Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ripsmepikendused (0)

1 Hindamata
Punktid
Ripsmepikendused
Ripsmete pikendamine on tänapäeval muutunud tohutult populaarseks. Väga paljud naised ei saa kiire elutempo juures endale hommikusi meikimisi lubada. Seetõttu ongi palju lihtsam ja mugavam kasutada ripsmepikendusi, mis säästavad duššiga värvimisest ja koolutamisest. Samuti kasutavad pikendusi inimesed, kelle elukutse ei võimalda neil meiki kanda.
Ripsmepikendused sobivad:
  • inimestele, kelle loomulikud ripsmed on lühikesed ja hõredad
  • inimestele, kellel on tundlikud silmad või ripsmedušši ja muu meigi vastu allergia
  • inimestele, kelle elutempo on nii kiire, et ei ole aega enda väljanägemise eest nii hoolikalt hoolitseda
  • inimestele, kelle amet ei võimalda meiki kasutada, näiteks sportlased
  • kõigile, kes soovivad pikki ja tihedaid ripsmeid
Meditsiinilisi vastunäidustusi ripsmepikenduste paigaldamisel ei esine.
Ripsmepikendused on erineva kuju, tiheduse ja pikkusega. Võib valida sünteetilise ja naaritsa, kooldus või sirgema, õhema või paksema karva ja 10 erineva pikkuse vahel.
Pikendused liimitakse ükshaaval loomulike ripsmete külge, mistõttu jääb tulemus väga loomulik. Enne paigaldust võib ripsmed paar päeva enne keemiliselt mustaks värvida, kuid see ei ole kohustuslik ega vajalik. Paigalduseks tuleks aega varuda 2-3 tundi. Kokku paigaldatakse nii palju pikendusi, kui endal sobilikke ripsmeid on, umbes 100 tükki ühele silmale. Ripsmepikendused püsivad nii kaua kui loomuliku karva elutsükkel läbi saab ja kukub ära koos ripsmepikendusega. Paigalduse päeval tuleks vältida ripsmete märjaks saamist.
Ripsmepikenduse eest hoolitsemine on imelihtne . Ainuke asi, mida tegema peab, on iga 2-4 nädala tagant hoolduses käima.
Hoolduse käigus eemaldatakse pooleldi lahti olevad ripsmed ja asendatakse uutega. Samuti pannakse väljakasvanud pikenduste asemele uued. Hooldus kestab umbes 1,5-2 tundi.
Muidugi ei tohi pikendusi tugevalt hõõruda või sikutada, sest vastasel juhul tulevad need varem ära kui peaks. Hoiduda tuleks ka rasvaste silmakreemide ja õli baasil valmistatud silmameigieemaldajate sattumist ripsmetele.
Juhul kui on soov ripsmepikendused eemaldada, tuleks seda kindlasti teha spetsialisti juures, sest ise pikendusi ära kiskudes võib oma loomulikke ripsmeid kahjustada või sootuks neist ilma jääda. Eemaldamise käigus kasutatakse spetsiaalset liimi lahustavat ainet, millega saab pikendused kenast ükshaaval kätte. Protseduur kestab umbes 30 minutit.
Lisaks pikendustele on võimalik ripsmetele lisada erinevaid kristalle ja kivikesi, mis teevad pilgu veelgi ilmekamaks.
Minu arvates on ripsmepikendused väga mugav valik just neile, kes mingil põhjusel ei kannata ripsmeduššiga värvimist või neile, kes oma elukutse pärast ei tohi meiki kanda. Siiski ei tohiks üle pingutada ja omale kulmudeni ulatuvaid ripsmeid panna. Loomuliku tulemuse saab ainult siis, kui valida mõistliku pikkuse ja paksusega pikendused.
Jane Rähni
Ripsmepikendused #1 Ripsmepikendused #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jeinyfer Õppematerjali autor
Lühike ülevaade ripsmepikenduse näidustustest, hooldamisest, paigaldamisest

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus

Amet
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik

Ehitusfüüsika
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun