Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas"
kellel oli õigus ühistada konsulite ja senatite otsuseid , kui need bleibeidele kahjulikud olid . leegion roomlaste peamine väeüksus , mis koosnes enamjaolt raskerelvastuses jalaväelastest , ratsaväelistest ja kergerelvastuses võitlejatest kokku umbes 5000 meest . Via Appia kuulus tee , mis ühendas Roomat ja Capua linna . provints roomlaste väljaspool Itaaliat alistatud maad , mida valitses roomlasest asevalitseja . triumf pidulik linna sõi Roomas võidukalt sõjaretkelt kojusaabuvale väejuhile . 2 . millistest väeliikidest koosnes Rooma sõjavägi ? - raskerelvastuses jalaväelased - ratsaväelased - kergerelvastuses võitlejad 3 . mis eristas pleibeisid ja patriitse ? patritsid olid Rooma täisõiguslikud kodanikud . nad võisid astuda riigiametisse ja pääseda senatisse. Plebeildel neid õigusi polnud. Paljud plebeid olid vaesed. nad võisid patriitsidelt laenu võtta
195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei teeninud sõjaväes,puudus õigus kasutada ühismaad. Patroon- rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed e kliendid oma kaitse alla. Klient- vabad isikud, kes olid langenud sõltuvusse mõnest suursugusest ja rikkast roomlasest. Foorum- linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. Senat- valitsev riiginõukogu, +60a. Konsul- magistraadis oli neid 2, neile kuulus kõrgeim võim riigis,sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Leegion-rooma armee koosnes leegionitest (~ 4500-6000m)Kapitooluim-kindlus linna keskel. Termid- Rooma avalikud saunad. Colosseum- suurim amfiteater(~50000 ini) 80a pKr. Panteon-kõikide jumalate tempel. Magistraadid- kõikvõimalikud riigiametnikud. Imperaator-valitseja,käskija. Tuunika-sama, mis
nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja Piiskopkonnad kiriku peamised struktuuriüksused (Jeruusalemm, keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol), eesotsas piiskop siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse (korraldas kristlaste usuelu) prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas Diötsees piiskopile alluv piirkond, hõlmas ühte linna koos püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et ümbruskonnaga messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli Metropoliit peapiiskop suuremate diötseeside eesotsas, neil oli hiilguse. kirikut ja usku puudutavates küsimustes suurem sõnaõigus
410. aastal vallutas üks germaani väepealik Rooma linna ja laskis seda oma sõdalstel mitu päeva rüüstata. 476. aastal tapab germaanlasest väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma riigi keisri Romulus Augustuluse- Lääne-Rooma riigi lõpp. Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa 330. aastal pealinna üleviimine Konstantinoopolisse ja riigi jagunemine kaheks 395. aastal 481-751.a. Merovingide dünastia 486.a. Purustatakse roomlasest gallia kuberneri Syagriuse väed Soissonsi lähedal ja vallutatakse maa kuni Seinei jõeni. Peagi satub kogu Põhja-Gallia frankide riigi alla. 496.a. Chlodovech laseb end ortodoksse kiriku rituaali järgi ristide-frangid võtavad vastu ristiusu. 507.a. vallutatakse Akvitaania. 536.a. Idagoodid loovutavad frankidele Provence`i. VI saj. Frangi riik hõlmab peaaegu kogu Gallia ala. VI saj. lõpp kujuneb Frangi riigis kolm iseseisvat piirkonda: Neustria, Austraasia ja Burgundia. 687.a
Tugevalt Kreeka mõju all.Välisilmelt oli R teater üsna Kr pärane.R teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega.Näitlejate hulgas võis olla ka orje.Algul olid kõik mehed kuid hiljem hakkas kaasa tegema ka naisi.R teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks.Kajastati ka igapäevaelu.Kristluse tekkimine:R võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religiooseid auavaldusi.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja - Juudamaa prokuraatori.Juutide messia ootusel põhines ka 1.saj. pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija Jeesuse õpetus.Tema õpetus pandi kirja alles pärast tema surma.Jeesus rõhutas, et rikkus ja kõrge ühiskondlik positsioon hoiab inimesi maiste väärtsuste juures ja võib saada taevariiki pääsemisel takistuseks.Selline õpetus leidis pooldajaid eelkõige ühiskonna alamkihtides, tekitades umbusku ülemkihis.Ka R võimudele tundus Jeesuse tegev.
1.Kristuse tekkimine:Poliitiline olukord Plaestiinas-allus Rooma võimule,oli määratud ametisse roomlasest asevalitseja nn Juudamaa prokuraator.Juudamaa valitsejale oli jäetud iseseisvus,ja ulatuslikud valitsused maa iseasjade korraldamises. Jeesuse elu ja õpetus-oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringirännates kuulutas jumalariigu ehk taevariigi peatset saabumist. Õpetus-taevariiki võisid pääseda ainult need kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning:ütlevad lahti isekusest ,usuvad kindlalt jumalariigi saabumisse,armastavad siiralt jumalat
1.Kristluse tekkimine:poliitiline olukord Palestiinas:Palestiina allus Rooma võimule.Selle elanike juutide usk oli juba sajandeid olnud monoteistlik.Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult ega nõudnud neilt pikka aega religioosseid auavaldusi.Rooma jumalatele ja keisritele.Augustus määras siiski ametisse roomlasest asevalitseja-Juudamaa prokuraatori.Paljude juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimuga ja ootus,et messias toob õnneajastu ja taastab Iisraeli muistse hiilguse. Jeesuse elu ja õpetus:Jeesus oli juudi soost puusepa poeg,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi peatset saabumist.Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need,kes temasse ja tema sõnumisse usuvad ning meelt parandavad:ütlevad lahti isekusest,usuvad kindlalt jumalariigi
kaheteistkümnenda olümpiavõiduni, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel. · 146 eKr Roomlased vallutasid Kreeka. Algas olümpiamängude allakäik. · umbes 100 eKr Valmis atleetide treeningkeskus Gymnasion. · 72 eKr Roomlased võtsid esmakordselt olümpiamängudest osa. · 4 eKr Rooma keiser Tiberius võitis neljahoburakendite võidukihutamise, saades ühtlasi esimeseks roomlasest olümpiavõitjaks. · 1 pKr Toimusid esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Järjekorras olid need 195. olümpiamängud. · 67 pKr Keiser Nero auks korraldati 221. olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero "võitis" kõik alad, millel ta osales. Hiljem tunnistati mängud antiolümpiaks. · 80 pKr Sulla määras olümpiamängude kohaks Rooma. (Olümpiasse jäid vaid noormeeste staadionijooksud). · 141 pKr Herodes Atticuse juhtimisel algasid
1 kasvatamisest), hiljem tehti seal kõike, mida seal eluks vaja oli. Hilise keisririigi ajal peamisteks maaharijateks koloonid (suurmaaomanike sõltlased, kes ei tohtinud maalt lahkuda) Aina rohkem hakkas koosnema Sõjavägi Koosnes nii kodu- kui välismaistest germaani palgasõduritest palgasõduritest. (barbariseerus) 476 germaani palgasõdurite pealik, keisri ihukaitseväe ülem Odoaker tappis viimase roomlasest Lääne- Rooma riigi keisri ning kuulutas ennast Lääne-Rooma keisriks, seda ei tunnustanud keegi ning peagi tapeti ka tema ise. KÕIGE TÄHTSAM VANA-ROOMA RIIGI KOHTA Vana-Rooma riigi piirides valitses aastasadu rahu ja turvalisus ning kõrge elatustase, milleni Lääne- Euroopas jõuti uuesti alles 1850ndatel aastatel, Eestis jõuti võrreldava olukorrani u. 1910-1925. Seega jäi Rooma riik meelde tuhandeaastase rahuriigina, kus oli hea elada ning see oli olukord, mille
1 kasvatamisest), hiljem tehti seal kõike, mida seal eluks vaja oli. Hilise keisririigi ajal peamisteks maaharijateks koloonid (suurmaaomanike sõltlased, kes ei tohtinud maalt lahkuda) Aina rohkem hakkas koosnema Sõjavägi Koosnes nii kodu- kui välismaistest germaani palgasõduritest palgasõduritest. (barbariseerus) 476 – germaani palgasõdurite pealik, keisri ihukaitseväe ülem Odoaker tappis viimase roomlasest Lääne- Rooma riigi keisri ning kuulutas ennast Lääne-Rooma keisriks, seda ei tunnustanud keegi ning peagi tapeti ka tema ise. KÕIGE TÄHTSAM VANA-ROOMA RIIGI KOHTA Vana-Rooma riigi piirides valitses aastasadu rahu ja turvalisus ning kõrge elatustase, milleni Lääne- Euroopas jõuti uuesti alles 1850ndatel aastatel, Eestis jõuti võrreldava olukorrani u. 1910-1925. Seega jäi Rooma riik meelde tuhandeaastase rahuriigina, kus oli hea elada ning see oli olukord, mille
Perekonnas oli naine mater familiae ning sellega ka emand domina. Rooma naine valitses maja. Tema iseseisvust 3 väljendus selleski, et tal oli seadustega kaitstud mehe omavoli eest. Mäletatavasti oli mees oli mees kõigi pereliikmete ainuvalitseja ning nende käitumise hindaja ja saatuse üle otsustaja. Kuid naist ja tema ematundeid respekteeriti. Eriti oluline oli see pere vallalistesse tütardesse suhtumise puhul, keda roomlasest isa pidas samaväärseks orja või tarbeesemega ning kes leidis kaitset vaid ema juures. Ema kaitseski neid isa räige omavoli eest. Siiski naine allus kõiges isale, abikaasale, vennale, pojale, või hooldajale. Päris võrdseks ei saanud ta mehega mitte kunagi. Naine oli kodukolde hoidja ja kodukolle oli roomlastele arusaamades kõige algus ja keskus. Juriidiliselt oli naine siiski roomlaste seas õigusteta olevus, kes kõiges allus perekonnapeale.
kahetesitkümnenda olümpiavõiduni, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel. 146 eKr Roomlased vallutavad Kreeka. Algab olümpiamängude allakäik. U 100 eKr Valmib atleetide treeningkeskus Gymnasion. 72 eKr Roomlased võtavad esmakordselt osa olümpiavõistlustest. 4 eKr Rooma keiser Tiberius võidab neljahoburakendite võidukihutamise, saades ühtlasi esimeseks roomlasest olümpiavõitjaks. 1 pKr Toimuvad esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Järjekorras olid need 195. olümpiamängud. 67 pKr Keiser Nero auks korraldatakse 211. Olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero ,,võidab" kõik alad, millel osaleb. Hiljem tunnistatakse mängud antiolümpiaks. 80 pKr Sulla määrab olümpiamängude kohaks Rooma (Olümpiasse jäid vaid noormeeste staadionijooksud).
4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride. Ida-Rooma e Bütsantsi keisririik, kelle territoorium sai rahvasterände käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude rüüsteretkede alla ning 476 a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse. Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem
4.saj lõpul alanud suure rahvasterändamise tulemusena hakkasid erinevad germaanlaste hõimud pealetungivate hunnide survel valguma üle Ida- ja Lääne-Rooma riikide piiride. Ida-Rooma e Bütsantsi keisririik, kelle territoorium sai rahvasterände käigus vähem räsida, jäi veel ligikaudu 1000 aastaks püsima. Lääne-Rooma langes massiivsema berbarihõimude rüüsteretkede alla ning 476 a kukutas germaanlasest väepealik Odoaker viimase roomlasest keisri Romulus Augustuluse. Endise Lääne-Rooma riigi varemetele rajatud barbarite riigid olid rajatud germaani hõimuliitude poolt (n idagootid, läänegootid, frangid, vandaalid, burgundid, langobardid, anglosaksid jt). Need riigid olid ebakindlad poliitilised ühendused, mis eksisteerisid tavaliselt sajand kuni poolteist. Ida- ja Põhja-Euroopas elasid rahvad veel sugukondlikus arengufaasis ja seal jõuti riikluse tekkeni hiljem. Suurimad barbarite
kui ka languse põhjuseid. Livius jutustas värvikaid lugusid muistsete roomlaste vaprusest, karmusest ja kohusetundest. Ristiusu sünd 9 Rooma võimule allus ka Palestiina Vahemere idarannikul, selle elanike juutide uks oli juba sajandeid olnud monoteistlik, seega ei saanud nad Jahvele truudust murdmata teisi jumalaid austada. Rooma ei sekkunud Juudamaa siseasjadesse, küll aga määras maetisse roomlasest asevalisteja. Juutide messia ootustel põhines ka I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutustaja ja imetegija Jeesuse õpetus. Jeesuse kuulutuse kohaselt võisid taevavabariiki pääseda ainult need, kes temasse uskuvad ning meelt parandavad. Jeesus rõhutas, et rikkus ja kõrge ühiskondlik positsioon hoiab inimesi maitse väärtuste juures ja võib saada meeldepadandusel ja seega taevariiki pääsemisel takistuseks. Jumalariik ei olnud avatud edukale ja endaga rahulolevale
· Kesksed ja marginaalsed teosed/autorid/voolud. Eesti kirjanduskaanon hakkas kujunema ajaloo tugevas mõjuväljas, olles tugevasti seotud rahvusliku identiteediga. Kirjeldada eestlaste ja Eestimaa kuvandit vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest", Bartholomaeus Anglicuse ,,De proprietatibus rerum", Henriku Liivimaa kroonika). Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. · Roomlasest ajaloolane Tacitus nimetas Läänemere piirkonnas elanud hõime aestii või aestui. Ilmselt pidas ta silmas siiski muinaspreisi hõime. · Germaanlaste päritolust ja paiknemisest. · Soosiv suhtumine eestlastesse, põlglik soomlastesse. · Skandinaavlaste saagad. Nt Guta saaga: Eistlanz, Eistland. · Vene kroonikad Peipsi järve järgi (Tsuskoje ozero): tsuudid · Araabia reisimees ja geograaf Idrisi 1154 Astlanda.
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa
protestantism usupuhastuse (reformatsiooni) tagajärjel katoliku kirikust eraldunud usuvoolude ühine nimetus; kõige levinumad protestantlikud usutunnistused on luterlus ja kalvinism propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik provints roomlaste väljaspool Itaaliat alistatud maad, mida valitses roomlasest asevalitseja, kes hoidis korda, tõrjus tagasi vaenlase kallaletunge ja kogus makse puhastustuli mööduvad piinad, mis ootavad mõõdukalt patu seid pärast surma, enne, kui nad pääsevad paradiisi puhverriik suurriikide või nende mõjupiirkondade vahel olev sõjaliselt või poliitiliselt nõrk riik puritaanid Inglise kalvinistid põrgu kurjuse ja piinade riik, mis ootab patuseid ja paganaid pärast surma
pooldajad protestantism usupuhastuse (reformatsiooni) tagajärjel katoliku kirikust eraldunud usuvoolude ühine nimetus; kõige levinumad protestantlikud usutunnistused on luterlus ja kalvinism propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik provints roomlaste väljaspool Itaaliat alistatud maad, mida valitses roomlasest asevalitseja, kes hoidis korda, tõrjus tagasi vaenlase kallaletunge ja kogus makse puhastustuli mööduvad piinad, mis ootavad mõõdukalt patuseid pärast surma, enne, kui nad pääsevad paradiisi puhverriik suurriikide või nende mõjupiirkondade vahel olev sõjaliselt või poliitiliselt nõrk riik puritaanid Inglise kalvinistid põrgu kurjuse ja piinade riik, mis ootab patuseid ja paganaid pärast surma
protestantism usupuhastuse (reformatsiooni) tagajärjel katoliku kirikust eraldunud usuvoolude ühine nimetus; kõige levinumad protestantlikud usutunnistused on luterlus ja kalvinism propaganda uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik provints roomlaste väljaspool Itaaliat alistatud maad, mida valitses roomlasest asevalitseja, kes hoidis korda, tõrjus tagasi vaenlase kallaletunge ja kogus makse puhastustuli mööduvad piinad, mis ootavad mõõdukalt patuseid pärast surma, enne, kui nad pääsevad paradiisi puhverriik suurriikide või nende mõjupiirkondade vahel olev sõjaliselt või poliitiliselt nõrk riik puritaanid Inglise kalvinistid põrgu kurjuse ja piinade riik, mis ootab patuseid ja paganaid pärast surma
kaheteistkümnenda olümpiavõiduni, kusjuures saavutas triastese (kolme ala võitja) nimetuse neljadel mängudel. · 146 eKr Roomlased vallutasid Kreeka. Algas olümpiamängude allakäik. · umbes 100 eKr Valmis atleetide treeningkeskus Gymnasion. · 72 eKr Roomlased võtsid esmakordselt olümpiamängudest osa. · 4 eKr Rooma keiser Tiberius võitis neljahoburakendite võidukihutamise, saades ühtlasi esimeseks roomlasest olümpiavõitjaks. · 1 pKr Toimusid esimesed olümpiamängud pärast Kristuse sündi. Järjekorras olid need 195. olümpiamängud. · 67 pKr Keiser Nero auks korraldati 221. olümpiamängud kaks aastat enne õiget aega ja Nero "võitis" kõik alad, millel ta osales. Hiljem tunnistati mängud antiolümpiaks. · 80 pKr Sulla määras olümpiamängude kohaks Rooma. (Olümpiasse jäid vaid noormeeste staadionijooksud).
Nii muusalised (esimesed 3 päeva) kui ka sportlikud alad. Autasu : õlipuuokstest pärg Pidulike mängude tuntuimad võitjad: 1) Koroibos esimene teadaolev olümpiavõitja (776.a eKr); Milon Krotonist 6kordne maadluse võitja (540. ja 532.-516.a eKr); Leonidas Rhodoselt 4kordne triastese (1 ja 2 stadioni jooksud + kilbijooks) võitja (164.- 152.a eKr); Rooma keiser Tiberius 4hobuserakendite võidusõidu võitja, esimene roomlasest olümpiavõitja (4.a eKr) 2) 3) Platon 2 korda maadluse võitnud 4) 5) Mõned kreekakeelsed nimetused: stadiodromos harjutuste tegemise, jooksmise paik diaulos kahe staadioni pikkune (400m) jooks ntiikolümpiamängudel dolichos pikamaa jooksudistants antiikOM (12 või 24 staadionit) pankration võistlusspordiala, mis ühendas rusikavõitlust ja maadlust. Võisteldi paljaste rusikatega püstiasendis ja pikali. Lubatud olid rusikalöögid, hoobid jala, põlve ja
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm
sajandi lõpust, aga ilmselt varaseim eesti rahvalaulude kirjapanek on pärit aastast 1660. Kombeloolisi, rahvalaulude esitamise jm kirjeldusi leidub mitmetes 17. sajandi käsikirjades ja trükitud teostes. Keelenäidetena on avaldatud vanasõnu ja mõistatusi toonastes eesti keele grammatikates. Rahvaluule on kindlailmelise poeetika ja arendatud temaatikaga on rahvusliku kirjanduse tähendusrikas eelkäija. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aestii või aestui. Eesti alal asunud hõimude suhteid läänepoolsete hõimudega peegeldavad lähemalt muinasskandinaavlaste saagad ja skaldide laulud. Guta saagade järgi on u 500. aastal Gotlandilt väljarändajad tulnud Eestisse. Saagades peegelduvad kaubanduslike suhete kõrval enam sõjalised kokkupõrked. Munk Nestori jt kroonikatest selguvad mitmed vürstide maksude pealesurumise ja kogumise retked 11. ja 12. sajandil.
Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Teke: Palestiina allus Rooma võimule, juutide usk oli sajandeid olnud monoteistlik ning Rooma võimud suhtusid juutidesse erandlikult, ei nõudnud neilt religioosseid auavaldusi Rooma jumalatele ja keisritele, Juudamaa valitsejatele jäeti iseseisvus ja volitused siseasjade korraldamisel kuid Augustus määras ametisse prokuraatori (roomlasest Juudamaa asevalitseja); juutide seas püsis rahulolematus võõramaise ülemvõimu suhtes ja ootus, et messias (Taaveti soost valitseja) toob õnneajastu ja taastab Iisraeli hiilguse.Jeesus: I sajandil pKr Juudamaal tegutsenud jutlustaja ja imetegija, kelle õpetus põhines Juutide messia ootusel. Ta rändas ringi, kuulutades jumalariigi peatset saabumist, tema kuulutuse kohaselt võisid saabuvasse taevariiki pääseda ainult need, kes
annaabi.ee 
