Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pärnu (0)

1 Hindamata
Punktid
Пярну
Мерли ильм
Красная башня
Красная башня представляет собой часть Пярнуской городской 
оборонительной стены - тюремную башню, построенную в дальнем 
конце городской стены в 15 веке. Это - единственная 
сохранившаяся оборонительная башня ганзейского Пярну. Своё 
название выполненная из булыжника башня получила по 
кирпичной окладке, покрывавшей её изнутри и снаружи. В 17 веке 
башня была четырёхэтажной, с тюремным этажом 6-метровой 
глубины. Сохранилось три этажа. В конце 19 века здание 
использовалось в качестве городского архива, а в течение 
последующего столетия - в самых различных целях. С осени 2012 
года в здании Красной башни действует винный бар.
Пярнуский пляж
На расстоянии 15-минутной прогулки от центра города расположен 
знаменитый пярнуский песчаный пляж, который летом кажется 
городом в городе. За день пляж посещают десятки тысяч 
любителей позагорать и искупаться!
Поскольку пярнуский пляж расположен в неглубоком заливе с 
быстро прогревающейся водой, он очень хорошо подходит для 
семей с детьми. Пляж находится в окружении парков, которые 
защищают его от холодных северных ветров. На пярнуском пляже 
есть веселые детские аттракционы, качели, прокат снаряжения для 
серфинга, мини-гольф, много мороженого и прочего 
прохладительного. Излюбленным местом для романтически 
настроенных людей в любое время года служит пярнуский 
пляжный променад.
Пярну Валликаар
Так называемые "Таллиннские Ворота" отмечали начало почтовой 
дороги, ведущей из Пярну в Таллинн, и были основаны в Шведские 
времена в 17 столетии. До Ливонской войны крепостная система 
Пярну была разрушена. Город опоясывал крепостной вал и 
добраться до реки или в сторону Риги можно было через Морские 
Ворота.
В 19 веке систему оборонительных окружений ликвидировали, 
сохранив как достопримечательность только Таллиннские Ворота, 
а также валы и ров, от него до бастиона "Венус" у реки - 
современный Валликаар (певческое поле для проведения 
концертов). Сегодня можно совершить прогулку через 
величественные ворота в стиле барокко к красивому пляжному 
району Пярну!
Парк Койдула
Расположенный в центре Пярну парк Койдула - один из любимых 
парков города Пярну. Здесь можно насладиться красотой цветов и 
журчанием фонтана.
Лидия Койдула (1843- 1886 ) - известная поэтесса, публицист и 
общественный деятель времен эстонского национального 
возрождения, автор первого эстонского драматического 
произведения. В Пярну она провела свою молодость. В 1925 году 
было решено установить памятник и разбить парк в ее честь. 
Созданная Амандусом Адамсоном скульптура была торжественно 
открыта в 1929 году. Она стала последней работой скульптора.

Document Outline

  • Slide 1
  • Красная башня
  • Пярнуский пляж
  • Пярну Валликаар
  • Парк Койдула
Pärnu #1 Pärnu #2 Pärnu #3 Pärnu #4 Pärnu #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ilmaplika Õppematerjali autor
Pärnu linn

Sarnased õppematerjalid

Lev Tolstoi
13
doc

Lev Tolstoi

Ta 12. c C: ____________ _______, 2009 H (28 (9 ) 1828, , -- 7 (20) 1910, , ) -- . , , , - -- . , . . « », XX , . 28 (9 ) 1828 , -- . -- (1823--1860), (1826--1904) (1827--1856). 1830 (1830--1912). , . , «» , 10--12 , . , . . ( « »). 1837 , , , , , . . , . . -. 1840 , - , -- . . . , «». , , , ; . « , -- , -- , , , , : rien ne forme un jeune homme comme une liaison avec une femme comme il faut» («»). -- - , -- . , comme il faut. : , , , , . . , «» «» , . , , «» -- , , , , -- , , . , « , » («»). . ,

Vene keel
Giuseppe Verdi
11
docx

Giuseppe Verdi

Giuseppe Verdi . . -- . -- , , , , -- , , , , , . . , , . . -- , XIX . , , , , . 26 , , . , («», «», «», «») . , , , . , XIX ., , . , , -- . -- . -- . . « , », -- . , . , , , . , . , . , . , . , . . , , , , . «... , » -- . «, » ; «... -- , , -- ». . . . , . , , . . , : « , , ... , , , ... , , , , , ; , , , , , , ». «» 1839 . 3 «» («»), (1841). , (. -- ). . . , . 40 . -- «» (1841), « » (1842), « » (1848) -- . , , , , .

Vene keel
Põhjalik töö Lydia Koidula elust
5
ppt

Põhjalik töö Lydia Koidula elust.

Lydia Koidula Ivar Järve Üldine · Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 VanaVändra ­ 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. · Teda on kujutatud ka eesti 100 kroonise peal. Elulugu · Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. · Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. · Ta abiellus 19. veebruaril 1873 Eduard Michelsoni. · Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Looming · Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867) · On kirjutanud ka lastelaule.

Kirjandus
Koidula
46
pdf

Koidula

(See nimi tähistas koidu aega) ▪ Koidula on meie esimene naiskirjanik, luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Kodu ja perekond ▪ Koidula sündis 12.detsembril 1843 Vändra lähedal. ▪ Tema lapsepõlve koduks oli kunagine Vändra kihelkonna köstrimaja. ▪ Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe väljaandja, esimese Üldlaulupeo juht. Kodu ja perekond ▪ Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel. ▪ Vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula rääkima ladusalt eesti keelt. Kool ja elukoha vahetus ▪ 10. aprill 1850 lahkus Koidula perekond oma sünnikohast Pärnusse. ▪ Alghariduse sai Lydia oma isa käest. ▪ 1854

Ärkamisaja tegelasest
Koidula
1
rtf

Koidula

Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-VändraTa lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus. 19

Eesti keel
Eesti kirjandus-Lydia Koidula
34
pdf

Eesti kirjandus: Lydia Koidula

loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Elukäik ● Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. dets 1843 Vändra köstrimajas ● Isa – Johann Voldemar Jannsen ● Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen ● 1850 – 1863 elas pere Pärnus ● 1863-1873 elas pereTartus ● Ta oli esimene Eesti naisajakirjanik Kooliaeg ● Esimese õpetuse sai Lydia kodukoolis isalt ● 1854 alustas õpinguid Pärnu Saksa kõrgemas tütarlastekoolis ● Kooli lõpetas 1861 väga heade tulemustega ● Tema saksakeelsed kirjandid pälvisid klassis tähelepanu ● Süvenesid kirjanduslikud huvid ● Sõprus klassiõe (hilisema kirjaniku) Lilli Suburgiga ● Sooritas Tartu ülikooli juures kodukooliõpetaja eksami (naishariduse kõrgeim aste) Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia

Eesti kirjandus
Lydia Koidula
11
ppt

Lydia Koidula

Lydia Koidula ÜLDANDMED: · Sünninimi - Lydia Emilie Florentine Jannsen · Sündis - 24 detsember 1843 Vändras · Suri- 11 august 1886 Kroonlinnas · Amet ­ Eesti kirjanik · Johann Voldemar Jannseni tütar ELULUGU: · Sündis esiklapsena Vändra kiriku köstri ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni peres. · Koliti Pärnusse. · 10-aastaselt alustas õpinguid Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861. detsembris · 1863 koliti Tartusse · Töötas kuni abiellumiseni isa ajalehe juures, lugusid tõlkides ja kirjutades · 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus · 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. LAPSED: · Hans Voldemar (1874 -1878) 4a · Anna Michelson (1878 ­ 1965) 87a

Kirjandus
Vene essee teemal-vene ballett
17
odt

Vene essee teemal "vene ballett"

: , Ballets russes, -- , 1911 . « » 1909 , 20- 1929 , . , . , , -- , , , , -- . « » . -- , , , -- -- , , , . -- , , , , , -- . . . « »[1], « »[1]. , . -- , «-», «» « » -- . , -, ( , ), . -- VI «, ». (1909) , 1906 , -- . 1907 -, , . 1908 , « ». 1909 , 1909 . , . , 1890- , II, 25 000 . . -- , , -, -- , . « »[3]. -- , , . -- , , . « , »[4]. . , , , , , , , . , , , , . . 1909 , . , , « ». ,

Vene keel




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun