3. Kuidas areneb rohutirts? Mille poolest erineb see liblika arengust? __________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________ Niisugust arengut nim. ________________________ arenemiseks. 4. Mille poolest erinevad siidliblikad Eestis elavatest liblikatest? 5. Millest kujuneb tiibadele värviline muster? Kuidas see soodustab lendamist? 6. Mille poolest erinevad rohutirtsu ja mardika tiivad ? 7. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Jaanimardikas röövtoiduline ujur laibatoiduline õieloikaja helendumine raisamatja murdunud õieraag 1._____________________________________________________________ 2.______________________________________________ 3._______________________________________ 4.____________________________________ 8
tiibade abil pikendatakse (niidurohutirts (Omocestus viridulus)) püüab häirijat ehmatada (käristaja (Psophus stridulus)) Liigitus Riik Loomad (Animalia) Hõimkond Lülijalgsed (Arthropoda) Klass Putukad (Insecta) Selts Sihktiivalised (Orthoptera) Alamselts Tirtsulised (Caelifera) Sugukond Tirtslased (Acrididae) Rohutirts Pikkus 12 cm Lülilise kehaehitusega Keha on kaetud kitiinkestaga Avatud vereringega Hingab trahheedega Rohutirtsu areng Areneb vaegmoondega Lahksugulised Areng jaguneb kolme etappimuna, vastne, ja täiskasvanu Pilte Kasutatud materjalid http://www.zbi.ee/satikad/search/ http://et.wikipedia.org/wiki/Tirtslased http://ipm.ncsu.edu/AG271/pics/grasshoppers.gif http://y.delfi.ee/norm/495/3974_FYG7BP.jpg Bioloogia 2. põhikoolile
pikad tagajalad need on hüppejalad. Ehitus (2) Sihktiivaliste eestiivad on tagatiibadest veidi paksemad kattetiivad.. Tagatiivad on lehvikutaolised ja on puhkeolekus eestiibade alla kokku volditud. Mõnedel sihktiivaliste liikide valmikutel pole üldse tiibu või on tiivad oluliselt lühenenud või on taandarenenud lapatsitaolisteks soomusteks. Sihktiivalised on röövtoidulised ja taimtoidulised. Neil on haukamissuised. Rohutirtsu välisehitus. Ritsiklased Ritsikate peenikesed tundlad on kehast pikemad. Nende keha on jässakas ja jalad on pikad. Ritsikad tunduvad veidi kohmakad, sest oma raske keha tõttu ei suuda nad teha pikki hüppeid. Heli tekitamiseks hõõruvad isased ritsikad kattetiibade alusosi teineteise vastu. Kuulmiselundid paiknevad ritsikatel eessäärtel. Ritsikad on peamiselt röövtoidulised. Harilik lauluritsikas heleroheline, seljal pruunikas tundlad pikad
Skorpionid on maismaalülijalgsete kõige ürgsem selts. Nende menüüsse kuuluvad ämblikud, koibikud, hulkjalgsed, putukad ja nende vastsed. 7.koosta nelja lüliline toiduahel, kus üks lüli on linnutapik Taim kärbes hiir - linnutapik mis katab putuka keha ? kitiinkest. *kuidas areneb rohutirts? mille poolest erineb see liblika arenguga ? rohutirts areneb vaegmoondega, liblikas täismoondega (muna, vastne, nukk, valmik) *mille poolest erinevad rohutirtsu ja mardika tiivad ? mardikatel on kitiinainest katte tiivad aga rohutirtsul need puuduvad. *miks on liblikaid puhkeolekus raske märgata ? nad panevad oma tiivad kokku, ja neid pole näha siis *mis on puruvanade teaduslik nimetus? kust nad sellise nime on saanud ? ehmestiivalised. Nimetus tuleneb sellest, et neil on kehapeal väikesed ehmed. *kirjuta mesilaspere liikmed ja nende ülesanded? Töölised ühed korjavad õielt nektarit ja õietolmu, teised teevad tarutöid.
Rohutirts on 1-2 cm pikkune, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva ja kitiinkestaga kaetud kehaga putukas. Lülidest moodustuvad pea, rindmik ja tagakeha. Laubale kinnitub üks paar kehast lühemaid tundlaid ja suu ümber asetsevad toitumiseks vajalikud haukamissuised. Tal on kaks suurt liitsilma ning nende vahel kolm väikest lihtsilma. Rindmik moodustub kolmest lülist, iga lüli kõhtmisele poolele kinnitub üks paar lülilisi, kahe küünisega jäsemeid. Rohutirtsu kolmas jalapaar on teistest suurem ja kohastunud hüppamiseks. Rindmiku seljaosale kinnituvad neli tiiba. Eestiivad on kitsad ja nahkjad, tagatiivad väga laiad ja kilejad. Rohutirts ei ole hea lendaja, ta kasutab tiibu vaid hüppamise pikendamiseks. Emasel rohutirtsul on tagakeha tipus muneti. Putukate meelteks on nägemine (üsna halb, täppsilmadega esemete kuju ei erista, liitsilmad annavad mosaiikse pildi), kuulmine (tähtsam, kui nägemine, sest putukad suhtlevad helisignaalide
helina. Seda meetodit kasutavad linnud ja imetajad, inimene kaasa arvatud. 4. Jätkete vibreerimine lihasjõul. Näiteks võib tuua sääsed, kes kasutavad taandarenenud tagatiibu - sumisteid - teatud sagedusega helide tekitamiseks. 5. Vastu alust koputamise teel. See on äärmiselt lihtne meetod, mida kasutavad näiteks mõned ritsikad ning ka inimesed, kui nad kellelegi külla lähevad, kellel uksekella ei ole. Kui rohutirtsu poolt tekitatav sirin otsemaid õhku paiskub, siis on olendeid, kes algset heli muudavad. Üheks selliseks olendiks on inimene. Heli muutub, kui ta peale tekkimist - inimese puhul siis häälepaeltest edasi liikudes - satub "kõlakambrisse". Seal põrkub vastu kõnetrakti seinu, lahkneb, liitub, osa helisid sumbub, osa saab võimendatud. Kuna inimese kurk ja suuõõs - mis on siis selleks "kõlakambriks" - on erinevad, siis mõjutavad nad ka hääle omadusi individuaalselt
kontrollivat funktsiooni. Ilma peata putukad elavad suurepäraselt edasi, ja surevad arvatavasti janusse või nälga. Erinevalt inimesest, kelle närvirakud ei taastu, on putukatel võime kahujstatud närvirakke uuesti sünteesida. Sigimine Putukad on erandtult kõik lahksugulised. Paarumisel viib isane oma seemnerakud emase suguteedesse. Emane muneb umbes nädal peale viljastamist oma munad mulda ning need kooruvad alles kevadel. Kevadel kooruvad rohutirtsu vastsed, kes ronivad mulla peale ja alustavad iseseisvat elu. Nad söövad taimi. Hingamine Kõik putukad hingavad trahhesüsteemi abil. Trahheesüsteem avaneb kehapinnale kümne hingeava (stigma) kaudu kehapinnale. Stigmad on õhukindlalt suletavad vastava kaane abil. Eriti oluline on stigmade tihe sulgumine nukustaadiumis, kuna see aitab vett kokku hoida. Hingamise mehhanism erineb põhimõtteliselt selgroogsete omast. Nimelt hingavad putukad tsükliliselt -- on faas, mille käigus
Juunis kui vesi on soe kooruvad munadest väikesed jõevähid. 28.Ämbliku välisehitus, toitumine, hingamine. Ämblikud on lülijalgsed, sarnanevad putukatega. Neil on 8 jalga ja 2 osaline keha. Ämblikud hingavad raamatkopsudega, mis koosnevad paljudest lehekestest, tagakeha alapoolel paiknevate hingeavade kaudu pääseb õhk kopsudesse. Toitub mitmesugustest putukatest, kuna ta kasutab ainult vedelat toitu, siis eritab ta ohvri kehasse seedenõret, mis saaklooma lagundab. 29.Rohutirtsu välisehitus,närvisüsteem,vereringe,hingamiselundid ja areng. Rohutirts on väike, külgedelt kokku surutud, paljudest lülidest koosneva kehaga, mis on kaetud kõva kerge väliskeletiga, pea külge kinnituvad tundlad, külgedel on kaks silma ja nende vahel kolmas, rindmikul kinnituvad jalad ja tiivad. Tema närvisüsteemi põhiosa moodustab peaaju. Rohutirtsul on avatud vereringe, süda paikneb keha õõne seljaosasj ja juhib vere pea piirkonda. Veri hapnikku ei transpordi
N:liblikad 67) Ülesanded võrdlemise kohta 1)Kas loom, kellel on avatud vereringe, kuulub selroogsete või selgrootute hulka? Selgrootute hulka 2)Kus paikneb selgroogsete toes ja mis selle moodustavad? Luuline toes paikneb keha sisemuses(sisemine toes) 3)Missugune tähtis elund on kaitstud koljuluudega? Aju 4)Mille poolest erinevad saluvöötteo ja salulehelinnu vereringe? Salulehelind- selgroogne, suletud vereringe Saluvööttigu- selgrootu, avatud vereringe 5)Võrdle rohutirtsu ja rohukonna toest. Rohutirts- kitiinist lubiainest või lihastest ja nahast toes, mis paikneb keha pinnal(välimine toes) Rohukonn- luuline toes paikneb keha sisemuses(sisemine toes) 68)Sarnasused Halljänes ja haug:1)selgroogsed 2)suletud vereringe 3)toes paikneb keha sisemuses Ristämblik ja kiritigu:1)selgrootud 2)avatud vereringe 3)toes paikneb keha pinnal
Salumetsa loomastik Salumets on kõige viljakama mullaga ning kõige liigirohkem mets. Salumetsades pesitsevad kasevaksikud, pähklikärsakad ja toominga võrgendikoid. Salumetsas on veel palju erinevaid putukaid, kuid need on erilisemad. Veel on liblikalisi, kiililisi ja sihktiivalisi, mille alla kuuluvad rohutirtsu laadsed. Salumetsas esineb palju linde( osad neist on paiknevad linnud teised rändlinnud). Eesti paigalinnud on: laanepüü, sinitihane(tema on ka hulgulind, kuid põhiliselt paigalind), kodukakk, pasknäär( tavaliselt on paigalind, kuid on ka juhuseid kus on ka hulgu- ja rändlind kui ka lihtsalt läbirändaja), musträstas(on rändlind ainult põhjaosas muidu on paigalind), rasvatihane, hallvares ja harakas( vanalinnud on paiksed, aga noored hulguvad)
??? 26. Seitsmekuusel lootel töötavad: süda, kopsud, käed, jalad, termoregulatsioon, immuunsusteem, kõrvad, silmad, aju. (valedele tõmmake kriips peale!) 27. Miks on emapiim asendamatu? Kuna seal on järglasele vajalikud antikehad ja toitaineid ka loomulikult. Lapsel puudub immuunüsteem. 28. Selgitage, mis nim. kotka arengut otseseks? Järelikult vastsündinu omab liigile omaseid tunnuseid ning sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. 29. Selgitage, miks nim. rohutirtsu arengut vaegmoondeliseks? Rohutirtsudel jääb ära nukustaadium ning vastsündinu erineb alguses täiskasvanud eellasest nii sise- kui välisehituselt. 30. Selgitage, miks nim. lepatriinu arengut täismoondeliseks? Munast väljub vastne, mis meenutab ussikest. Peale kasvamist nukkub (aktiivne elutegevus puudub), nukust väljub valmik. 31. Miks on nuku staadium kasulik? Aitab üle elada ebasobivad keskkonnatingimused. (samal ajal valmivad valmikule omased kehastrüktuurid) 32
Surusääsed verd ei ime. Tuntud on nende parvlendlemine, mida rahvakeeles nim. surumiseks. Sääsed tegutsevad varjus või õhtuhämaruses ja öösel. Kihulased. Nende sülg on mürgine. Kärbsed jässakas keha , lühikesed tundlad. Tegutsevad ainult päeval. Kõige tuntum liik toakärbes. Elab ainult inimasulates. Porilased e. Lihakärblased. Vaglad (vastsed) on peata kuid lõugadega. Parmud. Verdimevad. Põdrakärbsed metsades imevad verd suurimetajatelt. 42. Rohutirtsu meeleelundid. Nägemine on halb. Kahe suure liitsilmaga näeb küll kuju, kuid need annavad ümbritsevast mosaiikse pildi (nagu läbi kokteilikõrte kimbu). Nende vahel asetsevate kolme väikese lihtsilmaga eseme kuju ei erista. Tähtsam on kuulmine, sest nad suhtlevad omavahel helisignaalide abil. Kuulmiselundid paiknevad tagakeha esimeses lülis. Siristavad tagasäärt vastu esitiiva serva hõõrudes. Lõhna tunneb rohutirts tundlatega, need on ka kompimiselundid. Maitset tunneb
2) Temperatuur: ka väikesed kôikumised tähtsad, sest valdav osa organismidest on eksotermsed, ega saa ise endale sooja toota; va linnud ja imetajad. Soojuse allikad: otsene päikese kiirgus, hajunud ja peegeldunud kiirgus, kiirgusvahetus, konvektsioon, soojusülekanne e. konduktsioon. Soojuse kadu: evaporatsioon, kiirgusvahetus, konduktsioon, konvektsioon, kiirguse peegeldumine. Kohastumused ektreemsetel temperatuuridel: surm, paremate päevade ootamine, ainevahetuse muutmine. Rohutirtsu arengu ja temperatuuri seos: 20C0 - 17,5 päeva, 30C0 - 5 päeva, 16C0 - lävi temperatuur. Kraadpäev - päevade arv * temperatuur üle läve (rohutirtsul 70 kr. päeva). Ekstreemumid: Vees - Pyralictum Occultum, optimum 105C0; Maismaal: California Death Valley's lehtede sise temp. 45C0. 3) pH: pH-st oleneb ainete liikuvus ja lahustuvus, määrab taimkatte tüübi. Enamasti pH < 3 ja > 9 on toksilised. Ekstreemumid: pH 2 - 3 - väävliallikate arhebakter Sulfolobus acidocaldarius; pH =
ega saa ise endale sooja toota; va linnud ja imetajad. Soojuse allikad: otsene päikesekiirgus, hajunud ja peegeldunud kiirgus, kiirgusvahetus, konvektsioon, soojusülekanne e. konduktsioon. Soojuse kadu: evaporatsioon (vee aurumine), kiirgusvahetus, konduktsioon (soojusvahetus, soojusülekanne), konvektsioon(soojusliikumine, mis tekib temp erinevustest), kiirguse peegeldumine. Kohastumused ektreemsetel temperatuuridel: surm, paremate päevade ootamine, ainevahetuse muutmine. Rohutirtsu arengu ja temperatuuri seos: 20C0 17,5 päeva, 30C0 5 päeva, 16C0 lävi temperatuur. Kraadpäev päevade arv * temperatuur üle läve (rohutirtsul 70 kr. päeva). Ekstreemumid: Vees Pyralictum Occultum, optimum 105 C0; Maismaal: California Death Valley's lehtede sisetemp. 45C0. pH: pH-st oleneb ainete liikuvus ja lahustuvus, määrab taimkatte tüübi. Enamasti pH < 3 ja > 9 on toksilised. Ekstreemumid: pH =2 3 väävliallikate arhebakter Sulfolobus acidocaldarius;
Surusääsed verd ei ime. Tuntud on nende parvlendlemine, mida rahvakeeles nim. surumiseks. Sääsed tegutsevad varjus või õhtuhämaruses ja öösel. Kihulased. Nende sülg on mürgine. Kärbsed jässakas keha , lühikesed tundlad. Tegutsevad ainult päeval. Kõige tuntum liik toakärbes. Elab ainult inimasulates. Porilased e. Lihakärblased. Vaglad (vastsed) on peata kuid lõugadega. Parmud. Verdimevad. Põdrakärbsed metsades imevad verd suurimetajatelt. 42. Rohutirtsu meeleelundid. Nägemine on halb. Kahe suure liitsilmaga näeb küll kuju, kuid need annavad ümbritsevast mosaiikse pildi (nagu läbi kokteilikõrte kimbu). Nende vahel asetsevate kolme väikese lihtsilmaga eseme kuju ei erista. Tähtsam on kuulmine, sest nad suhtlevad omavahel helisignaalide abil. Kuulmiselundid paiknevad tagakeha esimeses lülis. Siristavad tagasäärt vastu esitiiva serva hõõrudes. Lõhna tunneb rohutirts tundlatega, need on ka kompimiselundid. Maitset tunneb
kujutamisele, tähtsamad keskused Sikyon (Kanachos tegutses seal), Argos (Ageladas) ja Aigina (Kallon ja Onatas) – templitest kuulsad viilugrupid. Peloponnesose koolkonna tüüpiline töö on Piombino Apollon. Jooniast sisserännanud kunstnik Alxenor on loonud tuntud hauasteeli Orchomenosest, mis on väga võluv oma lihtsa žanripärase käsitlusega: mees seisab püsti ja ulatab ülespoole kargavale koerale rohutirtsu. Joonia koolkonda kuulub ka kergel sammul edasi ruttav naisfiguur (Artemis Laphria), samuti Itaaliast leitud noore istuva jumalanna figuur. Ajastu kuulsaim kunstnik on Myron (atika koolkond): pronks, kujutas energilisi jõuavaldusi, kiireid liigutusi ja toiminguid, tema kuulus kettaheitja – originaal pronksist aga pole säilinud (tuntud marmorkoopiate põhjal); teine kuulus töö oli grupp Athena ja Marsyasega. Myron on loonud hulga jumalakujusid,
emasorganismi (nt vees). Kudu muutub sültjaks ja sellest koorub kulles. Mõne aja möödudes areneb kullesest kahe-paikne. kudu kulles TÄISMOONDEGA ARENG - Täismoondega arengu etapid: Omane enamusele putukatest (nt liblikatele). Röövik, kes meenutab ussikest. Aktiivne elutegevus puudub, ebasobivate tingimuste jaoks. Valmis putukas valmik nukk muna vastne VAEGMOONDEGA ARENG - Vaegmoondega arengu etapid: muna, vastne, valmik Nukustaadium jääb vahele! Omane rohutirtsu-dele, kiilidele, prussa-katele ja lutikatele. Valmis munev putukas valmik Vastne e larv muna OTSENE ARENG - Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematega. Omane roomajatele, lindudele ja imetajatele. vastsündinu täiskasvanud OTSENE ARENG - Arengu esimest perioodi kuni sigimisvõime saabumiseni nimetatakse noorjärguks e juveniilseks staadiumiks. Sugutunnuste väljakujunemisega jõuab organism sigimisvõimelisse elujärku. Selle pikkus on geneetiliselt määratletud
kasutab mõlemaid oma toiduks! Rästik hammustab okkaid ja kulutab oma mürgi ära ning siil saab tast kergelt jagu. Samas kui rästik saab hammustada siili kärsast võib siil siiski surra. Väidetakse ka, et halvalõhnalist nastikut siil ei teha??! Kui palju peaks siil sööma, et ta kõht täis saaks? Keegi zooloog arvas, et üks kuuekümne sentimeetri pikkune rästik, kaks kärnkonna, kolm ninasarvikpõrnikat ning kolm rohutirtsu. Väikese looma kohta on seda päris palju! Siil sööb ka hiiri. Mardikad ja muud putukas vajutab algul siil jala alla ning alles siis hammaste vahele. Siilil on nina on hea nagu koeral kuid pisikesed silmad ei näe ninaotsast kaugemale. 2003 alguses valisid Tokio kineastid maailma kõigi aegade parimat multifilmi. Kolmanda koha sai Walt Disney "Fantaasia" (1940), kuid kaksikvõidu sai Juri Norstein
Peloponnesos: kasutatakse pronksi, keskendutakse alasti meesfiguuri kujutamisele, tähtsamad keskused Sikyon (Kanachos tegutses seal), Argos (Ageladas) ja Aigina (Kallon ja Onatas) templitest kuulsad viilugrupid. Peloponnesose koolkonna tüüpiline töö on Piombino Apollon. Jooniast sisserännanud kunstnik Alxenor on loonud tuntud hauasteeli Orchomenosest, mis on väga võluv oma lihtsa zanripärase käsitlusega: mees seisab püsti ja ulatab ülespoole kargavale koerale rohutirtsu. Joonia koolkonda kuulub ka kergel sammul edasi ruttav naisfiguur (Artemis Laphria), samuti Itaaliast leitud noore istuva jumalanna figuur. Ajastu kuulsaim kunstnik on Myron (atika koolkond): pronks, kujutas energilisi jõuavaldusi, kiireid liigutusi ja toiminguid, tema kuulus kettaheitja originaal pronksist afa pole säilinud (tuntud marmorkoopiate põhjal); teine kuulus töö oli grupp Athena ja Marsyasega. Myron on loonud hulga jumalakujusid, üldiselt on ta oma töödes saavutanud
10 : 2 = 5 s) 224. Pool arvust on 48. Kui suur on 1/3 sellest arvust? Vastus: 32 ( terve arv on 2 x 42 = 96 ja 1/3 sellest 96 : 3 = 32) 225. 1/3 pliiatsi pikkusest on 4 cm. Ülle pliiatsikarp on 3 korda pikem poole pliiatsi pikkusest. Kui pikk on Ülle pliiatsikarp? Vastus: 18 cm ( 4 x 3 = 12 cm terve pliiats; 12 : 2 = 6 cm pool pliiatsit; 3 x 6 = 18 cm) 226. 2 rohutirtsu hüppavad mööda arvtelge. Esimese rohutirtsu hüppe pikkus on 2 ja teisel 3. Nad alustavad liikumist punktist 1. Leia 3 esimest punkti, kuhu nad mõlemad jõuavad. Vastus: 7, 13, 19 (tee joonis, on kergem) 227. Peeter kõndis kiirusega 4 km/h ja iga veerand tunni tagant tegi ta 5 minutilise puhkepausi. Kui palju kulus Jüril aega 8 km läbimiseks? Vastus: 2 h 35 min ( 8 : 4 = 2 h; siia jääb 7 5- min peatust; ei jää 8, sest jõuab juba kohale) 228
e) Liitsugulisuse puhul saadakse järglased viljastumata. f) Liitsugulisus lihtsustab sigimist, sest partneriks sobib iga liigikaaslane. Ülesanne 3. 3.1. Kirjuta lepatriinu arengu skeemil esinevatele numbritele vastavad arengujärkude nimetused. 1 → 2 → nukk → 3 3.2. Kas lepatriinu areneb vaeg- või täismoondega? 3.3. Koosta toiduahel lepatriinu vastsega. Arvesta, et nii vastne kui ka valmik on loomtoidulised. --- 23 Ülesanne 4. 4.1. Kirjuta rohutirtsu arengujärkude nimetused õiges järjekorras alustades munast. 4.2. Kuidas nimetatakse sellist arengutüüpi? 4.3. Miks noor rohutirts kasvab vaid teatud perioodidel? 4.4. Millises arengujärgus on rohutirts lennuvõimeline? 4.5. Millises arengujärgus rohutirts talvitub? Ülesanne 5. Kirjuta T, kui väide iseloomustab täismoonet, ja V, kui vaegmoonet, mõlemale arengutüübile sobivad väited tähista VT-ga. Kanna vastused tabeli teise veergu, tabelis on 6 rida ja 2 veergu.
Konna jahutavad: 4. Tagasikiirgus 5. Evaporatsioon Tuleb või läheb, vastavalt temperatuuride erinevusele: 6. Konvektsioonne soojusvahetus – Temperatuurid püüavad ühtlustuda, TD II seadus 7. Soojusvahetus teiste objektidega 8. Soojusvahetud maapinnaga 9. Soojusvahetus teiste organismidega – Karjas on kiirgusvahetus väga oluline. 15 Organismide paljunemise Ühe rohutirtsu sõltuvus areng ja ühe liblikavastse temperatuurist Sõltuvalt temperatuurist Temperatuurist sõltub ontogenees – organismi arenguks kuluv aeg. Mida soojem temperatuur, seda kiirem areng. Positiivne temperatuur taimedele on üle 5 kraadi. See mõõdetakse kraadpäevade arvuga Nt: t=7C siis see on +2C Ja kui temperatuur 7 kraadi kestab 10 päeva: 2*10=20 kraadpäeva.
need laiali sirutada. Tasapisi need kõvenevad ja liblikas saab lendu tõusta. Vaegmoonde korral toimuvad muutused järk-järgult. Sel juhul on vastsed nagu vanemate väikesed koopiad ja erinevad sageli vaid näiteks selle poolest, et neil pole tiibu. Arengu käigus kestuvad nad mitu korda. Nii on see rohutirtsudel, prussakatel, lutikatel jt. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Rohutirts areneb vaegmoondega. Selgitus: Joonisel on esitatud rohutirtsu vaegmoondega arengu 4 etappi: 1. Muna. Emane putukas torkab muneti niiskesse mulda ja muneb mõnikümmend muna. Munad talvituvad ja järgmisel kevadel kooruvad nendest vastsed. 2. Vastne. Vastsed tulevad kevadel maapinnale ja alustavad iseseisvat elu. Välimuselt on nad vanemate sarnased, kuid väiksemad ja tiivutud. 3. Vastne. Vastne kestub mitu korda. Uus kest on alguses pehme ja võimaldab putukal perioodiliselt kasvada. 4. Valmik
annaabi.ee 
