ja biosfääriline tasand,ökosüsteemne. 10. KOHASTUMINE Kõik organismid kohastuvad evolutsiooni vältel oma elukeskkonnaga, kui ei, siis sureb välja. Osata nimetada elu organiseerituse tasemeid ja tuua näiteid ning neid järjestada 1. MOLEKULAARNE TASE ● biomolekekulid = orgaanilised ained ● sahhariidid ● lipiidid ● valgud ● nukleiinhapped: DNA, RNA 2. RAKULINE TASE Organellid on raku koostisosad(tsütoloogia on rakuteadus). Rakus on väga erinevad: ● punane verelibe e erütrosiit ● kloroplastid taimerakus
Adaptatsioon organismide ehituse või talituse kujunime sellesk, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise a populatsiooni arvukuse säilitamine Organismi vastus keskkonnatingumuste muutumisele: käitumuslik füsioloogiline (talveuni, talveuinak) Ökoamplituut teatud keskkonnatingimuste väärtuste vahemik. Ökoniss populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu.ökoamplituutide vahemik) Spetsialistid kindlatele keskkonnatingimustele kohastunud organismid. Nt panda pambus, kapsaliblikas, naeriliblikas, Generalistid laia ökoamplituudiga (mitmesugust toitu kasutvad) organismid. Biootilised keskkonnateguris igapäevaelus: Konkurents, kisklus(kiskja ja ohver), parasitism(parasiit ja peremees) Mis vahe on kisklusel ja parasitismil? Kiskja tapab oma ohvri, parasiidil on oluline, et tema peremees oleks elus. Kõikidel liikidel on oma parasiidid ja isegi parasiitidel on parasiidid. Viirus on raku parasiit. Parasideerib meie rakkudes.
Evolutsioon Õp. lk 152- 183 1. Mõisted- lõpeta definitsioon sobiva bioloogilise terminiga. Bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteise põlvnemise kaudu Olelusvõitlus- organismide võitlus ellujäämise eest. Looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi edukamad organismid Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila ning kes omavahel ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Sama liigi isendite rühm, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kohastumus- liigi säilitamine, selle isendite ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi 2. Miks annavad elusorganismid rohkem järglasi, kui neid ellu jääb? Too ka näide.
V: Tsütoloogia ning muu teadus arenes väga kiiresti edasi. Sai uurida rakke veelgi lähemalt ning koguni rakuorganelle. 5. Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. V: Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Sellega ütles Rudolf Virchow, et rakud saavad vaid tekkida rakkudest, rakud tekivad vaid jagunemise teel ning organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel Teooria: Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. 6. Nim. Organisme kes kuuluvad üherakuliste hulka. V: Üherakulised väiksed on amööb, kingloom, suured munarakk, pärmseened 7. Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised V: Rakumembraani ja sisekeskkonna suhte tõttu. Kui rakk on liiga suur, siis ei
Loomaraku ehitus ja talitlus (eukarüootne ehk päristuumne rakk) Teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust nimetatakse tsütoloogiaks ehk rakubioloogiaks. Rakuteooria põhiseisukohad : Kõik organismid koosnevad rakkudest Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid nt looma-, taime-, seene-, protistirakud Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasm
orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutus → eluviisi muutus → harjutamine/mitte harjutamine → ehituse muutus → pärandub järglastele ↑ Vale 1858 avaldas C. Darwin raamatu “Liikide tekkimine”, kus avaldas oma teooria - Kõikidele organismidele on omane paljude järglaste saamine - Looduses esinev individuaalne muutlikkus on päranduv
1.1. 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elu. 2. Millised elu omadused on rakul? 1) aine energiavahetus 2)stabiilne sisekeskkond 3) paljunemisvõime 4) kasvamine ja areng 3.Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Keerukas ehitus, talitus, molekulid. 4.Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks? Tekivad ainult elusorganismides. 5. Milline tähtsus on organismi aine ja energiavahetusel? Kõik organismid vajavad energiat. Aine ja energia vajaduse kaudu on organism seotud keskkonnaga. 6. Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? Elusorganismidel kasvamisega kaasneb areng. 7. Tooge näiteid muutuste kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arenguga. Vananemisega toimuvad protsessid, surm. 8. Miks reageerivad organismid välisärritajale? Et kaitsta organismi välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). 1.2 1. Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid?
RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne.
Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tekivad gameedid ehk sugurakud või eosed. Emassugurakud - munarakud
7. Biosfääriline tase kõige suurem ökosüsteem on biosfäär -hõlmab kogu Maad ümbritseva elu sisaldavaid kihte TEADUSLIK UURIMISMEETOD lk 18 joonis ORGANISMIDE KOOSTIS O, C, H on kõige enam rakkudes, sest nad kuuluvad kõigi orgaaniliuste ühendite koostistesse Orgaanilised ained on iseloomulikud elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus O, C, H, N, P, S moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist Makroelemendid, sest organismid vajavad kõiki suures kogustes ja rakus esineb neid palju Mikroelemendid, mida rakkude vähe, kuid on hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks orgaaniliste ainetest on rakkudes kõige enam valke, täidavad rakus mitmeid ülesandeid ja siis lipiide ja sahhariide -mitmete rakustruktuuride koostises ja on organismi põhiliseks energiaallikaks ANORGAANILISED AINED K+Na+ -rakkude tsütoplasmas ja veres
14. Miks kasutatakse ensüüme pesupulbrites? Vastus: Pesupulbrites ensüümid lagundavad riietel valke ja rasvu sisaldava mustuse. 15. Milliste toodete valmistamisel kasutame ensüüme? Vastus: Paljude piimatoodete puhul, laktoosivabades toodetes ja mooside, mahlade, maiustuste magusamaks muutmisel. 16. Kuidas tegutseb ioonpump? Vastus: Ioonpumbad on membraani sees asuvad transportvalgud, mis liigutavad ioone lisaenergia abil läbi membraani. 17. Miks peavad organismid toidust pidevalt valkusid saama? Vastus: Nad transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsiooni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, on rakkude ehitusmaterjaliks, muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikroobe ning osalevad loomsete organismide liikumisel. 18. Kirjelda aminohappe ehitust. Vastus: Kõikide aminohapete keskseks aatomiks on süsinikaatom, millega on seotud vesinikaatom, aminorühm, karboksüülrühm ja kõrvalahel. 19. Peptiidside on ... Vastus:
RAKUD Organismid koosnevad rakkudest Organismid võivad olla ainuraksed või hulkraksed. Rakud võivad olla erineva suurusega. Maailmas on kõige suuremad rakud aafrika jaanalinnu munarakud (3x10cm). Suured rakud on ka apelsini, greibi viljaliha rakud. Pikimad rakud on närvirakud. Kujult võivad rakud olla mitmesugused. Enamik rakke on väikesed ja nende vaatlemiseks peab kasutama mikroskoopi. ORGANELL Loo Tai ÜLESANNE m m 1
varem elanud liikidest nende muutumise läbi. Aastail 1832-1836 viibis Darwin ümber-maailmareisil purjekal "Beagle". Ta uuris taimestikku ja loomastikku ning uuris ka väljasurnud organisme. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas Darwin looduslikku valikut. Looduslik valik tulenes olelusvõitlusest ja individuaalsest muutlikkusest. Loodusliku valiku materjaliks saavad olla vaid pärilikud muutused. Loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad organismid elukeskkonnaga. 1.Paleontoloogia- uurib fossiile. Mida sügavamates kihtides on organismide jäänused, seda vanemad nad on. On leitud ehituse järkjärgulisi üleminekuridu iidsetest vormidest tänapäevaste liikideni, mis viitab otseselt fülogeneesile. Suhteline vanus- nt. seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus- nt. kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad orga. elasid. 2.Võrdlusmeetodid.
1.Kirjelda, mis on aine- ja energiavahetus. Organismid vajavad oma elutegevuseks orgaanilisi aineid, seetõttu sünteesib iga organism talle ainuomaseid orgaanilised ained ise. Selleks kasutab ta lähteainena eelnevalt sünteesitud molekule või hangib osa ühendeid väliskeskkonnast. Vastavalt sellele kuidas nad neid saavad jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. 2. Mis on makroergiline molekule. Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. (ATP) 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? Joonis! ATP moodustub peamiselt glükolüüsil, käärimisel, hingamisel ja fotosünteesil, kui ADP-le liidetakse üks fosfaatrühm 4. Kus toimub fotosüntees, kus glükoosi lagundamise etapid? Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites. Kloroplastis
Organismide energiavajadus Autotroofsus ja heterotroofsus (puudused ja eelised) AUTOTROOFID - organismid, kes ise sünteesivad elutegevuseks vajalikke ühendeid. EELISED PUUDUSED Suudavad elada teistest organismidest Osa energiat tuleb kulutada anorgaanilise sõltumatult süsiniku orgaaniliseks muutumiseks. Saavad energia valgusest - taimed, vetikad, tsüanobakterid Saavad energia keemilistest reaktsioonidest - bakterid
Bioloogia on õpetus elusast loodusest, mis uurib: 1) organisme ja nende ehitust (anatoomia) 2) organismide talitlust ehk tegevust ja funktsioone (füsioloogia) 3) organismide seost keskkonnaga Elusloodus jaotatakse viieks riigiks: 1) bakterid 2) protistid 3) seened 4) taimed 5) loomad Organismid jagunevad: 1) ainuraksed 2) hulkraksed Rakk on kõige väiksem üksus, millel esinevad elu tunnused. Rakkudel on kindel ehitus ja talitlus. Elu omadused: Kõik organismid on seotud ainevahetuse kaudu keskkonnaga. Organismidel on püsiv keemiline sisekeskkond. Elu tunnused: 1) paljunemine 2) pärilikkus 3) arenemine 4) ärritustele reageerimine Paljunemisviisid: 1) suguline 2) mittesuguline Elu organiseerituse tase: Molekulaarne tase -> rakk -> kude -> organ -> elundkond -> organism - > populatsioon -> ökosüsteem Rakud jagunevad eeltuumseteks ja päristuumseteks. Koed jagunevad epiteelkudedeks, lihaskudedeks, närvikudedeks, sidekudedeks
Elu omadused bioloogia on teadus mis uurib elu elusolendid on ainuraksed ja hulkraksed organismid elus organismid on keerulise ehituse ja talitlusega Elusolendid jagunevad kahte suurde gruppi: Autotroofid (taimed) Heterotroofid (loomad) energia allikas on päike ja saavad energiat toidust valgus.Fotosünteesi käigus ehk toitainetest (rasvad, on vaja vett ja süsihappe- valgud) gaasi. Püsiv sisekeskond Homoostaas paljunemine(suguline,mitte suguline) vegetatiivne paljunemine eoseline paljunemine oma keha osa kaudu valmivad 1 rakulised(seened,samblad)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
