näited Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Gallia, Britannia, Hispaania, Egiptus Põhja-Aafrika keel kreeka keel ladina keel kultuur Kõrgelt arenenud kõrgkultuur Foiniikia päritoluga kõrgkultuur linnad Kreeka joontega roomalikud põlluharimine väiketalupojad Latifundiumid orjatööl põhinevad suurmaavaldused Seisused: 1.keiser 2.senaator 3.ratsanik 4.vabad mehed 5. vabaks lastud 6.orjad Õiguse põhimõtted: Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus edasi kaevata keisrile endale. õigused põhinesid praktilisel kogemusel
kuid varsti loobuti rahvakoosolekutest, riigi tegelik juhtimine koondus valitseja kätte, kellel oli korraga mitu ametit; senatist sai valitseja nõuandja, magistraadid viisid ellu keisri otsuseid, senaatroite arv suurenes. Lääneprovintsid : asusid Põhja-Aafrikas, Hispaanias, Gallias, Britannias, kõneldi ladina keelt, jõukuselt jäid idaprovintsidele alla; linnad tekkisid allest pärast Rooma võimu alla minekut, olid algusest peale roomalikud, kerkisid Vahemerega piirnevatel aladel; oli põllumajanduslik üldilme suurmaapidamine (laialdane ojapidamine) Idaprovintsid: asusid Kreekas, Väike-Aasias, Süürias, Egiptuses; kõneldi kreeka keelt; kõrge kultuur, jõukad linnad; linnad eksportisid käsitööd ja luksuskaupu Itaaliasse ja lääneprovintsidesse; olid põhiliselt talumajapidamised, orje vähe, vabasid talupoegi rohkem. Rooma ehitised: Colosseum amfitater, seal korraldati gladiaatorite võitlusi ja pidustusi
4. Idaprovintsid Lääneprovintsid Kõrge kultuur Riigi ja tsivilisatsiooni tekke Jõukad linnad staadiumis Eksportisid käsitöötooteid ja Suuremad linnad tekkisid luksuskaupu nii Itaaliasse kui pärast Rooma võimu alla ka lääneprovintsidesse minemist Kõneldi kreeka keelt, ladina Roomalikud linnad keel levis vähe Jäid jõukuselt ning arengutasemelt Idamaa linnadelle alla Linnu oli vähe Põllumajanduslik üldilme Sest majanduse, ühiskonna arengu ja kultuuritaseme poolest oli roomlaste alistatud maad erinevad
joonia ja dooria sambad) 2. Ida- ja Lääneprovintsid Roomas (linn, käsitöö, kaubandus) Ida Lääs (Bütsants) Linnad Linnad olid juba välja arenenud Linnad olid alles arenemas. ning olid rikkad. Kõneldi kreeka Linnad olid roomalikud keelt. Käsitöö ja kaubandus Eksporditi käsitöökaupu Tegeleti vähem, kui idas. provintsidesse. Peamine sissetulekuallikas oli põlluharimine. Kaubandus idaga jätkus isegi araablaste
riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis (erand Rooma võimu all püsisid need maad Põhja-Aafrika) keisririigi jõukamate aladena Linnad Mujal tekkisid suuremad linnad alles pärast Jõukamad linnad, linnad eksportisid Rooma võimu alla minekut ja olid seega käsitöö tooteid ja luksuskaupu nii algusest peale roomalikud, need kerkisid Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse Vahemerega vahetult piirnevatel aladel ja jäid jõukuselt nind arengutasemelt Idamaa linnadele alla, Vahemerest eemal, eriti põhja- poolsetel aladel oli linnu vähe Põllumajandus Ühiskond säilitas siin põllumajandusliku üldilme
Octavianus sai nime Augustus.Valiti magistraate ja senat-valiseja nõuandev organ. Võim kuulus siiski ühele isikule keisrile.Caesari nimest tuleneb keiser. Lääne-Rooma Ida- rooma Põhja-aafrika, hispaania, Kreeka,väike-aasia, süüria, gallia, britannia. Olid alles egiptus riigi tekke staadiumis. Olid Kõrge kultuur ja jõukad roomalikud riigid.linnad jäid linnad,kreeka keel, idamaade omadele igati riigivalitsemises ja sõjaväes alla. põllumajandus ladina keel, 7) Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus ja haridus. Rooma õigus. Rooma kui antiikaja suurlinn, ehituskunst. Roomas hakkas edenema kaubandus.ühiskond hakkas rohkem kihistuma.
○ Suurenesid ülikkonna võimalused riigi juhtimises ● Kodakondsuse eelised kadusid ● Võidetud rahvastega seoti eraldi kokkulepped ○ Ei sekkutud riigikorraldusse (usku, õigusesse, keelt) ● Õiguslik erinevus Itaalia ja provintside vahel kadus LÄÄNEPROVINTSID IDAPROVINTSID Varem tsivilisatsiooni tekke staadiumis Kõrge kultuur juba varem Algusest peale roomalikud Eksportisid käsitööd, luksuskaupu Põllumajanduslik üldilme Kreeka keel Ladina keel Makedoonia, Früügia, Kürenaika, Egiptus, Süüria, Foiniikia, Traakia, Araabia Jäi idale alla Hispaania, Gallia, Pannoonia, Numiidia, Illüüria, Dalmaatsia, Britannia ● Ehitisi kaunistati kreekapäraste sammaste ja poolsammastega
vallutusi Olid kõige jõukamad alad keisririigist Eksporditi käsitöötooteid, luksuskaupu Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse Kreeka keel Lääneprovintsid Põhja- Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia olid enne Rooma vallutusi riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumist. Erandiks oli Põhja-Aafrika, mis oli juba Kartaago hiilgeaegadest rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa. Linnad tekkisid alles peale Rooma võimu alla minekut ning olid algusest peale roomalikud Jäid Idamaa linnadele jõukuselt ning arengutasemelt alla Isikud Romulus - Arvatav Rooma linna rajaja, kaksikvend Remusega, müüdi järgi kasvatas neid emahunt. Antonius - Vana-Rooma poliitik ja väejuht. Augustus - Õige nimega Octavianus. Caesari poeg, kes sai Rooma esimeseks keisriks. Valitses 30 eKr 14 pKr. Nero - Vana-Rooma keiser Constantinus Suur- Keiser, kes aastal 313 andis ristiusule samasugused õigused nagu teistele usunditelegi. Traianus - Vana-Rooma keiser
kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda kui roomlased nad vallutasid.Rooma võimu all olid need keisririigi kõige jõukamad alad. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu. Idas kõneldi kreeka keelt. Lääneprovintsid Põhja- Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia- nad jäid jõukuselt idamaadele alla, suuremad linnad dtekkisid alles pärast Rooma võimu alla minekut ja olid seega algusest peale roomalikud. Rooma armee Neil oli võimas laevastik, roomlased olid oma aja parimad kindluste piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes 5000 mehest, peamiselt raskerelvastusega jalaväelastest. Rooma leegion rivistus väiksematesse malelaua ruutudena asetatud allüksustesse
esindajad. Munitsiipiumi staatus linnades: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linn säilitas kohaliku omavalitsuse Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte suurde rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukad alad juba enne roomlasi, eksportisid käsitöötooteid, luksuskaupu. Kreeka keel. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia) tsivilisatsioon oli alles tekkimas. Algusest peale roomalikud. Põllumajanduslik üldilme. Rooma õigus Rooma oli õigusriik ja seaduses kaitsesid inimesi. Langetatud seadustest moodustati seaduste kogum, mida süstematiseeriti ja ühtlustati. Tekkisid juristid. Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid seadused. Väga rangetest karistustest üritati hoiduda. Otsuse langetamisel arvestati eelnevaid sarnaseid juhtumeid. Peatükk 23 Maa ja linn Enamik inimesi olid talupojad maaomanikud ja rentnikud. Ülemkihtide
Munitsiipiumi staatus linnades: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linn säilitas kohaliku omavalitsuse Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte suurde rühma: Idaprovintsid (Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) jõukad alad juba enne roomlasi, eksportisid käsitöötooteid, luksuskaupu. Kreeka keel. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia) tsivilisatsioon oli alles tekkimas. Algusest peale roomalikud. Põllumajanduslik üldilme. Itaalia/ladina keel? Rooma õigus Rooma oli õigusriik ja seaduses kaitsesid inimesi. Langetatud seadustest moodustati seaduste kogum, mida süstematiseeriti ja ühtlustati. Tekkisid juristid. Ühiskonna turvalisuse pidi tagama hea õiguskorraldus, mitte karmid seadused. Väga rangetest karistustest üritati hoiduda. Otsuse langetamisel arvestati eelnevaid sarnaseid juhtumeid. Peatükk 23 Maa ja linn Enamik inimesi olid talupojad maaomanikud ja rentnikud
sõjaväes. 2) Lääneprovintsid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Erandi moodustasid Põhja-Aafrika, mis juba Kartaago hiilgeaegadest peale oli rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa. Mujal tekkisid suuremad linnad alles pärast Rooma võimu alla minekut ja olid seega algusest peale roomalikud. Need kerkisid Vahemerega vahetult piirnevatel aladel ja jäid jõukuselt alla ning arengutasemelt Idamaa linnadele alla. Vahemerest eemal, eriti põhjapoolsetel aladel, oli linnu vähe. Ühiskond säilitas siin selgelt põllumajandusliku ilme. Rooma ühiskond Seisuslik ühiskond Rooma ühiskond oli seisuslik. Kõik inimesed kuulusid ühte või teise seisuseese, mis
üle 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? 753 eKr Vana-Rooma ajaarvamise algus Rooma linna asutamisest 6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust! 1) Idaprovintsid olid jõukad alad, kuid lääneprovitsid olid suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. 2) Lääneprovintsid olid algusest peale Roomalikud, kui idaprovintsides võis olla teiste riikide mõju. 3) Lääneprovintsis arenenud põlluharimine, kui idaprovintsides eksporditi käsitöö ja luksuskaupa itaaliasse ja lääneprovintsidesse 7. Mis on Rooma õigus, millised on olulisemad põhimõtted? Keiser Justinianuse poolt fikseeritud seadused, mis määrasid riigikorra ja kohtupidamise. Roomas oli riigikorraldus ja kohtupidamine seadusega
idaprovintsides suhteliselt vähe-seda kasutati peamiselt riigivalitsemises ja sõjaväes. Lääneprovintsid-Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia- olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiini tekke staadiumis, Erandu moodustas siin Põhja-Aafrika, mis juba Kartaago hiilgeaegadest peale oli rikas ja kõrgelt arenenud kultuuriga maa. Mujal tekkisid suuremad linnad alles pärast Rooma võimu alla minekut ja olid seega algusest peale roomalikud. Need kerkisid vahemerega vahetult piirnevatel aladel ja jäid jõukuselt ning arengutasemelt idamaa linnade alla, vahemerest eemal, eriti põhjapoolsetel aladel, oli linnu vähe. Ühiskond säilitas siin selgelt põllumajandusliku üldilme. 476.a. kukutas germaani väepealik Odoakr tollase Lääne-Rooma keisri, seda sündmust peetakse Rooma ajaloo lõpuks. Rooma vabariigi ajal jagunes kodanikkond kaheks. Patroonid olid rikkad ja mõjukad kodanikud, kliendid olid vaesed kodanikud.
vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama germaanlasi. Germaanlaste pealikke edutati, et vältita Lääne-Rooma lüüasaamist ning selle tulemusena hakkas Lääne-Rooma germaniseeruma
keel levis idaprovintsides rahva seas suhteliselt vähe, seda kasutati peamiselt riigi valitsemises ja sõjaväes. Lõunaprovintsidesse kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia, need riigid olid enne roomlaste vallutust alles riigi tekke staadiumis. Erandi moodustas Pähja- Aafrika, mis juba Kartaago hiilgepäevil oli olnud rikas ja kõrgelt arenenud piirkond. Mujal loodi suuremad linad allest pärast Rooma võimu alla minemist ja need olid algusest peale Roomalikud. Avalikud mängud Rooma impeeriumis (kaarikuvõidusõidud, gladiaatorite võitlused Kõige enam kõitis roomlasi kaarikuvõidusõidud hipodroomil ja gladiaatorite võitlused amfiteatris. Avalike mängude hulka kuulusidˇteatrietendused, hobukaarikute võidusõidud ja gladiaatorite võitlused. Vabariigi ajal korraldasid neid rikkad avaliku elu tegelased, keisririigi ajal oli see keisri kohustus. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus keisripalee kõrval.
põhineva kõrgelt arenenud kultuuri. Ladina keel vähelevinud- kasutati vaid riigivalitsemises, õigusemõistmisel. Põllumajandus: väiketalupojad isiklikul või suurmaaomanikult renditud maal. 2) Lääneprovintsid • Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja- Afrika -jäid arengutaseme poolest Roomale alla (Põhja- Aafrikas oli Kartaago hiilgeaegadest levinud foiniikia päritoluga kõrgkultuur). Suuremad linnad tekkisid alles Rooma ajal, olid algusest peale roomalikud . Peamine keel- ladina keel. Lääneprovintsid jäid idaprovintsidele alla. Suuremad linnad läänes polnud võrreldavadki idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl põhinev suurmaavaldus), oli ka väiketalupoegi, aga osatähtsus palju väiksem kui idas. Latifundiumite toodang müügiks nt varustasid Põhja- Aafrika latifundiumid leivaviljaga Rooma linna. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215 3
põhineva kõrgelt arenenud kultuuri. Ladina keel vähelevinud- kasutati vaid riigivalitsemises, õigusemõistmisel. Põllumajandus: väiketalupojad isiklikul või suurmaaomanikult renditud maal. 2) Lääneprovintsid · Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja- Afrika -jäid arengutaseme poolest Roomale alla (Põhja- Aafrikas oli Kartaago hiilgeaegadest levinud foiniikia päritoluga kõrgkultuur). Suuremad linnad tekkisid alles Rooma ajal, olid algusest peale roomalikud . Peamine keel- ladina keel. Lääneprovintsid jäid idaprovintsidele alla. Suuremad linnad läänes polnud võrreldavadki idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl põhinev suurmaavaldus), oli ka väiketalupoegi, aga osatähtsus palju väiksem kui idas. Latifundiumite toodang müügiks nt varustasid Põhja- Aafrika latifundiumid leivaviljaga Rooma linna. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215 3
kuninganna Dido vastu, mis viis valitsejanna enesetapuni ning kuulutas ette tulevast vaenu Kartaago ja Rooma vahel. Eepose lõpuosa on pühendatud Aenease verisele kuid võidukale võitlusele Itaalia valitsejatega. Eeposes võib näha nii Odysseuse eksirännakute, kui ka “Iiliase” lahingustseenide mõjusid. Ka värsimõõdu ja stiili osas lähtus Vergilias Homerose eeskujust. Kuid teose sisu ja kandev idee on eht-roomalikud, rõhutades kangelase missiooni- ning kohusetunnet. Enne võitlusti Itaalias oli Aeneas koos Sibyllaga laskunud surnute riiki, kus talle kuulutati ette nii tema enese kui ka tema järeltulijate saatust – seega kogu Rooma ajalugu kuni Augustuseni välja. Vergilius tõlgendas Rooma kasvavat võimsust kui jumalate tahte vältimatut teostumist ja näitas oma kangelast jumalatest määratud saatuse vapra, voorusliku ning kohusetundliku elluviijana. Aineiase vägiteod minevikus ilmnesid eeposes
annaabi.ee 
