Kammerlaul, instrumentaalkontsert, virtuoosid ja sümfooniline poeem (0)

KAMMERLAUL
19.saj algul tekkis Saksamaal uus vokaalmuusika žanr - kammerlaul e Lied - klaverisaatega 
soololaul; kujunemist mõjutas salongikultuuri tekkimine ning üha laiemalt leviv kodune 
seltskondlik musitseerimine
Lied’i tunnusjooned: ● soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus
● saateinstrument klaver, mis võimaldas eelkäijatest rikkamat kõla ning sellel sai  esitada dünaamikamuutusi ● klaverisaade püüdis edasi anda laulu teksti kätketud tundeid ja stseene (vetevulin,  lehtede kohin, rohutirtsude siristamine) Franz Schubert  ● romantilise kammerlaulu enim esitatud suurkuju
● kirjutas üle 600 laulu
● hakkas laule koondama tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik (“Ilus  möldrineiu” ja “Talvine teekond”) Scubertiaadid ● Scumerti muusika õhtud, kus esines ka helilooja ise; loeti luulet, tantsiti ja veedeti  kultuurselt aega ● tänapäeval mitmes Euroopa riigis
● muusikafestivalid, kus esitatakse Scuberti loomingut “Rändamine” ● Scuberti laulutsükli Ilus möldrineiu” esimene laul
● 8-taktiline salm üles ehitatud meloodia kordustena
● refräänis 2 osa: I-harmoonia liigub toonikast(helilaadi I aste) dominanti (helistiku V  aste); II-viib muusika põhihelistikku tagasi ● salm ja refrään vahelduvad 5 korda “Metshaldjas” ● Goethe tuntuima ballaadi sõnadele kirjutatud KLAVERIMUUSIKA
väikevormid - nokturn (öömeeleolusid kujutav pala), ballaad (lüroeepilise sisuga 
muusikateos), rapsoodia (rahvaviisidel põhinev vabavormiline helitöö), prelüüd (väike 
vabas vormis helitöö), eksprompt (väike vabas vormis improviseeritud muusikapala; 
kontrastsete teemadega lüüriline karakterpala peamiselt klaverile), valss, masurka (hoogne 
poola rahvatants ¾ taktimõõdus), polonees jt;ühendab meloodilisus ja lüüriline karakter
Kerkis esile kontsertetüüd - tehnika harjutamiseks mõeldud lühipala sooloinstrumendile
Fryderyk Chopin ● 19. saj hinnatumaid klaverivirtuoose
● lõi ainulaadse klaverifaktuuri (heliteose tehnika omapära ja selle ülesehitus), milles  on oluline roll harmooniliste nüansside peenel sulandamisel pedaliseerimise abil ● klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustatus - klassitsistlik  vormiselgus ühendatud romantismile omase poeetilise vabaduse ja intiimsete 
meeleoludega ● kasutas tihti tempo rubato’t (vaba tempo) - kujundab tema helitööde fantaasiarikkalt  improviseeritud väljenduslaadi


● loomingus põhiliselt väikevormid sooloklaverile
● valssidel ja prelüüdidel erilline tähtsus, sest laiendas mõlema žanri piire
● mängutehniliselt keerukad kontsertvalsid; särav muusika, elegantne ja lüüriline  meloodiakujundus ● prelüüdid on ere näide, kuivõrd sügavaid ja intiimseid tundeelamusi oli võimalik neis  näiliselt nappide väljendusvõtetega klaveriminiatuurides väljendada ● eelistas suurtele lavadele salongides musitseerimist Ferenc Liszt ● 19. saj suurimaks klaverivirtuoosiks tunnistatud pianist, dirigent ja sümfoonilist  muusikat oluliselt uuendanud helilooja ● rajas uue interpretatsioonisuuna, mida iseloomustavad klaverile orkestraalse  kõlajõu andmine ja mängutehniline täiuslikkus; selleks püüdis hõlmata klaveri kõiki 
registreid: alumises pani kõlama madalad ja massiivsed bassid, meloodia kandis üle 
keskmisesse nn tšelloregistrisse ning kõige ülemisi registreid kasutas läbipaistvateks,
kristalselt kõlavateks figuratsioonideks ● ekstalteeritud ja teatraalse esinemislaadiga saavutas tohutu populaarsuse
● “lisztomaania” tema nime järgi kasutusele võetud mõiste ajakirjanduses
● Liszti novaatorlus avaldus klaverimuusikas ehk kõige selgemalt tema  kontsertetüüdides - mänguliselt ülikeerukad ning väga kõrget kunstilist kullaproovi 
kandvad šedöövrid, I helilooja, kes hakkas klaverietüüdile panema programmilisi 
pealkirju ● “Rännuaastad”  - Liszti mahukaim kogum
● “Transtsendentsed (piiri ületav) etüüdid” - pianistlikult kõige komplitseerituma  valikuga tsükkel ● näitlejameisterlik interpretsioon fuuga - polüfoonilise muusika 1 põhilisi vorme, üles ehitatud ühe või mitme teema 
imiteerimisele eri häältes
faktuur - heliteose tehnika omapära, selle kihiline ülesehitus
novellett - lühike lüürilis-eepilist laadi vabas vormis klaveripala
rapsoodia - rahvaviisidel põhinev vabavormiline helitöö
rubato - ettekandestiil, mis lubab suhteliselt suurt tempolist ja dünaamilist vabadust INSTRUMENTAALKONTSERT ● instrumentaalkontsert - kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile; 3 osa kiire- aeglane-kiire; I - sonaadivorm (põhineb kahe põhihelistiku ja neid esindavate 
teemade vastandamisel), romantikud kasutasid sageli topeltekspositsioon (pea- ja 
kõrvalteema esimene esitus)- esimeses ekspositsioonis kõlab peateema ainult 
orkestrilt ja teises ekspositsioonis esitab seda solist orkestri saatel; repriisi 
(ekspositsiooni materjali kordav vormiosa sonaadivormi lõpus) lõpus kõlab soolopillilt 
ulatuslik improvisatsiooniline lõik - kadents ● romantismiajastu populaarsemad pillid - viiul ja klaver
● muutunud oli solisti roll
● virtuoosikultus esitas interpreetidele (heliteose esitaja) erakordselt kõrgeid tehnilisi  nõudmisi ja mõne särava kontserdi esiettekanne võis muusiku teha üleöö kuulsaks 
terves Euroopas


● orkestratsioon (heliteose seadmine teatud orkestrikoosseisule) - aitas solisti  erakordseid võimeid publiku tähelepanu fookusesse tuua, arvestas sellega, et solistil 
jääks oma meisterlikkuse demonstreerimiseks ka piisavalt mängu- ja mõtteruumi; 
klaveri kõlades muutus orkestri fraktuur hõredamaks ja läbipaistvamaks, mis 
võimaldas soolopillil paremini üldisest kõlapildist esile kosta Romantismiaja meistrid ● Liszt ja Chopain on mõlemad kirjutanud kaks klaverikontserti
● Liszti kontserdid- rikkalik ja romantismiajastule iseloomulikult kirev ning dünaamiline  tämbripalett; 4-osalised teosed, kuid muusika kulgemisühtsus ja uus vabam 
vormikäsitlus lubab neid isegi vaadelda pigem üheosalisi tervikteoseid ● Chopini klaverikontserdid - partituur (helitöö noot, milles on välja kirjutatud  instrumentaal- ja vokaalpartiid) klassikaliselt selge ja orkestri kõlavärvide mõttes 
pigem tagasihoidlik, et orkester ei varjutaks soleeritavat klaverit; kontserdid vastavad 
klassikalise kolmeosalise instrumentaalkontserdi põhiskeemile, lüürilise 
karakteriga laulvad ja hingestatud keskmised osad ennustavad helilooja hilisemaid 
nokturne sooloklaverile; kontseride esiettekanded tõid kaasa tohutu publikumenu Liszt Chopin ebatraditsiooniline, loodud küpses eas, 
rikkalik tämbrivalik, väike publikumenu traditsiooniline, loodud nooruspõlves, 
tagasihoidlik kõlavärv, suur publikumenu Sümfooniline Brahms  ● Johannes Brahms - Beethoveni vaimne mantlikäija, 4 instrumentaalkontserti; lähedus sümfooniažanrile (3-4osaline teos suurele orkestrile) ● viiulikontsert, kontsert viiulile ja tšellole, kaks klaverikontserti
● solist pole esiplaanil
● orkestri roll on kõlavärvide kujundajana suur - teemaarendus orkestril Niccolo Paganini ● romantismiajastu legend, virtuoos, helilooja ja viiuldaja
● esitas peamiselt oma loomingut
● kirglik esinemislaad ja deemonlikkus ning publikut hullutav temperament põhjustasid  temast palju kirjutisi muusikaajaloos ● viiuliga vampiir
● võttis kasutusele uudseid tehnilisi mänguvõtteid ja valdas neid meisterlikult
● tõstis soolomängu tehnika peadpööritavatesse kõrgustesse
● 6 viiulikontserti interpreet – heliteose esitaja, interpreteerija, loov tõlgendaja
kadents – ulatuslik improvisatsiooniline soololõik muusikapalas
kooda – heliteose või selle osa lõpulõik orkestrikoosseisule; it coda – saba
partituur – helitöö noot, milles on kohastikku välja kirjutatud kõik instrumentaal- ja vokaal-
partiid SÜMFOONILINE POEEM


● programmiline heliteos, mille keskmes on romantismi ideaalidele omaselt  ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane, või kirjanduslik süžee; 
poeetilis-filosoofilise idee vaba ja kunstipärane tõlgendus ● Liszt on loonud 13 sümfoonilist poeemi
● Liszt kasutas monotemaatikat (heliteose tuginemine ühele teemale ja selle  töötlusele) esimesena suurvormides ● võttis kasutusele arendusvõttem- teema transformatsioon - muutused rütmipildis,  esitustempos ja dünaamikas