NATO, Euroopa Liiduga ja kasutusele võtta euro. Kui me seda teinud poleks, võinuks meie julgeolek aastaid ohus olla. Veidi aega tagasi Gruusiaga juhtunu oleks vabalt võinud juhtuda ka Eestiga, kui tervet Euroopat meie selja taga poleks olnud. Palju nurinat on viimasel ajal olnud euro kasutuselevõtu üle, kuid leian, et see on asjade loomulik vool, sest väikeriigina peame hoidma võimalikult palju meist suuremate tiiva alla. Vastasel juhul võib varsti poes hoopis rubladega maksta. Lisaks aitab ühisraha oluliselt kaasa ka Eesti majandusele, sest väisinvestoritel pole enam hirmu krooni devalveerumise ees. Selle tulemusel hakkavad viie aasta pärast tõusma palgad ja tekib juurde uusi töökohti, sest välismaised firmad on altimad oma tehaseid ja kontoreid Eestisse tooma. Valitsustega on ikka nii, et üks on kallis ja teine paha ja mida tuleviku seisukohalt olulisemaid ümberkorraldusi tehakse, seda halvemaks rahva silmis valitus muutub. Hetkel on
majandusraskused ning inimesed elasid väga kokkuhoidlikult. Veel erinesid need kaks riiki reformide mõistlikkuse poolest. Näiteks rahareformid. 1933 aastal teostati rahareform millega taheti tuua riik välja majanduskriisist. See ka õnnestus, kuid selle abil enamik vaesustusid, kuna marga ostujõud vähenes. Eesti NSV aegne rahareform ei mõelnud üldse mis ta toob inimestele kaasa. Nii oligi, et satuti ebasoodsatesse olukordadesse, kuna mujalt tulnud suure hulga rubladega inimesed olid meil soodsas olukorras ja väga jõukad. Võib öelda, et kuigi mõlemal riigil oli nii mõndagi sarnast, siis Autoritaarne Eesti oli palju vabam ning oma tegudes mõeldi eelkõige Eesti ja eestlaste huvidele vastupidiselt Eesti NSV'le. Hendriko Gävgänen 12.M
Esimesel Nõukogude aastal toimusid suured muutused nii majanduses kui ka kultuurielus. Kogu maa kuulus nüüdsest riigile, määrati kindlaks maa suurused, milleks oli 30 Ha ning suurematest maatükkidest jagati maad ka sulastele. Maa omanikud olid nüüd maakasutajad. Samuti riigistati tööstus- ja transpordiettevõtteid, kaubandusfirmasid ja ka pangandust. Tulemuseks oli majanduslangus, hinnatõus, kroonide asendamine rubladega, kaupade defitsiidi teke. Kultuuri hakati piirama, tekkis tsensuur, mis keelas ebasobivad etendused, kirjutised, teosed. Ebasobivad kultuuriväärtused hävitati. Mõni alistus, kuid mõni ka kirjutas endale sahtlisse( Betti Alver). Kunstis olid lubatud ainult pealikute portreed ja propagandaplakatid. Samuti muutusid ka kooli õppekavad venemeelseteks. Loodeti 1918. veebruarisündmuste kordumist, kus võimuvahetuse ajal on võimalus Eesti taas iseseisvaks kuulutada. 18
asuti kõrvaldama ebasobivaid ettevõtteid ja nende juhte. Maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandik ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus-, ja transpordiettevõtted, suuremad elumajad, haiglad jne. Need sammud hävitasid Eesti majanduse ja see kukkus kokku. Inimeste majanduslik olukord halvenes järsult ning seda soosis järsk hinnatõus, kroonide asendamine rubladega ja kaupade defitsiit. Eesti kaugenes kiiresti lääneriikide majanduslikust olukorrast ja kõik need okupantsiooni aastad röövisid Eestilt võimaluse olla esirinnas. Isegi praegu peame likvideerima NSV Liidu halba mõju majandusele ning ilma selle mõjuta oleks elatustase Eestis palju parem ega räägitaks Eesti maha jäämusest lääneriikidest. Ma arvan, et see leping mõjutab veel kaua Eesti olevikku. Eesti kultuuri olukord hakkas samuti halvenema. Kultuurirevolutsiooni raames hakati
21. juuli- Eesti NSV väljakuulutamine. Tuli kokku valitud riigi volikogu. Ja. Aug. Eesti annekteerimine NSVL koosseisu võtmine. Ümberkorraldused valitsuses. ( August Eesti NSV konstitutsioon, ülemnõukogu, J. Vares, EKP- Karl Säre, Rahvakomissaride nõukogu- J. Lauristin). Ümberkorraldused majanduses- Maa riigistamine, talude max suurus 30 ha. Uusmaaisad. Pankade ja eraettevõtete natsionaliseerimine. Kroonide asendamine rubladega. Hinnatõus. Ümberkorraldused kultuuris- Eesti autorite looming keelati. Suleti seltsid, ajalehed, ajakirjad. Kultuuriväärtuste hävitamine ( ausambad, raamatute põletamine). Marksism- leninism. Nõukogude propaganda. Repressioonid Siseasjade rahvakomissariaat. Eesti poliitikute, riigiametnike, ohvitseride vangistamine, küüditamine, hukkamine. 14.06.1941- küüditamine ~ 10 000 inimest, mehed vangi, naised- lapsed asumisele. Suvesõda- 1941 aasta. 22
omaks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõted, hotellid ja toitlustusasutused, apteegid ja haiglad, kirjastused ja trükikojad, samuti suuremad elumajad natsionaliseeriti (riigistati). Viimastel aastatel kosunud majandus hakkas jälle tempokalt langema ning tekkis terav viha okupantide vastu. Inimeste heaolu halvendasid veelgi järsk hinnatõus, kroonide asendamine rubladega ning kaupade defitsiidi teke. 1941-1944 Sakslastele pakkus huvi siinne põlevkivi. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Põllumajandus suutis Nõukogude okupatsiooni tekitatud kaosest toibuda. Nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid ei tagastatud endistele omanikele, vaid need jäeti sõjasaagina Kolmanda Riigi käsutusse. Üldine elatustase langes. Eestlaste eneste algatusel loodud
omaks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 ha. Pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõted, hotellid ja toitlustusasutused, apteegid ja haiglad, kirjastused ja trükikojad, samuti suuremad elumajad natsionaliseeriti (riigistati). Viimastel aastatel kosunud majandus hakkas jälle tempokalt langema ning tekkis terav viha okupantide vastu. Inimeste heaolu halvendasid veelgi järsk hinnatõus, kroonide asendamine rubladega ning kaupade defitsiidi teke. 1941-1944 Sakslastele pakkus huvi siinne põlevkivi. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Põllumajandus suutis Nõukogude okupatsiooni tekitatud kaosest toibuda. Nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid ei tagastatud endistele omanikele, vaid need jäeti sõjasaagina Kolmanda Riigi käsutusse. Üldine elatustase langes. Eestlaste eneste algatusel loodud
omandiks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlustusasutused, apteegid ja haiglad, kirjastused ja trükikojad, samuti suuremad elumajad. Nende sammude tulemusena käis viimastel aastatel jõudsalt kosunud majandus kiiresti alla ning tekkis terav vihavaen okupantide vastu. Inimeste majanduslikku heaolu halvendasid veelgi järsk hinnatõus, kroonide asendamine rubladega ning kaupade defitsiidi teke. Niinimetatud kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama marksismi-leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. Teatris, kinodes ja kontsertidel hakati esitama nõukogude autorite loomingut. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid ülistavad paraadportreed ja nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. Kehtestati ülirange tsensuur. Algas
d) Linna- ja vallavalitsused -> täitevkomiteed e) Kohtusüsteem -> nõukogulikud relvakohtud, Politsei -> miilits f) Ainus legaalne poliitiline organisatsioon - EKP (Eesti Kommunistlik Partei) 2. Majandusreformid a) Maareform - kogu maa riigistamine b) Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid, apteegid, haiglad, kirjastused, toitlustusasutused, suuremad elumajad jne. c) Järsk hinnatõus d) Kroonide asendamine rubladega. 3. Kultuurielu nõukogustamine a) Koolides õpetati marksismi-leninismi & Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni b) Teatrites, kinodes, kontserditel esitati nõukogude autorite loomingut c) Peamised "kunstiliigid" olid riigijuhtide paraadportreed ja propagandaplakatid d) Ülirange tsensuur e) Kultuuriväärtuste hävitamine 4. Repressioonid a) Järjest tugevnevad repressioonid b) Endine poliitiline ja majanduslik eliit kadus teadmatusse c) Arreteerimine laienes d) Massiküüditamine (14
Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit ning suurtaludest tehtud äralõiked jagati uusmaasaajatele. Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlusasutused, apteegid ja haiglad, kirjastused ja trükikojad, samuti suuremad elumajad. Nende sammude tulemusena käis viimastel aastatel jõudsalt kosunud majandus kiiresti alla. Inimeste majanduslikku heaolu halvendasid veelgi järsk hinnatõus, kroonide asendamine rubladega ning kaupade defitsiidi teke. Niinimetatud kultuurirevolutsiooni raames hakati koolides õpetama marksismi-leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. Teatrites, kinodes ja kontsertidel hakati esitama nõukogude autorite loomingut. Algas kultuuriväärtuste hävitamine: purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus. 1941. aastal 14
· kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega ja Eesti politsei miilitsaga · Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus · Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks · maareformi käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks · talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarit · riigistati pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted jms · kroonid asendati rubladega · koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ning NL-i ajalugu ja konstitutsiooni · kunst- kultuur muutus propagandistlikuks · algasid järjest tugevnevad repressioonid (1941 14. juuni massiküüditamine) 22. juunil 1941 puhkenud Vene- Saksa sõja algul taandus hiiglaslikke kaotusi kandnud Punaarmee korralikult. Eesti pinnal toimuvas sõjas lõid aktiivselt kaasa metsavennad, kes ründasid aktiivselt nõukogude asutusi ja nägid sakslastes liitlasi, keda appi oodata.
Tallinn. 2002, lk 32) Neile oli kehtestatud erakordselt soodus rubla vahetuskurss: 80 senti ehk umbes kaheksa korda nii suur kui rubla tõeline väärtus. Seetõttu oli neil võimalus rahuldada suurimal määral oma ostukirge. Algul nad ebalesid pisut, nähes vaateakende kaubarohkust: kingad, särgid, ülikonnad, kindad, täitesulepead, kellad jne. Kõike oli külluses ja see tundus neile nagu muinasjutt. Kuid olles aru saanud, et neil on tõesti võimalik kõike seda osta rubladega, asusid nad täie hooga kauplusi tühjendama. Tavaline vaatepilt oli, et venelased lahkusid kauplusest, kaasas 8-10 paari kingi või 6-7 kella..... Võiks arvata, et Vene politrukkidel oli raske seletada sellist heaolu kapitalistlikul maal, kus luksuskaup ja suurelt osalt igapäevasedki kaubad pidid olema kättesaadavad vaid kurnajatele, väikesele osale rahvast. "Kus teie töölised on?" küsisid hämmastunud Punaarmee komandörid, kuna nad ei olnud kohanud
liikmesriigid andsid ECU-des välja laene ja obligatsioone, millega kaubeldi ka börsidel. Eesti rahasüsteem Nii nagu teistes riikides, algab Eestiski raha ajalugu vahetussüsteemiga, mil rahana kasutati erinevaid kaupu. Esimesed märgid müntide vermimisest siinsel territooriumil kuuluvad Põhjasõja-järgsesse aega. Hiljem olid Eestis iseseisvuseni kasutusel erinevate vallutajariikide (Saksamaa, Rootsi, Venemaa) rahad. 1918/1919 Paralleelselt erinevate markade ja rubladega võeti 1918. aastal kasutusele Eesti oma raha Eesti mark. Aastast 1919 sai see ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis. 1928 Eesti marga kursi langus ja rahasüsteemi ebastabiilsus viisid olukorrani, kus ainsa väljapääsuna nähti uut rahareformi. Rajati ajakohane rahasüsteem. Eestis hakkas kehtima markade ja pennide asemel kroon. Paberraha väljaandmise õigus oli Eesti pangal. 1933 Majandussurutise survel otustas Riigikogu devalveerida krooni 35% võrra
maaomanikest maakasutajateks.Talude maksimaalne suurus määrati 30 hektarit ning suurtaludest tehtud äralõiked jagati ussmaasaajatele(senistele sulastele ja kehvikutele). b)Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid, toitlusasutused, apteegid ja haiglad, kirjastused ja trükikojad, samuti suuremad elumajad. Tulemuseks oli majanduslangus, terav vaen okupantide vastu, hinnatõus, kroonide asendamine rubladega, kaupade defitsiidi teke. KULTUURIS: a)koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. b) Teatrites, kinodes ja kontserditel hakati esitama nõukogude autorite loomingut. c)Peamisteks "kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed ja nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. d)kehtestati ülirange tsensuur.
a Eesti majanduses ja kultuuris? Majandus: Riigistati maad, pangad, suurettevõtted. Maareformis käigus kuulutati kogu maa riigi omandiks ja talunikud muutusid maaomandikest maasautajateks. Talude maksimaalne suurus- 30 ha, Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-, transpordiettevõtted, epteegid, haiglad ja suuremad elumajad. Majandus langes, inimesed olid vihaned okupantide vastu. Järsk hinnatõus, kroonide asendamine rubladega. Kultuur: Hävitati kultuuripärandit- Purustati või eemaldati ausambad, põletati raamatuid, suleti toimetused, keelustati seltsitegevus, kehtestati tsensuur, koolides hakati õpetama leninismi, NSVL ajalugu ja konstitutsiooni-(ehk ajale omaseid asju), Kunts: riigijuhtide paraadportreed ja NSVL propakandaplakatid. 12. Nimed: Päts- oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli EV esimene president Laidoner- vägede ülemjuhataja ja riigitegelane
Kogu maa muudeti riigi omaks, talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Talude maksimaalseks suuruseks määrati 30 hektarti, suurtalude osad jagati uusmaasaajatele. Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid, apteegid. Natsionaliseeriti haiglad, toitlusasutused, kirjastused, trükikojad, suuremad elumajad. Majandus käis ruttu alla, suurenes vihavaen okupantide vastu. Toimus järsk hinnatõus, kroonid asendati rubladega, tekkis kauba defitsiit. Koolides hakati õpetama marksismi-leninismi, NSVL-i ajalugu ja konstitutsiooni. Teatrites, kinodes, kontsertidel hakati esitama Nõukogude autorite loomingut. Peamisteks ,,kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed. Veel nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. Kehtestati ülirange tsensuur. Algas kultuuriväärtuste hävitamine. Purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti, keelustati seltsitegevus.
juunit 1992 väike osa Eesti ühiskonnast saab lühema ajaga väga rikkaks, samal ajal kui absoluutne enamus vaesub või peab toimetulekuks kõvasti pingutama. 1992. a kevadel, aprillis mais, kujunes Eestis välja üpriski iseäralik olukord. Oli olemas välismaalt kohale jõudnud paberraha, vermitud mündid, kuid riigis käibis endiselt N Liidu rubla, mille väärtus kahenes lausa päevadega. Tiit Vähi käis välja mõtte, et võtta üheaegselt rubladega kasutusele ka ,,Eesti NSV pealinna" Riia kaudu Tallinnasse jõudnud ühekroonised. Kuid ettepanekut ei realiseeritud. Veel enne rahareformi kirjutas Eesti Pensionäride Liidu esimees Harri Kärtner (Postimees, 05.03.1992): ,,Eesti Pensonäride Liidu arvates tuleks rahareformi käigus varasematel aastakümnetel hoiule pandud rublasid kroonidesse ümberarvestamisel hinnata kõrgemalt, kui hilisemal ajal hoiule panduid."
Eesmärk oli õhutada klassivõitlust talurahva seas. Natsionaliseeriti 100-kond rahaasutust (Pangad, kindlustuskassad); mitu 100 ettevõted; kaubandusettevõtted; transport; kinosi; teatreid; hotelle; suured majad linnades. Natsionaliseeriti 500 rahaasutust, 1000 tööstusettevõtet, 1000 kaubandusettevõtet. Elatustase langes. Toimus 3 palgatõusi, kus tööliste palgad tõusid 70% võrra, kuid septembris tõusid ka kõigi kaupade hinnad. Teostati rahareform, kus asendati Eesti kroonid rubladega, 1 krooni eest maksti 1 rubla ja 20 kopikat (1 kroon = 10 rublat). Plaanimajandus: 1940. aasta kevadeks mindi üle plaanimajandusele. Kehtestati igale vallas olevale talule plaanid: kui palju külvata rukist, nisu. Kui suurel maaalal kasvatada? Kui palju juustu tuleb valmistada, kui palju mune tuleb müüa? Seadi kohustuseks riigile müügi normid madala hinna eest. Lisaks 80 kolhoosile asutati 90 sovhoosi (Riiklik ettevõte).
annaabi.ee 
