Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Roald Engelbregt Gravning Amundsen". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
amundsen, poolusel, roald, maadeavastaja, amundseni, fram, scott, retke, scotti, lendas, kolledz, koostaja, kodar, tiitelleht, harida, valides, otsustasin, enesetõestamine, lugedes, kohkunud, poisslaps, loobuda, veetis, sõjaväes, maabus, 1903, inimesene, laevaga, gjoa, inimesena, plaanima, falcon, beringi, hoorni, kodumaale, rahvuskangelane, jätmaJõhvi Põhikool Roald Amundsen Referaat Maximilian Sokolov 7. klass Juhendaja: õp. Tiina Gaškov Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Roald Amundseni elu.............................................................................................. 3 Unistus polaaruurija elust.................................................................................... 3 Lõunapooluse kaudu põhjapoolusele...................................................................4 Elu kui seiklus...................................................................................................... 4 Kokkuvõte............................................
Roald Engelbregt Gravning Amundsen referaat Sisukord 1. Meri kutsub 2. Loodeväila ekspeditsioon 3. Uus kiusatus- Põhjapoolus 4. Peale suuri unistusi 5. Elu ja surma eest 1. Amundsen sündis 1872. aastal 11 aastat pärast Nansenit Sarpsborgi linna lähistel Kagu-Norras. Peale isa surma asus Roaldit elus suunama ema , kelle ainsaks sooviks oli, et Roald merele ei läheks. Ta täitis ema soovi ja asus õppima meditsiini. Kui ka ema suri läks Amundsen siiski merele. Heites kõrvale planeeritud meditsiinikarjääri, otsustas ta pühendada oma elu hoopis polaaruurimisele. Väljaõppinud meremehena töötas Amundsen Arktikas kaubalaeval, enne kui ta võeti esimeseks tüürimeheks Belgicale laevale, mis 18971899 esimesena Antarktikas talvitus. 2.
Nõmme Erakool Referaat Roald Amundsen Autor: Joosep Ra Kruusmägi 7.Klass 2017 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... .....................3 Esimesed ekspeditsioonid.............................................................................................. ....3 Otsus minna Antarktikasse...............................................................................................
Lõunapooluse vallutamine Lõunapoolus on Maa pöörlemistelje ja maa kera pinna lõikepunkt, mis asub Antarktise keskosas. Esimesena jõudis lõunapoolusele Norra maadeuurija Roald Amundsen. Mandri avastamine tõmbas endale kohe teiste maade teadlaste ja meresõitjate tähelepanu. 20. sajandi algul suundusid Antarktikasse kümned ekspeditsioonid, et kaotada viimane valge laik maailma kaardilt. See referaat on Roald Amundseni ajaloolusest retkest lõunapoolusele. Tutvustus: Roald Amundsen sündis 16. juulil 1872 ja suri 18.juunil 1928. Ta sündis Oslo lähistel Borges. Ta oli pärit merekaptenite perekonnast ja teda peeti ka viimaseks viikingiks. Tema pärisnimi oli Roald Engebreth Gravning Amundsen. Tema seiklejakarjäär sai alguse, kui ta oli 15 aastane. Roald loobus meditsiiniõpingutest, et minna merele. 9 aastat veetis ta ka sõjaväes.
keskustleda Ilmselt polnud maooride keel kuigivõrd erinev mõni sajand varem saabunud esmaasukate keelest. Polüneeslaste ja melaneeslaste retked võeti ette uurimisreiside koidikul. Nad Suutsid lahendada navigatsiooniprobleeme ja rajada edukalt asumeid kaugel oma kodusaartest. Esmareisid Tonga ja Fidži saartele toimusid läänemaailma retkedest palju varem, ent paraku puuduvad noist reisidest pärimused, rääkimata kirjalikest teadetest. Pole teada isegi ühegi tollase maadeavastaja nime. Läänepoolkeral ei ole sellist hiiglaslikku veevälja nagu Vaikne ookean, kuid läänlaste Varajastest reisidest on meil õnneks küllalt kirjalikke teateid. Vahemerd peeti antiikajal maailma keskmeks Selle rannikumaad said omavahel meritsi kaubelda, aga võisid kaubelda ka Vahemerest eemal olevate maadega. Idast tulevad eksootilised kaubad nagu siid ja vürtsid jõudsid kohale maad mõõda, Siiditee kaudu. Selge on
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
