MAUNA LOA Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel,mis on maailma suurim kilpvulkaan. Ta on üks Maa kõige aktiivsemaid vulkaane, mis on tegutsenud 33 korda alates esimesest purskest 1843 aastal. Oma viimase purske tegi vulkaan 24.märts 15 aprill 1984. Hawaii nimi ''Mauna Loa'' tähendab ''Long Mountain'' ehk ''Pikk Mägi''. Selle pikkus on merepinnast 4169 meetrit ehk 13679 jalga, suhteline kõrgus on 2160 meetrit ehk 7079 jalga. Koordinaadid on 19 ° 28'30 "N 155 ° 36'29" W. Mägi on vähem kui 200000 aastat vana. Mäe tipus on 35 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'weoweo. 1950. aastal purskas Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse
Women writer's influence on our society Kärolin Puusild 10th grade Overview History doesn't go far back Most aren't very famous Slaves Only rich people could get education Marie Heiberg Lived 1890 -1942 Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Penury Marie Heiberg Lived 1890 -1942 First Poem collection - ,,Mure-lapse laulud" (Problem child's songs) Talent was noticed Penury In 1919 was diagnosed...
Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872...
, , , . , , . 1816 . , , . . , . .. (17871850) , , . , . 1816 , . , , . . .. (18161879) .. (17951881) . .. . (18211910) , , . 1843 . . (18421919) . 1842 . . , . (18111895) .. , . (1800 1875) . , , (18191898) , , .. . .. (18171891) .. , . "" 1841 "", .. ... .
Mihkel Veske (28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890) 28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890 Mihkel Veske ● Mihkel Veske on jäänud eesti kultuurilukku kui aktiivne rahvusliku liikumise aja tegelane, luuletaja, keeleteadlane ja folklorist. ● Tema oli esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi. Elulugu ● Veske sündis 28. jaanuaril 1843 Viljandimaal Holstre vallas Veske talus. ● Õppis külakoolis ja Paistu kihelkonnakoolis. ● 1866-1867 läks Saksamaale Leipzigi misjonikooli. ● Peale seda asus õppima Lepzigi ülikooli võrdlevat keeleteadust. ● 1872 lõpetas Leipzigi ülikooli dr. phil. kraadiga. ● Seejärel töötas ta Tartus eesti keele lektorina. ● 1882–1886 oli Eesti Kirjameeste Seltsi president. ● Järgnevatel aastatel tegi Veske mitmeid keeleuurimisreise ja avaldas eesti ning soome keele
FAEHLMANN Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31.detsember 1798-22.aprill 1850) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojama, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 1810-1814 Rakvere kreiskoolis, 1814-1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga (1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842-1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843-1845 farmakoloogia- ja retseptuuri- kursust. Peamielt Faehlmanni õhutusel asutati 1938 Õpetatud Eesti Selts, 1843-1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti ...
nende abielu oli pikk ja õnnelik. 1867 osaleks ta Norra muusikaakateemia asutamisel. 1880 kohtus Lisztiga Roomas. 1880 1882 oli ta Bergeni Filharmoonia Orkestri muusika juht. 1883 jättis Edvard naise, sest 1869 suri nende tütar Alexandra meningiiti ja tema vanemad suri 1875. Lisaks sellele tundi Grieg, et ta on kunstiliselt seiskunud. Gierg on valitud Oxfordi ja Cambridge ülikooli audoktoriks. Üleskirjutamiseks Sündis 1843 ja suri 1907 Tuntud norra helilooja ja piantist Norra rahvusliku muusika rajaja Kuulasim teos ,,Peer Gynt Suites" Klaverikontsert a-moll On kirjutanud 140 soololaulu, klaverisonaate ja kontserte ning kammermuusikat. Muusika Kuulsaim ,, Sæterjentens Søndag (The Herd-Girls' Sunday)" http://www.youtube.com/watch?v=lVnotZo45xg ,,I ensomme stunder" http://www.youtube.com/watch?v=0iUfq9IEoW0 Tuntuim ,,Peer Gynt Suites" http://www.youtube.com/watch
Eestlaste rahvuslik ärkamine Lydia Koidula (1843 - 1886) isamaalaulik, kirjanik, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sünd. 24.12.1843 Vändra Surn. 1.08.1886 Kroonlinn 1864. aastal kolisid Lydia Koidula koos isa Johann Jannseniga Pärnust Tartusse. Tütar Lydia Koidula(1843-1886) oli suureks abiks rahva eluolu edendamisel. 1865. aastal loodi nende pere algatusel laulu- ja mänguselts Vanemuine. Koidula oli esimene naine, kes sai kõrgema hariduse. Koidula oli rahvusromantilise kirjanduse tähtsaim esindaja. Teda hakati kutsuma Emajõe ööbikuks Oma päritolu tõttu sattus Koidula juba noorelt tärkava eesti rahvusliku elu keskpunkti. Pidas kirjavahetust Eestist huvitatud õpetlastega Soomes, Saksamaal ja Ungaris. Eesti rahvusliku ärkamise kulminatsiooniks oli esimene eesti rahvuslik laulupidu 1869. aastal Tartus. Esmakordselt esitati sellel laulupeol J.V. Janseni sõnadele loodud laul Mo isamaa, mo õn ja rõõm, samuti Lydia Koidula luuletus...
Lydia Koidula elu ja tegevus. Linda Soans Hagudi Põhikool Kasutamiseks põhikooli 9. Klassile Koolitaja: Peeter Linnamäe, 4. kursus Vändra (1843-1850) · Sündis 24. detsembril 1843. a. · Lapsepõlv Meil aia ääres tänaval Kui armas oli see, Kus kasteheinas põlvini Me lapsed jooksime... Pärnu (1850-1863) · Haridustee -Algõpetuse omandamine kodus isa käe all -Pärnu linna tütarlaste kool. -Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksamid. · Pärnu Postimees (isa abiline) · Esimene tõlketöö "Kivirist" Tartu (1863-1873) · Looming
Lydia Koidula Mona, Mirko, Albert Lydia Koidula Lydia Emilie Florence Jannsen 24 . 12 . 1843 - 11 . 03 . 1886 Johann Voldemar Jannsen Sajakroonine Carl Robert Jakobson Pere Isa - Johann Voldemar Jannsen Ema - Emilie Jannsen Õde - Eugenie Vennad: Julius, Leopold, Harry ja Eugen Lolla Kodukeel - saksa keel Noorus Sündis 1843 Koduõppel kuni 1854 Pärnu tütarlastekool Abistas isa ajalehetöös Sooritas koduõpetaja eksami Täisealisus Eksamid Tartu Ülikooli 1863. aastal Tartusse Lehetoimetuse "parem käsi" Töötas abieluni isa ajalehes Kirjavahetus Kreutzwaldiga 1871. Aastal reis Helsingisse Abielu 1873. Aastal Eduard Michelson Kirjavahetuse lakkamine Kroonlinn Euroopa reis Hans, Max, Hedvig ja Anna Looming "Mu isamaa on minu arm" "Kodu" "Ema süda"
meloodiat · Tema meloodiad on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga · Tema teoste kirjutamise aeg langes kokku Itaalia ühendamise liikumise ajaga Looming · Süzeed põhinevad psühholoogilistel ja sotsiaalsetel probleemidel · Kirjandusest kasutab Shakespeare'i, Schilleri ja Hugo loomingut · 26 ooperit · Reekviem Ooperid · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" · 1840: "Kuningas üheks tunniks" · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" · 1843: "Ernani" Ooperid · 1844: "Kaks Foscarit" · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" · 1845: "Alzira" · 1846: " Attila" · 1847: "Macbeth" Kuulsaim ooper · 1847: "Röövlid" · 1847: "Jeruusalemm" Ooperid · 1848: "Korsaar" · 1849: "Legnano lahing" · 1849: "Luisa Miller" · 1850: "Stiffelio" · 1851: "Rigoletto" · 1853: "Trubaduur" · 1853: "Traviata"
329 Muud 6743 sBm 29 195547,00 331 Kandvad välisseinad 546 m2 604 329784,00 334 Välisuksed- ja aknad 50 m2 3493 174650,00 335 Välisseina väliskatted 496 m2 202 100192,00 336 Välisseina sisekatted 496 m2 144 71424,00 337 Välised koosteseinad??? yyy m2 1843 339 Muud 6743 sBm 6,12 41267,16 342 Mittekandvad siseseinad 156 m2 280,5 43758,00 345 Siseseinte katted 652 m2 166 108232,00 349 Muud 6743 sBm 3 20229,00 351 Laetarindid 810 m2 777 629370,00
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestr...
Friedrich Robert Faehlmann oli lugupeetud arst, harrastusteadlane, õppejõud Tartu ülikoolis, rahvusvahelist tunnustust leidnud meditsiinilise monograafia autor. Samal ajal suutis ta õpetada Tartu ülikoolis eesti keelt, uurida ja arendada eesti keele grammatikat. F.R.Faehlmann sündis 31.dets. 1798 Järvamaal Koerus Ao mõisa eestlasest valitseja pojana. Tolles mõisas toimus ka ta esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov saada arstiks. Faehlmann õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. Juba väiksena paistis ta silma oma võimete ja töökusega. Pärast Tartu gümnaasiumi lõpetamist suundus ta Tartu ülikooli, kus ta õppis 10 aastat. 1827.aastal lõpetas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja talle anti esimese eestlasena meditsiinidoktori kraad ja arstikutse. Faehlmann töötas kogu elu praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Sellega saavutas Faehlmann Tartu lugupeetavaima arsti positsiooni. 1842- 1850 töötas ta ka arstiameti kõrvalt Tartu ül...
Eesti kirjakeele kujunemine Liisbet Reemann ja Kristina Pihlapuu 10.H Eesti kirjakeele kujunemisloos eristatakse kolme periooodi: 1. Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane)- Esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680. 2. Forseliuse kirjaviis, vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant)- 1680-1843 3. Uus kirjaviis (soomepärane)- 1843 kuni tänapäev Vana kirjaviis ● Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava. ● Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega (Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa). Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas). ● Tuleb lugeda nagu tänapäeva eesti keelt õigete pikkustega. Laused vanas kirjaviisis Enne 13
aastal uuesti keeldus teda ülikooli tööle 9 võtmast, ja kes 1841. aastal võttis noorelt professorilt Bruno Bauerilt õiguse Bonnis loenguid pidada, sundis Marxi loobuma teadlase karjäärist. Pahempoolse hegelluse vaadete arenemine Saksamaal edenes tol aja väga kiiresti. Ludwig Feuerbach hakkab eriti 1836. aastast aates kritiseerima teoloogiat ning kalduma materialismi poole, mis tema juures täielikult võimule pääseb 1841. aastal. 1843. aastal ilmus ka tema ,,Tuleviku filosoofia põhiprintsiibid". Tol ajal Reini radikaalsed kodanlased, kellel oli kokkupuute- punkte pahempoolsete hegellastega, asustasid Kölnis opositsioonilise ajalehe ,,Reini ajaleht". Marx ja Bruno Bauer kutsuti ajalehe juurde peamisteks kaastöölisteks, 1842. aasta oktoobris aga sai Marx peatoimetajaks ja asus elama Bonnist Kölni. Ajalehe revolutsioonilis-demokraatlik suund muutus Marxi toimetajaks oleku ajal üha
- , 15 . - . , . 17 , 6- . . 19 , - . 2012 . 15- , . ! , . , . , , , -, . . " " , , 17 . . . 19 , , , "" - ( ). ! - . . (1843-1886) - , , . . 1925 . 1929 . .
Selliste vaadete avalik esitamine oli keelatud. Sellepärast kasutasid vabadusvõitlejad loosungit "Elagu Verdi!" ("Viva VERDI!"), kus VERDI oli lühend sõnadest Vittorio Emanuele Re D'Italia (Itaalia kuningas Vittorio Emanuele). Verdi teadis oma nime sellist kasutamist ega olnud sellele vastu. Ooperid · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") · 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") · 1843: "Ernani" · 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) · 1845: "Alzira" · 1846: "Attila" · 1847: "Macbeth" · 1847: "Röövlid" ("I masnadieri") · 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") · 1848: "Korsaar" ("Il corsaro")
Vabariigi ainus ametlik keel, vene keel kasutusel, tõuseb inglise keel ja suuremates linnades ka soome keel, ek uutes infotehnoloogilistes rakendustes, arendatakse keeletehnoloogiat. 5. Milliseid perioode eristatakse eesti kirjakeele kujunemisloos? Esimestest kirjapanekutest kuni1680 – Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapä.) 1680-1843 – Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis (1. ühtlustatud kirjakeele variant) 1843 kuni tänapäev – Uus kirjakeel (soomepärane ja häälduslähedane) 6. Millised olulised tekstid eesti kirjakeele ajaloos pandi kirja või ilmusid neil aastatel: - 1224–1227 Henriku „Liivimaa kroonika“ - 1241 Taani hindamisraamat - 1524–1532 Kullamaa vakuraamat - 1535 S.Wanradti ja J.Koelli luterlik katekismus (1. osaliselt säilinud eestikeelne) - 1600–1606 G.Müller 39 jutlust - 1637 H. S„Juhatus eesti keele juurde“ (1. eesti keelne grammatika)
. 24°317 . . (G) : : : : 1251 : 32.22 ² 44568 . (2004) (. Pärnu) -- - 45 (2004). . , . . , XIX , 1838 . 1251. . , -- . 1710 . - . . 200 . , XVIII , () . 1860- () . 1843 . . , . . 1837 . . 1913 . 15 ( - - ""). 1915. , "" , - . - 25 1918.
28 1828 , -- . -- , . 1830 . T , . , «» , 10--12 , . , . . . 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . - -, , «» . 15 , 1843 , , , , . 1847 - . , , «- ». , . , , , , . 1853 , , , 1854 1855 . . « » « » « 1853--1856 .». , , , «» . ( « » ) : , , 4 (16) 1855 , , , . , , , , . 27 . , « 1855 .» « 1855 .». 1850- (1844--1919), . , 17 . , , , , «» .
o 1840 - 1893 - 76 , 10 , 3 . -- (1795--1880); -- 1838 1842 1843- 1927 - 1850 . , , (1854). . 1852 - . 1862 . 1866, , . (" ", 1866) "". 1880- - . 1885 . 1893 . -- . 1877 , , , . . 1877 .., . 1878 . . - . 16 1893 . -- -- . 6 1893 . , . . . . (1940) - ,- . 1958 4 . , ( «»), , , « », « », «» .
rahvaloomingust Põhiliselt valmisid need muinasjutud 1850 aastail Rahvasuust kuuldud jutuainete põhjal kirjutatud lugude põhihoiakus väljendub rahvaliku elukäsitus Avaldas regivärsivormilise poeemi "Sõda" (1854) Alates 1870 aastast kuni elu lõpuni tegeles ulatusliku maailmavaatepoeemiga "Lembitu" Teos avaldati postuumselt Helsingis 1885 Lydia Koidula (1843-1886) Kodanikunimi Lydia Emilie Florentine Jannsen, abielus Michelson Sündis 24 detsemberil 1843 Vändras J. V. Jannseni esimese lapsena Lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli Sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede Perno Postimees ja Eesti Postimees juures 1863 avaldas oma esimese raamatu tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" 1863 kolis pere Tartusse Lydia töötas kümme aastat ajalehe Eesti Postimees praktilise toimetajana Avaldas seal arvukalt jutte ja luuletusi
Isaac Newton (1843-1727) Sir Isaac Newton (4. jaanuar 1843 Woolstrophe, Lincolnshire 31. märts 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik. Tollel ajal, kui teoloogia, loodusteaduse ja filosoofia vahel puudusid selged piirid, nimetati teda filosoofiks. Ta õppis 166165 Cambridge'i ülikoolis ja oli 16691701 selle ülikooli professoriks. Oli alates aastast 1672 Londoni Kuningliku Seltsi liige. Newton töötas välja mehaaanika üldised
1818-1883 2007 1841 . 1842 ; , . «» 1891 « . . .», 1842 . . ; . ; . « », 1843 , . . (-), «». 1845 , «»; « » 1846 ( 1) «», « » (1846) -- «»; , « », (, ) «». 1847 , «»: « », 1876 . , , , , . « , », , « -- , ». . , . : , , . «» -- . , «», , , : «, ! , , ». «» ; . , -- «» , , .
tähelepanekuid lihtsate inimeste igapäevaelust *,,Oliver Twisti seiklused" Ilmus 18371839 igakuise seeriana kirjandusajakirjas Bentley's Miscellany Novell; ajalooline ilukirjandus; ühiskonnakriitika Peategelane Oliver Twist on vaene orb, keda vaestemajas halvasti koheldakse. Näljasena ja ühegi pennita põgeneb ta Londonisse, kuid langeb seal mõrtsukate ja pikanäpumeeste jõugu küüsi, mida juhib kurjategija Fagin. *,,Jõululaul" Ilmus 1843 Õpetlik novell; ühiskonnakriitika (tööstuslik kapitalism); kummituslugu Peategelane on ihne kaupmees Ebenezer Scrooge, kelle jaoks pole jõulud midagi muud kui vaid tema töötajate ettekääne töölt vaba päeva saamiseks. Pühaderõõm pole tema jaoks. Kuid mitmed kohtumised nii soojalt inimlikud kui ka teisest maailmast pärit
Hanoveri kuningriigis (Saksamaa) kõige vanema pojana viieteistkümnest protestandi pastori peres. Kolmeteist aastasena läks ta Göttingeni Gümnaasiumisse, elades ajutiselt ühe professori kodus. Ta sai lahkumiseks kirjaliku tunnistuse 6 aastat hiljem. Tal tuli huvi õppida keemiat kevadel Göttingeni Ülikoolis 1838. a, kui ta oli kohustatud õppima kuulsa keemikuga Friedrich Wöhleriga. 1842 aastal sai temast Robert Bunseni assistent Marburgi Ülikoolis, sai 1843. a sealt doktorikraadi. Uus võimalus tekkis 1845. a, kui ta läks Lyon Playfairile assistendiks uude Ökonoomse Geoloogia Muuseumisse Londonis, kus ta sai lähedaseks sõbraks Edward Franklandiga. Töötas õpetajana Londoni koolis aastatel 1845-1847. Alates 1847. aastast oli ta hõivatud ''Sõnaraamatu puhta ja rakendus keemia'' toimetamisega koos temaga on sinna kirjutanud Justus von Liebig, Wöhler ja Johann Christian Poggendorff. 1851. a järgnes Bunsenile
Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) Referaat 2009 raserfsaerfaesfes- 1 - 1- -1- - 1 -- 1 - Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Huvitavaid fakte..........................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................4 Ooperid........................................................................................................................................5 raserfsaerfaesfes- 2 - 2-...
«»( 1585.) . , , , «» , , . , , , , , . , , , . , , , 1603., . « », , , « », « », « ». , , , . , 1616. «, ! , ! , ! ». , , , , . 2 , , 1821. , , . , . , , . , , «», , ., , , , .., «». , . , 1843., . , . 1844. , « ». , « », . « ». . . , , , . « »: «», «», « », « », « » . 1849. , , , , « ». , , , . , , , , . , , . , , . , « » . , . , 1854. , 1859. .., , , . , 1857. , . , , .
Õnneks ta seda ei teinud ja Verdi suutis oma loomingule uue hoo sisse anda, ning sealt algas tema loomingi tipphetk. Surres oli ta rahul oma saavutustega ja et nii raskel teekonnal nii suurepärased tulemused olid. 6 Looming · 1839.a. Oberto, krahv di Bonifacio · 1840.a. Kuningas üheks tunniks · 1842.a. Nabucco - Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus- · 1843.a. Lombardlased Esimeses Ristisõjas · 1843.a. Ernani · 1844.a. Kaks Foscarit · 1845.a. Giovanna d'Arco ehk Orleansi neitsi · 1845.a. Alzira · 1847.a. Macbeth · 1847.a. Röövlid · 1848.a. Korsaar · 1849.a. Legrano lahing · 1849.a. Luisa Miller · 1850.a. Stiffelio · 1851.a. Rigoletto - saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama.
Muusika KT. Jean Sibelius ja Edvard Grieg ELULUGU Jean Sibelius 1865-1957 Soome rahvas austab oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli oma maa iseseivsuse ees soomlaste võitluses. Sündis Hämelinnas, arsti perekonnas. Kaotanud vaakult isa kasvatas teda vaid ema, kes ei abillunudki enam uuesti. Ema oli muuskaliselt andekas ja jagas oma oskusi ka pojale. Jean harjutab klaverit ja 6-aastasena oskab juba pillil improviseerida. Need esimesed loomekatsetused noodistas ema. 15-aastasena osaleb ta suurel pianistide konkurssil Helsingis. Ta võidab laureaadi tiitli. 1885 avatakse Helsingi muusikakool, mis on esimene kõrgem muusikakool Soomes. Sibeliuse andekus oli niivõrd ilmne, et talle omastati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium. Stipendium võimaldab 2 aastat enesetäiendamist Viinis ja Berliinis. Ülejäänud pika elu veedab vaid Soomes, mis tõestab tema siirast ki...
Keila Gümnaasium Referaat Giuseppe Verdi (1813-1901) Koostas:Jaana Põllu Klass:11 D Elulugu: Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10. oktoober 1813 Le Roncole külas(praegu Busseto vald) Parma lähedal. Tema isa pidas baaripidaja ametit. Kui Verdi oli veel laps, siis nende pere kolis Piacenzast Bussetosse.Ta armastas käia kirikus orelimuusikat kuulamas. Klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. Juba 11-aastaselt sai ta selle kiriku organistiks. 20- aastaselt suundus ta Milanosse, et seal jätkata oma õpinguid. Ta soovis minna seal asuvasse konservatooriumisse, kuid klaverieksamil tuli välja,et tal on käte asend, mida tollal peeti parandamatuks veaks. Lisaks oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatu ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Lisaks kõigele muule oli ta võõramaalane ja konservatooriumis napp...
Fjodor Dostojevski Birgit Pärna M-14 Elulugu 11.11.1821 – 09.02.1881 Vene kirjanik Hariduselt insener Tegeles riigivastase tööga ( sidemed Petraševski ringiga) Talle määrati surmanuhtlus, mis asendus hiljem sunnitööga Seosed Eestiga 3. juuli 1843 – saabus Tallinnasse sõjaväeteenistuse korras 9. juuni 1845 – veetis Tallinnas terve suve ja töötas jutustuse „Teisik“ kallal 25. mai 1846 – tema ühe kuulsaima teose „Sortsid“ (Kurjad vaimud) tegevus pidi toimuma tallinnas Tuntuimad teosed „Maria Stuart“ „Vaesed inimesed“ „Valged ööd“ „Alandatud ja solvatud“ „Kurjad vaimud“ AITÄH KUULAMAST!
Lydia Koidula Daniel Rasmus Põder 6.A klass Elulugu Lydia Koidula sündis 12.detsembril 1843. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Ta oli naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Tal sündis kaks last, poiss Hans Voldemar ja tüdruk Hedvig. Tema portree on sajakroonise peal. Ta on kirjutanud palju luuletusi. Pildid Lydiast Luuletused Kuulsamad luuletused: Mu isamaa on minu arm Sind surmani Ema süda Veel mõned luuletused:
Lydia Koidula * Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen * Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras * Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas * Johann Voldemar Jannseni tütar * Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli * Väljendas loomingus ärkamisaja aateid * Lydiale andis lisanime ,, Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson * Lydia abiellus läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoniga * Lydia sünnitas kokku neli last Eduardile * Suri rinnavähki ning maeti Kroonlinna * Oma aja luule suurkuju * ,, Vanemuises" lavastas oma näidendeid (,, Saaremaa
Edvard Hagerup Grieg (1843-1907) Faktid Norra helilooja ja pianist Norra rahvusliku muusika rajaja Tõeline romantik, aga ka müstik Elu jooksul juba saavutas ülemaailmse tuntuse Kodumaal peeti teda keskpäraseks Biograafia Isa- Briti konsul Bergenis Ema- andekas luuletaja ja pianist 12 aastaselt komponeeris ise 1858-1862 Leipzigi konservatoorium Rikard Nordraak - "Leinamarss Nordraaki mälestuseks" Liszt 1880-1882 Bergeni Filharmoonia Orkestri muusikajuht 1903. a. Mängis Pariisis oma klaverimuusikat üheksale grammofoniplaadile Looming 140 soololaulu Klaverisonaadid Klaverikontsertid Kammermuusika Teosed "Klaverikontsert a-moll" Klaveritsükkel- "Lüürilised palad" Orkestriteos- "Sümfoonilised tantsud" Süit- "Peer Gynt" "Norra tantsud" "Pöialpoiste rongkäik" Tänan tähelepanu eest!
naise Jeanne Duvaliga, "musta Veenusega" · Jeanne'ist saab tema needus ja rõõm, tema vampiir ja unustusallikas 20 aastaks · Jeanne inspireerib Manet portree Jeanne'ist Baudelaire'i parimat armastuslüürikat Täisiga · 1843 saab B. isa pärandusena 75000 franki · Andub luksusele ja aristokraatlikule seltskonnaelule, kulutab raha riietele, raamatutele, maalidele, kallile toidule ja veinidele, oopiumile ja hasisile · Veedab aega kunstigaleriides ja kohvikutes Spleen · 1843 võtab perekond Baudelaire'ilt kohtuotsusega kontrolli sissetuleku üle, võimaldades väikse elatusraha · Ta on pidevalt võlgades, püüdes jätkata ekstravagantset elustiili
(oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega) on meie esimene naiskirjanik ja luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonnategelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Elukäik ● Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. dets 1843 Vändra köstrimajas ● Isa – Johann Voldemar Jannsen ● Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen ● 1850 – 1863 elas pere Pärnus ● 1863-1873 elas pereTartus ● Ta oli esimene Eesti naisajakirjanik Kooliaeg ● Esimese õpetuse sai Lydia kodukoolis isalt ● 1854 alustas õpinguid Pärnu Saksa kõrgemas tütarlastekoolis ● Kooli lõpetas 1861 väga heade tulemustega ● Tema saksakeelsed kirjandid pälvisid klassis tähelepanu ● Süvenesid kirjanduslikud huvid
üheks Boccanegra" tunniks" 1847:"Jeruusa lemm" 1857: 1842: "Aroldo" "Nabucco" 1848: "Korsaar" 1859: 1843: "Maskiball" "Lombardlase 1849: d Esimeses "Legnano 1862: Ristisõjas" ("I lahing" ("La "Saatuse lombardi alla battaglia di jõud" prima Legnano")
ÄRKAMISAEG. Eesmärk:Tutvustada ärkamisaja tegelasi ning nende tähtsust eesti kirjandusele FR.R.KREUTZWALD 1803 1882 Ametilt arst Rahvuseepos ,,Kalevipoeg" looja Muinasjuttude kirjutaja. Reinuvader Rebase lugude autor Rahvavalgustuslik tegevus LYDIA KOIDULA 1843 1886 Luuletaja, hüüdnimeks Emajõe ööbik Viljeles isamaaluulet Koidula jutukirjanikuna (külajutud) Eesti näitekirjanduse looja 1. Eestikeelne näidend ,,Saaremaa onupoeg" J.V. JANNSEN 1819 1890 Laulu ja mänguseltsi,,Vane muine" asutaja ,,Perno Postimees" asutaja Jutuja laululooming I eesti üldlaulupeo organiseerija Pani aluse Eesti
Edvard Grieg Pärja Õun 11kl elulugu • 1843-1907 • Norra heliooja – sündis Bergenis. • Oli väga musikaalne laps. • 12 aastaselt I teos • Õppis Saksamaal Leipzigi konservatooriumis klaverit ja heliloomingut. elulugu • Pärast ülikooli lõppu töötas pianisti ja dirigendina Kopenhaagenis, hiljem ka Oslos ja Bergenis. • Oli mitmete muusika- akadeemiate liider ja • Cambridge ülikooli audoktor • Norra rahvusliku koolkonna rajaja • Naine taanlanna Eesmärgid heliloojana • Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ning talupoegadelt kuuldud laulu- tantsuviisid vaimustasid heliloojat. • Oma ülesandeks pidas kõige selle vahendamist rahvale. • “Nagu pole rahvast ilma kunstita, nii pole ka kunsti ilma Looming Sümfoonilise • Umbes 140 soololaulu d tantsud (1989) • Klaverimuusika: Süit “Lüürilis...
Mihkel Veske Mihkel Veske 28. jaanuar 1843 – 16. mai 1890, Hostre vald Teoloog ja keeleteadlane Paistu kihelkonnakoolis, Tartu gümnaasiumis, Paistu Maarja koguduses, Leipzigi misjonikoolis ja Leipzigi ülikoolis Tõi võrdleva keeleteduse Kirjutas esimese soome keele õpiku Sünnikodu Asub Holstres Veske Talu Tähtsamad teosed Eesti Värss Laulud Viisidega Dr.Veske Laulud
Lydia Koidula ehk Lydia Emilie Florentine Jannsen Marten Arandi Lydia Koidula (1843- 1886) Tuntud Eesti kirjanik ja luuletaja. Olulised asjad perest ja elust • Ta oli tuntud rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. • Lydia Koidula abikaasa oli hinnatud arst Eduard Michelson. • Kolis pärast abiellumist Kroonlinna, kus ka suri. • Kroonlinnas elades sündisid neli last, kaks poega ja kaks tütart. • Lydia Koidula suri rinnavähki. Lydia Koidula loomingut läbiv teema • Kirjutas peamiselt eesti rahvast, kodumaast, elust enesest. Näited loomingust • Näidendid: „Saaremaa onupoeg“, „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“. • On kirjutanud üle 300 luuletuse. • Luulekogud: „Emajõe ööbik“, „Vaino- lilled“. Video • http://www.youtube.com/watch?v= hVcNMgpaRtM • http://www.youtube.com/watch?v=H zYqYh6xu7M Kasutatud kirjan...
Lydia Koidula K.S. Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. detsember 1843. Koidula nimi tuli Carl Robert Jakobsonilt Esimene Eesti naispoeet, ajakirjanik ja näitekirjanik. Johann Voldemar Jannseni ja Juliana Emilie Kochi tütar. Õppis Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis. Sooritas Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksami. Abistas isa ajalehetöös. Abiellus 1873. Eduard Michelsoniga. Suri 11. august 1886. Looming Suur luulekuju. Romantiline isamaalaulik. Pani aluse Eesti teatrile.
abielu Schumanniga. See aasta, õnnelikem Schumanni elus, on läinud ajalukku "Schumanni laulude aasta " nime all. Klaver, helilooja senine loomingukaaslane, jäi ta kavatsustele liiga kitsaks ja uus loominguline puhang tõi aasta vältel üle 100 laulu, nende seas ka tähtsamad tsüklid "Luuletaja armastus", "Naise elu ja armastus" "Mirdid" jt. Schumann laiendas veelgi oma loominguringi. 1841.a. valmis esimene (B-duur) nn. "Kevadsümfoonia", instrumentaalmuusika teosed. 1843.a. esitati esmakordselt ta oratoorium "Paradiis ja Peri", mille kohta autor ise märkis:" Minu oratoorium pole määratud palvesaalile, vaid rõõmsatele inimestele!". Kui 1843. a. asutati Leipzigi konservatoorium, asus Schumann Mendelssohni kutsel sinna õppejõuks. Sajandi 40-ndate aastate algus oli üldiselt ta muusikalise tegevuse kõrgperioodiks. Schumann oli eelkõige lüürik, kelle fantaasia oli seotud inimese mõtte- ja tundevarjunditega, millele tuginenski ta loomingu paremik
launch the Romantic Age in English literature. His major works are poems like "Nutting" , " I wandered lonely as a cloud" and " Lucy Gray" Samuel Taylor Coleridge (kolrd/) (1772 -1834 ): was an English poet, Romantic, literary critic and philosopher . Some of his poems are : "Frost at midnight" and "The Nightingale" Robert Southey (1774 1843): was an poet of the Romantic school and Poet Laureate for 30 years from 1813 to his death in 1843. Some of his major works are : "The fall of Robespierre" , "Thalaba the destroyer" and " The Cid" Sir Walter Scott, 1st Baronet (1771 1832): was a prolific Scottish historical novelist and poet, popular throughout Europe during his time. Some of his novels : " Rob Roy" , "Ivanhoe" and "The Pirate" George Gordon Byron (1788 1824) a leading figure in Romanticism. Major works: " Don Juan" and "Manfred" Percy Bysshe Shelley (1792 1822) : is critically regarded among the finest lyric poets in
1803 1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald 24. detsember 1843 1886 Lydia Koidula 1850 1885 Ärkamisaeg (Eesti kultuuri I suur tõusuperiood ja selle kuulutajaks sai ,,Perno Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R
Eesti keele kontrolltöö 1)Millisest algkeelest arenes välja eesti keel ja milline keel sarnaneb selle algkeelega enim? Eesti keel arenes välja läänemeresoome algkeelest Kõige rohkem sarnaneb sellega soome keel. 2)Nimeta eesti keele kolm arenguperioodi ning iseloomusta igat perioodi vähemalt kolme lausega. Vanaeesti keel (kuni aastani 1200) Pole säilinud kirjalikke allikaid ning seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Üks varaseimaid muutusi oli õ-hääliku tekkimine Suurenesid murretevahelised erinevused Eesti- ja Liivimaa aladel ning sp kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti. Murrangueesti keel (1200-1700) Sellel perioodil toimunud keelemuutuste tulemusel kujunes välja tänapäeva eesti keele põhijooned Eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest Keelemuutuste kohta kirjaliku...
Lydia Koidula 1843-1886 Tartu Kunstikool Keiu Kaur Lydia Emilie Florentine Jannsen ▪ Kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt (See nimi tähistas koidu aega) ▪ Koidula on meie esimene naiskirjanik, luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Kodu ja perekond ▪ Koidula sündis 12.detsembril 1843 Vändra lähedal. ▪ Tema lapsepõlve koduks oli kunagine Vändra kihelkonna köstrimaja. ▪ Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe väljaandja, esimese Üldlaulupeo juht. Kodu ja perekond ▪ Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel.
Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluule kogumine Teaduslikud väljaanded Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803 1882 Rahvuseepos Folklorist ja etnoloog Tuntuim eesti literaat "Mihkel Põllupapp" Lydia Koidula 1843 1886 Esimene naisluuletaja Alustas "Perno Postimehes" Rahvusliku draamakirjanduse alusepanija 19. sajandi lõpp 300 trükist aasta kohta Iseseisev nähtus Mõjukate autorite jäljendajad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
