Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna ...
1Organismi energiavajadus?- soltub vanusest, aktiivsusest, kehamassist, pärilikkusest. 2Enegia kulu puhkaval inimesel?- suda pumpab verd, hingamisele, toidu liigitamisele loolestikus, toiduained imetakse verr, nerudest tekib uriin, motlemisele. aju toitub meeleelunditest saabuvast infost 3Energiabilansi koostisosad?-sisaldab koiki energia liike mida organism saab. 4Mis toimub kui energiabilanss on neg.?- energiat saadakse organismi varuainetest. 5Kuidas inim. organ. Kohaneb elamiseks korgmägedes?- voib tekkida "O" puudus, CO2 sisaldus touseb, CO2 väljub kehast vabalt. 6Hingamise regulatsioon/Millele reag. hingamiskeskuse kemoretseptorid?- toimub soltumatult, ei pea motlema, hingamis sagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. 7Nikotiini ohtlikkus?- nikotiin stimuleerib närviulekannet vähendades stressiseisundit.tekitab soltuvust. Voib tekitada ka sudamerabandust. 9COkahjulikkus?- co takistab hemoglobiinimolek. hapniku edasi kanda....
Termodünaamika lühikonspekt Soojusjuhtivuse põhiseadus: Mida rohkem temperatuur mingis suunas muutub ,seda rohkem soojus selles suunas levib. Difusiooniks nimetatakse mingit tüüpi osakeste liikumist sealt, kus neid on palju, ära sinna, kus neid on vähem (kontsentratsiooni vähenemise suunas). Termodünaamika (TD) uurib soojusnähtusi, tundmata huvi nende põhjuse vastu mikrotasemel. Ta uurib eelkõige tingimusi, millel soojus võib minna ühelt kehalt teisele. Kaks keha (ainekogust) on termodünaamilises tasakaalus, kui soojus ühelt teisele ei lähe (ehkki võiks minna). Kui kaks keha on TD tasakaalus, siis on neil sama temperatuur. Soojusmasin on seade, mis muundab soojust tööks. Soojusmasin võtab kuumalt kehalt (soojendilt) soojushulga Q1 , muudab osa sellest mehaaniliseks tööks A ning annab ülejäänud osa Q2 ära külmemale kehale (jahutile). Soojusmasina kasutegur = A / Q1 = (Q1 - Q2) / Q1 . Carnot' tsükkel (ringprotsess) koosneb kahest isotermi...
Infrapunakiirguse tehisallikad Infrapunasaun - Infrapunasaunas soojendavad inimkeha nahaaluskudesid ja kutsuvad seetõttu higistamisraktsiooni esile nähtamatud infrapunase kiirguse valguslained. Infrapunakaamera - ehk soojuskaamera abil on võimalik saada objektist termopilt e. infrapuna pilt. Laser tugev kiirgusallikas. Kiirgus võib tekitada kahjulikku ülekuumenemist. Impulsslaserid on eriti kahjulikud, kuna nad vilguvad nii kiiresti, et silm ei suuda vilgutusrefleksiga end kaitsta. Kuvar ekraan kiirgab soojust kuna ta teeb tööd, et asju kuvada sellele. Ahi ahju küttes hakkab eralduma soojust ja näiteks pliidiraualt tulev infrapunakiirgus teeb panni soojaks.
Glkoos ehk viinamarjasuhkur-on monosahhariid,mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Fruktoos-on ks monosahhariididest. Trklis-on taimedes olev polsahhariid. Tselluloos-polsahhariid. Anioon-neg. laenguga ioon. Katioon-pos. laenguga ioon. Elektron-neg. laenguga aatomi koostisosa. Prooton-pos. laenguga tuumaosake. Hape-aine,mille vesilahuses on lekaalus vesinikioonid vrreldes hdroksiidioonidega. Oksiid-elemendi hend laenguga. Eksotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon-on keemiline reaktsioon,mille kigus neeldub soojust. Ensmid- on bioloogilised katalsaatorid. Katalsaator-on aine,mis muudab reaktsiooni kiirust,kuid vabaneb prast reaktsiooni lppu endises koguses. Indeks-on aine valemis esinev number,mis nitab antud elemendi aatomite arvu valemis. Sulam-on kahe vi enama metalli vi metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel saadud aine. Korrosioon-metallide hvinemi...
Referaat Miks me näeme kehi? Koostaja : Sisukord Sissejuhatus 2 Miks me näeme kehi 3 Kehad meie silmale 3 Kehade nägemiseks vajav valgus 4 Kokkuvõtte 6 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Tähtsaimaks meeleelundiks inimese elus on silmad. Inimene saab enamus informatsiooni maailmast nägemise kaudu. Aga kuidas me ikkagi näeme kehi, kas see on visuaalne pete või mingi looduse järjekordne vingerpuss meie, inimeste kapsaaeda? Sellest üritan lähemalt rääkida järgnevas l...
* Miks linnud talvel jää peal istuvad, aga mitte lume peal? Külmimine *Paksu lume korral nad seal ei ole. *Külmumisel eraldub soojust, soojusülekanne toimub madalama temperatuuri suunas *Külmetamise käigus 1 g vette eraldub 70 kalorit soojust. Kõvade külmetamise korral jää pakseneb, toimub soojuse eraldumine, ja linnud soojendavad ennast jää peal. * Miks linnud talvel jää peal istuvad? *Pildid http://ppk.edu.ee:82/wp-content/uploads/2011 /01/Fyysika-meie-ymber.pdf https://him.1september.ru/2003/47/28.htm http://www.prosv.ru/ebooks/Gumaev_Fizika_9-1 0kl/5.html *Kasutatud kirjandus:
Soojusnähtus kasvuhoones Soojusnähtus kasvuhoones tekib päikese soojusülekanndel kasvuhoonesse toimub kiirgus,kuna kasvuhoone on külm ning päike kiirgab soojust siis toimub nende vahel soojusülekanne.Siseenergia levib soojemalt kehalt alati külmemale,ehk siis päikeselt kasvuhoonele.Nende soojusülekanne peatub siis kui nende kehade temperatuur on võrdne. Kasvuhoone sees toimub konvektsioon ehk päikese siseenergia hakkab ringlema gaasi või vedelikuna. Seetähendab et mida suurem on kasvuhoone pind seda rohkem päikeseenergiat kasvuhoone kiirgab ning seda rohkem siseenergiat hakkab kasvuhoones ringlema,kuni kehade temperatuur on võrdne. Pärast seda hakkab kasvuhoone liiga palju soojust vabastama ning tekib kasvuhooneefekt ,mis on väga kahjulik .Tekib ülemaailmne soojenemine.
Halog. kui lahustid-Hüdrofoobsuse tõttu lahustuvad halog. vees äärmiselt vähe, Märgati osoonikihi hõrenemist ning polaaralade kohal levivate osooniaukude süsiniku ahel, seda kergemad nad on ja seda kõrgem on kuid see-eest lahustavad nad hästi teisi hüdrof. aineid. Reageerimisvõimelt on laienemist. Arvatakse et see on seotud freoonide tungimisega keemistemperatuur.füsioloogilised- mürgised, sissehingamisel kahjustavad halogeenid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeene kasutatakse osoonikihti.Arenenud riigid asusid freoonide tootmist ja kasutamist piirama. Nüüd maksa ja kesknärvisüsteemi rasvade, õlide,vaikude, polümeeride jt. materjalide lahustamiseks.Näited on USA-s kasutusel freoon CH3CFCl2, mis olevat keskkonnasõbralikum. lahustitest ja kasutamine-Tuntud on diklorometaan, trikloro...
Soojusnähtused kasvuhoones Aleksander Andrejev AT112 Soojusnähtused kasvuhoones Kõige tihedam kasvuhoonet kasutatakse taimede ja erinevate viljade kasvatamiseks, selepärast kasvuhoonel on läbipaistev seinad ja lagi , siis taimed saavad valgust ja sellega saab nendel toi muda fotosüntees. Kust aga saab soojust ? Loodan et te juba teate et taimede kasvatamiseks on vaja ka soojust. Kasvuhoone soojendamiseks on üsna palju viisi ja neid on kõige levinum: Sooja veega Elektriga ehk radiaatoriga Ahjaga Päikese soojusega Kuna neid soojendamis viisi kasutatakse? Sooja veega, elektriga ja ahjaga tavaliselt soojendakse kasvuhoonet kuna on külm pea- miseks soojusallikaks on loomulikult päike. Eesti alal tavaliselt mi- dagi kasvatatakse ai- nult suvel. Kuidas toimub soojendamine? Päikese kiired läbivad läbipaistva katust ja so...
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Soojendamisel vajaminev soojushulk arvutatakse valemist Q = c m T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja T temperatuuri muut. Sulamiseks vajalik soojushulk Q =m , kus m on sulatatava keha mass ja tema sulamissoojus. Sulamine toimub kindlal, igale ainele iseloomulikul sulamistemperatuuril. Aurustumiseks vajalik soojushulk Q = rm , kus m on aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav aurustumissoojus. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja tavaliselt antakse see aine keemistemperatuuri jaoks. Aine põlemisel eralduv soojushulk Q =m , kus m on põletatava aine mass ja aine kütteväärtus. 1 Näidisülesanne 1. Kui suur on 3 kg alumiiniumi soojendamiseks temperatuurilt 20 0 C...
GEOGRAAFIA KOKKUVÕTE ATMOSFÄÄR * atmosfäär õhkkond. Maad ümbritsev õhukiht. * õhk- gaaside segu Koostis: - N2 lämmastik 78% tekkinud organismide lagunemisel - 02 hapnik 21% - rohelised taimed fotosünteesivad seda - Ar argoon 0.93% - tekib radioaktiivsete ainete lagunemisel - CO2 süsihappegaas 0.03 % - hapniku põlemisel (hingamine ka!). kuna tal on suur soojusmahtuvus, hoiab sooja kinni põhjustab kliima soojenemist kui hulk suureneb ! Õhk sisaldab ka metaani CH3, vingugaasi CO, SO-,NO- ühendeid, tahkeid osi (tolm) ja veeauru (0.5-4%) Ehitus: jagatakse kõrguse muutumise järgi 4-ks sfääriks: 1. TROPOSFÄÄR: - kõige alumine kiht - u 80% õhumassist - poolustel 9 km, ekvaatoril 18 km paksune - temperatuur langeb 6°C 1 kilomeetri tõusu kohta - KÕIK ILMANÄHTUSED: tuul, pilved, aastaajad jne - troposfääri kohal (u 8-9km polaaraladel, u 11km Eesti kohal) on tropopaus õhukih...
SEENED - ORGAANILISE AINE LAGUNDAJAD ! Enamik seeni koosneb seeneniitidest ehk hfidest. Seeneniidid harunevad ja pimuvad omavahel, moodustades seeneniidistiku ehk mtseeli. Seened on loomse toitumistbiga organisimid, kes omastavad vett ja toitained lbi rakukesta. Seened paljunevad peamiselt eostega. Seened kasvavad kikjal, kus leidub piisavalt toitaineid, soojust ja niiskust . Seened erinevad taimedest ja loomadest niivrd, et moodustavad omaette seeneriigi. Looduses on seened olulised orgaanilise aine lagundajatena . HALLITUSSEENED & PRMSEENED ! Soodsates tingimustes , kus on kllaldaselt soojust ja niiskust, lhustavad hallitusseened orgaanilisi aineid. Hallitavatele toiduainetele, esemetele ja taimejnustele moodustub hallitusseente hfidest kirme,mida vib olla mitut vrvi . Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast ht harunevat paljutuumset rakku,sest seeneniitides pole ristvaheseinu. Pintselhalliku seeneniidid on ristvaheseintega ja...
Inimese keha koosneb põhiliselt veest(28l rakkudes,9l koemahlas,3l vereplasmas) Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist. (Nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks stabiilne.) ja ainevahetuse jääkproduktide eritamist. Neerud filtreerivad pidevalt verd, Jääkproduktid kogunevad uriini ja eemaldatakse kehast. Reabsorbeeritakse tagasi glükoos. Eritamine tähendab ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast. Neerus toimuvate protsesside lõppprodukt on uriin. Jääkproduktid eemaldatakse kehast: uriini kaudu, higistades, väljahingatava õhuga. (higi:vett,soolasid õhk:süsihappegaasi, veeauru) Uurea-lämmastikuainevahetuse jääkprodukt. See sünteesitakse maksas, siis kui organismis on liiga palju aminohappeid. Aminohapete lagundamisel tekib ammoniaak, mis alguses on ohtlik, aga sellest sünteesitakse kohe edasi uurea. Neerud eemaldavad kehast selektiivselt vett ja lahustunud aineid, nii et...
Keemiline side on mõjujõud elementide aatomite vahel ühendis. Keemilise sideme tekkimisel läheb aatom üle püsivasse olekusseja selle käigus vabaneb energia Keemilise sideme liigid: *Kovalentne side, mis moodustub ühiste elektronipaaride abil välise elektronkihi paardumata elektronide vahel *Iooniline side, moodustub erinimeliselt laetud ioonide vahel *Metalliline side, moodustub metalli attomitest ja elektronidest.tekkiva sidemetüübi üle saab otsustada suhtelise elektronegatiivsuse abil Suhteline elektronegatiivsus iseloomustab elementi aatomivõimet siduda elektrone keemilise sideme moodustumisel Ühikuks on võetud liitiumi aatomi võime siduda endaga elektrone Kovalentne side <1,7< Iooniline side Metallilise sideme korral metallvõre sõlmpunktides asuvad metalli ioonid ja aatomid Nende aatomite ja ioonide vahel liiguvad ühised väliskihi elektronid H-side molekulidevaheline side, mida ei eksisteeri kuskil mujal, saab tekkida ühendites, k...
Inimene kui soojusmasin Soojusmasin- mis see on? · ... seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. · Inimese puhul on kütuseks toit. · Füüsika seisukohalt võib kõiki elusolendeid soojusmasinateks pidada. · Ka bioloogiline soojusmasin eraldab väliskeskkonda soojust. · Bioloogilised olendid ei kasuta töö tegemisel gaasi paisumist vaid lihasvalkude potensiaalset energiat. · Kui puudub võimalus soojust eraldada, siis sellises olukorras pole elusolendil võimalik kaua eksisteerida. · Inimese puhul on selliseks temeperatuuriks 36,6 , kus pole võimalust soojust eraldada. · Inimene muudab toitainetes (mis on ühtlasi ka kütuseks) leiduva potensiaalse energia keemilisel teel lihasvalkude potensiaalseks energiaks. · Soojushulgaks Q nimetame inimese puhul toitainete kalorsust, Q2 märgib aga väliskeskkonda eraldatavat soojushulka. · Eelnevast lähtudes on inimese kasuteger 25% · Inimese kasutegurit arvutatakse va...
Termodünaamika KT 1. Gaas koosneb molekulidest; Molekulid on pidevas kaootilises liikumises; Molekulide vahel on vastastikmõju 2. Mikroparameetrid – iseloomustavad ainet molekulaarsena, ei ole vahetult mõõdetavad vaid määratakse makroparameetrite kaudu[m0, V, n, p0, E], olulised aine ehituse ja aines asetleidvate protsesside mõistmise seisukohalt. Makroparameetrid – iseloomustavad gaasi kui tervikut, suurused, mis ei eelda aine koosnemist osakestest[m, p, V, t, p,T), olulised praktiliste ülesannete lahendamisel(nt balloonis) 3. Olekuparameetrid – p, V, T, määravad gaasi oleku 4. Ideaalse gaasi mudel – lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. Molekulid on punktmassid; molekulide põrked anuma seintega on elastsed; molekulide vahel ei ole vastastikmõjusid, puuduvad tõmbe ja tõukejõud 5. Temperatuur makrokäsitluses – suurus, mis i...
Soojuspump Koostajad : Merily Jensen Helena Kõivsaar MIS ON SOOJUSPUMP ? Soojuspump keskkonnasõbralik, ökonoomne ja energiasäästlik küttetehnoloogia. Taastuv energaallikas. Soojuspumbaga on võimalik kütta, kui ka jahutada. Soojuspumba kasutusalad Maaküte Õhk soojuspump Vesi-õhksoojuspump Külmkapid jne. Õhksoojuspump Vesi- õhk soojuspump Maaküte Soojuspumba tööpõhimõte Samm 1 : Jahutusained neelavad ümbritseva maa või õhu soojust ja seejärel aurustuvad. Samm 2 : Spetsiaalne kompressor tihendab neid aure ja suurendab rõhku. Sel moel tõuseb temperatuur soovitava soojuse tasemeni ja tekib soojusvoog. Samm 3 : Aur annab saadud soojuse kütteveele ja muutub taas kondenseerudes vedelikuks. Samm 4: Reduktsioonklapp vähendab taas rõhku esialgse tasemeni vedelik jahtub ja ringlus taastub: t...
9, klass, füüsika töövihik, I osa, lk 23, Soojusülekanne II 1.) Võta kätte metallese, mis on olnud toas kaua aega, näiteks lusikas. Kirjelda, mida tunned. Vastus: Metallese tundub toatemperatuurist külmem, kui seda kaua käes hoida, tundub metallese soojemana. 1.1 Põhjenda nähtust Vastus: Inimese ja metalleseme vahel toimub soojusülekanne, inimeselt kandub soojusenergiat metallesemele. 2. Saunas (õhutemperatuur ligi 100 kraadi) ei tohi kätte võtta metallesemeid, puitesemeid aga võib. Miks? Metallesemed juhivad palju paremini soojust ja me võime end kõrvetada, Puidust esemed juhivad soojust halvemini, me ei kõrveta end nii kergelt. 3. Mis on meie soojataju füüsikaliseks põhjuseks? Mida enam meie keha pind annab ajaühikus energiat mingile teisele kehale, seda SOOJEM tundub ee keha. Mida enam meie keha ENERGIAT ajaühikus NEELAB mingilt teiselt kehalt, seda soojemana tundub see keha. 4. Miks soojendatakse vett tavaliselt anum...
Kordamisküsimused - termodünaamika 1. Miks võime öelda, et molekulid omavad nii kineetilist kui ka potentsiaalset energiat? Kehad koosnevad molekulidest, mis on pidevas soojusliikumises ning mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Kui keha liigub siis omab ta kineetilist energiat. Kui keha on teiste kehadega vastastikmõjus, siis annab ta potentsiaalset energiat. 2. Mida nimetatakse keha siseenergiaks? Keha koostisosakeste kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summat nimet. KEHA SISEENERGIAKS 3. Millised on kaks moodust keha siseenergia muutmiseks? Soojusülekandega ja mehhaanilise tööga. 4. Loetle soojusülekande kolm liiki. Soojusjuhtivus, konvektsioon, soojuskiirgus. 5. Millega on määratletud soojusülekande suund? Soojusülekandel antakse energiat alati kõrgema temperatuuriga madalama temperatuuriga kehale. 6. Kui kaua saab soojusülekanne kesta? Soojusülekanne kestab kuni sellest osa võtvate ke...
1.Millest koosneb puhas õhk? Puhas õhk koosneb hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja lämmastikust 2.Millised on puhta vee omadused? Puhas vesi on maitsetu, lõhnatu, värvitu, läbipaistev. 3.Nimeta vee puhastamise meetodid. Vee puhastamise meetodid on filtrimine, sadestamine ja destilleerimine. 4.Mis on molekul ning millest see koosneb? Molekul on üliväike aineosake, mis koosneb aatomitest. 5.Mille poolest erineb liitaine lihtainest? Liitaine koosneb mitme elemendi aatomitest, kuid lihtaine ühest elemendist. 6.Mida näitab molekulivalem? Molekulivalem näitab aine koostist. Nt. H2O, CO2 7.Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutus teiste kehade suhtes. 8.Mida nimetatakse soojus liikumiseks? Soojus liikumiseks nimetatakse aineosakeste liikumist. 9.Mida näitab kiirus? Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühikus. 10.Mis on mitteühtlane liikumine? Mitteühtlane liikumine on ebaühtlase kiirusega li...
Tallinna Polütehnikum Referaat Päikeseenergeetika Tallinn 2015 Sisukor Päikeseenergeetika......................................................................................................................4 Päikesepaneelid...........................................................................................................................5 Päikesepaneelide plussid ja miinused.....................................................................................5 Plussid.................................................................................................................................5 Miinused..............................................................................................................
KOOL 12 s klass Nimi TERMODÜNAAMIKA Referaat õppeaines füüsika Juhendaja: Koht ja aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TERMODÜNAAMIKA ESIMENE SEADUS................................................................4 2.TERMODÜNAAMIKA TEINE SEADUS.....................................................................6 3.TERMODÜNAAMIKA KOLMAS SEADUS.................................................................7 4.TÖÖ JA ENERGIA.................................................................................................. 8 KOKKUVÕTE........................................................................................................... 9 ...
Mis omavad siseenergiat? Kõik ained ja kehad omavad siseenergiat. Miks omavad aineosakesed kineetilist energiat ja miks potentsiaalset energiat?Aineosakesed liiguvad ja on vastastikmõjus. Liikumise tõttu omavad aineosakesed kineetilist energiat, vastastikumõju tõttu potensiaalset energiat. Millest moodustub siseenergia? Keha aineosakeste kineetilise energia ja potentsiaalse energia summa moodustab keha siseenergia. Mida suurem on keha temperatuur seda suurem on keha siseenergia. Kuidas on omavahel seotud keha siseenergia ja keha temperatuur ? Mida suurem on kehatemperatuur seda suurem on ka keha siseenergia. Mida tuleb teha, et aine siseenergiat suurendada? Keha siseenergia suurendamiseks tuleb talle seda juurde anda. Mida nimetatakse soojus...
Freoonid Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Kuna freoonid on inertsed on nad inimestele ohutud. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2). Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril rõhu alanemisel neelab algav keemisprotsess aga palju soojust. Sel põhjusel kasutatakse freoone külmutusmasinates, nt kõlmikutes soojust neelava ainena. Sobivalt madala keemistemperatuuri tõttu kasutatakse freoone vahtpolümeeride valmistamisel ja ka aerosooliballoonides propellandina ehk tarbekemikaali laialipihustatava vahendina. Freoonide tootmine algas 1931. a ja kasvas pidevalt. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide ...
Funktsionaalderivaadid funktsionaalrühmi sisaldavad ühendid. Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega. Amiidid on karboksüülhapete funktsionaalderivaadid, kus -OH rühma asemel on aminorühm (-NH2). Reaktsiooni kiirus on reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus. Katalüsaator on keemiline aine, mis muudab reaktsiooni kiirust. Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiiruse muutus tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile. Pöörduv reaktsioon on kahes suunas toimuv keemiline reaktsioon. Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. 4. Estreid kasutatakse lille- ja puulõhnade tõttu puuviljaessentsidena muuhulgas karastusjook...
Miks ei ole looduslik vesi kunagi puhas? V:Sest vesi on väga hea lahusti ja siis suuremal või väiksemal määral lahustuvad vees õhus leiduvad gaasid. Missugused soolad põhjustavad vee karedust? V:Kaltsiumi- ja magneesiumsoolad. Mis on katlakivi, millisel juhul see tekib ja kuidas saab seda kõrvaldada? V:Katlakivi tekkib vees lahustunud Ca(HCO3)2 ja Mg/HCO3)2 vesinikkarbonaatite tõttu. Kuumutamisega saab seda kõrvaldada. Nimeta kolm kivimit ja kolm mineraali. Selgita, mis on kivim ja mis on mineral. V:Mimeraal on looduslik, enam-vähem kindla koostisega keemiline ühend. (teemant, grafiit, safiir). Kivim koosneb ühest või sagedamini mitmest mineraalist.(Graniit, lubjakivi,tsement) Selgita,kuidas saadakse a)tsementi b( betooni ja c)savitelliseid. V:paas+savi=tsement, tsement+kruus+vesi = betoon, savi= savitellised Kasutades reaktsioonivõrrandeid ja selgitusi, kirjelda, kuidas saadakse paekivist lupja. V:Paekivi kuumutamisel Nimeta kolm ...
Maksa funktsioonid: vere glükoosisisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varude säilitamine, kolesterooli süntees. Neerud filtreerivad verd, eemaldavad verest selektiivselt vett ja lahustunud aineid (naatrium, kaalium, kloriidioonid). Osmoregulatsioon kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Neerudest voolab veri läbi kõrge rõhu all ja kiiresti ja seal seda filtreeritakse. Neerudest voolab läbi 1,2 l ver minutis. Esmane uriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeritud, seega seal on pea aegu samad ained mis vere plasmas. Esmasest uriinist reabsorbeeritakse kõik ained mida organism vajab või vastupidi, lisatakse täiendavat eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin. Keha temp reguleerimine: soojusjuhtivus (soo...
HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed on ained, mis loovutavad prootoni H+. Enamik anorgaanilisi happeid on värvuseta läbipaistvad söövitavad vedelikud, hapetel on hapu maitse. Kõikide hapete vesilahused on söövitavad vedelikud. Happe valemis on alati vesiniku sümbol (H), kuid mitte kõik ained, mille koostises on vesinike aatomeid, ei ole happed. Nii happed kui nende vesilahused muudavad indikaatorite värvust. Indikaatorid on ained, mis muudavad sõltuvalt keskkonnast oma värvust. Õpime 8.kl hiljem. Happe sattumisel nahale tuleb nahka pesta suure hulga veega ja seejärel vastavat kohta neutraliseerida söögisooda lahusega. Happe vesilahuse valmistamisel tuleb valada alati hapet vette, mitte vastupidi! Happe lahustumisel eraldub palju soojust, st eraldub soojust ja selliseid protsesse, mille käigus eraldub soojust, nimetatakse eksotermilisteks reaktsioonideks. Valade...
Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide muutus S= S2- S1 = s1s2 dQ/ T [J/(kg*K)]. Entroopia on vastastikustest muundumistest. Termodünaamika hõlmab ekstensiivne suurus. Entroopia kui olekufunktsiooni väärtuse mehaanilisi, soojuslike, elektrilisi, keemilisi, elektromagnetilisi ja määravad kaks meelevaldset olekuparameetrit. Gaasi entroopia muid nähtuseid. Tehnilise termodünaamika põhi ülesanne on väärtus normaaltingimustel loetakse nulliks. teoreetiliste aluste loomine, soojusmootorite, soojusjõu seadmete, soojus transformaatoritele. 4. Isohooriline protsessiks nim. sellist protsessi, kus Termodünaamilise süsteemi all mõistetakse kehade kogu, termodünaamilise süsteemi soojuslikul mõjutamisel selle maht mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga ei muutu. (v=const, dv=0). p1v1=RT1; p2v2...
Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad peaalarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Võrreldes metallidega on mittemetallid oma ehituselt ja omadustelt palju vähem sarnased. Halogeenid on aga omavahel tunduvalt sarnasemad, kui teiste rühmade mittemetallid. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Mittemetallide lihtainete omadused: · Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust · Neil puudub metalli iseloomulik läige · Esinevad nii gaasi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, väärisgaasid), vedeliku (broom), kui ka tah...
Miks maailma kliima soojeneb? Kristina Pau P2e 1 Sisukord Lk 3 Sissejuhatus Lk 4-5. Kliima soojenemine ja kasvuhoonegaasid,joonis. Lk 6 10kuumemat aastat ja tagajärjed Lk 7 Tegutse Lk 8 Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Igapäevaelus puutume me kasvuhooneefektiga kokku oma aiamaal, kus kasvuhoone kilekatus laseb läbi küll päikesekiirgust, kuid ei lase välja ei soojuskiirgust ega veeauru. Midagi taolist sünnib ka Maa atmosfääris, kus "kile" asemel talitlevad nn. kasvuhoonegaasid, millest tuntuim on süsihappegaas. Viimane on elusorganismidele ohutu gaas, mis atmosfääris koos mõningate teiste gaasidega kogub soojust, hoides temperatuuri Maal elukõlbulikuna. Suurel hulgal atmosfääri kuhjudes võib seal koguneda nii palju soojust, et selle tagajärjel tõuseb temperatuur endisest kõrgemale. Nii moodustavad need ga...
2)Halog. füüsikalised om. Mõned on toatemp. gaasilised, enamik neist on vedelikud või tahked, on hüdrofoobsed ega lahustu vees, tihedus üpris suur, veest raskemad. Füsioloogilised om. Mürgised, kergesti lenduvad halog.ühen. narkootilise toimega, põhjustavad rakseid keksnärvisüsteemi ja maksa kahjustusi. Mürgitused võivad lõppeda invaliidistumise, ka surmaga. 5)Halogeeniühendid tehnikas ja keskkonnas. a)kasut.lahustitena- rasvade,õlide,vaikude lahustamiseks b)freoonide om. veelduvad kõrgendatud rõu all kergesti ka toatemp., madal keemistemp., neelab soojust, keemiliselt väga püsivad. Kasut. külmikutes soojust neelava ainena Atmosfääris tõusevad freoonid atm.kõrgematesse kihtidesse, kus jõuavad osoonikihini. See lõhub osoonikihti, UV kiirgus suureneb, tõstab nahavähi riski. c)pestitsiidide esit. nõuded 1)Peaksid hävitama valikuliselt teatud liike ning olema kahjutud kasuliku elustiku suhtes, ka inimese 2) peab pärast looduskeskk. kasut....
Kliimamuutused Kristen Kanep Kliima Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade režiim. Kliima kirjeldab teatud piirkonnale tüüpilist ilma aastate lõikes. Kliima uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse klimatoloogiaks. Kliimat iseloomustatakse mitmesuguste pikaajaliselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuuri, niiskuse, õhurõhu, tuule, sademete ja muude meteoroloogiliste elementidega. Kliimamuutus Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Kliimamuutus võib piirduda konkreetse piirkonnaga või hõlmata kogu Maad. Tänapäeval uuritakse kliimamuutusi ka osadel päikesesüsteemi planeetidel. Mandriline kliima Mandriline kliima on mandrite sisealad...
Molekulaarfüüsikas nim. molekuliks aineosakest, mis osaleb molekuaarliikumises ehk soojusliikumises. Gaaside molekulaarkineetilises teoorias lähtutakse: gaas koosneb molekulidest, molekulid on pidevas kaootilises liikumises,molekulide vahel on vastastikmõjud. Palju seoseid võib leida ilma molekulidele mõtlemata kasutades füüsikalisi suurusi,mis iseloomustavad keha tervikuna, sellist käsitlust nim. makroskoopiliseks ehk makrokäsitluseks. Füüsikalisi suurusi,mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse nim. makroparameetriks. Gaasi koguse oleku määravad rõhk,ruumala ja temp. ning neid nim. olekuparameetriteks. Sageli ei piisa makrokäsitlusest ja peab lähtuma aine molekulaarsest ehitusest,sellist käsitlust nim. mikroskoopiliseks ehk mikrokäsitluseks. Vastavaid füüsikalisi suuruseid nim. seljuhul mikroparameetriteks. Ideaalse gaasi molekul: molekulid on punktmassid(nende ruumala on kaduv,väike),molekulide põrked anuma seintega...
1.SÜSINIKU ASEND, EHITUS, SIDEMED, MAKSIMAALNE JA MINIMAALNE OKSÜDATSIOONI ASTE. 2.SÜSINIK LOODUSES: a)lihtainena-teemant, grafiit, kivisüsi, koks, pruunsüsi, antratsiit. B)LIITAINENA-NAFTA, MAAGAAS, KARBONAADID, CO2 3.TEEMANT: koostis-tahke, C leidumine-vähe, L-Ameerikas, Aafrikas, I-Venemaal ehitus-korrapärane, sidemete tugevus-tugevad soojus ja elektrijuhtivus-ei juhi elektrit, juhib soojust hinnalisus-väga kallis sulamine-üle 3000kraadiC värvus-läbipaistvast mustani kasutamine-briljandid, lõiketerad 4.GRAFIIT: koostis-tahke, C leidumine-palju ehitus-korrapärane sidemete tugevus-nõrgad soojus ja elektrijuhtivus-juhib elektrit ei juhi soojust hinnalisus-odavam sulamine-üle 3000krradiC värvus-hallikas must kasutamine-pliiatsi südamikud, raketidüüs 5.OSATA SEOSTADA OMADUSI JA KASUTAMIST: GRAFIIT: pehme-pliiatsites, määrdesegudes kõrge salamis temp.-raketi düüs, tiigel hea elektrijuht-elekt...
Soojusnähtused vannitoas Vannitoas tavaliseks soojendajaks on põrandaküte, mis saab energiat elektri näol ja elektri abil soojenevad põrandasoojenduse traadid, mis on valmistatud metallist, sest metall juhib hästi soojust ning traatide soojendamiseks kulub vähe energiat. Metalltraadid omakorda soojendavad põrandaplaate, kuna põrandaplaadid on savist, siis ei juhi nad hästi soojust ja põranda soojenemiseks läheb aega. Üldjuhul neelab põranda ülessoojendamine palju energiat, kui põrand on soe siis jahtub ta pika aja jooksul ja seega põranda ühel -samal temperatuuril hoidmine nõuab vähem energiat. Pesemiseks kasutatakse sooja vett ja vesi hakkab aurama, sest ümbritsev õhutemperatuur on madalam kui vee temperatuur. Mida soojem on vee temperatuur seda rohkem aineosakesi väljub veest ja muutub veeauruks. Vannitoas olevad aknad, peeglid ja seinad muutuvad uduseks, sest kui õhus olev aur hakkab jahtuma, liituvad ...
Freoonid CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks, mis lagundavad osooni. Samuti tekitavad kasvuhooneefekti. Freoonid (CFC) on gaasilised orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Madala molekulmassiga ja alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemise...
Essee Valgusallikas Valgust on meil üldse vaja selleks , et me üldse näeks midagi ning valgusest (päikesevalgusest) saab inimorganism palju vajalikku , et üldse elada ning areneda ning seetõttu ma räägingi ,milline allikas valgus on meile .Peamine mõiste , kuidas valgusallikat lahti seletatakse on: valgusallikad on kehad , mis kiirgavad valgust . Valgusallikad on juba ammusest ajast liigitatud: kuumad või külmad, looduslikud, elus või eluta . Kuumad ,lisaks valgusele kiirgavad ka soojust( nt. Päike, hõõglamp ), külmad aga on ainult valgusallikaks ( nt. arvutiekraan, päevavalguslamp) . Elusolevad valgusallikad on näiteks jaanimardikas ning laternkala ning elutudeks võib lugeda päikese, tähe ja äikese. Valgus liigutub kolmeks põhiliseks liigiks . Nähtav valgus ,mis tekitab nägemisaistingu ja inimene saab vaadelda ümbritsevat keskkonda oma silmadega. Ultravioletkiirgus ehk u...
Lõhkeaine Lõhkeained on individuaalsed ained või segud, milles võib toimuda väga kiire reaktsioon, kus eraldub palju soojust ja gaasilisi saadusi. Lõhke ained on enamasti tahke ja vedela aine segud või siis lihtsalt tahked. Lõhkeained ei vaja põlemiseks õhku, hapnik on nende koostises juba olemas. Suurem osa lõhkeaineid on orgaanilised ained, mis sisaldavad palju hapnikurikkaid nitrorühmi või nitraatrühmi. Lõhkeaine plahvatusel vabanev energia on suhteliselt väike (4...6 MJ/kg). Samasuguse hulga vedelkütuse põlemisel vabaneb palju rohkem energiat (30...40 MJ7kg). Lõhkeaine oleks võrdlemisi kehv kütus. Lõhkeainele annab aga purustusjõu suur võimsus energia vallandub väga lühikese ajavahemiku vältel, sest põlemiseks vajaminev hapniku ei ole vaja kaugelt võtta, seegas sarnaneblõhkeaine plahvatus mingil määral põlemisega. Lõhkeaine plahvatus läbib kolm etappi. Esimeseks etapiks loetakese aine võrdlemisi aeglast lagunemis - või oksudatsioo...
27.Soojusjuhtivus 1. Soojusjuhtivuse seadust on matemaatilisel kujul mugav formuleerida, vaadeldes soojuse levikut homogeenses vardas pikkusega ja ristlõike pindalaga S. Katse näitab, et kui varda otstes on fikseeritud erinevad temperatuurid T1 ja T2, siis varda ristlõiget läbib soojusvoog intensiivsusega , kus võrdetegur k on varda materjali iseloomustav konstant, mida nimetatakse soojusjuhtivusteguriks. See on ainus parameeter, mida on tarvis aine või materjali soojusjuhtivuslike (või ka soojust isoleerivate) omaduste spetsifitseerimiseks. 2. Soojusjuhtivustegur- Soojusjuhtivustegur (U) näitab mitu vatti soojusenergiat läheb läbi ühe ruutmeetri suuruse seina või avatäite pinna ühe tunni jooksul, kui temperatuurierinevus seina ühe ja teise poole vahel on 1 kelvin. Mida väiksem on soojusjuhtivusteguri U väärtus, seda soojapidavam on sein. Ühikuks on W/m2K. Valem ...
Bioloogia II kursus 3. teema inimese talitluse regulatsioon Küsimused: · Millised on inimese peamised koetüübid? · lihaskude, sidekude, epiteelkude, närvikude · Kuidas toimub inimese talitluse regulatsioon? · Närv koed on üle keha laiali ja omavahel ühendatud · Mis on neuraalne regulatsioon? · Närvisüsteemi alusel toimiv organismi reguleerimine · Millest koosneb närvisüsteem? · · Milline on närviraku ehk neuroni ehitus? · · Kuidas toimub närviimpulsi ülekanne? · Närviraku lühikesed jätked võtavad signaale vastu rakkudest ja annavad pikkade jätketega seda teisele neuronile edasi mida mööda liigub impulss lõpuks seljaajju ja peaajju · Mis on sünaps? · Närvirakkude vahel asuv ühendus mille kaudu impulss liigub ühelt närvirakult teisele · Mis on refleksid? · organismile tekitatud ärrituse vastus · Kuidas refleksid toimivad? · keha ärri...
1. Mis on soojusmasin? Too 2 näidet konkreetsete masinate kohta. Selgita, kus soojushulk tekib ja milleks kasutatakse. Soojusmasin on masin, mis muundab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasin koosneb soojendist (süsteemile siseenergiat andev keha), jahutist (süsteemilt siseenergiat saav keha) ja töökehast (siseenergiat mehaaniliseks energiaks muutev keha) a) Aurumasin soojushulk tekib veeanumas/küttekatlas, mille tulemusena vesi muutus auruks. Kasutati varem aurulaevadel, aururongidel, soekaevandustes. b) Neljataktiline sisepõlemismootor silindris toimub küttesegu põlemine ja soojusenergia muundamine mehaaniliseks tööks (silinder on mootoriploki osa, mille sees liiguvad kolvid). Kasutatakse autodel (bensiinimootor sisselasketaktis siseneb bensiini gaas, diiselmootor sisselasketaktis siseneb õhk) 2. Kirjuta gaasi töö arvutusvalem ja too 2 näidet igapäeva elust, ...
Homoöstaas inimesel Üks organismi märkimisväärsemaid omadusi on tema võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Kui kasvõi üks elund jääb haigeks ega talitle normaalselt, võib keha homoöstaas saada rikutud ja keharakud hakkavad surema. Energiabilanss Enamiku inimeste kehakaal on suhteliselt püsiv. See on võimalik tänu sellele, et me tarbime energiat enamvähem sama palju, kui seda kulub. Kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvana. Kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid või varuainete lõppemisel isegi valke. Energiabilanss ...
Külmakahjustus Külmakahjustus on inimese väljaulatuvate kehaosade (nina, kõrvad, põsenukid, lõug, sõrmed, varbad) külmumine. Külmakahjustus tekib kõige sagedamini kehaosadel, kus nahaalust rasvkude on vähe. Tagajärjeks on kudede paistetus, tundetus, kõvadus ning külmus. Vastavalt kahjustuse ulatusele jaotatakse külmumine kohalikuks või üldiseks. Külmakahjustuse mõju inimese organismis Kohalikuks ehk paikseks külmumiseks nimetatakse kehaosade piirdunud kahjustust madala temperatuuri toimel. Külmumise tekkepõhjusena pole niivõrd oluline madal kehatemperatuur kui sooja äraandmist soodustavad tegurid- suur õhuniiskus, tuul ja ilmastikuoludele mittevastav riietus. Külmumisele aitavad kaasa ka üleväsimus, kurnatus, alatoitumus, verekaotus vigastuste tulemusena ning jäsemete püsiv liikumatu asend. Soojakadu soodustab ka joobeseisund, sest alkoholi mõjul on laienenud perifeersed veresooned. Paikne külmumine...
VALGUSALLIKATE TÜÜBID Hõõglamp PLUSSID: Kiirgab meeldivat sooja valgust. Süttib kohe (erinevalt luminogoorlampidest, mis peavad hetke soojenema) MIIUSED: Hõõgniidi põlemistemperatuur on 2 482˚C ja valgustamiseks kulub vaid viiendik energiast – ülejäänud 95% läheb raisku ja muundatakse soojuseks. Lambipirnist eralduv kuumus võib olla ohtlik ja põletada puudutamisel sõrmed või kõrvetada lambivarjud, mis pirnile liiga lähedal asuvad. Halogeenlambid Põleb eredamalt ja heledama valgusega kui hõõglamp, andes kerget ja puhast valgust, mis meenutab hommikust päikesevalgust ja seetõttu täiendab halogeenlamp sobivalt moodsaid heledaid inerjööre. Sädelev valgus on võimalik tänu halogeeni sisaldusele hõõglambi gaasides. Madalapinge halogeenlamp on jahedam, energiasäästlikum ja odavam kui tavalin...
Metallid on lihtained. Nad koosnevad vaid ühe keemilise elemendi aatomitest. Tuntud sajast keemilisest elemendist on üle 80 metallid. Aatomite vahel on metallides väga tugevad sidemed, mistõttu metallid ongi enamasti tahked ning väga kõvad ained. Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub nende omadustest. Näiteks torgatakse saslõkk läbi metallvarda, sest see juhib hästi soojust, puust varras võib kergesti põlema minna ja plastmassist varras hakkab kuumuse käes sulama. Ka radiaatorid valmistatakse metallist, sest metallid juhivad hästi soojust ja siis on tuba soojem. Hea soojusjuhtivusega metall on ka hea elektrijuhtivusega. Teine osadele metallidele omane asi ongi see, et nad juhivad hästi elektrit. Seetõttu on metallidest tehtud elektrijuhtmed, kuid nende ümber on kaitsev plastümbris, sest plastik ei juhi elektrit ja muudab elektrijuhtmed ohutumaks. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada ...
Termodünaamika ja energeetika alused Energeetika Valdkond, mis tegeleb energia probleemidega. Termodünaamika Termodünaamika tegeleb: · Soojusülekannetega, so soojus läheb ühe koha pealt teise koha peale. · Soojuse muundumisega tööks. Termodünaamika on makrokäsitlus. Makroparameetrid on: · p Rõhk, · V Ruumala, · T Celvini temperatuur, · m Mass, · U Siseenergia, · Q Soojushulk. Geneetiline energia (ehk keha siseenergia) - Sõltub keha temperatuurist. Soojushulk Tähis Q, ühikuks 1J (ka 1 ca). Edasi kanduv energia. Siseenergia hulk, mis üks keha ära annab ja mille teine keha vastu saab. Q = mc(t-t0). Q = Keha annab ära soojust, Q+ = Keha saab soojust juurde. · c = erisoojus, · t0 = algtemperatuur, · t = lõpptemperatuur. Energia Energia ei teki ega kao, vaid levib ühelt kehalt teisele, muunduda ühest liigist teiseks. Soojusenergia kandub ühelt kehalt teisele. Nt. pli...
Füüsika KT kordamisküsimused + vastused! Selgita mõisted: · Astronoomia füüsika osa, mis tegeleb kosmoses toimuvate protsesside, nähtuste ja mateeria uurimisega. · Astroloogia horoskoope uuriv `libateadus' · Asimuut nurk, mis saadakse lõuna suunast piki horisonti tähe all (0o-360o) · Tähekõrgus nurk mis saadakse tähe alt horisontaaltasandilt (0o-90o) · Teodoliit mõõduriist horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks · Sodiaagivöö meie galaktikas öösiti nähtav tähtkujude asukoht · Täht kosmiline taevakeha, mis kiirgab iseseisvalt valgust ja soojust · Planet kosmiline taevakeha, mis ei kiirga iseseisvalt valgust ega soojust · Komeet sabatäht, väga hõre taevakeha · Asteroid väikeplaneet · Meteoriit meteoorkeha, kivi- või rauatükikesed, mis Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad 2. Kuuvarjutus + joonis: -Kuuvarjutus on nähtus, mis tekib siis, kui Päike,...
Sadu miljoneid aastaid tagasi eraldusid koos fotosünteesi tekkega atmosfääri hapnikumolekulid, millest moodustus osoonikiht. Tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk osooniaugu Antarktika kohal. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid e freoonid. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised ning rõhu all toatemperaaturil kergesti veeldatavad gaasilised ained. Rõhu alanemisel hakkavad freoonid keema neelates seejuures rohkelt soojust. Sel omadusel hakati freoone (CCl2F2) rakendama külmikutes mürgise ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
