Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjaleLOE EDASI
0
Rohttaimed on toiduks paljudele imetajatele, kohastumusena on kujunenud taimedel hea vegetatiivse uuenemise võime, selle puudumisel kaitsekohastumused (astlad, piimmahl) ' ja loomade abil levimine (epizoohooria on väga sage). Seetõttu on stepikoosluste säilitamiseks isegi looduskaitsealadel vajalik mõõdukas karjatamine. Rohked kaevurnärilised toovad alatasa välja mulda, mille asustumisel suktsessiooni korras saavad osaleda mitmed konkurentsinõrgad lühieataimed.
Rohttaimedest on esindatud h. sinihelmikas ja keratarn, sageli kasvavad osjad (mets-, soo- ja konnaosi (Equisetum fluviatile)), mitmed tarnad (harilik-, niitjas (Carex lasiocarpa) ja tähttarn (Carex echinata), samuti mitmed sõnajalaliigid (ohtene-ja laiuv sõnajalg). Mosaiikselt kasvavad tavalised metsasamblad, turbasamblad ja karusamblad.
Rohttaimedest tupp - villpea, ümaralehine huulhein (Drosera rotundifolia), rabamurakas (Rubus chamaemorus) jt. Raiestikel taimkate ei muutu ja LU toimub samade liikidega.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.