FUTURISM Mariliis ja Karoliina ÜLDISELT 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool; Futurum tulevik; vanade kultuuritraditsioonide hülgamine; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat; Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. FUTURISM KUJUTAVAS KUNSTIS Liikumisillusioon; lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks; loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon; kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit; Lenduri vaatepunkt; Eredad värvid. KUNSTNIKUD Giacomo Balla; Umberto Boccioni; Carlo Carrà; Primo Conti; Luigi Russolo; Antonio Sant'Elia; Gino Severini; Ljubov Popova. UMBERTO BOCCIONI 19. oktoober 1882 – 17. august 1916; Itaalia maalikunstnik ja skulptor; Suri noorelt; liikumist (dünaamikat), kiirust ja tehnoloogiat; õppis Roomas koolis Scuola Libera del Nudo; ...
J.Köler ja rahvuslik liikumine I · Kuigi elas Peterburis oli eestimaa asjadega hästi kursis · 1864 maalis F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismi vastase teose "Ärkamine nõidusunest" · Teda peetakse rahvusliku liikumise demokraatliku suuna juhiks J.Köler ja rahvuslik liikumine II · 1864. aastal toimus tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga · Oli mitme rühmituse liige · 1882 aastal, peale J.Hurda surma sai temast rahvusliku liikumise juht Looming I · Autoportree. Õli. 1859 · "Tütarlaps allikal" · "Eeva granaatõunaga" · "Ketraja" ("Katkenud lõng") · "Truu valvur". Õli. 1878 · "Ärkamine nõidusunest" · "Hiiu naised kaevul" Looming II · Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879
4. Realism Kunstnikud: Coubert, Millet ja Repin 5.Imperssionismi kunstnikud: Manet, Monet ja Degas 6.Postimpresionismi kuntsnikud : Van Gogh, Cezanne ja Gauguin 7.Eesti kuntsnikud: Köler, Weizenberga ja Adamson 8. Seda maaliti tupsutades. 9.Postimpressionismis maaliti enamasti enda muljed 10.Taheti maid suurendada ja see ajas suhted pingeliseks. 11. Saksamaa tahtis vallutada Inglismaad ja nad mõlemad otsisid omale abistavaid riike 12. 1882 Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia loodi, et astuda vastu Saksamaale. 13. 1907 Saksamaa, Venemaa ja Austria- Ungari loodi, et astuda vastu kolmikliidule. 14.Austri-Ungari kuulutas Serbiale sõja 1914. 15.1917 Venemaa riigipöördega. 16.Ferdinandi tappmine 17.Desameerimine: relvitustamine, positsioonisõda: kaevikusõda, Balkani püssirohukelder: Balkani ja oli selline nimi kuna see oli ärev pingekolle. 18.Somme: Võeti kasutusele esimest korda tangid ja lennukid.
Ärkamisaeg Muusikal on kõigi rahvaste kultuuris ja ajaloos tähtis roll.Loodeti,et lauldes esitatud palveid võtavad jumalad meelsamini vastu.Usuti et igal põllul,taimel , loomal v veekogul on hing, mis laulu kuuldes aitab töödel ja elujärje parandamisel kaasa.Tänu lauludele on säilinud teadmised meie esivanematest.Eestirahvausundis muusikajumalat ei tuntud kuid Eepose kalevipoeg tegelane on muusikajumal Vanemuine.19.saj kujunes paljude euroopa väikerahvaste jaoks rahvusliku eneseteadvuse kujunemise ajaks. 15.saj oli Eestis välja kujunenud pärisorjus.Maaomanikud võisid talupoegi osta, müüa kui ka kinkida. Ilma loata ei tohtinud talupoeg mõisniku valdustest lahkuda.19 saj anti korraldus pärisorjs ametlikuks kaotamiseks ent rahva rõhumine jätkus. pool saj peale seda hakkas eestlaste hulgas levima rahvuslik liikumine, mis taotles rõhumisest vabanemist.Nad hakkasid tundma huvi maa rahvuse,keele ja mineviku...
"Rienzi" menu ületas ootused. Esialgu võeti ka "Lendav Hollandlane" soojalt vastu. Ent publiku huvi teose vastu jahenes kiiresti. 1849.aastal võtitis osa Dresdeni ülestüusust, kuid oli sunnitud põgenema Zürichisse, sest ülestõus ebaõnnestus, kuid 1861. aastal naases kodumaale. 1876. aastal avati Wagneri ooperiteater - Bayreuth Festspielhaus. Avaetenduseks oli määratud "Nibelungide sõrmus". Elu lõpul rändas helilooja Euroopas ringi veel dirigendina. 1882. aastal lõpetas ta oma viimase ooperi "Parsifal" ja järgmisel 1883. aastal suri. Tema looming avaldas Euroopa muusika edaspidisesel arengul tugevat mõju. Tuntumad teosed on: "Tristan ja Isolde", "Lohegrin", "Nibelungide sõrmus", "Lendav Hollandlane"
TEADUSE ARENG JA MUUTUSED OLMES *19.saj teine pool ja 20.saj alguskümnendid olid inimkonna ajaloos suurte muutuste aeg *19.saj teisel poolel alustasid naised esmalt Suurbritannias, seejärel ka Ameerika Ühendriikides ja mujal Euroopas võitlust poliitiliste õiguste eest *Charles Darwin (1809-1882) oli inglise loodusteadlane, kes töötas välja õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutustes maailmast ja nende endi kohast selles. Ta tõestas, et taime- ja loomaliigid pole muutumatud, vaid nad läbivad pika arengutee, evolutsiooni. Toimub olelusvõitlus. *Wilhelm Conrad Röntgen (1845-1923) oli saksa teadlane, kes avastas röntgenikiired. *Albert Einstein (1879-1955) avastas relatiivsusteooria, mis muutis seniseid arusaamu ajast ja ruumist ning näitas nende mõistete suhtelisust. *Dimitri Medelejev (1834-1907) oli vene keemik, kes koostas 1869 nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementidest, reastades need ...
Kubism Eduard Lehmus Mis on kubism? Kubism on 20.sajandi kunstivool,mis hakkas välja kujunema Pariisis 1907.aastal Eelkäijaks prantsuse kunstnik Paul Cézanne Mõiste ''kubism'' võttis kasutusele prantuse kriitik Louis Vauxcelles Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena (kuup,silinder),tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena Pablo Picasso portree Man pa Café (Juan Gris) Paul Cézanne (19.jaan.1839- 22.okt.1906) Prantsuse impressionistlik ja postimpressionistlik kunstnik Varased tööd käsitlevad sageli inimesi maastikul Hiljem hakkas teda huvitama otse natuurist maalimine Suri 22.oktoobril kopsupõletikku Cézanne Moodne Olümpia (1873-74) Sainte-Victoire'i mägi (1885-1887) ...
Modernistlik kirjandus • Kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas • Põhiideeks: „Kunst kunsti pärast“ • Püüti maailma täiustada ja parandada • Algselt avaldus modernism luules, kuid jõudis 20. sajandi keskpaiku ka proosasse ja draamasse • 3 defineerimis viisi: • Modernism kui üldmõiste • Kirjanduslookeskne • Modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu Virginia Woolf(25. jaanuar 1882 – 28. märts 1941) • Sünninimi Adeline Virginia Stephen • Briti kirjanik, kriitik ja feminist • Üks tuntuimaid modernistliku romaani esindajaid • Kuulus Bloomsbury grupeeringusse • Juhtfiguur Londoni kirjandus seltskonnas Elukäik • Sündis Londonis • Ta oli söör Leslie Stepheni ja Julia Duckworthi tütar • Tal oli 6 (pool)õde ja (pool)venda • Pärast ema surma 1895 ja poolõde Stella surma 1897 kannatas Virginia kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude
Impressionism oli uus kunstivool, mis sai alguse 1860. 1870. Aastatel. See avaldus peamiselt maalikunstis. Voolu nimetus tuleb prantsusekeelsest sõnast impressioon (mulje). Varajased impressionistid olid radikaalid, kes ütlesid lahti akademismi reeglitest ehk maaliti eeskätt muljete ja mööduvate hetkede ajendil. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus, püüdes muutuva päikesevalguse põgusaid hetki. Impressionistlikele maalidele on omane lühike, "murtud" pintslilöök ning varjutamata ja segamata värvid. Kompositsioon on lihtsustatud ja uuenduslik. Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. Edouard Manet sündis Pariisis 1832. Aastal ja suri 30. Aprillil 1883. Aastal. Manet sündis rikkasse perre, millel olid tugevad poliitilised sidemed, ta ema oli suguluses rootsi kroonprintsiga ja isa oli kohtunik, kes soovis, et poeg käiks isa jälgedes. Manet oli hästi ha...
Edward Grieg Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen – 4. september 1907 Bergen) oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Isa oli Briti konsul ja ema oli andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas Edwardile klaverimängu varakult. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverit. 1863. aastal läks Kopenhaagenisse, kus jätkas ta kompositsiooniõpinguid taani helilooja Niels Gade juhendamisel. Taanis kohtus ta norra helilooja Rikard Nordraakiga, kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Sõprus katkes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamarss Nordraaki mälestuseks". Siit alat...
Karl August Hermann 1851-1909 Lisbeth Vesselov Elulugu ● Karl August Hermann oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist. ● Aastatel 1874–1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878–1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust ja sai sel alal ka doktorikraadi. Seejärel asus ta elama Tartusse ning aastal 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. ● 1885–1898 andis ta välja ajakirja Laulu- ja mängu-leht, mis aastatel 1898–1899 ilmus Rahva Lõbu-lehe nime all ● 1886 ostis Hermann ära Perno Postimehe, tõi toimetamise Tartusse ja nimetas ajalehe ümber Postimeheks. ● 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. ● 1896. aastal müüs ta Postimehe noorema põlvkonna rahvuslastele ja ajalehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson.
Rootsi kuningas Gustav VI Adolf Gustaf VI Adolf (eesti päraselt Gustav VI Adolf) sünninimi Oskar Fredrik Vilhelm Olaf Gustaf Adolf, sündis 11. november 1882 ja suri 15. september 1973 oli Rootsi kuningas alates 29. oktoobrist 1950 kuni surmani. Ta oli Gustaf V vanim poeg. Gustaf VI Adolf oli abiellus kaks korda. 15. juunil 1905 abiellus ta on esimese naisega, kelleks oli Suurbritannia ja Iiri printsess Margaret, kellega sündis neil neli poega ja tütar (Gustaf Adolf, Sigvard, Ingrid, Bertil ja Carl Johan). Pärast esimese naise surma abiellus ta leedi Louise Mountbatteniga 3. novembril 1923.
Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 ,, Jakobi tuba" . Loobus korrapärasest süzeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseede kogu ,,Oma tuba". 20.saj feministlik kirjanik. Esines Camebridges ettekandega, millega kritiseeris jutustamismaneeri. Pihtimuslik romaan ,,Dalloway". ,, Tuletorni juurde ,, seda peetakse tema esindusteoseks. James Joyce ( 1882-1941 ) Sündis 2.veebruar 1882 ja suri 13.jaanuaril 1941. Pärit vaesest perest. Sündis Dublinis. Enamus elust elas Pariisis. Taunis iiri marurahvuslust ja briti. Õppis Dublini ülikooliss. Ütles lahti kirikust. Alustas kirjutamist luuletajana 1907 luulekogu ,,Kammermuusika". Esimene proosateos ,,Dublinlased" 1914. 1918 näidend ,,Pagulased". 1922 peateos ,,Ulysses". Tekitas kohe pahameeletormi. Keelati Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal. See on romaanikunsti pööre. Kasutab sisemonoloogi. 1939 ,,Finnegans Wake"
Richard sai noorpõlves isalt põhjaliku, kuid vanamoelise muusikahariduse. Oma esimesed palad pani Richard kirja kuueaastaselt ja kuni oma surmani tegeles ta pidevalt muusikaloominguga. Kooli ajal pühendas Strauss oma energia peaasjalikult muusikaloomingusse. Peale kooli 1882. aastal oli ta komponeerinud juba üle 140 töö. 10-aastaselt kuulis Strauss Richard Wagneri oopereid "Lohengrin", "Tannhäuser" ja "Siegfried", ent isa keelas tal Wagneri muusikaloomingut õppida. Alles 16-aastaselt tohtis Richard tutvuda "Tristani ja Isolde" partituuriga. Isa arvates kuulus Wagneri muusika alamasse sorti ja hiljem väljendas Richard korduvalt oma kahetsust selle suhtumise üle. 1882
tema kodukohta Kullamaale.Rudolf Tobias on kujutatud 50-kroonisel rahatähel. "Joonase lähetamine" (oratoorium) Karl August Hermann 1851 1909) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis ning oli ka koolmeistriks, hiljem läks Peterburi, kus sooritas eksternina gümnaasiumi lõpueksami. õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, Leipzigis võrdlevat keeleteadust. Seejärel asus ta elama Tartusase ning 1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja. Ta püüdis komponeerida nii esimest eesti ooperit (lauleldus "Uku ja Vanemuine") kui ka kindlaks teha eestlaste päritolu (väitis, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad). Konstantin Türnpu-Orelimängija,koorijuht,helilooja.Eripäraks:liikus B.Saksa ringkonnas->ei võetud eestlaste poolt omaks.P.Konserv.->Niguli kiriku organist,lõi kõrgeltasemel meestekoori"Revalier Liedertafel".1916 asutas Eesti Meestelaulu Seltsi.1921- Lauljate Liit
Iseseisev töö Koostaja: Kristina Tepper 2011 Ilja Jefimovits Repin sündis 5. augustil 1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. Joonistamis ande avastas ta juba varakult ja sai abi kohalikelt kunstnikelt. 19aastasena sõitis Repin Peterburi, kus proovis sisse saada Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Aga see katse ei toonud talle edu kuna ta ei tundnud klassikalise joonistamise saladusi. Seega ta asus erakooli, kus oli õpetajaks Nikolai Kramskoi. Kramskoi soovitusel võeti Repin kaks kuud hiljem kunstiakadeemiasse vabakuulajaks. Esimese kursuse lõpus sai ta maali "Eremia leinab Jeruusalemma varemetel" eest kõrgeima hinde ja võeti vastu üliõpilaseks. Koolis läks Repinil väga hästi ning 1872. aastal autasustati teda evangeeliumiteemalise maali "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. Medaliga kaasnes õigus kuueaastase...
Click to edit Master text styles Second level Third level Viimased eluaastad. Fourth level Fifth level v Oma elu lõpuaastad veetis ta Kurgjal, millest on praeguseks tehtud talumuuseum. v Jakobson suri 19. III 1882. aastal Kurgjal. Kokkuvõtteks. Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog.
Nelja häälega laulud segakoorile. Esimene vihik''. 1883. a. järgnes teine kogumik- '' Eesti Kannel. Vaimulikud ja ilmalikud segakoorilaulud kirikus,koolis ja kodus laulda'' ning 1884.a.''Eesti Kannel'' kolmas vihik. Kõik kolm kogumikku sisaldavad põhiliselt K.A. Hermanni enda loodud laule. 1877.a. avaldas ta oma meeskoorilaulude kogu '' Kodumaa Laulja. Vaumulikud ja ilmalikud nelja häälega laulud meestekoorile''. 1875.a. oli ilmunud '' Koori ja Kooli Kannel'' I, 1882. a. järgnes II väljaanne. Need olid mõeldud ''kõigile lauluarmastajatele, iseäranis aga Eesti kihelkonna- ja külakoolidele''. 1888.a. avaldas K.A.Hermann üleskutse''Tähtjas soov ja palve'', milles ta selgitas rahvaviiside kogumise tähtsust ning palus köstreid, koolmeistreid ja kõiki teisi nooditundjaid kirjutada üles ja temale saata rahva suus leiduvaid rahvaviise. Peamiselt kooliõpetajate saadetud rahvaviisid K.A.Hermann
Barcelona is located beside the Mediterranean Sea. Water in there is green colour and it is beautiful to look. Architecture in Barcelona is stunning all of the buildings are originals. Many of the buildings date from medieval times, some from as far back as the Roman settlement of Barcelona. The biggest building Barcelona is definitely The Temple Expiatori de la Sagrada Família, often simply called Sagrada Familia is a massive Roman Catholic Church. It has been under construction since 1882, and is still financed by private donations. As of 2007, completion is planned for 2026. These were my favourites' things when I visited Barcelona but these were not only things because the city is a hugely big and large. It was incredible experience in my life and I am very grateful for the trip. I think that the Barcelona is the city which every human have to visit on his life.
Jaan Poska (1866-1920) Koostajad: Maria Soone Tuuli Pungas Agnes Tael Lapsepõlv ja haridus · Jaan Poska sündis Lõuna-Eestis Mõisakülas 24. jaanuaril 1866.a. · Alg- ja keskhariduse sai ta Riia õigeusu vaimulikus seminaris. · 1882.a. suri Jaan Poska isa ja pere kolis elama Tartusse. · 1886.a. astus ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonda, aasta hiljem siirdus õigusteaduskonda. Iseseisva elu algus · 1890.a. lõpetas Jaan Poska ülikooli. · Noor advokaat hakkas tööle Tallinnas eraadvokaadina. · 1895.a. suri Jaan Poska ema. · Sama aasta lõpus abiellus ta Constance Ekströmiga, kellega Jaan Poska sai kokku 10 last. Uuendused linnapeana · 1904 vailiti linnavolinikuks · 1913-1917 Tallinna linnapea:
IMPERIALISM.. iseloomustab 20.sajandit ..Suurriiklik poliitika. Koloniaalimpeerium Riik, kellele kuuluvad kolooniad Nendele riikidele oli kõik lubatud, nad jagasid enda vahel terve maailma ära. Imperialismiga käib kaasas sekkumine teiste riikide asjadesse. 20.sajandi alguses tekis Uusimperialism. Impeeriumid tekkisid siis, kui Kolumbus avastas Ameerika. Imperialistlik poliitika seoti erinevate õpetustega. Nt. Darvinismiga. Seetõttu arenes välja uusimperialism. ,,Euroopa rahvad on targemad" seega peavadki nad Aafrikat valitsema. Sellega õigustati poliitikat. Aafrikas nö. tsiviliseerimata rahvas ning eurooplased peavadki neid valitsema. Uusimperialismiga tekkis tehnikaline evolutsioon. Tänu uuendustele ja tehnoloogiale saabki imperialismi juurutada. Rahvusvahelised suhted: Ettevalmistumine sõjaks algas juba 19.sajandi lõpul. Peamiselt valmistus Saksamaa. Selleks hakati tegema sõprus-ja mittekallaletungilepinguid. Neid lepinguid oli vaja...
Jaan Poska Jaan Poska sündis 12-lapselises peres viienda lapsena. Hoolimata sellest, et Jaan Poska kõneles vene keelt nagu venelane ja eesti keeles tundus pisut vene hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane, mida on näidanud tema tegevus. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. 1882. aastal, kui Jaan Poska oli 16-aastane, suri ta isa. Ema kolis siis Tartusse. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari. Aastal 1890 lõpetas Jaan Poska ülikooli õigusteaduskonnas. 19131917 sai Jaan Poskast Tallinna linnapea. Poska soosis uuendusi: 19141915 korraldati ümber arstiabi, 1915 asutati naiskommertkool ja 1916 kunsttööstuskool. Jaan Poska algatusel asutati Tallinnas linnade liidu osakond, mis kandis hoolt sõjaväelaste eest ja oli tähtsaks keskuseks sõja ajal. Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Ta tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bol...
декабря 1881 были представлены 26 анонимных проектов. ● Конкурс привлёк многих знаменитых архитекторов того времени, среди них были: И. С. Китнер,И. С. Богомолова, В. И. Шретер, А. Л. Гун, Л. Н. Бенуа и другие. ●Вскоре последовал второй конкурс. ●Уже 28 апреля 1882 члены комиссии приступили к отбору из 31 лучшего проекта. ● В этот раз в списке номинантов появились новые громкие имена: Р. А. Гедике, А. Н. Бенуа,А. М. Павлинов, Р. П. Кузьмин, А. Л. Обер, Н. В. Султанов, А. И. Резанов и другие. ●Все представленные проекты также были
RAHVUSLIK LIIKUMINE EESTIS Rahvusliku liikumise mõiste Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv, oma rahvusele võrdsete õiguste nõudmine teiste rahvustega Rahvusliku liikumise etapid: Elitaarne - rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, kunstnikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised), kui ka tegevusalade (nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest - liikumise kõrgeim etapp Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva vabastamine pärisorjusest Omavalitsuste teke Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus Talude päriseksostmine Estofiilide tegevus Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine...
Mihkel Veske (28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890) 28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890 Mihkel Veske ● Mihkel Veske on jäänud eesti kultuurilukku kui aktiivne rahvusliku liikumise aja tegelane, luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. ● Tema oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Elulugu ● Veske sündis 28. jaanuaril 1843 Viljandimaal Holstre vallas Veske talus. ● Õppis külakoolis ja Paistu kihelkonnakoolis. ● 1866-1867 läks Saksamaale Leipzigi misjonikooli. ● Peale seda asus õppima Lepzigi ülikooli võrdlevat keeleteadust. ● 1872 lõpetas Leipzigi ülikooli dr. phil. kraadiga. ● Seejärel töötas ta Tartus eesti keele lektorina. ● 1882–1886 oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. ● Järgnevatel aastatel tegi Veske mitmeid keeleuurimisreise ja avaldas eesti ning soome keele õpperaamatuid. ● 1885. aastal läks uurimisretkele Ungarisse, sealt Venemaale, kus töötas surmani (Kaasani üliko...
OPERETT Operett on komöödialiku sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Oma olemuselt on operett meelelahutus-zanr. See on muusikaline näitemäng, kus suur osa on sõnal. Operetid on lõbusasisulised. Opereti eelkäijateks on prantsuse koomiline ooper ja vodevill (laulu ja tantsuga muusikaline lühikomöödia). Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga. Operetis tantsivad tavaliselt osalised ise. Opereti tegelastest kerkivad esiplaanile kaks paari: esimene armastaja ja primadonna ning pisut koomiline meesosatäitja ja kelmikas naisosatäitja. Peale solistide osalevad operetis ka koor ja orkester. Opereti zanri loojaks peetakse Jacques Offenbachi (1819-1880). Tema operetist "Orpheus põrgus" sai tuntuks kankaan. See oli Pariisi moetantsuks 19.saj. keskel ning seda esitatakse ka tänapäeval vari...
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja.Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid.,,Leelo'' ,,Must lind'' ,,Põhja vaim'' Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Sümfoonilised teosed1917 "Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem) 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" Aastal 1907 lõpetas t...
Kreutzwald (1803 1882) Kalevipoja koostaja, Eesti keele terminite kasutuselevõtt, rahvavalgustuslikud teosed ( ,,Viinakatk"), eesti rahva kultuuripärandi jäädvustamine ( Eesti rahva ennemuistsed jutud) Faehlmann (1798 1850) Kalevipoja idee looja, Õpetatud Eesti Seltsi loomine, müütilised muistendid( Koit ja hämarik, Vanemuise laul) 1846. Kirjutas uues kirjaviisis luuletuse ,,Püha jutt". Peterson( 1801 1822) Ühendas antiikluule ja rahvaluule elemendid, tõi eesti kirjandusse oodi ja pastoraali. Koostas rootsi keele grammatika, tõlkis Soome "Finnische Mythologie", mütoloogia rootsi keelest saksa keelde. 1835 ,,Kalevala"/ 1853 alg ,,Kalevipoeg" ideena 1857 anti välja teaduslik ,,Kalevipoja" väljaanne / 1862 anti välja rahva ,,Kalevipoja" väljaanne 1857 Perno Postimees, J.V.Jannsen / 1864 Eesti Postimees , Jannsen 1869 esimene üldlaulupidu 1870 ,,Saaremaa onupoeg" esimene näidend, Koidula 1872 Eesti kirjameeste selts ...
esimest korda laval . Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja
Sten Kalder Kas Kolmikliidu ja Atandi loomine tugevdas võimalusi rahuks või suurendas veelgi maailmasõja ohtu? 19. sajandi viimasel veerandil hakkas Euroopa jagunema sõjalistesse blokkidesse. Jaguneti peamiselt maailmavaate ning huvide põhjal. Tekkisid kaks peamist sõjalist blokki- Kolmikliit ja Atant, mis loodi justkui eesmärgiga säilitada rahu. 1882 aastal tekkinud Kolmikliit oli ohumärgiks Venemaale ja Prantsusmaale, kes sõlmisid peagi liidulepingu. See oli Saksamaale ülimalt vastumeelne ning Wilhelm II kutsus Nikolai II korduvalt üles liidulepingut lõpetama kuid siiski asjatult. Peagi soojenesid ka Inglismaa ja Prantsusmaa suhted ning ka Inglismaa ja Venemaa, kes unustasid kiiresti oma eelnevad erimeelsused. Kolmikliidus oli Saksamaa eesmärgiks kolooniaid haarata ning purustada Prantsusmaa ja saavutada ülemvõim Euroopas
1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts. 1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. 1882 C.R.Jakobsoni surm. 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. 1887 venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. 1889 asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele. 1893 Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. 1894 Venemaa keisriks sai Nikolai II. 1896 J.Tõnisson sai ajalehe ,,Postimees" toimetajaks.
Futurism Futurismi teke ★Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. ★Manifestis, mille koostas itaalia luuletaja Filippo T. Marinetti, väidab ta, et tsivilisatsiooni saavutused on silmapaistvad ning ühiskonas on vaja uut tüüpi kunsti. ★Marinetti manifest Futurismi iseloomustus ★Aluseks võeti tehnoloogia areng ning seda peetakse tähtsamaks kui inimestevahelisi suhteid. ★Hüljatakse traditsioonid ning tahetakse edasi anda ühiskonna rahumatust ja arengu kiirust. Voolu tunnused ★Futurism ehk tulevikukunst ★Väljendab tänapäeva maailma kiirust ja dünaamilisust ★Tehislikkus, suured linnad ja lennukid ★Agressiivsus Vahelduvvoolu tunnused ★Kirjanduse toomine tänavatele ★Uued teemad (nt. tunded on nõrkadele) ★Eksperimendid vormis ja sõnades ★Sooviks on põhjalikult muuta keelt, teose suhet maailma ja lugejaga. Futurism Kirjanduses ★ Kasutatakse trükitehnilisi võtteid, ei peeta kinni õigekirjast. ★ Luules ise...
Elektrooniliste muusikainstrumentide lühiajalugu Peamiseks tekkepõhjuseks on elektroonika kui teadus- ja tööstusharu teke. Elektroonika tekkis 19. sajandi II poolel. Thaddeus Cahill – tellharmoonium (1897) Lev Termen – teremiin ehk eterofoon (1920) Maurice Martenot – martenot’ lained (1928) koosneb klaviatuurist ja ostsillaatorist Friedrich A Trautwein – trautoonium (1930) Robert Moog – leiutas süntesaatori (1967) Hilisromantism Seotud 19. sajandi romantiliste traditsioonidega Rohkete kromatismidega harmoonia Tugineti peamiselt Wagnerile Aitas kaasa ekspressionismi tekkele Mõjuvõim Saksamaal ja Austrias Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus, kasvasid ka teised pillirühmad tonaalne – helistikuga Gustav Mahler (1860-1911) Pärit Tšehhist Õppis Viini konservatooriumis Erakordne dirigent ja alates 1897 Viini riigiooperi ...
Ferenc Liszt Valeria Suvorova 11a Üldinfo •Ungari pianist ja helilooja, ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas •Üks 19. sajandi suurimatest klaverivirtuoosidest ning sümf oonilise poeemi loojatest •Arendas klaverimängu tehnikat, seades uued standardid tuleviku jaoks •Ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit Elukäik •Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal •Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt •9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees •1882. a. alustas õpinguid Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny käe all •1823 siirdus perekond Pariisi, kus Liszt üritas pääseda konservatooriumi Elukäik •1830.–1840. aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal •1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas •1848–1861 elas helilooja Saksamaal •Viimased 25 aastat olid seotud rohkem Itaaliaga •31. juuli 1886 Looming •Suu...
Alina Mihhalchenko, 11.klass Fridrich Reinhold Kreutzwald “Kalevipoeg” ja “Kiplased” Friedrich Reinhold Kreutzwald -oli eesti kirjanik ja Võru linnaarst. (1803—1882). Ta käes Rakvere alg- ja kreiskoolis, 1826-1833 õppis arstiteadust Tartu ülikoolis. “Kalevipoeg” Ta kirjutas populaarne lugu “Kalevipoeg” (1857–1861). "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki. Eesti mütoloogia kangelane hiiu poeg Kalevi ja Eesti kangelaslik eepiline midagi. Esialgne pilt Kalevipoeg - hiiglane, tegevusega,...
1861 pälvis ta suure kuldmedali maali "Külajutlus" eest. Suure kuldmedaliga kaasnes õigus riigi arvel sõita välismaale. Perov asus selle 1862, külastades Saksamaa linnu ja Pariisi. Oma selle perioodi maalides kujutas ta euroopa tänavaelu. Ta naasis Moskvasse enne tähtaega. 1866 sai Perov akadeemikuks 1871 professoriks Moskva maali-, raid- ja ehituskunstikoolis. Umbes sel ajal sai temast peredvižnikute liikumise üks asutajaist. Perov suri 1882 Moskva-lähedases Kuzminki külas tuberkuloosi ja on maetud Doni kalmistule. Tuntuimad tööd: "Talupoegade ristikäik lihavõttepühal", 1861 "Teejoomine Mõtištšis Moskva lähedal", 1862 "Matus", 1865 "Koduõpetajanna saabumine kaupmehe majja", 1866 "Troika. Töökoja õpilased veavad vett", 1866 "Raudteel", 1868 "Jahimehed puhkamas", 1871 Vladimir Dali portree, 1872 Fjodor Dostojevski portree, 1872
EMOTSIOONIDE VÄLJENDUMINE INIMESEL JA LOOMADEL Jekaterina Sei KELA I AÜ Mis on emotsioon? Emotsioon on subjektiivne teadvustatud elamus (emotsiooni kognitiivne komponent) koos kehalise aktivatsiooni (emotsiooni füsioloogiline komponent) ja iseloomuliku välise käitumisega (emotsiooni käitumusliku ehk väljendusliku komponendiga). Charles Darwin (1809-1882) Teos „Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel“ (1872) Leidis, et emotsioonid tõendavad inimese põlvnemist loomast: inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. l NT: Teeb loom karvu turritades oma l keha l näiliselt suuremaks l ning ajab niiviisi ...
KATSU ENDAGA HÄSTI LÄBI SAADA, TE PEATE ELU LÕPUNI KOOS OLEMA. Kui Sa kaotad, siis ära kaota õppetundi. Ei ole õigeid ja valesid valikuid. On lihtsalt erinevad tagajärjed Aristoteles - ,,Halb lähendab inimesi." "Inimene elab nii kaua, kuni ta elab meie mälestustes." Jean-Jacques Rousseau - ,,Inimese elu pikkust ei saa mõõta aastatega, vaid kogemustega." Cicero - "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Thomas Hobbes - ,,Iha midagi saavutada koos usuga sellesse nimetatakse lootuseks, sama asja ilma usuta aga meeleheiteks." Sokrates - ,,Ole see, kes sa sooviksid olla." Kes mõtleb, ei saa iialgi igavust tunda Ovidius - "Parim kaitse on rünnak" von Clauswitz - "Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega" Jean-Jacques Rousseau - ,,Nõrk keha nõrgestab vaimu." Cicero - "Kuidas külvad, nõnda lõikad" Schopenhauer - "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt pee...
Rudolf Tobias (1873 1918) · Helilooja, organist, koori ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja kriitik · Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspression...
Tähtsamad teadlased üle maailma Albert Einstein Herbert McLean Evans Albert Einstein 14. märts 1879 a. Saksamaa 18. aprill 1955 a. USA Füüsikateoreetik, 20. sajandi suurim teadlane, Relatiivsusteooria Väga palju kuulsaid ütlusi Autasud: Nobeli füüsikaauhind, Copley medal, Max Plancki medal. `' Kes pole kungi ühtegi viga teinud, pole järelikult kunagi proovinud midagi uut'' A. Einstein Herbert McLean Evans 23. september 1882 a. USA 6. märts 1971 a. USA Ameerika Ühendriikide anatoom 1923- avastas kasvuhormooni 1922- Vitamiin E publikatsioonid Kasutatud allikad http://www.annaabi.ee/Teadus-Eestis-1920-1930-m51318.html http://www.timetoast.com/timelines/advances-in-science-1920s-1930s http://www.lib.ttu.ee/exhs/fuajee.2010/veebruar.html http://rescomp.stanford.edu/~cheshire/EinsteinQuotes.html http://et.wikipedia.org/wiki/Herbert_McLean_Evans http://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Einstein
" 1910 KUNST MAALIKUNST: liikumisillusioon, eeskuju kubismist, erksad värvid ESINDAJAD: Giacomo Balla, Umberto Boccioni, Primo Conti, Luigi Russolo ja Gino Severini. ARHITEKTUUR: looduse puudumine, tehiskeskkond ESINDAJA: Antonio Sant' Elia GIACOMO BALLA Itaallane, 1871 futurismi eestvedaja kunstis valguse levimine, liikumine ja kiirus ,,Koer keti otsas" ja ,,Tänavavalgus" UMBERTO BOCCIONI Itallasest maalikunstnik ja skulptor, 1882 futurismi manifestide kirjutaja, peamine teoreetik dünaamika, kiirus ja tehnoloogia "Visioni simultanee" 1912 "Unique Forms of Continuity in Space" 1913 KIRJANDUS ESINDAJAD: Filippo Tommaso Marinetti, David Burljuk, Jelena Guro, Velimir Hlebnikov TUNNUSED: - katkendlik ja keeruline - konsonantide kuhjamine ning matemaatika- ja muusikasümbolid
. , , 60 . (bel canto) (parlante). « » (stilo misto), . «, » -- . , , , . . . , , . , 1892 : « , . , : , -- ». « , -- ,-- ». , , . , 1861 , , . , . . , «» «», . , . 1871 : « ! , , ,-- ,-- !..». 1882 : «, , , , , . !..». , : « , ... , , ( «» .-- . .), ( .-- . .) . ., « », «», «» .-- ? -- , , » ( 1875 .) , ? , . « », -- . , . , , . , , , , . , , , « » « ». * * * . , XIX . . ,
Romantism kirjanduses Friedrich Wilhelm Joseph Schelling 1775 -1854 oli saksa filosoof. Schelling ja ta vend August Wilhelm Schlegel kujundasid suuresti Saksa rahvusromantismi arengut, kuid F.W.J Schelling oli populaarne ka Venemaal. Muuhulgas tegeles F.W.j Schelling ka müüdifilosoofiaga. Teoses "Mütoloogia filosoofia" ( 1857 ) määratles ta müüdi välistaval meetodil, väites, et "müüt pole ei ajalugu ega metafoor, tee müüdi mõistmisele käib müüdi enda kaudu" F.W.J Schelling Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher 21. november 1768 12. veebruar 1834 oli saksa teoloog ja filosoof. Teda peetakse 19. sajandi teoloogia isaks. Õppis Halles filosoofiat ja teoloogiat. Seejärel sai ta pastoriks Berliinis. Aastal 1799 ilmus ta raamat "Über die Religion" Romantism muusikas vene helilooja Anton Rubinsteini ooper ,,deemon" almis aastal 1872 ja esietendus 1875. aastal. Deemon, on lüürilis- psühholoogiline ooper, milles ...
Eesti pärimusmuusika 1. Eesti heliloojatest on kasutanud rahvalaulu oma loomingutes ja teostes : Mart Saar (1882-1962) Rahvalaulud : ,,Kõver kuuseke'', ,,Tudu- tudu tuvikene'' , ,,Jaan läheb jaanitulele'', ,,Tere kuusi, tere petäj '', ,,Sii om leelo liinast tuodo'', ,,Leelo'', ,,Luule, see ei tule luulest'' , ,, Üks suu'' , ,Tipa- Tapa hällilaul''. Cyrillus Creek (1889-1962) Teosed: ,,Sirisege, sirisege sirbikesed'' , ,,Meie Err ehk meie härra'', ,,Meil aia äärne tänavas'', ,,Ma kõndisin vainul''. Veljo Tormis (1930-2017) rahvalaulud: ,,Rahvalaul ja meie'' , ,,Eesti kalendrilaulud'' alaosadega : ,,Mardilaulud'' , ,,Kadrilaulud'', ,,Vastlalaulud'', ,,Kiigelaulud'' ja ,,Jaanilaulud''. ,,Kust tunnen kodu''. Miina Härma (1864-1941) vanad viisid : ,,Lauliku lapsepõli'' , ,, Ei saa mitte vaiki olla'' , ,,Kus on kenva kodu''. 2. Pärimusmuusikat mängivad ansamblid: Naised Köögis, Curly Strings, Torupilli Juss...
Ühtegi viimase perioodi teost ei kantud ette Mahleri eluajal. Richard Strauss • Sündis 11.juuni 1864 München ja suri 8.september 1949. • Saksa helilooja,kes kirjutas peamiselt hilisromantismiaegset muusikat.Teda tuntakse peamiselt sümfooniliste poeemide ja ooperite järgi. • Isa Franz Strauss,kes oli esimetsasarvemängija Müncheni õukonnaorkestris. • Ema Josephine pärines Müncheni õhe jõukamast perekonnast. • 1882. aastal astus Strauss Müncheni Ülikooli, õppides kunsti ajalugu ja filosoofiat. Aasta hiljem siirdus ta Berliini.1885 naasis ta Münchenisse, kus sai koha dirigendi assistendina. Aastatel 1898–1918 oli ta Berliini Riigiooperi peadirigent. • Sümfoonilised poeemid: • "Macbeth" • "Don Juan" • "Surm ja kirgastumine" Ooperid: • "Guntram" • "Elektra" • "Ariadne Naxosel" Lühikokkuvõte ooperist "Don Juan"
aasta oktoobris ja novembris ilmus uue nimel all (,,Uus Sakala"), 1944 - 1950, 1950. aastal muudeti ajalehe nimeks ,,Tee Kommunismile", mis püsis kuni 1988. aastani. Alates 1989. aastast on ajalehe nimeks taas ,,Sakala", mille nime all ilmub ta tänaseni. 1878 - 1904 ilmus ta üks kord nädalas, alates 1904. aastast kaks korda nädalas, 1913 - 31 kolm korda nädalas, 1931 - 41 kolm või neli korda nädalas, 1995. aastast 4 korda nädalas. Kui ,,Sakalat" toimetas 1878 - 1882 aastatel Carl 7 Robert Jakobson oli tal üle-eestiline tähtsus, ta oli radikaalse suunaga rahvusliku liikumise peamine häälekandja. Carl Robert Jakobson tegi oma ajalehe peamiselt selle pärast, et tema otse ütlemiste ja teravate artiklite pärast jäeti paljud neist ,,Eesti Postimehes" avaldamata, lisaks tekkis ka tüli Johann Voldemar Jannseniga. Sakala oli oma ajal Eestis kõige loetavam leht. Trükiarvud vastavalt: 1878 a
· 1870. 1880. kehtestus koolikohustuse nõue üle Eesti. · 1871 Saksa keisririigi väljakuulutamine. · 1872 asutati Eesti Kirjameeste Selts. · 1878 Viljandis hakkas ilmuma C.R.Jakobsoni ,,Sakala". · 1880 J.Hurt lahkus Eestist Peterburi ja J.V.Jannsen tõmbus tagasi avalikust elust. · 1881 Venemaal sai keisriks tagurlike vaadetega Aleksander III. · 1882 C.R.Jakobsoni surm. · 1884 Otepää kirikus õnnistati EÜS-i sinimustvalge lipp. · 1887 venestamise käigus viidi rahvakoolid üle venekeelsele õppele. · 1889 asjaajamine ametiasutustes viidi üle vene keelele. · 1893 Dorpat (Tartu) nimetati ametlikult ümber Jurjeviks. Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer
ning soojust, võideldes vapralt kestva depressiooni all. Kirjanik kirjeldab peamiselt naisi ja nende armastust. Aastal 1924 hakkas ta katoliiklaseks. 4 Saksamaal oli 1930ndatel aastatel kirjaniku raamatud põlu all ning seetõttu oli ta aastal 1940 sunnitud emigreeruma Ameerika Ühendriikidesse. Pärast Teise maailmasõja lõppu naasis ta Norrasse 5 Looming Sigrid Undset (20. mai 1882 Kalundborg, Taani 10. juuni 1949) oli norra kirjanik, kes 1928. aastal võitis Nobeli kirjanduspreemia. Undseti kuulsaim teos on romaanitriloogia "Kristiina Lauritsatütar". Ühtekokku kirjutas ta 33 teost, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. · "Kevad" (romaan). Tõlkinud Ernst Raudsepp. Sari Looduse kroonine romaan, nr. 14, Tartu 1930 · "Kristiina Lauritsatütar" I-III (romaan), tõlkinud Ernst Raudsepp (I-II) ja August Hanko (III, raamatus ekslikult
Franklin Delano Roosevelt (kasutatakse ka nimekuju FDR; 30. jaanuar 1882 New York, Hyde Park 12. aprill 1945 Warm Springs) oli Ameerika Ühendriikide 32. president (4. märts 1933 12. aprill 1945). Elulugu Haridus Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine. Roosevelt oli eeskujulik õpilane, olles populaarne nii kaaslaste kui ka õppejõudude seas
Sõja kui sellise ülistamine muutus järjest populaarsemaks. Väljapääsu igavast ning tühisest argipäevast nähti kõike purustatavas ning puhastatavas võitluses seninägematus sõjas, ,,mis lõpetab kõik sõjad". 4. Millised sõjalised blokid tekkisid 20 saj algul? Kuidas toimus nende kujunemine? · 1873-1887 Kolme keisri liit Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa · 1879 aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel - Kaksikliit, 1882 aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit (1882-1915) · Kolmikliit tekitas teistes teistest Euroopa riikides rahutust. · Noor Saksa keiser Wilhelm II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi- kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. · 1893 sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
