Seminar: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohestruktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. Võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega (pidev katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega. Tiheasula haljastu on inimtekkeline, haljastustegevuse ja taimkatte iseenesliku arenemise koondtulemus linnas ehk rohestruktuur. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: · tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad
Seminar 6: Rohestruktuuri sisu ja funktsioonid tiheasulates 1. Mis on tiheasula rohestruktuur? tiheasula haljastu? Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega ning väga mitmekesise koostisega. 2. Millised alad moodustavad tiheasula rohestruktuuri? Tiheasula rohestruktuuri ehk haljastu moodustavad: 1) tiheasulasse kiiluvad ja seda ümbritsevad põllu- ja metsamajandusalad, st lähemad – 1-2 km raadiuses asuvad looduslikumad ja kultuuristatud maastikud tiheasula ümber;
liikumiskoridorid (Couch et al. 2007). Autori arvates ja kogemustest lähtuvalt võib metsloomi järjest sagedamini kohata äärelinnadesse eksinuna, prügikastidest toitu otsimas või lemmikloomi jahtimas. Tihti levitavad metsloomad ka marutaudi. Samuti tähendab metsamaade killustamine ka taimede elukeskkonna ulatuse vähenemist. La Greca (2011) väidab, et üks peamisi põhjusi miks mitte linnastunud, kuid linnalähedased alad on olulised, on see, et nad on osa põllumajanduslikust ja rohealade infrastruktuurist, mis toetavad ökosüsteemi. Selliste alade roll on linnade tekitatud saastatuse ja kliimamuutuste leevendamine. Kuid nagu kõiki looduslikke ökosüsteeme, ohustab selliseid linnalähedasi alasid inimtegevus, antud juhul valglinnastumine. Linnalähedaste ökosüsteemide hävimisega satub ohtu ka vee ja õhu puhtus, mulla teke ja selle viljakuse säilitamine, kliima stabiilsus, rääkimata esteetiliste väärtuste kadumisest
toetada vanureid ning palgata neile tugiisikuid või hooldajaid (Linn ... 2015:19). KESKKOND Narva-Jõesuu on kuurortpiirkond, kus puhatakse sesoonselt Meresuu SPA-s ning nauditakse üldiselt kohalikku keskkonda (Linn ... 2015:5). Läbi erinevate tegevuste panustatakse maakorrashoiule. Tagades loodussõbralik keskkond ning edendades keskkonnateadlikkust ja keskkonnateadlikku tarbimist. Kõige juures ei unustada arendada puhke- ja haljastustegevusi, tagades linna rohealade heaolu. (Linn ... 2015:45- 46) KULTUUR Kohalikku ellu toob eripära Valge Saal, Narva-Jõesuu Koduloomuuseum, kohalik Muusikakool, raamatukogu ning sealne avalik interneti punkt jpm. (Linn 2015:61-62) Kohaliku elu arendamiseks on linnal mitmeid tähtsaid kultuuri- ja spordiüritusi, mis on saanud traditsiooniks ning mida on plaanis hoida. ( Linn ... 2015:62) Ainukeseks puuduseks võin lugeda, et linnas puudub konkreetne organisatsioon, kes tegeleks noorsoo vajaduste ja huvidega
4.1.1.1 Ajalugu Pärast Kopenhaageni linna ümbritsevate kaitserajatiste lammutamist 1856. aastal algas linna kiire laienemine väljapoole. Endiste kaitserajatiste ja neid ringina ümbritsevate järvede taha hakati kiiresti välja ehitama tööliste ja kodanlaste elamukvartaleid,mille näiteks on järgmised linnaosad: · Østerbro · Nørrebro · Vesterbro · Frederiksberg Tormiline ehitustegevus tingis probleemid eluasemete halva kvaliteedi, kehva kanalisatsiooni ning rohealade puudumise näol. 1920ndate lõpuks oli selge, et tollal ca 1 miljoni elanikuga Kopenhaagenit ootab lähitulevikus tõenäoliselt ees edasine kiire kasv; linna jätkuv laienemine üksteist katvate kihtidena tähendas aga ohtu, et ühistransport ei suuda kasvuga sammu pidada ja kaootiliselt arenenud piirkondi teenindada. Alustati projekti väljatöötamist Suur- Kopenhaageni (vana linnasüda + seda ümbritsevad äärelinnad) väljaarendamiseks. 2.1.1 Finger Plan Finger Plan
korral miljööväärtusega hoonestusalade määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine. 60. Tiheasula loodusalad on oluline bioloogilise ainese tootja ja jääkainete lagundaja. Samas võimaldab tiheasula loodusalad inimestele lähedast ja vahetut kontakti loodusega ning meeldivaid elamusi. Rohe-struktuur on tiheasula suuremate ja väiksemate haljaste alade ehk rohealade võrgustik. Rohestruktuuri osadeks on ka veealad. See võrgustik võib olla erineva tiheduse ja pidevusega (pidev katkendlik) ning väga mitmekesise koostisega. 61. Rohestruktuuri planeerimise vajadus tuleneb olemasolevate rohealade haldamiseks kasutada olevate eelarveressursside vähesusest ja rohealadele üksikult ja tervikuna kogu võrgustikule avaldatavast suurest ehitussurvest. Planeerimise eesmärgid:
haljastuse osas parimaid lahendusvariante, mis oleksid kaasaegsetele nõuetele vastavad kuid sobiksid samas iseloomuliku Lasnamäe miljööga. Oluline on ka korteriühistute suurem nõustamine majade välisilme ja sisehoovide haljastuse osas. Parklad Probleemi tekitavad ka ulatuslikud ja arvukad autoparklad, mis paiknevad praegu Lasnamäel asetsevate rohevööndite vahel, osad nendest on ebaseaduslikud ja ajutised. Parklad lõhuvad rohealade terviklikkust ning takistavad haljastuse planeerimist. Olukorra parandamiseks võiks need viia hoopis maa-alustesse parkimismajadesse. Elanikkonna vananemine Leevendamaks praeguse demograafilise protsessi jätkumisega kaasneda võivaid negatiivseid aspekte on oluline meelitada Lasnamäele elama elanikke noorematest vanusegruppidest. Selle üheks ajendiks saab olla Lasnamäe elukeskkonna mitmekesistamine (nt rohealade korrastamine
Ei mingeid kiviktaimlaid, jõgesid, piiritletud murulappe enam, aitab rangest puude istutamise reglemendist. Loodust tuleb säilitada, kuid see peab loomulikult linnakeskkonnda sulanduma, mitte muudetud ja moonutatud kiujul. Ainult nii moodustub tervislik roheala, piirideta aed. Kui arhitektid nägid, et modernistlik maastikukujundus tekitab probleeme, hakati mõtlema uute lahenduste peale kuidas loodust ja linna omavahel siduda. Sotsiaalne ja keskkonnaalane kriitika urbanistlike rohealade suhtes Modernistlik maastikuplaneerimine suutis küll kokku tuua erinevad linnarajoonid, kuid sel puudus muu funktsioon. Üldjuhul oli suur osa nendest ühendavateks rohealadeks mõeldud kohtadest ilma nime ning kindla otstarbeta. Need olid avalikud rohealad, millega kaasnes palju probleeme. Esiteks puudus nendel parkidel kindel hooldaja, kes haljastustöid korraldaks. Kui kohalik omavalisusüksus palkaks kõigile rohealadele aednikud ning hoolitsejad, siis läheks see väga kalliks maksma
(määrus, Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri, RT I 2006, 12, 89)..................................................8 Lisaks Tartu linna arengukava toob välja, et: „Linnaruumi ja haljasalade (Emajõe kaldapealsed, dendropark jt rohealad, koolide spordiväljakud) aktiivne kasutamine tervisespordiüritusteks“ (Tartu linna arengukava 2013-2020). Tervisesport on küll inimese tervisele kasulik, kuid liigsest dendropargi ja rohealade kasutamine võib tekitada probleeme maapinnale............................................................................................................8 Ajaloolise tähtsusega puud.................................................................................................8 Kuna Raadi mõisa ja dendropargis on palju erineva vanusega ja ajaloolise tähtsusega puuliike, leidub ka haruldasi puuliike, mis on omased just sellele pargile ja mida mujal ei ole, on puude hooldus tähtis
kõrgemal tasandil KSH korraldamine ei ole kohustuslik • (riigi)eelarvedokumendi (kui tegemist on ainult rahaliste ressursside jagamisega, mitte nt sh prioriteetide selgitamisega); * riigijulgeoleku (nt riigisaladuse tõttu) või tsiviilkaitse (nt kriisiolukorras tegutsemise kava, mis nõuab kohest täitmist ega võimalda avalikku menetlus, mis tuleb korraldada KSH puhule) seisukohast oluliste dokumentide koostamisel. Kuhu planeerida uus lennuväli? Rohealade võrgustik Planeerimistasemed Eestis strateegia Üleriigiline planeering Maakonna- planeering Üld- planeering Detail- planeering maakasutus KSH eesmärk ja ülesanded KSH peamine eesmärk on kindlustada keskkonna ja sotsiaalsete aspektide varajane
on „spetsialiseerunud“. Ökotonis on aga elukeskkond ja -tingimused palju mitmekesisemad ja seetõttu saab seal elada ka rohkem liike, kuna eluks vajalikke tingimusi on rohkem. Vihmamets ja põlengud. Temperatuuri, niiskuse ja valguse muutused soodustavad võõrliikide sissetungi. Samas järsk üleminek metsalt niidule ei mitmekesista. * Kirjelda linnastumisega seotud elurikkuse muutust ja seda moodustavaid erinevaid hemeroobsuse aspekte. Kuna linnastumine tähendab rohealade limiteerimist, siis vähenevad ka elupaigad ja neid seovad koridorid. Võõrliike lisandub linnapilti ja aina enam saavad linnas hakkama need, kes on kas linnaelust sõltujad, ärakasutajad või sellega kohanejad. Joonise juurde: Alguses on kõigile ressursse, mingi hetk ei ole enam linnaelustik mõnedele liikidele loomuomane ja nad lahkuvad sealt alalt ning allesjäävate liikide mitmekesisus langeb selle arvelt tohutult. Liigirikkus vaesub.
on sajandite jooksul tugevasti inimese poolt mõjutatud. Rohevõrgustiku koosseisu kuuluvad teatud mööndustega ka pargid ja tänavahaljastus. Looduslikku taimkatet on säilinud ainult hoonestamata aladel. Järve ümbrus on tasane, enamasti heina-, põllu- ja aiamaade all. Tiskre oja ääres võib esineda ka niite. Ka kaldad on madalad ja enamasti mudased, loodes ka liivased. Edelakaldal võib näha linaleokive. Põhi on kaetud 2-3 m paksuse mudakihiga. Tiskre oja ja Harku järve ümbruse rohealade ohuks on uute elamurajoonide ehitamine rohealasid ühendavatele koridoridele, mida antud objekt pole, seega otsets kahju ei tekiks. Lisaks pole linnapiirkonnas võimalik säilitada kõiki rohekoridore, kuna antud piirkond on niigi tiheasustatud, siis ei saa loomade sattumist linna välistada ja suurtele loomadele liikumisteede loomine nt ökodukt on ebaotstarbekas. Viiendikku järvest kattev taimestik on liigivaene. Kõige rohkem leidub kaldaveetaimestikku.
tuult, Müra ◦ Looduslik müra hajutaja ja summutaja, Keskkonnamürgid ◦ Osoon, sudu, SO2, NOx ◦ Taimede lehed koguvad endasse õhus leiduvaid ühendeid ja seovad need enda sisse Temperatuur ◦ Puud pakuvad varju ◦ Kasutavad ära päikeseenergiat FS käigus, Liigvesi ◦ Veel pole kuskile imenduda “Sooja-saare” effekt Linnades on tº ümbritsevate looduslike aladega võrreldes 1-6º kõrgem ◦ Katuste temp on ca 60C, rohealade ja veepinna ca 29-36C ◦ Vegetatsiooni hulk väiksem ◦ Raisku minev soojus majadest ja sõidukitest ◦ Kunstlike materjalide soojusmahutavus suurem ◦ Kõrghoonete tekitatud “kanjoni- struktuur” Esteetika ja rekreatsioon,Pargid,Parkmetsad,Peenrad,“rippuv haljastus”/konteinerhaljastus,Terviserajad Guerilla gardening Põllumajandus Järjest suurenevad põllumajandusalad ◦ Karjamaad ◦ Põllud ◦ Majandusmetsad Monokultuurid ◦
Kui üheks ohuks on haljasalade otsene täisehitamine, siis teiseks ja tõsisemaks ohuks on rohestruktuuri fragmentiseerumine ehk killustumine väiksemateks osadeks. Sellised protsessid on toimunud viimase poolsajandi kestel küllaltki kiiresti Põhjamaades, kus rohestruktuuri eri elementide territoorium tiheasulates on vähenenud isegi kuni 20-30 %. Tiheasula rohestruktuur tervikuna on jäänud aga mitmeid kordi hõredamaks ja mitmed varasemad ühendused suuremate rohealade vahel on katkenud. Eesti majanduse kosudes võime seista samasuguse trendiga olukorras. 62. Universaalse disaini kontseptsiooni põhiolemus Universaalne disain on toodete ja keskkonna kujundamine nõnda, et seda saaksid kasutada kõik inimesed nii suurel määral kui võimalik ilma vajaduseta kohaldamiste või erilahenduste järele. Universaalne disain on toodete, teenuste ja keskkonna planeerimise ja kujundamise
baseeruva regionaalse teadvuse olemasoluga, mis mõnikord ületab administratiivsed ja territoriaalsed piirid · Orienteeritus, peab analüüsima ja arvesse võtma pikaajalisi muutusi: majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi, ökoloogilisi ja keskkonna trende, muutusi ja arenguid · Integratsioon EU, raudteeühendus, head maanteed ,piiriületamise kiirus jne. NB! Aruteluks Eesti ja Euroopaga ühendusteed? · Rohevõrgustik, rohealade terviklikkus · Detsentraliseerimine ,infotehnoloogia mõju. Tööstuspargid jne. · Haridus-haritus koolivõrk ja teed jne. · Tööhõive mitmekesistamine, eripaikade konkurentsivõime tõstmine Spetsiifilisi probleeme · Ülerahvastatud alad · Äärealad, nõrk side tööstus ja majanduskeskustega · Inimeste siirdumine maalt linna, infrastruktuur · Teedevõrk, mahajäävad piirkonnad · Inimeste sotsiaal-kultuuriline areng · Surve keskkonnale, keskkonna reostumine
märkimine suurte üleujutusaladega siseveekogul; 10) rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine; 11) kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine; 12) ranna ja kalda ehituskeelu vööndi suurendamine ja vähendamine; 13) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavate loodusobjektide ja nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 14) väärtuslike põllumajandusmaade, rohealade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 15) maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine; 16) miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; 17) kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine;
rekonstrueerimine. Vee seisundit halvendavad peamiselt eutrofeerumine ja maaparandus, paisude ehitamine ja veevoolu tõkestamine. Sisevete kalapüük on enamasti stabiilne. Maavarade kaevandamisega kaasnevad keskkonnale müra, tolm, veerežiimi muutused. Suurenenud jäätmete taaskasutus. Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea. Eesti jaoks on kõige olulisem otsida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamist. Globaalne keskkonnaseisund: Ökosüsteemide hävimine ja globaalne kliimasoojenemine on tänase tarbimisühiskonna kõrvalnähud, millel võivad olla meie tsivilisatsiooni hävitavad tagajärjed. Üheks tähtsamaks häiritud protsessiks
annaabi.ee 
