Rokokoo Mis on rokokoo? 1 8. s aj an di 2 0n d at e a a stat e p aiku s ü n di s Prant su s e õ u ko n n a s ro ko ko o stiil, mi s p ü si s . u m b e s p o ol s a d a a Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse ari stokra atia jõu d e elu ka u ni sta min e. Kun stolema pidi rõõmus ja meelelahutuslik. See hõlmas sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. Sisekujundus P õ hilis elt s ai roko ko o valits ev a k s si s e kujun Rokokoo ...
Barokk Sissejuhatus Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke. Reformatsioon ka poliitilised nägelused. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda . Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega, milles on küll ühiseid jooni kuid samavõrra ka erinevusi: · Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele, kus agaralt tegutses katoliku kirik - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbar...
ROKOKOO 1720-1770 (kivikribu) Algus Prantsusmaal, kus valitses kahe Louisi vahel lõbujanuline Orleansi hertsog. Kadusid barokiaegsed piirangud (Itaalia liialdusi peeti varem maitsetusteks). Elu sisuks sai lõbustuste otsimine EHITUS Hoone välisküljel suuremaid muudatusi ei toimu. Sisekujunduses planeeriti ümber ruumid. Tekkisid väiksemad saalid; buduaarid ja salongid. Seinad kaeti heledate paneelide ja peeglitega, millede raamistusest hargnesid õrnad lille ja oksakujulised kaunistused. Tihti olid kaunistused ebakorrapärased ja eelistati nn ORVANDit. See on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused. MÖÖBEL oli kerge ja kõverjalgne, istmed kaetud heleda siidiga. Eriti saavutusterohke oli mööblivääristamiskunst elevandiluu, pärlmutri, intarsiaga, pronksiga. Käsitöös valitseb enneolematu täiuslikkus. Tuli moodi väikeplastika- väikesed kujukesed. Saksas alustas tööd portselani (pärineb Hiinast) tehas Meissenis. Lauanõud...
ROKOKOO Rokokoo (prantsuse rococo, rocaille see tähendab sel ajal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias) kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent imeline õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja see võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Prantsuse õukonnas oli see enim levinud. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo ajal ehitati suhteliselt tavalisi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt helisevad kr...
katedraalis. Referaadis sisaldub ka illustratiivset materjali. 3 1. Ajalugu Antwerpeni katedraal, hollandi keeles Onze-Lieve-Vrouwekathedraal on Belgias, Antwerpeni linnas, asuv rooma katolik kirik. Katedraal on gooti stiilis ja selle arhitektideks olid Jan ja Pieter Appelmans. Kuigi tegu on gooti stiilis katedraaliga, siis on seda renoveeritud ja uuesti sisustatud korduvalt, selle tõttu on mõjutusi ka renessanssist, rokokoost, barokist ja veel mõnestki teisest stiilist. Ehitust alustati aastal 1352. Esimene ehitus lõpetati aastal 1521, aga katedraal pole sellegi poolest siiamaani veel päriselt valmis saanud. Katedraalis on esindatud ka tähtsate kunstnike teoseid- Peter Paul Rubens, Otto van Veen, Jacob de Backer ja Marten de Vos. Katedraal on kantud ka muinsuskaitse alla. 1 1.1 Meie leedi Katedraalil on ka teine nimi, The Cathedral of Our Lady ehk ``meie leedi katedraal``, kes
ROKOKOO Rokokoostiil kasvas välja barokist ning tekkis 18.sajandi alguses Prantsusmaa õukonnas (u.17201770.a).See püsis umbes poolsada aastat.Barokist oli rokokoo kergem ja mänglevam .Nimi rokokoo pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille ning see tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Arhitektuuris väliselt küll palju ei muutunud,sisearhitektuuris aga küll.Ruumid muutusid väikemaks ning hubasemaks.Nende seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega,mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest,okstest ja lehtedega kaunistused.Mahedad pastelsed,pärlhallid,kuldsed või hõbedased toonid ,veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid tegid ruumist nagu mängutoosi.Tihti olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised,eelistati nn.orvanditsee on sopilise kujuga keskus,mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused.Prantsusmaa juhtivaks arhite...
Kostüümiajalugu Sisukord Vana-Rooma Renessanss Barokk Rokokoo Vana-Rooma Esimesed bikiinid Vana-Rooma Villa Romana del Casale`st pärit mosaiik Vana-Rooma Gladiaatorisaapad Vana-Rooma ja Vana-Kreeka Sõlmitud riided Renessanss Piludega püksid Barokk Kõrged kontsad Rokokoo Laiad seelikud Rokokoo Rokokoost tänapäeva Rokokoo Korsett Bikiinid. VANA-ROOMA. Rooma naised kandsid saunas bikiine. Sitsiiliast Villa Romana del Casalest leitud 2300 aasta vanuselt mosaiigilt on selgelt näha antiikaja sportlikke daame treeningul bikiine kandmas. Villa asub Piazza Armerina linnas Sitsiilias ja on kuulus oma hästi säilinud põrandamosaiikide poolest. Ent 2300 aastat ei pruugi olla veel bikiinide lõplik pärinemisdaatum. Teada on seinamaalingud 1600. aastast eKr, kus naisi
Henri Matisse 1869-1954 Prantsusmaa -peaesindaja -tema töödes on näha säravat värvipinda -põhiteemadeks maastikud, naised , lilled, interjöör -teosed dekoratiivsed ja harmoonilised -,,Tants" ,,Fovism" ,,Proua Matisse" ,,Elurõõm" Juugend · 19.saj lõpu ja 20.saj kunstivool · Eesmärk vabaneda 19.saj ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust · Kunstnikud said inspiratsiooni taimevormidest, jaapani kunstist, rokokoost, kohalikust rahvakunstist · Põhirõhk oli dekoratiivsusel · Kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud · Tunnusjooned: -maale esineb harva -maal on sarnane vitraazi või vaibakunstiga -et vaadelda ruumilisust sarnanevad figuurid siluettidega -iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid -rõhutatud on piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad -silmapiir on tõstetud pildist välja -levinumad taimemotiivid
kirjaniku ja ühiskonnategelase WILLIAM MORRISE (1834-1896) ideedest. Morris pühendas kogu oma elu ja energia hääbuvate käsitööoskuste päästmiseks ja taaselustamiseks). Juugendi eesmärgiks oli vabaneda 19. sajandil ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust. Kõige paremini õnnestusid uue stiili loomise katsed ARHITEKTUURIS, SISEKUJUNDUSES, TARBEKUNSTIS, RAAMATU- JA PLAKATIKUJUNDUSES. Juugend sai inspiratsiooni taimevormidest, keldi ja jaapani kunstist ning ka rokokoost ja kohalikust rahvakunstist. Põhirõhk oli dekoratiivsusel, kõik kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud. Maalikunstis on juugend lähedane sümbolismile.
kuulsuse plakatiga "Gismonda" Sarah Bernhardtile. Tema plakatitel näeb tavaliselt täissuuruses naisi. Mucha kasutas kahvatuid värve ning arvukalt detaile, mis eeldavad plakatite tähelepanelikumat vaatamist Alphonse Mucha ,,Gismonda" 5. Austria Arhitektide juugendlikud ehitised. Kirjelda neid. Juugendi rakendajaks arhitektuuris oli Otto Wagner (1841 1918). Wagner alustas historitsistlikus stiilis ehitistega laenates elemente renessansist, barokist, rokokoost ja isegi Louis XVI stiilist. Oma isikliku stiili arenedes, suundus Wagner lihtsuse ja geomeetria poole. Tema juhtmõtteks sai : "Ebapraktiline ei saa olla ilus." Üks varasemaid juugendstiilis ehitisi on Wagneri metroo jaamahoone Karslplatzil (1897 99, oma laadilt kõige lähemal prantsuse juugendile), milles on tunda rokokoo graatsiat ja kergust. Antud ehitises kasutas ta kuubi vormi ja dekoratiivset must-valget ornamenti,
Fifth level Loomine Arhitektuuris oli eesmärgiks uus, rahvusvaheline, minevikuvorme eitav kunstistiil Juugend tegi arhitektuurist valitseja, mille rolliks oli ühendada kõik muud kunstid Tunnused Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks Kujundikeel oli inspireeritud taimevormidest, jaapani ja keldi kunstist, rokokoost ja rahvusromantismist Arhitektuuris oli eesmärgiks uus, rahvusvaheline, minevikuvorme eitav kunstistiil Arhitektuur Juugendi aja hooned pandi kokku üksikutest eriotstarbelistest ja eri kujuga ruumidest Kõige esmalt kasutati rauast detaile tugevate ja suhteliselt kergete sõrestikega raudteejaamade ja tööstushoonete ehitamiseks Ühte ehtsat juugendlikku hoonet iseloomustab dünaamilisus: ettepoole kumerduvad või eenduvad hooneosad, kasutatud on erinevat värvi materjale
Ühiskondlikud hooned: Raekoda ja ka apteek Tallinnas Kujutavas kunstis... Skulptuurid peamiselt puust. Kaunistati kirikuid? Maalikunst sai alguse gooti ajast. Maalikunstis... Herman Rode Berndt Notke "Surmatantsud" Hermann? Renesanssi väga lühike periood Barokk tõi endaga kaasa kaunistused. Ülepaisutatuse ja liikuvuse. Arhitektuuris: Kadrioru loss 1725. a (Peeter I tellis oma naisele Katariinale) Niccolo Michetti (1675-1743) oli arhitektiks. Algas ka lossi- ja pargikultuur. Rokokoost ainult üks näide: Põltsamaa lossisaal. Säilinud barokiaegne mõisakultuur: Palmse, Sagandi. Kahjuks ei ole säilinud Narva linn, mis oli kunagi ka barokne. Klassitsism 18. sajandi lõpul. Tartu oli keskne klassitsistlik linn. Johann Wilhelm Krause (1757-1828) ehitised olid tähtsaimad: Ülikooli peahoone ja selle aula, tähetorn, Inglisild, anatoomikum ning suures osas ka kesklinn.Mõisatest: Roosna- Alliku.Pargid muutuvad järjest väiksemaks. Skulptuurist olulisim Barclay de Tolli
1750). Esindab äärmuslikku suunda rokokoostiilis. Tema teostatud on Hòtel Brèthous` sisekujundus Pariisis. Veel suurem tähtsus on tema joonistustel mitmesuguste kunstkäsitööesemete jaoks. Neis valitsevad kapriisne fantaasiaküllus, täielik naturalism, asümmeetria, sirge joone vältimine. Juste-Aurele Meissonnier engraved design for a side table, c 1730, engraving ● Rokokoo on peamiselt sisekujunduse ja kunstkäsitöö stiil. Välisarhitektuuris võib rokokoost rääkida vaid tingimisi. 18.saj esimesel poolel hakati osade elumajade fassaadidel aknaid ja uksi lillornamentidega ümbritsema, kuid need olid erandlikud juhused. Välisarhitektuuris jäi valitsema siiski klassitsism. ● Rokokoo valitsemisaeg oli hiilgav, kuid lühike. Juba 18.saj keskel tekib püüd mehisema ja tõsisema kunstilaadi poole. 1760.a saab klassitsism valisevaks ka sisekujunduses. Välisarhitektuuris kaovad lõplikult kõik baroki ja rokokoo elemendid
Tuntuimad stiilid klassitsismis Louis XVI stiil. Prantsuse kuninga Louis XVI valitsemisajale (1774-92) iseloomulik varaklassitsistlik stiil sisekujunduses ja tarbekunstis. Domineeriv oli vormide sümmeetria, antiigi mõjutused, klassitsistlik ornament ning külmad värvid. Zopfstiil (< sks. Zopf 'pats') e. palmikstiil, Saksamaal aastail 1765-95 valitsenud üleminekustiil rokokoolt varaklassitsismile, kus varaklassitsistlike joontega segunesid mõningad barokist ja rokokoost pärinevad elemendid. Direktooriumistiil (< pr. directoire), klassitsismi suund Direktooriumi-aegse (1795—99) Prantsusmaa sisekujunduses, üleminek Louis XVI stiililt ampiirstiilile. Aristrokraatlikule *rokokoole vastandudes eelistati antiigist, eelkõige Pompeji seinamaalingutest eeskuju võtvat ranget ja nappi ornamenti. Adamstiil, vanarooma eeskujudest lähtuv, varaklassitsistlik 18. saj. II poole sisekujundusstiil
Nimetus on Saksamaal 4 1896. aastal ilmumist alustanud ajakirja “Jugend” järgi, mis paistis silma oma uutmoodi kujundusega. Juugendstiil sündis 1880. aastatel Inglismaal, esinedes kõigepealt tarbekunstis. Ta kujutas endast vastuseisu vabrikutoodangule, rõhutades, et igal esemel peab olema ka midagi kunsitpärast. Eeskuju võttis jaapani kunstist ja rokokoost. Näit arhitekt Gaudi (Barcelona), kunstnik Beardsley (kuulsad illustratisoonid Wilde’i näidendile“Salome”), Klimt (Viin) jt; vt ka Pariisi metroo vanu sissekäike 1899-1900. Juugendstiili iseloomustus: • Jaapani puugravüüride mõjutused • Tähtis on kontuur, voolav, looklev, laineline joon • Taimevormide eeskuju – kalla, liilia, orhidee • Ebasümmeetria • Tarbekunstis nt. raamatute kujunduses • Värvid: heleroheline (rohekaskollane), lilla (Eestis nt
MORRISE (1834-1896) ideedest. Morris pühendas kogu oma elu ja energia hääbuvate käsitööoskuste päästmiseks ja taaselustamiseks). Juugendi eesmärgiks oli vabaneda 19. sajandil ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust. Kõige paremini õnnestusid uue stiili loomise katsed ARHITEKTUURIS, SISEKUJUNDUSES, TARBEKUNSTIS, RAAMATU- JA PLAKATIKUJUNDUSES. Juugend sai inspiratsiooni taimevormidest, keldi ja jaapani kunstist ning ka rokokoost ja kohalikust rahvakunstist. Põhirõhk oli dekoratiivsusel, kõik kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud. Maalikunstis on juugend lähedane sümbolismile. TUNNUSJOONED Juugendlik maal sarnaneb vitraaži või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad
MORRISE (1834-1896) ideedest. Morris pühendas kogu oma elu ja energia hääbuvate käsitööoskuste päästmiseks ja taaselustamiseks). Juugendi eesmärgiks oli vabaneda 19. sajandil ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust. Kõige paremini õnnestusid uue stiili loomise katsed ARHITEKTUURIS, SISEKUJUNDUSES, TARBEKUNSTIS, RAAMATU- JA PLAKATIKUJUNDUSES. Juugend sai inspiratsiooni taimevormidest, keldi ja jaapani kunstist ning ka rokokoost ja kohalikust rahvakunstist. Põhirõhk oli dekoratiivsusel, kõik kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud. Maalikunstis on juugend lähedane sümbolismile. TUNNUSJOONED Juugendlik maal sarnaneb vitraazi või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad
Morris pühendas kogu oma elu ja energia hääbuvate käsitööoskuste päästmiseks ja taaselustamiseks). Juugendi eesmärgiks oli vabaneda 19. sajandil ehitus- ja tarbekunstis valitsenud stiilide segust. Kõige paremini õnnestusid uue stiili loomise katsed ARHITEKTUURIS, SISEKUJUNDUSES, TARBEKUNSTIS, RAAMATU- JA PLAKATIKUJUNDUSES. Juugend sai inspiratsiooni taimevormidest, keldi ja jaapani kunstist ning ka rokokoost ja kohalikust rahvakunstist. Põhirõhk oli dekoratiivsusel, kõik kujunduselemendid pidid olema omavahel seotud. Maalikunstis on juugend lähedane sümbolismile. TUNNUSJOONED Juugendlik maal sarnaneb vitraazi või vaibakavandiga. Et taotleda ruumilist sügavust, sarnanevad figuurid siluettidega. Sageli on silmapiir tõstetud silmapiirist välja. Iseloomulikud on sujuvad ja väljavenitatud figuurid, rõhutatud piirjooned ja selged ühtlased värvipinnad.
J. Winckelmanni tegevus ) sundis ehitusmeistreid kriitiliselt suhtuma barokk - ja rokokooarhitektuuri, milles hakati nägema antiigist pärinevate harmooniliste vormide moonutamist. Uue otsingul sünnib üleminekustiil rokokoolt klassitsismile, mida Saksamaal nimetatakse Zopf - stiiliks ( sai oma nimetuse meeste tolleaegsete patsiga parukate järgi). Zopf - stiil levis kõige enam Preisimaal, talle on omane rokokoost pärinev graatsiline kergus ( eriti dekooris ), üldine arhitektuurne kompositsioon viitas aga juba uute ideede sissetungile. Varaklassitsismile omased puht - antiikarhitektuurist lähtuvad ehituspõhimõtted ilmnevad aga kõige selgemini 1780. - 90. aastate Berliini arhitektuuris. Siin on kõige silmapaistvamaks varaklassitsismi mälestiseks Brandenburgi väravad ( 1788 - 91, arh. K. G. Langhans, 1732 - 1808 ). Langhans on otseselt pöördunud antiik - Kreeka arhitektuuripärandi poole, luues
Vana kindluse ligidal asub tuletorn. Kirikud Algarvel on märkimisväärne religioosne pärand. Paljud selle piirkonna kirikud tasuvad tutvumist, mitu neist on olulised lisaks arhitektuurilisele ja kunstilisele väärtusele ka ajaloo vaatenurgast. Igreja Matriz de Santa Maria do Castelo, mis asendas Tavira mosee XIII sajandil ja ehitati uuesti üles pärast 1755. aasta maavärinat, on kaunistatud kolme altariosaga päritolult XIX sajandist, rokokoost ja neoklassitsismist. Sé Catedral Faros on ehitatud samuti XIII sajandi teisel poolel. Kirikutorn ja uksekaar on orgininaalid. Kaks kõrvalkabelit, XVII sajandi puunikerdustega altar ja barokne orel on hilisemad lisandused kirikule, mida tuntakse ka Igreja de Santa Maria de Faro nime all. Igreja Matriz de São Clemente on sulam mitmest stiilist. Ehitati see XIV sajandil endise Loulé
annaabi.ee 
