kõrgemal lähimast lõunapoolsest võrgu joonest. Y koordinaadi leidmiseks tuleb lähima läänepoolse ristkoordinaadi joone väärtus ja liita sellele juurdekasv. Näiteks X1: 6610+3,250=6613,25 Geodeetiliste kordinaatide leidmiseks tuleb punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laiusele ja lääne pool asuva lähima meridiaani pikkusele liidetav juurdekasv. Kaardile tuleb tõmmata minutilõikude punaste ristide järgi jooned ning tõmmata nende järgi punktidesse ristsirged- ristsirge pealt saab punkti kauguse.60’’=3,7 cm . Näiteks B1: 59o35’+(11,2*60/3,7)=59o38’2’’ Ülesanne 2 Eesmärk: Lahendada geodeetiline pöördülesanne ja võrrelda arvutatud joonepikkusi laboratoorses töös nr.1 mõõdetud joonepikkustega. Tabel 2. Mõõdetud ja arvutatud joonepikkuste võrdlus Joon Plaanilt Ristkoordinaatid Geodeetiliste Smõõd-Sarvut Smõõd-Se mõõdetud e järgi arvutatud koordinaatid
näitab kaugust kahe lähima samas faasis võnkuva punkti vahel, sagedus (f, 1Hz, 4*1014 8*1014) näitab mitu täisvõnget laine teeb ajaühikus, periood näitab aega mis kulub valguslainel ühe lainepikkuse läbimiseks, kiirus näitab kui pika tee läbib laine ajaühikus, intensiivsus näitab kui paljuenergiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku, faas määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel, kiir lainefrondi ristsirged mis näitavad lainelevimissuunda, punane: 760 630nm, oranz: 630 600, kollane: 600 570, roheline: 570 520, helesinine: 520 470, sinine: 470 420, violetne: 420 380. koherentsed lained lained mille kuju ajas ei muutuning on sama lainepikkusega, mittekoherentsuselon laineteleri lainepikkused, difraktsioon nähtus kus lained painduvad tõkete taha, mida saab jälgida siis kui tõkete mõõtmed on natuke suuremad kui lainepikkused, valguse difraktsioon
(horisontaal h ll 1, frontaal f ll 2, profiilsirge r ll 3). Tasandi nivoossirge horisontaal h: üldasendilise tasandi horisontaali eestvaade on paralleelne kaksvaate teljega, pealtvaade aga on paralleelne tasandi põhijäljega. Tasandi nivoosirge frontaal f: üldasendilise tasandi frontaali pealtvaade on paralleelne kaksvaate teljega, eestvaade aga on paralleelne tasandi esijäljega. Tasandi langusjooned Tasandi langusjooned on nivoosirgete, s.h vasatava jälje ristsirged sellel tasandil. Iga ekraani suhtes on tasandil oma langusjoonte süsteem. Põhilangusjoonteks (l) nim langusjooni, mis on risti tasandi horisontaalidega (ka põhijäljega); Tunnus: l' risti h' ja l' risti p. Esilangusjoonteks (g) nim langusjooni, mis on risti tasandi frontaalidega (ka esijäljega); Tunnus- g'' risti f'' ja g'' risti e. Tasandi kaldenurgad Langusjoonte abil saab tuletada tasandi kaldenurki ekraanide suhtes. Et landusjoon ja tema
1. Optika on füüsika osa, mis tegeleb valgusega seotud nähtuste uurimisega. 2. Valgusel on dualistlik iseloom st valguse puhul avalduvad nii leinelised kui kopuskulaaromadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa , kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nimetatakse valgusallikat või eseme piirkonda, mille mõõtmed on palju väiksemad kui kaugust vaatluskohani. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus:ühtlases keskonnas levib valgus sirgjooneliselt. Ühtlae keskkond:laseb valgust läbi, on kõikjal phesuguse temperatuuriga,koosneb samast ainest. 7. Vari on ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. 10
1. Optika on füüsika osa, mis tegeleb valgusega seotud nähtuste uurimisega. 2. Valguse dualistlik iseloom seisneb selles, et valguse puhul avalduvad nii korpuskulaarsed kui lainelised omadused. 3. Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). 4. Punktvalgusallikaks nim. niisugust valgusallikat, mille mõõtmed on väiksed võrreldes kaugusega vaatluskohast. 5. Valguse sirgjoonelise levimise seadus: Optiliselt ühtlases kk-s levib valgus ühest punktist teise kõige lühemat teed mööda. 10. Valgusvooks nim. ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemisaistingu põhjal. Tähis . Ühik [1lm] 11
2. Milles seisneb valguse dualistlik iseloom? Valgusel avalduvad nii lainelised kui korpuskulaarsed omadused. Need lähenemised ei ole vastandlikud, vaid täiendavad teineteist. On olemas nähtusi, mida saab selgitada nii ühest kui teisest käsitlusest lähtuvalt. 3. Mida nim geomeetriliseks optikaks? Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa, kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale. 4. Mida nim punktvalgusallikaks? Punktvalgusallikaks nim valgusallikat, mille mõõtmed on võrreldes valgusallika ja eseme kaugusega nii väikesed, et need võib antud tingimustes arvestamata jätta. 5. Sõnastada valguse sirgejoonelise levimise seadus. Ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. 6. Selgitada valguskiirte sõltumatu levimise seaduspärasust. 7. Mida nim varjuks? Varjuks nim ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. horisontaalseks ribaks veeliinidega. Lihtsa geomeetrilise arvutusega võib siis leida need pindalad. Arvestades samal põhimõttel kõigi 20 teoreetilise kaare pindala, ehitame graafiku - kaarepindalade kõvera tõmmates alusele ristsirged, mis mingis mõõdustikus kujutavad kaarte pindalasid. (Joon. 4.10.) Joon. 4.10. Lähtudes süvisest koostatakse veeliinitasandi pindala süvisest sõltuvuse kõver (Joon. 4.11.) Joon. 4.11. Kui me nüüd sama geomeetrilist arvutust kasutades leiame selle kõvera pindala, kujutab see laeva ruumala selle veeliinini, mille kõrgusele olid arvutatud karte pindalad. Teoreetilise joonise abil saab
kus BS on punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laius, LW on punktist lääne pool asuva lähima meridiaani pikkus, ∆B ja ∆L on laiuse ja pikkuse juurdekasvud. Juurdekasvu saab vahetult kaardilt mõõtes. Selleks joonestatakse kaardile minutilõikude punaste ristide järgi paralleelid ja meridiaanid. Punktist A lõuna pool asuv lähim paralleel omab väärtust 58°10′ ja lääne pool asuv meridiaan omab väärtust 27°20′. Nüüd tuleb punktist A tõmmata ristsirged kuni nende minutilõikudeni. Järgnevalt mõõdetakse joonlaua abil ära kaugus täisminutist punktini A nii mööda paralleeli kui ka mööda meridiaani. Saame vastavalt pikkuse ja laiuse juurdekasvud ∆B ja ∆L. ∆B″ ja ∆L″arvutatakse välja suhtest: 1′ = 60 ′′ = 3,7 cm - mõõdetakse kaardilt; 1′ = 60 ′′ = 1,9 cm - mõõdetakse kaardilt
13. tasaselt veepinnalt Esimene kiir on eriline sellepoolest, et ta langeb peeglile risti. Langemis- ja peegeldumisnurk on sel juhul 0°. Seega peegeldub kiir 1 sama teed pidi tagasi, kui ta peeglile langes. Teised kaks kiirt võib valida suvaliselt. Kiir 3 satub peeglile kaugemas punktis kui kiir 2 ja seetõttu on tema langemisnurk suurem kui kiirel 2. Nende kiirte edasise käigu joonistamiseks tuleb lange- mispunktist tõmmata peegelpinnale ristsirged, märkida langemisnurgad ja seejärel joonistada peegeldunud kiired 2’ ja 3’. 33 Ühest punktist väljuvad kiired eemalduvad üksteisest – peeglile langeb hajuv valgusvihk. Joonis 3.14. Hajuvad kiired kujutavad hajuvat valgusvihku Mida kaugemas punktis valgus peeglile langeb, seda suurem on ka langemis- nurgaga võrdne peegeldumisnurk
Põhimärk paigutatakse katkendjoonega joonestatud laudi poolele, kui õmblus on noole vastasküljel. Sümmeetrilistel õmblustel kriipsjoont laudi juures ei kasutata. Pinnakaredust väljendatakse profiili keskmise hälbega Ra (im), mille puhul vaadeldakse kõiki konarusi lähte I (mm) pikkusel lõigul. Kui tõmmata konaruste läbilõikele keskjoon (joon m) ning profiili üksikuist punktidest joonestada selle keskjoone ristsirged, siis kauguste y1, y2, ... yn absoluutväärtuste summa (mikromeetrites) jagamisel kauguste arvuga n saame profiili hälvete aritmeetilise keskmise keskjoone suhtes. Suurima ja vähima piirrnõõtme vahet nimetatakse tolerantsiks. Näiteks mõõtmel O 20 -0,020-0.053 on 20 nimimõõde, suurim piirmõõde O19,98, vähim piirmõõde O19,947 ja tolerants 0,033. Suurima pürmõõtme ja nimimõõtme algebralist vahet nimetatakse ülemiseks h ä I b e ks ja vähima pürmõõtme ja
Pärast ruutude joonestamist kontrollitakse nende täpsust, mõõtes sirkli ja põikmõõtkava abil diagonaalide ja külgede pikkused. Punktide kandmine plaanile ristkoordinaatide järgi.. Punktide pealekandmise õigsust saab kontrollida nii, et tuleb määrata joone ja mõlemal lehel oleva ruudu ühine külje lõikepunkti (K) abstsiss. Situatsiooni mõõdistamise plaanile kandmine. Selleks konstrueeritakse plaanile kantud mõõdistamisvõrgu joonele abrissi andmetel kolmnurga ja joonlaua abil ristsirged ning märgitakse nende pikkused vastavalt mõõtkavale. Saadud punktid ühendatakse omavahel, juhindudes abrissil näidatud joonisest ja märgitakse kontuuride sisse leppemärgid. Polaarkoordinaatidega mõõistatud punktide pealekandmiseks kasutatakse suurt goedeetilist ringmalli, mille abil saab konstrueerida polaarnurki ±5' täpsusega ja mõõtesirklit või vastavas mõõtkavas antud skaalaga joonlauda polaarkauguste märkimiseks. Plaani kontrollimine Plaani täpsust
Pöörlemine ei sõltu pooluse valikust. Nurkkiirus ja nurkkiirendus arvutatakse nagu pöörlemisel ümber kinnistelje. Mis on tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter ja kuidas seda leida? Tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter on tasapinnalise kujundiga muutumatult seotud punkt, mille kiirus antud hetkel võrdub nulliga. See leitakse tõmmates kahest punktist kiiruste ristsirged. Nende ristsirgete lõikepunktis asub kiiruste hetkeline tsenter ja selle punkti kiirus võrdub nulliga. Millal puudub kiiruste hetkeline tsenter jäiga keha tasapinnalisel liikumisel (võib selgitada joonise abil)? See puudub juhul, kui keha kõigi punktide kiirused on omavahel paralleelesed. Kirjutada võrdsete suhete rida kiiruste jaoks mingi kujundi tasapinnalise liikumise korral. vA v v B C ACv BC v CCv
Need ei sõltu pooluse valikust. · Mis on tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter ja kuidas seda leida? Tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter on punkt mille kiirus antud hetkel võrdub nulliga. · Millal puudub kiiruste hetkeline tsenter jäiga keha tasapinnalisel liikumisel (võib selgitada joonise abil)? Kui keha liigub translatoorselt suvaliste punktide kiirusvektorid on paralleelsed ja seetõttu ka nende ristsirged on paralleelsed (ei lõiku) · Kirjutada võrdsete suhete rida kiiruste jaoks mingi kujundi tasapinnalise liikumise korral. · Millises sõltuvuses on tasapinnaliselt liikuva kujundi punktide kiiruste moodulid kiiruste hetkelise tsentri asukohast? ACv/Cv · Sõnastada teoreem tasapinnaliselt liikuva kujundi mingi punkti kiirendusest pooluse kiirenduse kaudu. Kirjutada ka valem. · Mis on a BA jäiga keha tasapinnalisel liikumisel
TARTU ÜLIKOOL Tartu Ülikooli Täppisteaduste Kool Geomeetriline optika Koostanud Henn Voolaid ja Urmo Visk Tartu 2007 c 2007 Henn Voolaid, Urmo Visk c 2007 Tartu Ülikooli Teaduskool Geomeetriline optika 1 Sissejuhatus Geomeetriline optika ehk kiirteoptika on optika osa , kus valguse levimist kirjeldatakse valguskiirte abil, milleks on ristsirged valguse lainepinnale (pinnanormaalid). Võib ka öelda, et kiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda. Geomeetrilises optikas käsitletakse valgust sirgjooneliselt levivana, ükskõik kui väikestest avadest see läbi läheb. Teiste sõnadega, geo- meetrilises optikas loetakse valguse lainepikkus λ = 0 ja seetõttu pole vaja difraktsiooni või interferentsi arvestada. Geomeetrilise op- tika ülesandeks on eseme kujutise leidmine pärast optilise süsteemi läbimist
asetseb sellel tasapinnal ja on paralleelne esiekraaniga (eestvaates paralleelne esijäljega, pealtvaates paralleelne teljega). 48. Joonestada tasapinnal (p;e) horisontaal h(h';h") (frontaal f(f';f")), mille kaugus põhi (esi)ekraanist on 20 mm. 49. Mis on originaalvorm? 50. Mis on tasapinna põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaatel? Langusjoonnivoosirgete (sh vastava jälje) ristsirged sellel tasandil. Põhilangusjoon langusjoon, mis on risti tasandi horisontaalidega (ka põhijäljega), Esilangusjoon langusjoon, mis on risti tasandi frontaalidega (ka esijäljega), (eestvaade on risti selle tasapinna iga frontaali eestvaatega.) 51. Missugust nurka loetakse tasapinna põhi(esi)kaldenurgaks ja kuidas selle suurust määratakse? tasandi põhikaldenurk on < selle tasandi põhilangusjoone ja tema pealtvaate vahel.
14 ja frontaali), sest siis täisnurk projekteerub sellele ekraanile täisnurgaks, millega ta on paralleelne. Sirgjoon ja tasand on teineteisega risti, kui sirgjoone pealtvaade on risti tasandi horisontaali pealtvaatega ja eestvaade on risti tasandi frontaali eestvaatega. Tasandil on lõpmata palju normaale ning et ülesannet lahendada üheselt, siis tõmbame tasandile (A,B,C) normaali läbi punkti D (joon. 29). 4.2.1. Ristsirged Antud sirgele antud punktist D ristsirge joonestamine on lihtne, kui sirge on nivoosirge (joon. 30). Kui sirge on üldasendiline, kasutame antud sirge s risttasapinda (h×f) läbi antud punkti D, siis risttasapinnal olev sirge LDs - ga (joon. 31). D 1 h D L h L 2
projektsioonidest. Tasapinnaliselt liikuva kujundi kahe punkti kiiruste projektsioonid neid punkte läbival teljel on võrdsed. 169. Mis on tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter ja kuidas seda leida? Tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter on tasapinnalise kujundiga muutumatult seotud punkt, mille kiirus antud hetkel võrdub nulliga. See leitakse tõmmates kahest punktist kiiruste ristsirged. Nende ristsirgete lõikepunktis asub kiiruste hetkeline tsenter ja selle punkti kiirus võrdub nulliga. 170. Mis on tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter ja kuidas seda leida? Kas see on alati olemas? Tasapinnaliselt liikuva kujundi kiiruste hetkeline tsenter on tasapinnalise kujundiga muutumatult seotud punkt, mille kiirus antud hetkel võrdub nulliga. See leitakse tõmmates kahest punktist kiiruste ristsirged. Nende ristsirgete lõikepunktis asub kiiruste
Terminid aksonomeetria – аксонометрия profiil – профиль eriasendiline sirge – прямая частного projekteeriv sirge – проецирующая положения прямая frontaal – фронталь punkt ruumis – точка в пространстве hüpotenuus – гипотенуза ristsirged – перпендикулярные прямые kaatet – катет tasand – плоскость уровня kujund – фигура tasapinna jälg – след плоскости külgekraan – профильная плоскость telgpunkt (tasandil), jälgpunkt – точка схода проекции следа
Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 27. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme
· Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist · Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga · Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid. Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Eristatakse kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused. 27. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte. Projekteerimisel on tarvis teada ka maa-ala pinnavorme
v0x a<0 2 v0x c d C 0 t t 0 t joon.3 joon.4 Eraldame ühtlaselt muutuva liikumise kiiruse graafikul väikese lõigu ab (joon. 4) ja tõmbame punktidest a ja b ristsirged ajateljele. Ajatelje lõik cd võrdub arvuliselt võikese ajavahemikuga, mille vältel kiirus muutus punktile a vastavalt väärtuselt kuni punktile b vastava väärtuseni. Graafiku lõigu ab all paikneb kitsas riba abdc. Kui lõigule cd vastab ajavahemik on küllalt väike, siis selle ajavahemiku vältel muutub kiirus samuti vähe. Selle väikese ajavahemiku jooksul võib lugeda liikumist ühtlaseks. Kujund abdc erineb sel juhul väga vähe ristkülikust ning selle pindala võrdub
· Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist · Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga · Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (Paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid
Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (Paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A’A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A’A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi päranditeks.) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1:500 või 1:2000; hajaasustusega piirkondades 1: 5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3mm. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse
..(4.9) kuna algringjooned puutuvad teineteist hambumispooluses P (vt. joon. 26). Üldjuhul tähistatakse telgedevahelist kaugust, kui aw. Nihutuseta rattal on aw = a. Joonestame algringjoontele puutuja - ja sellega hambumisnurga moodustava hambumissirge n-n (sirgete tähised puuduvad joonisel 26). Nihutuseta ratastel on = , kus - lähtekontuuri (vt. järgmises punktis) profiilinurk. Seepeale tõmmatakse tsentritest O1 ja O2 hambumissirge ristsirged; saadakse punktid N1 ja N2. Evolventide kujundamiseks vajalike alusringjoonte raadiusteks võetakse pikkused ON1 = rb1 ja ON2 = rb2. Alusringjoonte läbimõõdud d b1 = d1 cos , db 2 = d 2 cos . ...(4.10) Kirjeldatud viisil saadud alusringjoonte evolvendid rahuldavad hambumise põhiteoreemi nõudeid. Nihutuseta rataste jaotuspeade kõrgused ha1 = ha 2 = ha* m ja peadeläbimõõdud
leitakse laeva ristlõike pindala iga teoreetilise kaare tasapinnas, mis laotavad laeva pikuti 20-ks võrdseks osaks. Et määrata ühe kaare pindala, tuleb see jagada mitmeks horisontaalseks ribaks veeliinidega. Lihtsa geomeetrilise arvutusega võib siis leida need pindalad. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad Arvestades samal põhimõttel kõigi 20 teoreetilise kaare pindala, ehitame graafiku - kaarepindalade kõvera tõmmates alusele ristsirged, mis mingis mõõdustikus kujutavad kaarte pindalasid. Lähtudes süvisest koostatakse veeliinitasandi pindala süvisest sõltuvuse kõver Kui me nüüd sama geomeetrilist arvutust kasutades leiame selle kõvera pindala, kujutab see laeva ruumala selle veeliinini, mille kõrgusele olid arvutatud karte pindalad. Teoreetilise joonise abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid: veealuse osa raskuskeskme asend, veeliinide pindalad, täidlustegurid jne.
ristlõike pindala iga teoreetilise kaare tasapinnas, mis laotavad laeva pikuti 20-ks võrdseks osaks. Et määrata ühe kaare pindala, tuleb see jagada mitmeks horisontaalseks ribaks veeliinidega. Lihtsa geomeetrilise arvutusega võib siis leida need pindalad. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad Arvestades samal põhimõttel kõigi 20 teoreetilise kaare pindala, ehitame graafiku - kaarepindalade kõvera tõmmates alusele ristsirged, mis mingis mõõdustikus kujutavad kaarte pindalasid. Lähtudes süvisest koostatakse veeliinitasandi pindala süvisest sõltuvuse kõver Kui me nüüd sama geomeetrilist arvutust kasutades leiame selle kõvera pindala, kujutab see laeva ruumala selle veeliinini, mille kõrgusele olid arvutatud karte pindalad. Teoreetilise joonise abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid: · veealuse osa raskuskeskme asend, · veeliinide pindalad, · täidlustegurid · jne.
leitakse laeva ristlõike pindala iga teoreetilise kaare tasapinnas, mis laotavad laeva pikuti 20-ks võrdseks osaks. Et määrata ühe kaare pindala, tuleb see jagada mitmeks horisontaalseks ribaks veeliinidega. Lihtsa geomeetrilise arvutusega võib siis leida need pindalad. 9. Teoreetilise joonise kasutamine, teoreetilise joonise kõverad Arvestades samal põhimõttel kõigi 20 teoreetilise kaare pindala, ehitame graafiku - kaarepindalade kõvera tõmmates alusele ristsirged, mis mingis mõõdustikus kujutavad kaarte pindalasid. Lähtudes süvisest koostatakse veeliinitasandi pindala süvisest sõltuvuse kõver Kui me nüüd sama geomeetrilist arvutust kasutades leiame selle kõvera pindala, kujutab see laeva ruumala selle veeliinini, mille kõrgusele olid arvutatud karte pindalad. Teoreetilise joonise abil saab määrata ka teisi geomeetrilisi tunnuseid: veealuse osa raskuskeskme asend, veeliinide pindalad, täidlustegurid jne.
annaabi.ee 
