ellipsoidliiges. 2.distaalne käeliiges e.kesk-randmeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. Modifitseeritud plokkliiges. Liigutused: ümber frontaal-ja sagitaaltelje painutus, sirutus, eemaldamine- lähendamine.Liikumist piirab kodarluu-tikkeljätke. 21. Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Alajäseme vabaosa koosneb 1. reieluust, 2. sääreluust 3. labajalaluudest Puusaluu on kokku kasvanud kolmest luust: 1. niudeluust, 2. häbemeluust 3. istmikuluust. 22. Nimetage vaagnat moodustavad luud. Ristluu-niudeliiges, häbemeliidus.Suur ja väikevaagen. Vaagna ehitus
nadega seotud... Näokoju luudest on tähtsamad üla ja alalõualuu. Selgroog moodustab keha keske toese (33 lüli). Kael (7) , rinnalüli(12) ja viis nimmlüli. Ristluu moodustavad viis ristluulüli mis on omavahel kokku kasvanud. Selgroog lõppeb nelja õndralüliga mis on liitunud õndraluuks. Kõverused selgroos aitavad tasakaalu säilitada. Selgroo rinnalülid , roided ja rinnak moodustavad rinnakorvi mis kaitseb südant ja kopse. Vaagna moodustavad puusaluud mis liituvad äigalt ristluuga. Lihaseid on vaja kehaosade liigutamiseks. Lihased aitavad ka kehatemp. Säilitada , sest et lihastest eraldub osa eneriast soojusena. Osadel on ka kaitseülesanne (kehaõõnes siseelnidid kaitsevad kõhulihased). Lihased annavad kehale kuju. Kolme tüüpi lihaseid _ Skeletilihased ehk vöötlihased on inimese kehas kõige rohkem. Nende talitlus allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad onn tugevad ja kiired. Südamelihased saranevad oma ehituselt ja talitluselt eelmistega
Õlavööde koosneb kahest abaluust ja kahest rangluust. Õlavöötme luude ülesandeks on ühendada ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga. Ülajäsemed Inimese ülajäsemed koosnevad õlavarreluust, küünarluust, kodarluust, randmeluudest ja kämblaluudest. Käelaba ehitusse kuuluvad lisaks kämblaluudele veel sõrmeluud. Vaagnavööde Inimese vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on tagantpoolt tugevasti kokkukasvanud ristluuga ja eestpoolt omavahel ühenduses. Alajäsemed Jalalaba luude hulka kuuluvad kannaluud, pöialuud ja varbaluud Luudevahelised ühendused Inimese luustikus on erinevad luud ühendatud luudevaheliste ühendustega. Liikumatuid luudevahelisi ühendusi nimetatakse ka liidusteks. Liikumatult on omavahel ühendatud näiteks kolju luud. Enamik luudevahelisi ühendusi ongi kas suuremal või vähemal määral liikuvad. Selliseid liikuvaid liiduseid nimetatakse liigesteks.
ossa metacarpi I-V KÄMBLALUU ossa digitorum manus - SÕRMELUUD pollex, - PÖIAL index, - NIMETISSÕRM digitus medius, - KESKMINE SÕRM digitus anularis, - SÕRMUSESÕRM digitus minimus - VÄIKESÕRM phalanx proximalis, - PÕHILÜLI media, - KESK distalis -LÕPP Vaagnavööde - Pelvis - VAAGNALUU ossa coxae - puusaluud os ilium - NIUDELUU acetabulum - PUUSA ??????(POOLKUU PIND vist) incisura acetabuli - facies lunata - foramen obturatum - facies auricularis - ????????? LIIGENDUB RISTLUUGA linea arcuata - KAARJOON ala ossis ilii - tuberositas iliaca - corpus ossis ilii - crista iliaca NIUDELUU HARI fossa iliaca - spina iliaca ant. inf. NIUDELUU OGA EESMINE ALUMINE spina iliaca ant. sup. - NIUDELUU OGA EESMINE ÜLEMINE spina iliaca post. sup. et post. Inf NIUDELUU OGA incisura ischiadica major SUUR ISTMIKU OGA ? os ischii -- ISTMIKULUU corpus et ramus ossis ischii - tuber ischiadicum - incisura ischiadica minor - VÄIKE ISTMIKU OGA ?
38. Kämbla lüliliiges Tüüpilised keraliigesed 39. Sõrmelülide vaheliigesed Plokkliigesed 40. Alajäseme piirkonnad Vaagnavööde 2 puusaluud Alajäseme vabaosa Reis reieluu Säär sääreluu ja pindluu Jalg kand, pöid, varbad 41. Vaagna ehitus vaagen on luuline rõngas, mis moodstub 2st puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad suurvaagen ülemine, laiem osa. Külgedelt piiravad niudeluutiivad, tagant 5. nimmelüli, eest lahtine väikevaagen alumine, kitsam osa. Seinteks ees häbemeliidus, külgedel istmikuja häbemeluud, taga rist-ja õndraluu' kahte vaagnat eraldab piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm jja häbemeliiduse ülasarv 42. Ristluu niudeliiges
jagunevad 5 piirkonnaks: kaelalülid (7), rinnalülid (12) ja nimmelülid (5). Puusapiirkonnas on viis ristluulüli, need moodustavad ristluu. Selgroog lõpeb nelja õndralüliga, mis on liitunud õndraluuks. Rinnakorvi moodustavad: selgroo rinnalülid, 12 paari roideid. See kaitseb südant ja kopse. Õlavöötme hulka kuuluvad rangluud ja abaluud. Ülajäsemete luud on õlavarre-, küünarvarre- ja kodarluu ning labakäe luud. Vaagna moodustavad kaks puusaluud, mis tagaosas liituvad ristluuga. Alajäsemeteluud on reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder ja labajala luu.
Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed, lülivaheliigesed on plokkliigesed. 30. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud- alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Alajäseme vabaosa koosneb reieluust, sääre- . 4 Tallinn ja labajalaluudest. Puusaluu on kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust, häbemeluust ja istmikuluust. 31. Nimeta vaagnat moodustavad luud: vaagen on luuline rõngas kahest
*Puusapiirkonnas on 5 ristluulüli omavahel kokku kasvanud, need moodustavad ristluu. *Selgroog lõpeb nelja (või viie) ÕNDRALÜLIGA, mis on liitunud ÕNDRALUUKS. *Selgroo rinnalülid, 12 paari roideid ja rinnak moodustavad RINNAKORVI, mis kaitseb südant ja kopse. *Õlavöötme luude hulka kuuluvad RANGLUUD JA ABALUUD. *ÜLAJÄSEMETELUUD on õlavarre-, küünarvarre- ja kodarluu ning labakäe luud. *VAAGNA moodustavad kaks puusaluud, mis tagaosas liituvad jäigalt ristluuga. *ALAJÄSEMETE LUUD on reieluu, sääreluu, pindluu, põlvekeder ning labajala luud. *LIHASED on vajalikud kehe ja kehaosade liigutamiseks, nad annavad kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja osalevad kehatemperatuuri säilitamisel. *Inimese kehas on kolme tüüpi lihaseid: skeleti- ehk vöötlihased, südamelihased ja silelihased. *SKELETILIHASTE talitus allub inimese tahtele, nad võivad kiiresti ja tugevalt kokku tõmbuda või lõdvestuda.- neid on ka inimese kehas ka kõige rohkem.
Kämbla lüliliigese lülidevahelised liigesed on plokkliigesed. Lülivaheliigeseid tugevdavad võimsad kaaskülgsed sidemed. 39. Sõrmelülide vaheliigesed .. on plokkliigesed. võimaldab teha liigutusi ühel tasandil, teised liigesed kahel või kolmel tasandil. 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud. Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Alajäseme vabaosa koosneb 1. reieluust, 2. sääreluust 3. labajalaluudest Puusaluu on kokku kasvanud kolmest luust: 1. niudeluust, 2. häbemeluust 3. istmikuluust. 41. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustamine. Vaagen on luuline rõngas kahest puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad. 42
sidemeid. (F: painutus ja sirutus) 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud · Vaagnavööde Vaagnavöötme luud (2 puusaluud) · Alajäseme vabaosa alajäseme vabaosa luud (reieluu, sääreluud(sääreluu, pindluu) ja jala luud kanna luud(7), pöialuud(5), varbalülid) · Joonis lk 46, 47, 48, 49. 41. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustamine. Vaagen on luuline rõngas kahest puusaluust, mis omavahel ja ristluuga seonduvad. Jaotub kahte ossa: 1. Ülemine, laiem osa on suurvaagen ja 2. Alumine, kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. Nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Suurvaagnat eralda väikevaagnast piirijoon, mille moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Neeme ehk promontoriumi moodusta ristluupõhimiku eesmine serv koos 5. Nimmmelüli kehaga.
Kaks esimest kaelalüli nimega atlas ja axis toimivad universaalse liigesena, mis võimaldavad pead ringikujulist ja edasi-tagasi liikumist. Nende ehitus erineb tunduvalt teiste lülide ehitusest. Lülisamba rinnaosa Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega ja moodustavad rinnakorvi, mis kaitseb elundeid, mis paiknevad rindkeres ja võimaldab hingamist Lülisamba nimmeosa Selja nimmeosa koosneb viiest nimmelülist ja on ühendatud ristluuga. Nimmelülid on märksa suuremad, sest peavad taluma suuremat pinget 4 Lülide ehitus Lülikeha koosneb käsnollusest,mida ümbritseb lompakta ehk plinkolluse nimeline väliskiht. Viimane on väga tugev ja meenutab välimuselt elevandiluud. Elastne käsnollus moodustub omavahel põimunud luulamellide võrgustikust. Just selline ehitus muudab lülid survele ja raskusele vastupidavaks
sageli raske röntgenülesvõttelt avastada ja selle paranemine võtab aega Randmeluudega liigestuvad kämblaluud, neid on viis VAAGNAVÖÖTME Click icon to add picture LUUD Luustikuline vaagen koosneb puusaluudest, mille seob ühtseks võruks lülisamba luude hulka kuuluv ristluu ja eest häbemeliidus Kumbki puusaluu on moodustunud kolmest luust niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu Niudeluu on neist suurim, liigestub ristluuga Häbemeluud seonduvad teineteisega kõhrelise häbemeliiduse ehk sümfüüsi abil Istmikuluul olevate istmikuõprudele toetud istuja keharaskus ALAJÄSEMETE Click icon to add picture LUUD Alajäsemed moodustavad: · Reieluud · Sääreluud · Pindluud · Põlvekeder · Kannaluud · Pöialuud · Varbaluud Reieluu on inimkeha pikim Click luu icon to add picture
Liigutused toimuvad ümber frontaal- ja sagitaaltelje. 111.Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Vaagnavööde ja alajäseme vabaosa luud. 2 puusaluu (niudeluu,istmikuluu,häbemeluu), ristluu,reieluu,sääreluu,pindluu,jalg ehk kannaluud,pöialuud,varbalülid. 112.Nimetage vaagnat moodustavad luud.Ristluu-niudeliiges,häbemeliidus. Suur- ja väikevaagen. Vaagnavööde koosneb kahest puusaluust, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabilselt ühendunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Suurvaagen (pelvis major) on niudeluuharjade vaheline vaagna lai ülemine piirkond. Sellest allpool paikneb istmikuluu, häbemeluu ja ristluu vahel on kitsam väikevaagen (pelvis minor). Suur- ja väikevaagna vahel on piirjoon. Väikevaagnat läbib sünnituskanal. Naisel on kogu vaagen märgatavalt laiem ja avaram kui mehel. Suurvaagen on ülemine ja laiem osa. Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagnt 5
41. Häbemeliidus e. sümfüüs Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges Kerega ühendub vaagnavööde ristluu-niudeluu liigese abil. Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Lameliiges ning väga piiratud liikumisega (amfiartroos). 43. Puusaliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldis, liikumine Puusaliiges on keraliigese erivariant pähkelliiges. Selle moodustavad reieluupea ja puusanapp. Puusaliigese kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Puusanappa täiendab napamokk. Liikumine ümber kolme telje: Frontaaltelje reie ette ja taha viimine Sagitaaltelje reie eemaldumine ja lähendamine
· Pehmendab lööke. · Teeb võimalikuks keha erinevad liigutused. 1.2.1. Lülisamba osad · Seitsme kaelalüli ülesandeks on toetada ja tasakaalustada pead. · Kaksteist rinnalüli on ühendatud roietega, moodustades rinnakorvi. Viimane võimaldab kopsude liikumist hingamisel ja kaisteb rindkereõõnes paiknevaid elutähtsaid organeid. · Selja alumine osa koosneb viiest nimmelülist, mis on ühendatud ristluuga. · Ristluu moodustub viiest omavahel kokkukasvanud lülist. See on ühendatud vaagnaga, tagades luulise kaitse kusepõiele ja suguelunditele. · Lülisamba alumises osas paiknev õndraluu kujutab endast rudimentaarset saba. See on tekkinud neljast omavahel kokkukasvanud lülist ja inimese puhul tähtsust ei oma. 4 1.3. Seljalülide ehitus
41. Häbemeliidus: Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges: Kerega ühendub vaagnavööde ristluu-niudeluu liigese abil. Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega (jäikliiges- amfiatroos). Paksu ristluu-niudeluu liigese kihnu tugevdavad võimsad sidemed: niudeluu-nimme side. ristluu-köbru side. ristluu-oga side. 43. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine:
41. vaagna ehitus-luuline rõngas puusaluust ja ristluust(kolm ühenduvat luud) suur vaagen-külgedelt piiravad niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli eest lahtine väike vaagen- ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud taga rist- ja õndraluu 42. ristluu- niudeliigese pinnad-kõrvalestjad, lameliiges parem ja vasak puusaluu ühenduv ristluuga nende abil 43. häbemeliidus- pidev ühendus kahe luu vahel 44. puusaliiges- reieluupea ja puusanapp pähkelliiges(keraliiges) abisead. liigesemokk, niude-luu-reie side(piirab reie viimist taha-tasakaal) liikumine- front-reie ette(painutus) ja taha(sirutus) viimine sagit- reie eemaldamine, lähendamine vert- pööramine sisse ja välja, koonusliikumine 45. põlveliiges- üh
41. vaagna ehitus-luuline rõngas puusaluust ja ristluust(kolm ühenduvat luud) suur vaagen-külgedelt piiravad niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli eest lahtine väike vaagen- ees häbemeliidus külgedel istmiku- ja häbemeluud taga rist- ja õndraluu 42. ristluu- niudeliigese pinnad-kõrvalestjad, lameliiges parem ja vasak puusaluu ühenduv ristluuga nende abil 43. häbemeliidus- pidev ühendus kahe luu vahel 44. puusaliiges- reieluupea ja puusanapp pähkelliiges(keraliiges) abisead. liigesemokk, niude-luu-reie side(piirab reie viimist taha-tasakaal) liikumine- front-reie ette(painutus) ja taha(sirutus) viimine sagit- reie eemaldamine, lähendamine vert- pööramine sisse ja välja, koonusliikumine 45. põlveliiges- üh
Kämbla luustik koosneb viiest lühikesest kämblaluust, mis omakorda koosneb alusest, kehast ja peast. Sõrmede luud (sõrmelülid) on väikesed toruluud (pöidlal on kaks, teistel sõrmedel kolm sõrmelüli). Kämbla-sõrmeliigesed on keraliigesed (kõik liikumised on võimalikud). Sõrmelülide vahelised liigesed on plokkliigesed (võimaldavad painutust ja sirutust). Alajäseme vööde ja alajäsemed Alajäseme vööde e. vaagnavööde koosneb kahest puusaluust, mis on omavahel ja ristluuga stabiilselt seotud moodustades massiivse luulise rõnga -vaagna. Puusaluud on vaheosaks kere luude ja alajäsemete luude vahel ning kannavad kere raskuse üle alajäsemetele. Puusaluu koosneb niude-, istmiku- ja häbemeluust, mis kuni puberteedieani on ühendatud vaid kõhrkoega. Vaagen jaguneb ülemiseks laiemaks suur- vaagnaks ja alumiseks kitsamaks väike-vaagnaks. Reieluu ja puusaliiges. Reieluu on inimese kõige pikem toruluu. Ta liigestub puusaluule puusaliigese abil.
moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 39) Ristluu-niudeliiges? Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised) Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Paksu liigeskihnu tugevdavad võimsad sidemed: 1)niude-nimme side 2)ristluu-köbru side 3)ristluu-oga side 40) Häbemeliidus? 15 Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu
Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 14 39) Ristluu-niudeliiges? Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised) Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Paksu liigeskihnu tugevdavad võimsad sidemed: 1)niude-nimme side 2)ristluu-köbru side 3)ristluu-oga side 40) Häbemeliidus? Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed.
moodustavad neem ja niudeluu kaarjoon, häbemeluu kamm ja häbemeliiduse ülaserv. Väikevaagna seinteks on häbemeliidus, külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. 39) Ristluu-niudeliiges? Kerega ühendub vaagnavööde kahe paarilise niude-ristluuliigese abil. Lameliiges (väga piiratud liikuvusega jäikliiges-amfiatroos) (kolmeteljelised) Liigestuvad ristluu ja niudeluu aurikulaarpinnad, nende abil ühenduvad parem ja vasak puusaluu ristluuga. Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Paksu liigeskihnu tugevdavad võimsad sidemed: 1)niude-nimme side 2)ristluu-köbru side 3)ristluu-oga side 40) Häbemeliidus? 15 Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu
raseduskuust kiiresti jagunev tsoon, tupeplaat, mis hakkab jagunema ja allapoole kasvama. Tupeplaat kanaliseerub 5. lootekuu ajaks, nii kujuneb ühendus tupe ülemise ja alumise osa vahel. Tuppe ja tupe sissepääsu (tupeesikut) eraldavast membraanist kujuneb neitsinahk. Kärbuvatest mesonefrose juhadest (Wolffi juhadest) jäävad naise organismi epoophoron ja paroophoron - moodustised munasarja kinnistisse ning Gartneri juhad tupe kõrvale. Naise vaagen Kaks puusaluud koos ristluuga moodustavad laia luurõnga - vaagna (pelvis), mis ühendab keret alajäsemete vabaosaga ja on toeseks siseelunditele. Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine, laiem on suur vaagen (pelvis major) ja alumine, kitsam osa on väike vaagen (pelvis minor). Suurt vaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad, tagant 4 osaliselt ristluulülid, eest kõhusein. Sünnitusabis seisneb suure vaagna tähtsus selles,
36 SPORDI ÜLDAINED I TASE hüppajatel ja viskajatel. Keha arengu reeglipärasus kajastub teatud traumade tüü- NB! pilises periodiseerimises: 1213 a traumad pöiaga, 1216 a põlvetraumad, 1116aastased on 1620 a õlavöötraumad, ühiskonna kõige täiskasvanud alaselja ja ristluuga seotud traumad. tervem, aga mitte Sugulise küpsemise üks tunnus on tüdrukute ja poiste arengu lahknemine. kõige tugevam grupp Tüdrukutel algab puberteet aasta kuni paar varem ja see kajastub nende arengu hüppes võrreldes poistega. See on ealine etapp, kus poisid võivad tüdrukutele jõu näitajates alla jääda
annaabi.ee 
