Lugupeetud Direktor, õpetajad ja gümnasistid - tere rebased. Oleme kogunenud selleks, et võtta vastu endi hulka uued gümnasistid ja aidata neil unustada senine rebasekarjäär. Karjäär, mille teed on sillutanud rumalused, lapsikused, naer ja kilked …, nüüd saab see läbi. Meil on hea meel, et valisite uue karjääri alguseks just Suure-Jaani Gümnaasiumi. See on kahtlemata õige valik, sest siin oleme meie, meie, kes ei poputa, ega nunnuta teid, ei hoia kätt, ega silita pead – vastupidi, me õpetame ja aitame, me julgustame ja suuname, aga ainult tingimusel, et see on teie tahe ja valik. Aeg on suureks saada ja suurelt mõelda, aeg on astuda oma esimesed sammud, et uus karjäär võiks edukalt alata
muutmine. Tööga kaasnesid kõik need kohustused ärgata hommikul vara, tööle mitte hilineda, teha tööülesandeid korralikult jne. Töö distsiplineeris ja õpetas tundma kohusetunnet. Enne palga kättesaamist arvasin, et laristan selle kohe ära, kuid asi oli vastupidine. Kui inimesele antakse võimalus ise raha teenida, siis ta saab aru, et raha ei tule lihtsalt. Praegu ma kaalun enda kulutusi ja mõtlematuid oste teen harva. Kõige paremini õpetavad enda tehtud rumalused: koju tuli minu poolt tehtud suur telefoniarve. Karistuseks võtsid vanemad arve kinnimaksmiseks minu taskuraha. See oli minu jaoks suureks õppetunniks ning edaspidi vältisin pikki telefonikõnesid. Rahaga arvestamine on iga inimese kohustus. Ta peab saama ülevaate oma kuludest ja tuludest. Paljud võtavad kas sõpradelt või pangalt laene, suutmata neid tagasi maksta. Televiisorist näeb palju sarnaste olukordadega saateid, mis võivad osutuda nii noorele kui ka kogenenud inimesele
kui mitte häbelik olla, nende ridade kirjutaja tuttavad mõtted. Suits ütleb:“Sütiste kasutab eesti keele võimalusi meisterlikult ning tal on sügav püüd eneseharimisele.Tema teadmised on laiad, ta on andekas ka kriitika alal. Juhan Sütiste on Eesti luule suur lootus.“ Tsitaate „Lugemiskultuur on iga rahvakultuuri ja üldkultuuri alus.“ „Võtke meilt ära pühad rõõmud, rumalused ja kired ja kinnisideed - siis oleme hoolsad kui kumalased ent surnud kui seisvad veed.“ Lisa Sütiste sportlasena Sütiste oli tollasel tipptasemel odaviskaja. Tema isiklik rekord oli 59.07. 1927, saadeti Rooma, osa võtma Rooma üliõpilasolümpiamängudest. Sütiste võitis odaviske, kuid autasustamisel tõuseb lipp üles tagurpidi ja hümniks mängitakse masurkat. Käekirja näide Metafoor
eeskujud, kodune miljöö, pidev alkoholitoodete reklaamimine ja palju muud. Pidutsemisel leitakse sageli, et alkoholitarbimine on see, mis hoiab noorukit kambas ning kardetakse keeldumise puhul norimist ja tögamist. Nooruses tahetakse proovida kõike, mis tegelikult on keelatud, kuid muretsema paneb see, et lastele tagab viin tõsisemaid haigusnähtusid, kui seda vanemas eas inimestele. Teismeealised võivad küll jätta rumalused vanemaks saades selja taha, kuid tegudest võivad jääda märgid kogu eluks. Üleüldiselt on Eestis, nii noorte kui vanade seas, kasvanud nii-öelda vägijoogi tarbimine. Iga riik tahab olla millegagi esirinnas, kuid paraku on meie väike Eesti riik saavutanud selle koha alkohoosete jookide müügiarvuga. Rõõmsaks teeb see ainet tootvaid asutusi, kuid mõeldes kogu ühiskonna seisukohalt, teeb see ainult kahju. Üha
väga rõõmsad. Minu ja raha vaheline suhe on seoses vanusega muutunud. Kui ma olin väiksem, siis kippus raha kiiremini kuluma. Kulutasin raha tühiste asjade peale ja otsuseid tegin mõtlematult. Minu jaoks ei olnud probleem kulutada nädala taskuraha ära ühe päevaga. Ahvatlusi pakkusid igasugused müügil olevad vidinad, mis jäid pärast ostmist kapinurka seisma. Praegu ma kaalun enda kulutusi ja mõtlematuid oste teen harva. Kõige paremini õpetavad enda tehtud rumalused. Mul on siiani meeles, kui ma tegin paar aastat tagasi väga suure telefoni arve. Ema pidas selle summa minu isiklikust rahast kinni. Hetkel olin ma ema peale väga pahane, aga rohem enam selliseid arveid ei tekkinud. Praegu saan ma aru, et vanemad käitusid õigesti. Rahaga arvestamine on iga inimese kohustus. Olen jälginud telesaateid, kus täiskasvanud inimesed ei oska rahaga arvestada. Nad võtavad suure intressiga laenusid ja ei suuda neid hiljem tagasi maksta
Kommenteerijatel on ka probleeme üksteise mõistmisega, mis viib mõnikord sõnasõjale, milles domineerib labasus. On jäänud mulje, et kuigi muu sõnavara on piiratud, ei kehti see labasusväljendite kohta. Kui argumendid on otsa saanud, kasutavad enda meelest targad kommenteerijad "intelligentseid " väljendeid nagu "võta ära rohud" ja "pane aeg kinni hulluarsti juures" jne, ise pihku itsitades: "nüüd panin talle ära!" Ei märkagi, et see võib mõjuda bumerangina. Sellised rumalused, mis jätavad halva mulje, vääriksid moderaatori poolt kustutamist. Seda aga tihti ei tehta, mis muudab kommentaariumi peldikuseinaks. Seevastu kustutatakse aga keelelisest kõrge tasemega poliitilise sisuga kommentaare. Ilmekaks näiteks on Eesti Päevalehe laupäevaste Andrus Kivirähki juhtkirjade truu saatja Roosa Udu, kellest on varem juttu olnud (VES 30.08.). Tema laiahaardelise ajaloolise ja kultuurilise tausta seiklustega
samuti vahepeal väljaspool kodu abivalmis mära ja kodus majapidamisega tegelev naine, sest nende endi eesel olevat kasutu. Abivalmina soovis vaimulikuhärra aidata ja muuta Gemmata märaks, kuid selleks oli tal “saba taha panemise” plaan, mis nägi välja koomiliselt erootiline. Elus juhtuvad vahetevahel sündmused, mida on raske uskuda, kuna need tunduvad nii naljakad, et tõsiselt võtta või siis mõne inimese rumalused, millest ei osata aru saada ja võetakse huumorina. 21.sajandi inimesel ja elul on mitmeid sarnasusi 14.sajandiga. Suurimaks sarnasuseks, mida ma märkasin on usu tähtsus. Renessansiaegses Boccaccio teoses “Dekameron” kandis olulist rolli Jumal Amorisse usk, sest tegelased mainisid mitmeid kordi tema olemasolu ja austust tema vastu. Samuti on väga tüüpiline tänapäeval paljude jaoks õigluse otsimine nagu oli ka 14.sajandil
Nt lähenevast katkust teada saades püüdis ta säästa kõikide inimeste elusid. Rehepapp ei olnud eriti jutukas mees, ta rääkis täpselt nii palju kui vaja. Omaette mõtiskles rahulikult piipu tehes. Tegelase suhe teiste tegelastega Teistesse tegelastesse suhtub Rehepapp pisut nagu õpetaja õpilastesse. Ta ei pea neid rumalaks, kuid on alati tasakaalukas ja kaine mõistusega ning ütleb alati tarku õpetussõnu. Kohati teevad teiste rumalused ja ebaõnnestumised talle isegi nalja. Siiski on ta külas igati lugupeetud mees, kes häda korral alati appi kutsutakse. Probleemidele oskab ta alati lahendused leida. Selle põhjal jätabki Rehepapp elutarga mehe mulje, kes on alati mõistuslik. Rehepapi tegelaskuju avaneb lugejale läbi jutustaja. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga Ümbritsevat maailma võtab Rehepapp iseenesestmõistetavana, ta ei püüa millegi vastu väga võidelda
juurde. Neljandal ja viiendal viisaastakul pandi jälle rõhku kollektiivsele põllumajandusele ja rasketööstuse eelisarendamisele tarbekaupade tootmise arvel. Neid meetmeid on tavatsetud seletada käsumajanduse tugevdamisena, kuna see oli kõige tõhusam vahend majanduse taastamiseks. Tähele panemata jäeti paljud Stalini meetmed, mis mõjusid pidurdavalt. Formaalse planeerimise süsteemiga elustati jälle kõik 1930. aastate rumalused. Vaatamata 1930. aastate ebaõnnestumisele tuldi kollektiviseerimise juurde tagasi ja intensiivistati seda: kolhoosid muutusid suuremaks ja nende arv kahanes. Tsentraalse juhtimise taastamine tööstuse planeerimises oli samuti samm tagasi, eriti pärast edukaks osutunud ajutist ja osalist majanduse vabakslaskmist sõja ajal. Stalin lasi käest võimaluse jätkata sõjaaegsel progressiivsemal kursil ning loobufa formaalse plaanimajanduse kõige karjuvamatest ebakohtadest. Oli ka positiivsust
aastaseks saamist, saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Uuringud näitavad ka seda, et nende lapsevanemate lapsed, kellel on konkreetsed ja ranged seisukohad alaealiste alkoholi tarvitamise suhtes, joovad vähem alkoholi kui need lapsed, kelle vanemad ei piira ega kontrolli oma laste alkoholi tarvitamist. Tervise Arengu Instituudi uuringu põhjal on alkoholi elu jooksul proovinud 77% kooliõpilastest. Alkoholi tarbimisega noorte hulgas kaasneb ka hulgaliselt probleeme. Purjuspäi on rumalused ja õnnetused lihtsad juhtuma. Mõnigi neist võib sinu elu pikaks ajaks või lausa igaveseks rikkuda. Toime pandud õigusrikkumise korral ei ole alkoholijoove kunagi süüd kergendavaks asjaoluks. Kõik purjus peaga tehtud või tegemata jäetud otsused võivad noore inimese tulevikku väga tõsiselt mõjutada. Noorte alkoholitarbimisega kaasnevad tihti vigastused, mis on sageli ka peamiseks surma põhjuseks. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme
inimesed oleksid sellega kaetud (Einasto 1999: 479). 3.3. Sotsiaalpoliitika: kellele ja miks Sotsiaalpoliitikast rääkides ja kirjutades lähtutakse Eestis enamasti eetilistest, humaansetest ja üksikisikukesksetest põhjendustest. Arenenud riikides on sotsiaalpoliitika majanduspoliitika osa. Probleeme vaadeldakse kiretult, pragmaatiliselt ja isegi mõnevõrra küüniliselt. Kui parteipoliitilised rumalused välja arvata, on sotsiaalpoliitikal kolme sorti eesmärgid: eetilised, poliitilised ja majanduslikud. Harimatu, töötu, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus vaadata. Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise psüühilise trauma eest kaitsma. Tahetakse, et raskesse olukorda sattunud inimesed riigivõimu vastu mässama ei hakkaks. Poliitilisele stabiilsusele suunatud sotsiaalpoliitikat toetavad ka ettevõtjad
lootus annab julgust surmaga kohtudes ja taluda lihtsamini lähedaste kaotust. Kui võitleme usklikutena, oleme kahekordselt relvastatud. Ja samuti aitaks religioon meil seletada asju laste lihtsale vaimule. Ja 20.aastaselt tuleb esimene proov ja katse kõige selle kohta, mis nad on õppinud. Katse on ühtaegu nii teoreetiline kui ka praktiline: ,,nende jaoks peab ette kirjutatud olema nii töid kui vaevu ja võitlusi" Tuleb leida kõigi võimed ja rumalused. Kes katset ei soorita hakkavad töölisteks. Need, kes sooritavad, saavad10 aastat lisaks kehalist, vaimset kui iseloomu kasvatust ja harjutamist. 30.aastaselt ootab ees uus tuleproov ja mitte-sooritanu hakkab sõduriks. Läbinutele hakatakse õpetama filosoofiat, sest nüüd on nad küpsemas eas ja ,,ei hakkaks lõbu pärast väitlema, vastu rääkima, aina asju ümber lükkama nagu noortel kombeks, kes nii kui
Mingi hüve ühiskondlikkuse määrast sõltub, millises ulatuses valitsusel tuleb selle tootmisse sekkuda. 10. Sotsiaalpoliitika eesmärgid Kaugeltki mitte kõik majandusteadlased ei suhtu sotsiaalpoliitikasse pooldavalt. On avaldatud isegi arvamust, et sotsiaalpoliitikal pole majanduslikku õigustust ja on vaid poliitilised põhjendused (näiteks koguda laiskade hääli). Tänapäeval domineerib siiski arvamus, et sotsiaalpoliitika eesmärgid, kui parteipoliitilised rumalused välja arvata, on järgmised. Eetilised (õiglus, võrdsus, võrdväärsus, võrdõiguslikkus). Harimatu, haige, töötu, näljane, kodutu ja kerjav inimene pole eetiline, esteetiline, humaanne ega kristlik vaatepilt. Teda on valus ja ebameeldiv vaadata, seda enam ühistranspordis taluda. See rikub inimeste meeleolu, tervist, ... Sotsiaalpoliitika peab kodanikke sellise psüühilise trauma eest kaitsma.
suurtes joontes: situatsioonikoomika, karakterkoomika ja eriti viimases komponentidena, kuid kõige tõrksamalt reeglistamisele alistuvate sõna- ja mõttemängu nähtuste ülevaatest. Naljakas sündmustik on vahest üks elementaarsemaid koomika vorme, mida kasutatakse piiramatu isuga tavalisemate, labaseimategi jantide ja naljandite ülesehitamisel; igasugused sissekukkumised, üllatused, ninapidivedamised, rumalused, totakused on lõbutekitamise ja naeruvallandamise universaalseimaiks rekvisiitideks igal pool ja kõigil aegadel. Sellele seltsib koomilise kuju lakkamatult naerule kõditav võlu (punane nina, linnulõug, küüraklus jne.). Varjundatult peab neid koomika alamaid vorme kasutama ka kõrgem, kui nõnda öelda tohib, ,,tõsisemaks" tempereeritud koomika, arendades situatsioone keerulisemaks või kasutades väliskuju grotesksust iseloomuhuumori tõhustamiseks.
jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja selle-sama ütlemine teisel viisil. Järelduse skeemides on joone peal eeldus, joone all järeldus. SaP: Kõik S on P Kõik varesed on linnud Ükski S ei ole mitte-P Ükski vares ei ole mittelind. SeP: Ükski S ei ole P Ükski rumalus ei ole tegemata Kõik S on mitte-P Kõik rumalused on tehtud SiP: Mõni S on P Mõni inimene on hea Mõni S ei ole mitte-P Mõni inimene ei ole mittehea SoP: Mõni S ei ole P Mõnid inimene ei ole halb Mõni S on mitte-P Mõni inimene on mittehalb. Eelduse predikaat tuleb asendada just nimelt vasturääkivaga, mitte vastupidisega. Näiteks ei tohi predikaati hea asendada predikaadiga halb, sest on olemas ka neutraalne.
polegi olemas. Maailmas tuhandete kaupa kaitstavad doktoritööd sisaldavad üha rohkem mudeleid ja üha vähem sõnumit. Õelad kriitikud kommenteerivad olukorda järgmiselt: “Kui mingi mõte oli vanasti väljaütlemiseks liiga rumal, siis sellest lauldi. Nüüd avalikustatakse aga rumal mõte ökonomeetrilisel kujul”. R. H. Coase (nobelist 1991) on öelnud: “Minu noorpõlves võidi rumalused välja naerda, nüüd võidakse neile matemaatiline väljendus anda”. Majanduspoliitika kontseptsioonide klassifitseerimise aluseks võivad olla ka järgmised näitajad. o Majandusprotsessi sihipärase kujundamise ulatus. Haruspetsiifiline (isoleeritud) poliitika. Tunnuseks on sektoraalsete ja harueesmärkide
pääsu nagunii ei ole. Robert Jordan elas hästi ja suri hästi. See väide on vaieldav, loomulikult. Kuid - ta tegi seda, mis talle meeldis; sai inimesi aidata õpetajana, võidelda oma tõekspidamiste eest ja end kangelasena tunda sõjas ning ta ei elanud armastuseta. See viimane on midagi, mis lihtsalt peab olema. Keegi ei saa end pidada õnnetuks, kui ta on end tõestanud, armastanud ja olnud armastatud. Üldistus - jah. Kuid kui jätta kõrvale kõik rumalused ja mõttetused, millega inimene hakkama saab ainult sellepärast et ta mõtleb liiga palju, jääbki alles vaid see. See raamat jättis endast kaks-ühes-mulje, mõlemad vaadatud läbi sama tegelase, kuid väga erinevad. Üks oleks armastuse-, teine sõja- "Kellele lüüakse hingekella". Mõlemaid koos analüüsida ja neid tervikuna võtta polegi väga kerge. Lihtsam oleks teost liigitada kui inimese vaatlust. Robert Jordan on eeskujulik tegelane mitmes mõttes, ka tervet romaani saab
9 Vt Mereste, 2001: 46jj. 6 Järgnevates järeldusskeemides on joone peal eeldus, joone all tulem. 1. Väite muutmine (obversion). Jaatav väide muutub eitavaks, eitav jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja sellesama sisu ütlemine teisel viisil. A: Kõik S on P Kõik tudengid on inimesed. Ükski S ei ole mitte-P Ükski tudeng ei ole mitteinimene. E: Ükski S ei ole P Ükski rumalus ei ole tegemata. Kõik S on mitte-P Kõik rumalused on tehtud. I: Mõni S on P Mõni inimene on hea. Mõni S ei ole mitte-P Mõni inimene ei ole mittehea. O: Mõni S ei ole P Mõni inimene ei ole halb. Mõni S on mitte-P Mõni inimene on mittehalb. D5.4. Väite muutmine on otsese järeldamise tüüp, mis seisneb väite kvaliteedi muutmises, kusjuures eelduse predikaat asendub tulemis sellele vasturääkiva predikaadiga. Eelduse predikaat tuleb asendada just nimelt vasturääkivaga (kontradiktoorsega), mitte vastupidisega (kontraarsega)
Jaatav väide muutub eitavaks, eitav jaatavaks, predikaat asendatakse endisele vasturääkivaga. Järeldus muutmise teel on tegelikult ühe ja sellesama sisu ütlemine teisel viisil. A: Kõik S on P Kõik tudengid on inimesed. Ükski S ei ole mitte-P Ükski tudeng ei ole mitteinimene. E: Ükski S ei ole P Ükski rumalus ei ole tegemata. Kõik S on mitte-P Kõik rumalused on tehtud. I: Mõni S on P Mõni inimene on hea. Mõni S ei ole mitte-P Mõni inimene ei ole mittehea. O: Mõni S ei ole P Mõni inimene ei ole halb. Mõni S on mitte-P Mõni inimene on mittehalb. D5.4. Väite muutmine on otsese järeldamise tüüp, mis seisneb väite kvaliteedi muutmises, kusjuures eelduse predikaat asendub tulemis sellele vasturääkiva predikaadiga.
,,Mina läheksin ka hulluks, kui ma näeksin, et süüa on ja et mulle ei anta. Iseasi, kui just ei ole, siis ehk ei lähe nii ruttu hulluks." ,,See oli juba enne hull, kui ta siia tuli," vastas pr. Malmberg. ,,Aga küll mina ta terveks teen." ,,Teda ehk näljutati ka kodus, sellepärast," arvas Ramilda. ,,Näljaga lööb ikka inimestel nende hullus välja, muidu on ta neil sees, sest kust ta muidu näljaga või mõne muu suure hädaga tuleb, kui ta juba enne neil sees ei ole." ,,Jäta oma rumalused," ütles pr. Malmberg õetütrele. ,,See ei ole rumalus, armas tädi," vaidles Ramilda vastu. ,,Kõik inimesed ei lähe ainult sellepärast hulluks, et neil pole nii suurt häda. Aga niipea kui tuleks see suur häda, siis oleksid kõik hullud. Nagu seegi: nägid, mis silmad tal olid. Tead, armas tädi, kui meil tuleks suur häda, siis oleks meil ka niisugused silmad." ,,Temal on alati niisugused silmad, anna süüa või ära anna." ,,Siis juba parem anna talle, armas tädi," palus Ramilda
annaabi.ee 
