Valgus koosneb 7värvist: punane,kollane,oranz,roheline,sinine,helesinine,violetne. põhivärvid on pun,sin,roh. 7.Difraktsioon on nähtus kus lained painduvad tõkete taha või satuvad varjupiirkonda. Varjupiirkond ruumi osa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 8.Dif.ilmub kui tõkete mõõtmed on natukenesuremad valguse lainepikkusest. 9.Dif.pilt sõltub sellest,mida kitdam on pilu seda laiema piirkonna katavad difrak.ribad. 10.Valguse dif. seletatakse Hygensi-Fresneli printsiibiga.Iga ruumipunkt,kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks. 11.Interferents- valguslainete liitumist,mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb või väheneb nim valguse intr. MAX-punktid:1.lained liituvad samas faasis2.lainete käiguvahele mahub paarisarv poollaineid,=2k**/2=k, k=0,1,2,3... MIN:vastasfaasis,paarituarv poollaineid. Valemid: T=1/f =2**f=2*/T =*t =V/f=V*T =c/f ja f=c/
süsteemis veel takistavad jõud, mis jagunevad kolme rühma: · keskkonna takistusjõud, mis on võrdeline kiirusega. · keskkonna takistusjõud, mis on võrdeline kiiruse kõrgema astmega. · Coulomb'i hõõrdejõud. Neist teist tuleb arvesse võtta vaid suurte kiiruste korral, ning praktilistes arvutustes kasutatakse vaid esimest ja kolmandat takistavat jõudu. Süsteemis võivad mõjuda veel sundivad jõud, mis tavaliselt on sinusoidaalsed. Võnkumise algfaas on ruumipunkt, kust võnkumine alguse saab ehk see näitab, millisest faasi punktist võnkumine algab.
valguslaine on ristlaine.elektriväli ja magnetväli on valguslaine lahutamatud osad. tasalainele vastab paralleelne kiirtekimp, keralainele hajuv või koonduv kiirtekimp. valguseks nimetatakse elektromagnetlaineid, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760nm.Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nimetatakse difraktsiooniks. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.huygensi printsiip-on iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab, uus laineallikas, kust kiirgub elementaarlaine.samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastandfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad liitumisel üksteist.kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine ja valguse lainepikkusest, siis on difraktsioon tühine valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks.kahe laine liitumist,mille tulemusena erinevais ruumipunktides
laineteleri lainepikkused, difraktsioon nähtus kus lained painduvad tõkete taha, mida saab jälgida siis kui tõkete mõõtmed on natuke suuremad kui lainepikkused, valguse difraktsioon valguse paindumine varju piirkonda, difraktsiooni tingimused avad ja tõkked peavad olemavõrreldavad lainepikkusega, lained peavad olema koherentsed, varju piirkond ruumiosa kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu, huygensi printsiip iga ruumipunkt kuhu on jõudnud ärritus on uue elementaarlaine allikas, mille abil saab seletada valguse sattumist varju piirkonda, lainete tugevdamine lained kohtuvad samas faasis, lainete nõrgendamine lained kohtuvad vastasfaasis, interferents lainete liitumine, mille tulemusena erinevates ruumi punktides võnkumine tugevneb või nõrgeneb, interferentsi tingimused lained peavad olema koherentsed, lained peavad olema sama lainepikkusega, interfereerudes lained
Valguse intensiivsus l näitab, kui palju energiat kannab valguslaine ajaühikus läbi pinnaühiku. Põhivärvusteks on punane, roheline ja sinine. Kõige tugevama aistingu annab roheline värvus. Infravalguseks ehk soojuskiirguseks nim elektromagnetlaineid, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. Ultravalguseks nim el.magnetlaineid, mille lainepikkus on väiksem kui violetsel valgusel. Nähtust, kus lained painduvad tõkete taha, nim difraktsiooniks. Huygensi printsiip- iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad üksteist, nim interferentsiks. Käiguvahe on teepikkuste erinevus, mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks.
aatomeid on väga palju. *Tavalistes valgusallikates olevad lained on mitte koherentsed 1826 Fresnel-kasutas kahte peeglit ja jaotas ühevalgusallika kaheks ning need on koherentsed Difraktsioon-on lainete paindumine tõkete taha. *Difraktsioon tekib ainult väga väkeste avade korral *Difraktsioon on valguse kõrvale kalle valguse sirgjoonilsest levimisest. *Difraktsioon on jälgitav kui ava aluis on 2-5 lainepikkust *Difraktsioon avastati 1802.aastal->Young *Huygensi prinsiip iga ruumipunkt kuhu laine jõuab on uukes laineallikaks kust kiirgab elementaarline. *Frenel uuris ühest avast laine levimist. *Freneli teooria järeldus, et teatud avasuuruse ning valgusallika ja ekraani vahelise kauguse korral tekib keskele tume täpp. *Difraktsioon katses kasutatakse mitmest pihust koosenat sõsteemi mida nim. Difraktsioon võreks.
Kahjulik: 1)Kavuhooneefekt, 2) Liiga suures koguses põletab nahka(päike). 3) Liiga suures koguses, siis taimed hävivad. Ultravalgus-valgus,mille lainepikkus on väiksem kui 380nm. Kasulik: 1)D vitamiini süntees, 2) Operatsioonisaalide steriliseerimine, 3) Röntgen. Kahjulik: 1) Suures koguses tekitab mutatsioone DNAs. 2) Valkude denaturatsioon. 3) Silmahaigused. Difraktsiooni nähtus, mille korral painduvad lained tõkke taha. Huygensi printsiip: iga ruumipunkt, kuhu jõuab laine, on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine, mis on keralaine. Huygens-Fresneli printsiip: igat lainepinna punkti võib vaadelda elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega. Superpositsioon: ühes ja samas ruumipunktis võib olla kuitahes palju erinevaid elektrivälju. Interferents:kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais
Binoklitel on antud nurk suurendus. · Optika haru, mis tegeleb valgusenegria mõõtmisega nim. fotomeetriaks. · Valgusvoog mingis ajaühikus mingit pinda läbiv valgushulk, mida hinnatakse nägemishaistingu pinnal. Tähis: fii ühik: luumer 1lm · Punkt valgusallikas valgusallikas, mille mõõtmeid ei pea arvestama. · Ruuminurk kasutatakse valgusallikast kiirgava valgusvoo erinevates suundades jaotumise kirjeldamiseks. Ühik: lanta Tähis steradiaan · Ruumipunkt kujutab endast ruumist eraldatud koonilist pinda. Ruuminurk ,,lõikab" kerapinnast välja sfäärilise segmendi pindalaga S. Väärtus on steradiaanides. · Valgusallika valgustugevus valgusallika poolt ühikulise ruumi nurk kiiratud valgusvoog. · Valgusallika ostmisel tuleb tähelepanu pöörata valgustugevusele. Sama valgustugevuse juures on säästupirnide elektrivõimsus väiksem. · Valgustatuseks E nim. mingile pinnale langeva valgusvoo fii ja selle pinna pindala S suhet.
Mida kõrgem on keha temperatuur, seda rohkem hakkab see kiirgama. Difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained painduvad tõkete taha. Valguslainete puhul toimub see vaid siis, kui avad või tõkked ei ole valguse lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad. Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Varju piirkonnaks nimetatakse seda osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiip: Iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Fresneli printsiip: Elementaarlained liituvad ja liitumise tulemus on määratud sellega millises võnkeolekus e. faasis jõuavad lained ruumipunkti, kus liitumist jälgitakse. Samas faasis (mõlemal laine elektriväljal on samas ajahetkes maksimaalne väärtus) olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist, liitlaine amplituud on võrdne lainete amplituudide summaga
piirkonda. Mida kitsam on ava, seda seda enam kalduvad lained varju piirkonda. Valguslainete puhul toimub see vaid siis, kui avad või tõkked ei ole valguse lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad. Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Vari- tekib tõkete korral, mille mõõtmed on palju kordi suuremad laine pikkusest Varju piirkond- ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiip- Iga ruumipunkt kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Tekib pilu. Fresneli printsiip - Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist. 5. Valguse interferents: Interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Saab vaadelda läbi kaksikpilu.
Difraktsioonipildis ilmnevad ribad on tingitud elementaarlainete interferentsist. Kohtades, kus ei ole min ega max tingimusi täidetud, interfereeruvad lained ikkagi, aga sellisel juhul on liitumise tulemus miinimumi ja maksimumi vahepealne. Valguse difraktsiooniks nim füüsikalist nähtust, mille puhul lained painduvad tõkete taha (valguse sattumist varju piirkonda). Avastas 1815. aastal prantsuse füüsik Fresnel. Ta lähtus Huygensi printsiibist: ,,Iga ruumipunkt, kuhu valguslaine jõuab, on ise uueks laineallikaks." Valguse difraktsiooni selgitamisel kasutatakse HuygensFresneli printsiipi: ,,Igat lainepinna punkti vaadeldakse elementaarlaine allikana, kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumisega." Varju piirkonnaks nim seda ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Valguse difraktsioon ilmneb, kui avade (tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest (d~).
KOOSHOITUD SÕRMEDE VAHELE JÄÄVA PRAO. PRAKKU ILMUV TUME JOON ONGI PÕHJUSTATUD VALG. DIFRA. DIFRAKTSIOONI TEKITAMISEKS PEAKSID TÕKKED VÕI AVAD OLEMA VALGUSLAINEGA SAMAS SUURUSJÄRGUS. PARIM AVA VÕI TÕKKE LAIUS OLEKS KAHEST KUNI VIIE LAINEPIKKUSENI. DIFRAKTSIOONIRIBAD VALGES VALGUSES, ON MITMEVÄRVILISED, SEST ERINEVAD VALGUSLAINED PAINDUVAD ERINEVALT, JÄRELIKULT NENDE LIITUMISE KOHAD ASETUVAD SAMUTI ERINEVATESSE KOHTADESSE. HUYGENSI-FRESNELI PRINTSIIP: IGA RUUMIPUNKT, KUHU VALGUSLAINE JÕUDNUD ON MUUTUB ISE NAGU PUNKTVALGUSALLIKAKS, MILLEST LAINED LEVIVAD KÕIKVÕIMALIKES SUUNDADES. SEEPÄRAST VÄIKESTE AVADE VÕI TÕKETE TAGA LEVIB VALGUS KA VARJU PIIRKONDA. VARJU PIIRKOND- RUUMI OSA, KUHU SIRGJOONELISELT LEVIV VALGUS EI SATU. VALGUSE INTERFERENTS- KAHE LAINE LIITUMINE, MILLE TULEMUSENA ERINEVATES RUUMIPUNKTIDES VÕNKUMISED TUGEVDAVAD VÕI NÕRGENDAVAD TEINETEIST. VALGUSLAINETE LIITUMISE TULEMUS: KUI KÄIGUVAHE ON VÕRDNE
piirkonda. Mida kitsam on ava, seda seda enam kalduvad lained varju piirkonda. Valguslainete puhul toimub see vaid siis, kui avad või tõkked ei ole valguse lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad. Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Vari- tekib tõkete korral, mille mõõtmed on palju kordi suuremad laine pikkusest Varju piirkond- ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiip- Iga ruumipunkt kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Tekib pilu. Fresneli printsiip - Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist. 5. Valguse interferents: Interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Saab vaadelda läbi kaksikpilu.
Lisaks võnkumist iseloomustavatele suurustele iseloomustab lainet veel lainepikkus kaugus kahe samas faasis võnkuva punkti vahel. Järgnev joonis on lainepikkuse ja perioodi mõistete selgituseks. Joonisel toimub osakeste võnkumine y-telje suunas ja laine amplituudi tähis on A. Vasakpoolsel joonisel on kujutatud laine hetkülesvõtet mingil ajamomendil ruumis. Lainepikkus on näidatud kahe laineharja vahelise kaugusena. Parempoolsel joonisel on valitud mingi ruumipunkt x ja joonistatud üles, mis toimub hälbega selles punktis aja edenedes. Nüüd mõõdetakse kahe laineharja vahelist "kaugust" ajas ja see on täpselt üks periood. Tuletame seose lainepikkuse ja võnkumist iseloomustavate suuruste vahel. Lähtudes lainepikkuse definitsioonist saab öelda, et ühe perioodi jooksul läbib häiritus vahemaa, mis võrdub lainepikkusega. Tõepoolest, kui aeg, mille jooksul punkt teeb täisvõnke, on T, siis ruumis liigub uuritav faas edasi vahemaa võrra
380 nm) nimetatakse ultravalguseks. 31. Mis on ultravalguse toimed? Ultravalgus teatud kogustes on kasulik, sest aitab toota vitamiin D2'te. Suures koguses hävitab ta baktereid ja põhjustab nahavähki ja silmahaigusi. 32. Mis on osooniaugud? Osooniaugud on kohad, kus osoonikiht on tavapärasest õhem. 33. Mida nimetakse difraktsiooniks? Nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. 34. Mis on Huygensi printsiip? Iga ruumipunkt, kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. 35. Kuidas praktikas saada difraktsioonipilti? Väga lihtsalt. Tuleb vaid pöial ja nimetissõrm üksteisele hoida väga lähedal ja tekkivast pilust läbi vaadata. Tekkiv tume joon ongi põhjustatud valguse difraktsioonist. 36. Joonista, kuidas on võimalik valguse sattumine varju piirkonda' Need lained, mis mahtusid vabasse tsooni, saadavad elementaarlained edasi ka teisele poole ava. 37
Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis keskkonna punktides, kus lained kohtuvad vastandfaasis, nad nõrgendavad üksteist ja tekib väiksema amplituudiga liitvõnkumine. Vaatleme kahte punktallikat O1 ja O2 , mille võnkefaasid on t +1 ja t + 2 . Asugu mingi ruumipunkt P esimesest allikast kaugusel r1 ja teisest kaugusel r1 . O1 O2 r2 r1 P Nimetatud laineallikad tekitavad punktis P kumbki eraldi võnkumise: 1 = A1 cos( t - kr1 + 1 ) 2 = A2 cos( t - kr2 + 2 ) . (8.10) Kui punktis P nende faaside erinevus
Ent on olemas ka TÄIESTI PUHTAD, EHTSAD lained, mille kohta meie aju ütleb: ,,VÄRV!" Igal värvusel on · oma kindel lainepikkus · oma kindel sagedus Lainepikkus on see vahemaa, mis jääb laines kahe täpselt sama tugeva energiapunkti vahele. (Kahe sama väärtuse vaheline kaugus). Antud joonisel NÄITEKS puntkide A ja B või C ja D vaheline kaugus. Sagedus ANTUD JUHUL näitab aga seda, MITU KORDA SEKUNDIS ruumipunkt SAMA VÄÄRTUST kohtab, kui temast laine läbi läheb. Sagedus üldiselt näitab, mitu korda ajaühiku kohta mingi sündmus kordub. Sageduse ühik on 1 Herts (1Hz). Kui midagi juhtub 1 kord sekundis, siis on sündmuse sagedus 1Hz. MEIE AJU TAJUB ERINEVAID LAINEPIKKUSI (seega ka sagedusi) ERINEVATE VÄRVIDENA! Me näeme PUNASEID TOONE, kui lainetus tuleb meile silma
Ent on olemas ka TÄIESTI PUHTAD, EHTSAD lained, mille kohta meie aju ütleb: ,,VÄRV!" Igal värvusel on · oma kindel lainepikkus · oma kindel sagedus Lainepikkus on see vahemaa, mis jääb laines kahe täpselt sama tugeva energiapunkti vahele. (Kahe sama väärtuse vaheline kaugus). Antud joonisel NÄITEKS puntkide A ja B või C ja D vaheline kaugus. Sagedus ANTUD JUHUL näitab aga seda, MITU KORDA SEKUNDIS ruumipunkt SAMA VÄÄRTUST kohtab, kui temast laine läbi läheb. Sagedus üldiselt näitab, mitu korda ajaühiku kohta mingi sündmus kordub. Sageduse ühik on 1 Herts (1Hz). Kui midagi juhtub 1 kord sekundis, siis on sündmuse sagedus 1Hz. MEIE AJU TAJUB ERINEVAID LAINEPIKKUSI (seega ka sagedusi) ERINEVATE VÄRVIDENA! Me näeme PUNASEID TOONE, kui lainetus tuleb meile silma
Valem: v=f= /T Laine faas määrab valguslaine võnkeseisundi (E-vektori väärtuse) antud ajahetkel. Valguse intensiivsus I võrdub valguslaine energiaga, mida laine kannab ajaühikus läbi valguse levimissuunaga risti oleva pinnaühiku. Valem: I=kE² Difraktsioon on lainete paindumine tõkete taha ehk valguse korral valguse sattumine varju piirkonda. Varju piirkond ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiibi kohaselt on iga ruumipunkt, kuhu valguslaine jõuab, uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Koherentsed lained on lained, kui üksikuist lainetest tingitud võnkumiste faaside vahe on keskkonna igas punktis ajas muutumatu. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Valguskiir on igas ruumi punktis vaid ühes suunas leviv valguslaine ehk elektromagnetlaine. Valguse murdumine on levimissuuna muutumine. Murdumisseadus: sin/sin=const.
- täisnurk. 1 PROJEKTEERIMINE Objekti kujutise saamiseks kasutatakse geomeetrilist toimingut, mida nimetatakse projekteerimiseks. 1.1. Tsentraalprojektsioon Tsentraalprojekteerimisel lähtuvad kik projekteerivad kiired ühest punktist e. kujutamistsentrist. Seega ekraani kaugenemisel suureneb objekti projektsioon. On antud tasand 0, mida nimetatakse projekteerimispinnaks e. ekraaniks, lplikul kaugusel ruumipunkt S (projekteerimistsenter e. kujutamistsenter) ja objekt ABC (joon. 1). Punktist S väljuv kujutamiskiir k läbib näiteks punkti A ja likab ekraani 0 punktis A = SA×0, mis on punkti A kujutis ekraanil 0. Saadud kujutist nimetatakse punkti A tsentraalprojektsiooniks ja geomeetrilist toimingut tsentraalprojekteerimiseks, mille kohta kehtivad järgmised laused. 1. Sirge projektsioon on üldjuhul jälle sirge ning punkt, kui see sirge asub kujutamiskiirel. 2
Arva, kas olen 19? Minu vanus pole sinu asi, vot! Arva, kas olen 19? Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 40 aastat Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat */ Ülesandeid * Loo klass Punkt väljadega x ja y ning meetoditega KaugusNullist ja TeataAndmed. Esimene väljastab reaalarvuna kauguse koordinaatide alguspunktist. Teine tagastab tekstina koordinaatide väärtused. * Loo Punktile alamklass RuumiPunkt. Lisa väli z, kata üle KaugusNullist ning asenda TeataAndmed. Esimene väljastab kauguse nullist kolme koordinaadi korral, teine aga kirjutab RuumiPunkti andmed ekraanile, meetodid tagastustüübiks on void. * Katseta loodud objekte ja nende käsklusi igal võimalikul moel. Punkt Punkti muutujast, RuumiPunkt RuumiPunkti muutujast ning RuumiPunkt Punkti muutujast. Omadused Objektide juures tehakse enamasti selget vahet: väljad ehk muutujad on andmete hoidmiseks,
Minu vanus pole sinu asi, vot! Arva, kas olen 19? Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 40 aastat Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat */ Ülesandeid * Loo klass Punkt väljadega x ja y ning meetoditega KaugusNullist ja TeataAndmed. Esimene väljastab reaalarvuna kauguse koordinaatide alguspunktist. Teine tagastab tekstina koordinaatide väärtused. * Loo Punktile alamklass RuumiPunkt. Lisa väli z, kata üle KaugusNullist ning asenda TeataAndmed. Esimene väljastab kauguse nullist kolme koordinaadi korral, teine aga kirjutab RuumiPunkti andmed ekraanile, meetodid tagastustüübiks on void. * Katseta loodud objekte ja nende käsklusi igal võimalikul moel. Punkt Punkti muutujast, RuumiPunkt RuumiPunkti muutujast ning RuumiPunkt Punkti muutujast. Omadused Objektide juures tehakse enamasti selget vahet: väljad ehk muutujad on andmete hoidmiseks,
Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis keskkonna punktides, kus lained kohtuvad vastandfaasis, nad nõrgendavad üksteist ja tekib väiksema amplituudiga liitvõnkumine. Vaatleme kahte punktallikat O1 ja O2 , mille võnkefaasid on t 1 ja t 2 . Asugu mingi ruumipunkt P esimesest allikast kaugusel r1 ja teisest kaugusel r1 . O1 O2 r2 r1 P Nimetatud laineallikad tekitavad punktis P kumbki eraldi võnkumise: 1 A1 cost kr1 1 . (8.10) 2 A2 cost kr2 2
Tegemist on ( millegi ) liikumisega ja selle kiirusega. Nii ongi näha seda, et mingisugune kestvus ( ehk aeg ) ja ruumiline ulatus ( ruum ) eksisteerivad ( sõltuvalt ) koos. Ehk teisisõnu: mingile kestvusele ( ajale ) vastab mingisugune ruumiline ulatus ( ruum ). Ei ole olemas mitte ühtegi liikumist, mis ei toimuks ruumis. Eelnevalt toodud väitest on võimalik teha veel uusi järeldusi. Aeg on füüsikaliste protsesside kestvus. Kuid igale ajahetkele vastab oma ruumipunkt. See tähendab ka seda, et mida kaugemal on mingi ajahetk ( näiteks minevikus ), seda kaugemal on ka selle ruumipunkt ,,ruumis". Mingisuguse- le kestvusele ( ehk ajale ) vastab samas ka mingisugune ,,ulatus" ruumis. Saadud järeldus ongi oma olemuselt ajas rändamise põhiseaduseks. Kõik ülejäänud järeldused, mis hakkavad nüüd ilmnema, tulevad ülal toodud tõsiasjast. Hiljem me näeme seda, et selline seaduspärasus on oma olemuselt ei midagi muud kui Universumi
Tegemist on ( millegi ) liikumisega ja selle kiirusega. Nii ongi näha seda, et mingisugune kestvus ( ehk aeg ) ja ruumiline ulatus ( ruum ) eksisteerivad ( sõltuvalt ) koos. Ehk teisisõnu: mingile kestvusele ( ajale ) vastab mingisugune ruumiline ulatus ( ruum ). Ei ole olemas mitte ühtegi liikumist, mis ei toimuks ruumis. Eelnevalt toodud väitest on võimalik teha veel uusi järeldusi. Aeg on füüsikaliste protsesside kestvus. Kuid igale ajahetkele vastab oma ruumipunkt. See tähendab ka seda, et mida kaugemal on mingi ajahetk ( näiteks minevikus ), seda kaugemal on ka selle ruumipunkt ,,ruumis". Mingisuguse- le kestvusele ( ehk ajale ) vastab samas ka mingisugune ,,ulatus" ruumis. Saadud järeldus ongi oma olemuselt ajas rändamise põhiseaduseks. Kõik ülejäänud järeldused, mis hakkavad nüüd ilmnema, tulevad ülal toodud tõsiasjast. Hiljem me näeme seda, et selline seaduspärasus on oma olemuselt ei midagi muud kui Universumi
Tegemist on ( millegi ) liikumisega ja selle kiirusega. Nii ongi näha seda, et mingisugune kestvus ( ehk aeg ) ja ruumiline ulatus ( ruum ) eksisteerivad ( sõltuvalt ) koos. Ehk teisisõnu: mingile kestvusele ( ajale ) vastab mingisugune ruumiline ulatus ( ruum ). Ei ole olemas mitte ühtegi liikumist, mis ei toimuks ruumis. Eelnevalt toodud väitest on võimalik teha veel uusi järeldusi. Aeg on füüsikaliste protsesside kestvus. Kuid igale ajahetkele vastab oma ruumipunkt. See tähendab ka seda, et mida kaugemal on mingi ajahetk ( näiteks minevikus ), seda kaugemal on ka selle ruumipunkt „ruumis“. Mingisuguse- le kestvusele ( ehk ajale ) vastab samas ka mingisugune „ulatus“ ruumis. Saadud järeldus ongi oma olemuselt ajas rändamise põhiseaduseks. Kõik ülejäänud järeldused, mis hakkavad nüüd ilmnema, tulevad ülal toodud tõsiasjast. Hiljem me näeme seda, et selline seaduspärasus on oma olemuselt ei midagi muud kui Universumi
Minu vanus pole sinu asi, vot! Arva, kas olen 19? Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 40 aastat Minu vanus on 35 aastat Minu vanus on 12 aastat Minu vanus on 12 aastat */ Ülesandeid * Loo klass Punkt väljadega x ja y ning meetoditega KaugusNullist ja TeataAndmed. Esimene väljastab reaalarvuna kauguse koordinaatide alguspunktist. Teine tagastab tekstina koordinaatide väärtused. * Loo Punktile alamklass RuumiPunkt. Lisa väli z, kata üle KaugusNullist ning asenda TeataAndmed. Esimene väljastab kauguse nullist kolme koordinaadi korral, teine aga kirjutab RuumiPunkti andmed ekraanile, meetodid tagastustüübiks on void. * Katseta loodud objekte ja nende käsklusi igal võimalikul moel. Punkt Punkti muutujast, RuumiPunkt RuumiPunkti muutujast ning RuumiPunkt Punkti muutujast. Omadused Objektide juures tehakse enamasti selget vahet: väljad ehk muutujad on andmete hoidmiseks, käsud
ÜLESANNE I Pinnatükk 266 Ruumipunkti koordinaate saab sisestada ka nii, et sisestatakse vaid osa koordinaadikolmikust. Näiteks, kui sisestada vaid X- ja Y-koordinaadid, kasutab arvuti kolmanda – Z-koordinaadina selle viimast sisestatud väärtust. Tasandil joonestamisel on vaja sisestada mõlemad koordinaadid. Küll on aga olemas niinimetatud koordinaatide filter. Oletame, et meil on vaja paigutada ruumipunkt A teatud kõrgusele punkti 1 kohale, kuid me ei tea täpseid punktile 1 X- ja Y-koordinaatide arvulisi väärtusi. Nüüd oletame, et määrasime kuidagi punkti koordinaadid ja siis sisestasime koordinaadikolmiku. Sisestame .xy ↵ (just nii: punkt ja xy) sellele vastab arvuti: of s.t. arvuti küsis, millise X- ja Y-koordinaatidega punkti kohale me kõrgusele Z tahame ruumipunkti paigutada.
annaabi.ee 
