Lydia Koidula Ivar Järve Üldine · Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 VanaVändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. · Teda on kujutatud ka eesti 100 kroonise peal. Elulugu · Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. · Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. · Ta abiellus 19. veebruaril 1873 Eduard Michelsoni. · Koidula suri 1886
Norra Kirily ja Karis 6a Tartu Tammme Gümnaasium Norra Vapp Norra Norra on kuningriik, mida valitseb Harald V. Norra lipp on: punane,sinine ja valge. Vapp kollase ja punasega,mikrofon sealsest valge. Norra pealinnaks on Oslo. Norra hõmn kannab nime" Ja, vi elsker dette landet " https://www.youtube.com/watch?v=nLjIyL4gWtg Kohe kuulete Norra Hümni Norras elab 2014 aasta aprilli kuu järgi 5 124 383 inimest. Norra Lipp Norra Muusika Norra aegade kõige kuulsam helilooja on Edvard Grieg(1843-1907). Kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu Röyks...
Eesti Äärkamisaeg Anna Berezina Alina Maksimova Johann Voldemar Jannsen 16. mai 1819 – 13. juuli 1890 Tegevusalad Luuletaja Rahvusliku liikumise juhte Eesti koolmeister Ajakirjanik Elulugu Jannsen sündis Vana-Vändra vallas Ta töötas koolmeistrina Vändra kihelkonnakoolis 1843. aastal sündis tütar , kes sai kuulsaks poeediks tulevikus (Lydija Koidula) 1850. kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli juhataja 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse Hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse Ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890. Tartus Eesti kultuuri panus Tõlgis vaimulikku laule Kirjutas laule viisidega (ü 1003) 1857. aastal asutas Jannsen esimese nädalalehe Pärnu Postimees Hakkas välja andma a...
1843-1907 Looming Oma maa inimeste eluolu oli loomingus esikohal. Griegi muusika on sügavalt rahvuslik ja sarnased on ka pealkirjad: pealkurjad rahva elust, norra tantsud, pulmapäev, mööda kaljusid ja fjorde. Vokaalmuusikas on tähtsamad tsüklid: ma armastan sind, kaks pruuni silma, lootus, jalutudkäik metsas. Arvukalt on ka soololaule: solveigi laul. Palju kantakse ette knataati uus isamaa. Griegil on ka 1 rahvalik ooper Olav Tryvason. Kuid helilooja orkestraalteosed on vlkaalidest palju tähetamad ja just see on maailma kuulus osa. Klaverikontserte on 2 millele lisanduvad klaveritsüklid (lüürilised palad) ja väikevormid (pallaadid, variatsioonid jne). Orkestrile kirjutanid ka populaarsed süidid sigrurd jor sarfar, horbergi süit, kaks eleegilist pala. Loomingu tipuks on orkestrisüit peer gynt. Muusika on kurjutatud borra dramaturg henrik ibseni samanimelisele teosele. Teos räägib elupõletajast loodrist peer gyntist ja ta imepärastest sei...
Leisi Keskkool 7.klass Greete Kask Referaat Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja Aru 2013 Lydia Emilie Florentine Jannsen, (24.detsember 1843-11.august1886), kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. 19.veebruar 1873 abiellus ta Eduard Michelsoniga. Tal oli ka kolm last, kaks tüdrukut ja üks poiss. Ta suri 1886. aastal rinnavähki. Vanemuise selts asutati 1865. aasta rahvusliku liikumise- ja kultuuritegelase Johann Voldemar Jannseni eestvõttel. Liikmeskonda kuulus eesti vaimueliit: Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Heinrich Rosenthal, Lydia Koidula. Vanemuise seltsis oma näidendeid (,,Saaremaa onupo...
Charles Dickens Dickens oli inglise kirjanik, ta sündis sadamalinna Portsmouthi töölisagulis Landportis, kus tema isa töötas ametnikuna mereväe maksukontoris. Peagi kolis perekond Londonisse. Mõne aasta pärast sattus Charlesi isa kergemeelse elu pärast võlavanglasse. 10-aastane poiss pandi tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi kaksteist tundi päevas viksikarpidele silte kleepima. Seda alandavat ja painajalikku tööd kujutab autor hiljem romaanis „David Copperfield“ (1849–1850; e. k. 1937, 1991). Dickens ei saanud peaaegu mingit kooliharidust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding, Smolett, ning teiselt poolt nende Londoni vaestekvartalite asukad, keda ta oma lapsepõlves ja noormeheeas tundma õppis. Oma tulevaste romaanide teemadele jõudis ta päris lähedale kirjutajana advokaadikon...
William Makepeace Thackeray By: Liis Raudmann Biography Born in July 18th, 1811 English novelist Father- Richmond Thackeray worked in British East India Company In 1815 William was sent to England 20th August 1836 William married Isabella Gethin Shawe Died on 23 December 1863 Education 1817 attends school on Chiswick Mall 1822-1828 in Charterhouse 1828-Camberidge 1829-1830-Trinity 1831-1833-studies law in Middle Temple, London 1834-1835-studies art in Paris Stepping Into World Went to German After returning lived of young indulgent man Thackeray inherited £ 20,000 from his father In 1832, Thackeray met William Maginn Bad times with his wife Thackeray worked as a freelance journalist for about 10 years Works Contributions to Punch, 1843-1854 The Book of Snobs Miss Tickletoby's Lectures on English History Papers by the Fat Contributor The...
, . , , , , . -- , , , , , . : (1863--1947) (1864--1950). 1899 . 1917--1923 -. 1925 . - 1905--1996 (22.05.1866--11.12.1933) (1869--1945) (1871--1906) . . 1897 (1872--1934) (1872--1873) (1874--1875) (1875--1875) (1877--1916) (1879--1944) (1881--1886) (1884--1979) (1888--1895) . , , . - - (M-r «»), , «» . 15 , 1843 , , , , . 1847 - . , , «- ». - , , . , . - ; -- «Esprit des lois» «». , , : . : « , , , -- , , , », -- « . . ». -- . , , . , , , . -- , . -- , 1852 -- , 1854 -- 1855 « » « » « 1855 » -- , 1856 -- , 1856 -- , 1857
Ärkamisaja kirjanikud 2014/15 Ärkamisaeg Ajajärk, mil algas eestikeelses kirjasõnas rahvuse teadvustamine ja eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Lydia Koidula Kirjanikunimega Lydia Koidula (koidu aeg) sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähedal, elas Pärnus ja Tartus. esimene naiskirjanik, luuletaja, ajakirjanik põhiliseks luuležanriks oli isamaaluule. Tuntud luuletused: „Sind surmani“ „Mu isamaa on minu arm“ Friedrich Robert Faehlmann Eesti kirjanik ja arst Sündis Virumaal Kaarli mõisas Alustas „Kalevipoja“ koostamist Avaldas 1866 „Eesti rahva
Edvard Gieg 1843-1907 Sündis mereäärses väikelinnas Bergenis. Juba lapsena kuulis ta emalt norra rahvaviise, jättis need meelde ning improviseeris siis kuuldud teemadel hilisõhtul salaja klaveril. 12. aastaselt kirjutas ta esimese teose. -> uhkuse asemel sai saksakeele õpetajalt laituse-pettumus elulõpuni Õppis Saksamaal Leipzigi konservatooriumis klaverit ja heliloomingut 14 aastat elas Oslos. Töötades pianisti ja dirigendina ning aidates kaasa muusikaühingu loomisele. Helilooja viimased 27 aastat möödusid taas sünnilinnas Bergenis. Käis tihti välismaal esinemas. Naine oli taani päritoluga laulja ning esitas kontsertidel sageli Griegi laule. Helilooja saatis teda klaveril. Kõikjal kus ta esines saatis teda edu. Mitmetes Euroopa maades valiti ta muusikaakadeemia liikmeks, tuntud Cambridge ülikool andis talle 1893a. audoktori nimetuse. Eesmärgid heliloojana Norra imepärane loodus, muinasjututegelaste poolest rikas rahvalooming ...
Kuulasin seda: https://klassikaraadio.err.ee/740430/jarjehoidja-felix-mendelssohn-bartholdy-170-surmaaasta paevaks Felix Mendelssohn Bartholdy Kunstnike kes elab kõrge vanuseni on olnud läbi aegade vähe, samuti ei elanud kaua ka Mendelssohn. Ta suri kolm kuud enne 38 aastaseks saamist. Tema elu loomingut esitati tema eluajal ja ka tänapäeval. Tema muusika heakõlalisus tõi kaasa palju kriitikat. Liiga ilus on liiga hea. Tema looming oli liiga hea kõlaline, et kajastada ajastu probleeme. Teatud aegadel tuli tema muusika esitamise takistused tema rahvusest ja tema ideoloogilistest hoiakutest. Näiteks 20. sajandi teisel poolel tõusis tema muusika esitamise sagedus. Teatud ajal loobuti juudi rahvusest pärit muusikast. Mendelssohni pluss poolele tuleb määrata bachi aegsete ja eelsete muusikate taasavastamine. Ta muretses saksa muusika hariduse pärast, sest tal oli vaja uusi mängijaid enda orkestrisse. 1843. aastal avas Mendelssohn muusika k...
Giuseppe Verdi Referaat Tartu 2016 Sisukord 1. Giuseppe Verdi............................................................................................... 2 2. Lapsepõlv ja haridus...................................................................................... 3 3. 1834-42: esimesed ooperid............................................................................4 4. 1843-53: kuulsuseaastad...............................................................................5 5. 1860-1901: lõpuaastad..................................................................................5 6. Roll Itaalia ühendamises................................................................................6 1. Giuseppe Verdi Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis 10.oktoobril 1813.aastal Le Roncole külas, mi...
Dionysus Dionysuse lugu Dionysus, roomlaste Bacchus oli veini, ekstaasi ja naudingute jumal Zeusi ja Semele poeg Tuntakse ka "härjasarvedega jumalana" Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Amphissa naised (1887) Sir Lawrence Alma Tadema (1836-1912) Õlilõuend The Clark Institute, Williamstown, USA Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase ...
Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändra vallas nende peres oli 8 liiget (vanemad ja 6 last) kodanikunimi Lydia Emilie Florentine Jannsen kõrgeim haridus mis oli võimalik naistel saada Koidula nime andis C. R. Jakobson, sest see tähendab koiduaega laulupeoga põhižanriks isamaaluule, luuletused, proosa kõige väärtuslikum on isamaaluule luulet iseloomustab tunderõhulised laused,
kunagi kirjutanud. Verdi teoseid iseloomustavad kõigeparemeni meloodia ja harmoonia. 7 Verdi ooperid Oberto, Conte di San Bonifacio - La traviata - 1853 1839 Les vêpres siciliennes - 1855 Un Giorno di Regno - 1840 Le trouvère - 1857 Nabucco - 1842 Simon Boccanegra - 1857 I Lombardi - 1843 Aroldo - 1857 Ernani - 1844 Un ballo in maschera - 1859 I due Foscari - 1844 La forza del destino - 1862 Giovanna d'Arco - 1845 Macbeth - 1865 Alzira - 1845 Don Carlos - 1867 Attila - 1846 La forza del destino - 1869 Macbeth - 1847 (uuendatud versioon) I masnadieri - 1847 Aida - 1871 Jérusalemm - 1847 Don Carlo 1872 - (esimene
teerajaja. Kirjanikunime Lydia Koidula soovitas Lydia Jannsenile Carl Robert Jakobson, sest see tähistas koidu aega. Koidula on kirjutanud palju isamaaluulet, sellega on ta suutnud teha eestlastele isamaa mõiste tajutavaks. Üks tuntumaid isamaalisi laule on "Mu isamaa on minu arm", mida esitati ka Eesti esimesel üldlaulupeol Tartus 1869. aastal. Lydia Koidula elulugu Lydia Koidula on sündinud 12. detsembril 1843. aastal Vändras Johann Voldemar Jannseni esimese lapsena. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. 1850. aastal asus perekond elama Pärnu Ülejõele. Ta sai algõpetust kodus isa juhtimisel. 1854. 1861. aastal õppis ta Pärnu kõrgemas tütarlaste koolis. Tema isa Johann, kes oli ajalehe "Perno Postimees" toimetaja, kaasas ka tütart ajalehetöösse. Kui
· Alghariduse (isa õpetudel) sai kodus(koos vennaga). Haridustee jätkus pansionis(internaat). · 1837 suri ema tiisikusse (tuberkuloos) ja vennad läksid 1837 Peterburi sõjaväeinseneride kooli, mis Fjodorile hästi ei sobinud -olid siiski head hinded. · 1839 said teate isa surmast, arvati, et talupojad kägistasid ta. See mõjutas Dostojevskit väga ja sealt sai alguse ta haigus epilepsia (langetõbi krambihood). · 1843 lõpetasid vennad inseneride kooli ja Dostojevskit sai Peterburgis ametnik, töö teda ei köitnud. · 1845 lõpetas oma esikteose ,,Vaesed Inimesed", kirjutas väikeametnike elust- virelus,raha puudus.. · 1847 ühineb ta petrasevskilaste rühmitusega, nad arreteeriti 1849 ja heideti vanglasse. · Taheti maha lasta aga viimasel hetkel asendati surmanuhtlus sunnitööga Siberis, Dostojesvki sai 4 a. Läbielatut kasutas hiljem oma romaanides.
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen luuletaja, jutu ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju sündis 24. detsembril 1843 Vändras (J. V. Jannseni esimese lapsena) lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja on sooritanud Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami Lemmikautorid, Pärnu, esimene raamat Cooper, Calderon, Shakespeare, Lermontov, Nekrassov, Puskin, Gontsarov, Goethe, Schiller, Lessing koolipõlveaastad Pärnus tütarlastekoolis olid Koidulale oluliseks kujunemis perioodiks isa mõjul avaldas 1863 esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia"
Lydia Koidula 1843-1886 Elulugu • Õigi nimi Lydia Emile Florentine Jannsen. • Sündis Vändras. • Isa – Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) • Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen (1821-1890) Elulugu • Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. • Sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. • Lydia oli oma isa lähimaks abiliseks ajalehtede väljaandmisal -Pärnus „Perno Postimees“ -Tartus „Eesti Postimees“ Elulugu • Pärast abiellumist Eduard Michelsoniga asus Lydia koos mehega elama Kroonlinna, kus ta päriselt ei kohanenudki. • Kogu ta abieluaegne luule on täis igatsust Estimaa järele. • Ta suri 43-aastaselt ja maeti Kroonlinna, kust 1946. aastal toodi ta põrm Tallinna ning maeti Metsakalmistule. Lydia Koidula monument Pärnus ...
Edward Grieg: 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid....
ooperiga. Verdi enda elutee jõudis lõpule 1901. aastal. Tema põrm maeti ta viimasesse suure loomingu - Sant Agata vanadekodu - lähedale. Seda vanadekodu nimetas maestro ise oma kauneimaks teoseks, mis veelkord rõhutab helilooja sügavalt humanistlikku olemust. Ooperid: · 1839: "Oberto, krahv di Bonifacio" ("Oberto, Conte di San Bonifacio") · 1840: "Kuningas üheks tunniks" ("Un giorno di regno") · 1842: "Nabucco" · 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata") · 1843: "Ernani" · 1844: "Kaks Foscarit" ("I due foscari") · 1845: "Jeanne d'Arc ehk Orleansi neitsi" ("Giovanna d'Arco) · 1845: "Alzira" · 1846: "Attila" · 1847: "Macbeth" · 1847: "Röövlid" ("I masnadieri") · 1847: "Jeruusalemm" ("Jerusalem", 2. versioon "Lombardlastest") · 1848: "Korsaar" ("Il corsaro")
Johann Voldemar Jannsen ja Perno Postimees · 04. mai 1819 (Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra mõisa möldri pojana, pärines jõukamast perest Kuid juba 1826. aastal tema isa suri ning poiss saadeti ümbruskonna karju hoidma) · . 07. märts 1843 abiellus (oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. . Juba sama aasta detsembris sündis nende esimene laps, tütar Lydia Fiorentine Emilie.) · 05. juuni 1857 Perno Postimehe esimene number ("Perno Postimehe" kaudu hakkas ta kasutama sõna "eestlane", seni kutsuti eesti keeles endid tavaliselt maarahvaks, jannsen sõnas ka ühe lause, millek oli : "ärgem tundkem häbi selle pärast, et me eestlased oleme, vaid selle pärast, et me harimatud oleme!")
LYDIA KOIDULA · 1843-1886 · Sündis Vändras J. V. Jannseni tütrena · Algharidus isalt · Õppis Pärnu saksa tütarlaste koolis · Kirj. Häid saksa keelseid kirjandeid · Kannatas kehva tervise pärast · Tartu ülikooli juures omandas koduõpetaja kutse · Oli isale abis postimehe väljaandmisel · 1863. A sai temast Eesti Postimehe toimetaja · Boheemlaslik(muretu eluviisiga haritlane) kirjaneitsi · Tutvused Kreutzwaldi , Hurda ja Jakobsoniga · Osalemine Vanemuise seltsi tegevuses · Vaevas suur koormus seltsi tegevuses · 1873 abiellus arstiteaduse üliõpilase E. Michelsoniga, lahkus eestist · Kroonlinnas igatses Eestimaad · Kirj. Näidendeid ja luuletusi · Elu Austrias ja Saksamaal · 3 lapse ema, poeg Hans suri noorena · 1882 diagnoositi rinnavähk · Esialgu maeti Kroonlinna poja kõrvale · 1946 toodi säilmed Metsakalmistule LOOMING · Kirj. Üle 300 luuletuse, 86 proosatööd, 7 artiklit, 4 näidendit · Arhiivi ...
Mihkel Veske Sandra Kingisepp, Jana Smirnova Kallavere Keskkool Mihkel Veske 28. jaan 1843 Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana luuletaja, keeleteadlane, folklorist üks esimesi eestlasi, kes kaitses doktorikraadi külakool ja Paistu kihelkonnakool misjonäriks misjonikoolist ta aga lahkus ning astus Leipzigi ülikooli õppima võrdlevat keeleteadust eesti rahvusliku liikumise juhid võrdlev keeleteadus eesti keele sarnasused india ja pärsia vana keelega eesti keele kvantiteedi olemuse kirjeldamine (on lühikesed, pikad ja ülipikad häälikud) kodu-uurimine
Victor Marie Hugo (26.02.1802 - 22.05.1885 ) 11 . k l a s s Ülevaade elust, huvitavad faktid Prantsuse kirjanik Luuletaja, näitekirjanik, draamakirjanik, kunstnik, poliitik Tähtsaim prantsuse romantik Napoleon III vastasena oli ta eksiilis. (1851-1870) Prantsuse akadeemia (1841) Hakkas poliitikaga tegelema (1843) Isiklik elu Joseph Léopold Sigisbert Hugo - ohvitser (17741828) Sophie Trébuchet (17721821) Abel Joseph Hugo (17981855) Eugène Hugo (18001837) Adéle Foucher (1803-1868) 4 last Ema ja isa läksid lahku, elas ema juures Looming Esimene proosapala: "Islandi Han" (1823) Näidendid: "Cromwell" (1827), "Hernani" (1830) Romaanid: "Jumalaema kirik Pariisis" (1831), "Hüljatud" (1862) Luulekogud: "Oodid" (1822), "Oodid ja ballaadid" (1826) Kirjaniku tähtsus, tsitaat Kirjaniku tähtsus: Mõjutas palju romantikuid ja klassitsiste Tsitaat: Surr...
1843-190 Elulugu Grieg oli norra rahvusliku ärkamisaja laulik. Esimene muusikaõpetaja oli ema, kes mängis ka ise klaverit. Edvard suhtus tõsidusega õpingutesse ja selle tulemuseks olid 12a kirjutatud esimesed helitööd. Akadeemilise muusikalise hariduse saamine norras oli võimatu. Selleks suundus keskeuroopasse. Ema valmistas ette leipzigi konservatooriumisse minekuks. Õpingud lõppesid edukalt. Edasi töötas helilooja, pianist, dirugendi ja pedagoogina. Grueg seob end aastateks Christianiaga, kus tol ajal elas ja töötas hans christian andersen. Said sõpradeks. Esimese romansi pühendas talle. Grieg tutvus nina hagerupiga kellest saav tema teoste esmane ja olulisim/parim ettekandja ja abikaasa. Kogu hilisema elu ühendas nina abikaasale. 1867 avati oslos griegi nimeline muusikaakadeemia ja abiellus. Muusikaakadeemiale elu sisse puhumine võttis aastaid(raha, ruumide ja personali komplekteerimine. Vösitav ja psühholoogiliselt kurnav. Samal aja...
rahul ning enustab takke suurt tulevikku pianisti, heliloojana. Seda eeldas Shumanni suur hulk rajatud klaverimuusikat. Valed harjutamisvõtted ja abinõu käte füüsilisejs arendamiseks rikkusid ta käed lõplikult. Terav konfliks Wicki ja Scumanni vahel tipnes veel Schumanni ja Clara suhhtega. Peale kohtusaagade lõppu, mille võitsid Clara ja Robert järgneb kohe pulm. Clara Shumannist tõuseb edaspidi üks kuulsamaid naispianiste ja lauljanna. 1844 esineb Tartus. 1843. asub tööle vastavatud Lipzigi konservatooriumisse kuid aasta pärast kolib Dresdenisse lootes, et kohavahetusega kaasneb depresiooni kadumine, mis teda valvasid . Üheks põhjuseks oli oma abikaasale vaid muusikaliseks varjuks olemin. Drezdenid oon ta ooriühingu juht. 185. on ta Düsserdorfis muusika ala direktor. Selles pakkumises mängis olulist rolli Mendelsson. Pinge ja töö ning arusaamatused raejuhtidega viisid Shumanni psüühika lõplikult tasakaalust välja
Eestiaineline (-keelne) kirjasõna läbi sajandite 1224-27 Henriku Liivimaa kroonika 1219-41 Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae) 1525 teated Lübeckis arestitud eesti keelt sisaldavast trükisest 1535 S. Wanradti ja J. Koelli katekismus, esimene (osaliselt säilinud) eestikeelne trükis;ilmus Wittenbergis. 1554 Fr. Wittw katekismus , esimene lõunaeesti keelt sisaldav raamat;ilmus Lübeckis 1578 B. Russowi alamsaksakeelne "Chronica der Prouintz Lyfflandt..." ;ilmus Rostockis 1585 T. Busaeuse eestikeelne katolik katekismus; ilmus Vilniuses 1600-06 Tallinna Pühavaimu kiriku abiõpetaja G. Mülleri 39 eestikeelset käsikirjalist jutlust 1622 "Agenda Parva" (kirikutalituse käsiraamat) esimene lõunaeestikeelset teksti sisaldav raamat 1631 asutati Tallinna gümnaasium; sinna juurde rajati trükikoda 1632 asutati Academia Gustavina (kreeka ja heebrea keele, retroorika ja poeetika ning orientalistika professuur 163...
Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana-VändraTa lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus
Edward Grieg 1843-1907 Oli Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Tema rahvamuusikast läbi põimunud romantilist muusikat armastas kogu maailm. Elulugu Sündis Bergenis. Ema laulis talle norra rahvaviise ja õhtul proovis ta neid salaja järgi mängida. Ema oli pianist ja nii sai poiss ema käest õpetust. 12 aastaselt kirjutas ta oma esimese teose. Muusikalise hariduse sai ta Leipzigi Konservatooriumis. Õppis klaverit ja komponeerimist. Ta ei läinud Norrasse tööle vaid hoopis Taani Kopenhaagenisse. Töötas 3 aastat dirigendina ja pianistina. Muusikuna Norras Töötas Oslos 14 aastat pianisti ja dirigendina. Aitas luua muusikaühingut. Viimased 27 aastat (1980.1907) elas ta Bergenis. Griegi naine oli ta sugulane, lauljanna Nina Hagegrup. Esinesid koos. Grieg saatis klaveril naine laulis. Nad käisid läbi poole Euroopat ja Ameerikas. Esinemisi ja loomingut saatis suur edu. Paljud ülikoolid valisid teda oma audoktoriks. Eesmärgid heliloojana Kasutas Norr...
LYDIA KOIDULA (1843-1886) Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula Sündis 24.detsember 1845. aastal Vana-Vändras. Koidula ema oli Sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti Saksa keeles ja Koidula Eesti keele oskus lapsepõlves kesine. 1850 Kolisid Jannsenid Pärnusse. Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidalt kodus isa. 1854-1861 õppis ta saksakeeles Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. Koidula sa kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. Lydia Koidula võttis osa ka esimese laulupeo korraldamisest 1869 1973.aastal abiellus Koidula saksastunud kätlase Eduard Michelsoniga. Lydia Koidulal oli kolm last: poeg Hans Voldemar (suri väga vara), tütar Hedwig-Hedda ja tütar Anna .1882 halvenes tema tervis, viimastel aastatel põdes ta vähki. Koidula suri 11. augustil 1886. Ta maeti Kroonlinna saksa surnuaiale oma poja kõrvale. 1946 toodi tema põrm Tallinna Metsakalmistule. On avaldatud arvamust, kas o...
Lydia Koidula Sven Seinpere Kevin Oper Ralf Pagil Kris Kuusmaa Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Ülim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändras. Koidula isa oli põline vändralane, kelle esivanemad olid töötanud Vändras juba mitu põlvkonda möldritena, saeveskipidajatena ja kõrtsmikena. J.V. Jannsen on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepräast oli Lydia Koidula koduseks keeleks saksa keel, kuid vanaemalt, isalt ja
Lydia Koidula Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 Vana- Vändra – 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. Elulugu Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. Tartus elades võttis Koidula osa tärkavast eesti vaimuelust ning väljendas loomingus ärkamisaja aateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja
Christian Doppler Matti Aivar Lind Andre Viljamaa 10H Tallinna Lilleküla Gümnaasium VARAJANE ELU ·Austria, Salzburg (1803 a.) ·Viini Polütehniline ·Kiviraidurist isa Instituut (1822 1825 a.) ·Doppleril kehv tervis - isa ·Filosoofia, psühholoogia, alternatiiv - raamatupidaja matemaatika NOORUS ·Õpetamine (matem. ja füüs.) ·Professor Burg (4a.) ·Mehaanika, astronoomia ja ·Paralleelide teooria kõrgem matemaatika (1825-29) ·Ebaõnn tööle saamisega ·K. matemaatika abi-õppejõud ·Praha Tehnikum (1835) (V.Ü) KARJÄÄR ÕPPEJÕUNA ·Ebaõnnestunud kandideerimine Viini ja Praha Polütehnikumi (1936 1838 :: 2a - 4h nädalas) ·Geomeetria ja matemaatika asendusõppejõud (1838-41) ·Praha Polütehnikumi matemaatika õppejõud (al. 1841) SAAVUTUSED ·1842 a. avaldas karjääri tähtsaima töö ·Tänapäeval tuntud kui Doppleri efekt...
Friedrich Reinhold Kreutzwald . ( 1803 - 1882 . 26.dets ) Sündis Virumaal , Kadrina kihelkonnas . Lapsepõlv möödus Kaarli mõisas . Koolis käis ta Rakvere algkoolis ja kreiskoolis. 1818. asus Hageri kihelkonda. Alustas rahvalaulude üleskirjutamist. Rahvajutte kuulis ta isa toapoisilt . 1819. astus Tallinna Saksa kreiskooli . Sel ajal tõlkis kirjandust eesti keelde . Töötas Tallinnas algkooli õpetajana . Vaheaegadel kogus ... 1824. lahkus Tallinnast ja asus Peterburi elama ja töötas seal koduõpetajana . 1825. sõitis Tartu . 1826. astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Seal tutvus ta Faehlmanniga . Vaheaegadel kogus rahvaluulet. 1824. kolisid vaenmad Paide lähedale Viisu mõisa . Ülikooli päeval tegeles kirjandusega . 1833. asus ta arstiks Võru linnas . Samal aastal abiellus . Võrus töötas 44 aastat .Tõlkis ja kohandas eesti oludele '' Viina katk. '' ( 1840. ) Ligi 30 aastat toimetas '' Maarahva Kasulist Kalendrit ''. 1853. jutustas '' Pa...
Tööleht: heliloojad romantikud võrdlev tabel Helilooja Elu- Sünni-maa Tegevusalad Õpingud Muusik Vokaal- Instrumentaal- Uuendused Muusika aastad alised muusika muusika muusikas üldiseloomustus eeskuju d, mõjutaj ad Schubert 1797- Viini lähistel Laulupoiss, Ilma teooriakoolituseta, Beetho Loodusteema, Romantilise ...
Eesti keele areng eestlased on väidetavalt elanud oma aladel üle 5000 aasta. Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. KIRJAKEEL See on tervele rahvusele omane ühine normeeritud keelekasutus, mis on nii kõnes kui kirjas reeglitega ühtlustatud. Areng: 13. sajand esimesed eesti keelsed koha- ja isikunimed. Need olid kirja pandud Hendrik Liivimaa kroonika ( 1224-1227) ja Taani hindamisraamatus (1241) 16. sajand esimesed eestikeelsed usutekstid 1525- esimene eesti-läti-liivikeelne raamat 1535- Simond Wanradti ja Johann Koelli katekismus 17.saj ilmuvad esimesed eesti keele grammaatikad (nn. Ebajärjekindel kirjaviis) 1637 Heinrich Stahlilt grammatika Bengt Gottfield Forseliuselt vana kirjaviis 18.saj 1739 Anton Thor Helle põhajeestikeelne piibel 19.saj *Esimene eesti soost kirjameeste põlvkond *Eesti keele eeskujuks sai soome keel 1843, 1853 Eduard Ahrensilt uus kirjaviis ( pr...
Klassitsism Tallinn Algus 1760-1830 Põhja-Ameerikas ja Euroopas levinud arhitektuuri- ja kunstisuund Mõjutajad: 1. Valgustajad(Voltaire,Diderot,Montesquieu) 2. Väljakaevamised(Pompei,Herculaneum) 3. Kirjandus(J.J. Winckelmann) Kuidas jagatakse? Klassitsism jagatakse kaheks: 1. Varaklassitsism(1770-1800) 2. Kõrgklassitsism(1800-1830) Prantsuse klassitsism jaguneb kolmeks: 3. Loius XVI stiil(1760-1790) 4. Direktooriumistiil(1790-1800) 5. Ampiirstiil(1800-u.1820) Tunnused 1. Eeskujuks võeti antiikkunsti ehitised 2. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus 3. Üle kahe korruse ulatuvad sambad 4. Esiosa meenutab Kreeka templit 5. Ümarkaare ja kupli kasutamine 6. Sümmeetrilisus Madeleine'i kirik Pariisis. 1806-1843. Panthéon Pariisis. 1764-1789. Iisaku katedraal Peterburis. 1818-1858. Peastaabi kaarhoone Peterburis. 1819-1829. Skulptuur Täielikult...
Luuletaja Lydia Koidula 11. Klass 17.02.2014 Koidula elulugu Lydia Koidula (sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen) 24.detsember 1843 Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. 1946 aastal toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule Positsioon ühiskonnas Koidula oli oma aja luule suurkuju, kirjutas peamiselt isamaaluulet "Vanemuise" seltsis kirjutas oma näidendeid ("Saaremaa onupoeg", "Säärane mulk") Pani aluse Eesti teatrile Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum
Edward Grieg Edvard Hagerup Grieg (15. juuni 1843 Bergen – 4. september 1907 Bergen) oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja, kelle kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Isa oli Briti konsul ja ema oli andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas Edwardile klaverimängu varakult. 12-aastaselt alustas Grieg iseseisva komponeerimisega. 1858. aastal astus ta tuntud Norra viiulimängija Ole Bulli õhutusel Leipzigi konservatooriumi, mille lõpetas aastal 1862. Õppeasutuses õppis Grieg
kooliringkonna inspektori Johann Wilhem Ludwig von Luce ,,Sarema Jutto ramat". Teos sisaldab 43 lugemispala, mis toetuvad tähelepanekutele Lääne-Saaremaalt. Nendes kirjeldatakse nii pahelisi kui ka eeskujuks olevaid külainimesi. Lisatud on tervishoiu, põlluharimise ja aianduse nõuandeid. Oma jutud on Luce püüdnud võimalikult lihtsalt kirja panna. Juturaamatute peamiselt keskajast pärit sentimentaalsed süzeed jõudsid eesti lugejani saksa rahvaraamatute vahendusel, nagu W. Nedatzi 1843. aastal tõlgitud ,,Griseldis" ja ,,Markgraf Walter", mille algallikaks oli 14. saj lõpust pärineva itaalia kirjaniku Giovanni Boccaccio teose ,,Dekameroni" viimane novell. 1850. a B. Gildenmannilt pärinev ,,Kannatlikko Helena luggu" on samuti lühendatud tõlge prantsuse algupäraga saksa rahvaraamatust ,,Die schöne Helene von Konstantinope"l. Saksa rahvaraamatu kaudu jõudsid Eestisse ka inglise kirjaniku D. Defoe 1719. a romaanina ilmunud Robinsoni seiklused, tõlge
EESTI ÄRKAMISAEG EESTI ROMANTISM Rahvusliku liikumise eeldused 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. 1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus. 1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed. Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris p...
arengut ja käekäiku. Muusikaõpinguid alustas kalveril ja viiulil. 1819 algasid kompositsiooni õpingud ja lisandusid ka teised (solfedzo, literatuur jne). Eeskujud: J. S. bach, G. F. Händel, A. Vivaldi. Kuni Mendelssohn polnud oma raske iseloomu tõttu enamike kolleegidega vastuolus kogub üha uusi sõpru. Lähimad: R. Schumann, F. Chopin, F. Liszt. Kontakteerub Hector Berlioziga. Tööpaigad: Leipzig, Berliin, Köln. Üle-Euroopaline sündmus: Leipzigi konservatooriumi avamine 1843. Avamise tingis proffessionaalsete muusikute puudus. Kool hakkab koolitama kogu Euroopale. Eeldas parimaid õppejõude (sh Schumann). 1. rektor oli Mendelssohn ise. Asutas Gewandhaus orkestri (1844). Võtab kasutusele dirigendikepi. Mendelssohnil on eriline koht saksa kultuuriloos. Selle tingis ta laialdane tegevus helilooja, pianisti, pedagoogina ja muusika organisaatorina. Ta taasavastas Bachi (3/4 saj. varjus). Hakkab igati propageerima: trükib, kontserdid, artikklid jne
Järvekoolkond Järvekoolkond: Leikistid Järvederikas piirkond Loode Inglismaal Romantismi kujundajad Inglismaal William Wordsworth Samuel Taylor Coleridge Robert Southey Dorothy Wordsworth, Charles Lloyd, Hartley Coleridge, John Wilson, Thomas De Quincey Samuel Taylor Coleridge (21. 10. 1772 25.07. 1834) Ottery St. Mary 1781 suri isa Oopiumisõltlane Ärevus ja depressioonihood Astus armeesse Silas Tomkyn Comberbache' i nime all Ebaõnnelik abielu Sara Frickeriga 1804 reisis Sitsiiliasse ja Maltale Rahalised raskused Signeeris tööd S.T.C. või Estese Looming Ei suutnud teoseid lõpetada Sümbolism Üleloomuliku kujutamine Eelkäija Edgar Allan Poe'le Shakespeare'i loomingu uus filosoofiline ümbermõtestamine "Vana meremehe jutustus" "Christabel" "Kubla Khan" Saksa filosoofia tutvustamine Müstika William Wordsworth (07.04. 1770 ...
Lydia Koidula memoriaalmuuseum Laura-Anett 7.klass Elulugu Ø Sündis 1843 Vana-Vändras Ø Eesti luuletaja Ø Lõpetas 1861. a Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli Ø Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Ø 21. novembril 1871. a kihlus lätlasega Ø 19. veebruaril 1873. a abiellus Ø 1874 sündis esimene laps Ø Suri 1886 a. rinnavähki Teosed Ø Luuletused Ø Raamatud : · "Mu isamaa on minu arm" ·
Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen Elulugu Lydia Koidula sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähistel Kolmel esimesel aastal ta koolis ei käind ja sai alghariduse isa käest Pärast 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli lõpetamist abistas ta isa ajalehetöös(Johann Voldemar Jannsen) Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus 19. veebruaril 1873 nad abiellusid
IMPRESSIONISM 1874-1886 8 näitust Claude Monet (1840-1926) ,,Impression. Tõusev päike’’ 1873 Edouard Manet (1832-1883) ,,Eine murul’' 1863 E. Manet ,,Olympia’’ 1863 Aktimaal (Kurtisan), Veenuse poos Alfred Sisley (1839-1899) ,,Suurvesi’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir ,,Kiik’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir "Tants Le Moulin de la Galette'is" 1876 Orsay muuseum, Pariis Auguste Renoir ,,Terassil’’ 1881 Chicago Kunstiinsituut Edgar Degas (1834-1917) ,,Tantsutund’’ ...
Schumann arendas edasi variatsiooniprintsiipi andes sellele uue väljendusrikkuse. Tema "Sümfoonilised etüüdid" olid esimesed karaktervariatsioonid muusikaajaloos 1834. a. asutas ta Leipzigis muusikaajakirja "Neue Zeitschrift für Musik", mille eesmärgiks oli saksa vaimu ülendamine saksa kunsti kaudu. Schumann võitles keskpärasuse vastu muusikas, propageeris rahvalaulu, esitas muusikutele kõrgeid eetika- ja moraalinõudeid kuulus 1843.a Leipzingis rajatud esimese saksa konservatooriumi õppejõudude hulka Schumann lõi oma vaimus sümboolse Taaveti vennaskonna Davidsbundi, kuhu kuulusid lemmikmuusikud ja tuttavad (nt abikaasa Clara ja tema isa Friedrich, Mendelssohn, Bach jt). Taaveti vennaskond võitles vanameelsete ja tagurlike filisteridega Schumann ise esines kahel kujul: Florestan (tema kirglik pale) ja Eusebius (lüüriline mina). Nende nimede all avaldas ta erineva vaatenurgaga artikleid
Fjodor Dostojevski 1821 Moskva 1881 Peterburi Fjodor Dostojevski sündis Moskvas Maarja vaestehaigla arsti perekonnas. Dostojevski põlvnes isa poolt kaupmeeskonnast ja ema poolt segaseisuslikust Moskva haritlaskonnast. Isa kohtles lapsi valjult. Ema jagas lastele hellust. Mõneaastase kodukoolituse järel saadeti vennad Fjodor ja Mihhail pansioni. Peale ema surma-1837 suri ema tüsistusse, saatis isa pojad sõjaväeinseneride kooli. Hirmsaim sündmus mehe elus oli isa surm. Dostojevski isa tapsid arvatavasti a enda pärisorjad. Surmateade põhjustas Dostojevskil väga tugeva närvivapustuse, mis hiljem diagnoositi langetõveks. 1843 lõpetasinsenerikooli ja sai Peterburis oma eriala ametnikuks. Kirjanikutööst ei loobu. Teda vaevas mängukirg ja seetõttu elas ta ka suures vaesuses. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood. 1847 aastast ühineb põrandaaluse Petrasevski ringiga (poliitiline...
· Selles stiilis püstitati Eestis mitmeid õigeusu kirikuid, neist väljapaistvamal kohal Aleksander Nevski katedraal Eklektika · Erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. (9) · Hakkas 19. sajandi teisel poolel fassaadikujunduses ajaloolisi stiile välja tõrjuma · Inseneriehituses hakati kasutama uut ehitusmaterjali raudkonstruktsioone (Coalbrookdale`i sild, Kings Crossi ja Paddingtoni raudteejaamad) (10) · 1843 1851 aastail ehitati Pariisi raamatukogu, mille lage kannavad peened raudpostid (11) · 19. sajandist on ka pärit palju eklektilisi tänavaseinu Mõned faktid · 1807 - loodi esimene aurulaev (USA-s) · 1825 G. S. Ohm sõnastab elektrivoolu seaduse. Inglismaal tuleb kasutusele esimene raudtee · 1831 - M. Faranday avastab elektromangeetilise induktsiooni · 1837 - Samuel Morse ehitab telegraafiaparaadi · 1851 - esimene maailmanäitus Londonis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
