KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tänu kopsudest väljavoolava arteriaalsele verele, mis kannab hapnikku kõikidesse elunditesse, kuna kopsudesse saabuv veri toob sealt süsihappegaasi. Hingamiselunditel on veel ka teisi funktsioone
suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. http://content.answers.com/main/content/wp/en-commons Seestpoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises tolmuosakestest, hoiab teda niiskena ja soojendab. Väline hingamine toimub rindkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satub õhk hingamisteede kaudu kopsude alveoolidesse, väljahingamisel nendest välja. Kopsualveoolide ehitus erineb hingamisteede omast /vaata kopsude ehitus/. Nende kaudu toimubki gaasivahetus : alveoolides leiduvast nn. alveolaarõhust satub verre hapnik ja sealt välja süsihappegaas
5. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. Seestpoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises tolmuosakestest, hoiab teda niiskena ja soojendab. Hingamiselundite süsteemil on veel teisigi funktsioone. Ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on häält tekitavaks organiks, kopsude kaudu eraldub veeaur. 6. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Seda filtreerivad peenikesed karvakesed ja ninaõõnes soojendatakse seda. Suuremad osakesed võetakse kinni. 7. Kõri asukoht Kõri asub kaelal 4.6
seinale tekkinud kihiga. Ovogenees- on munaraku areng ovongoonist küpse munarakuni. Spermatogenees- spermatosoidide valmimine. Menstruatsioon kestab 3-5(7) päeva. Tsükkli kestvus on 28 päeva. Ovulats. toimub 14. Päeval Munajuha on pikkikurruline, seal toimub munaraku viljastumine ja munarakk juhitakse emakasse. Asub kõhuõõnes alakõhus. Väikevaagna õõnes. Lapiti kuskil. Siseehituselt kurruline ja kaetud ripsepiteeliga. Silelihaskoeline. Emakas asub väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole vahel. Koosneb emakapõhjast, emakakehast ja emakakaelast. Seina kihid: · Sisemine e. Limaskest- endomeetrium · Keskmine e. Lihaskest- müomeetrium · Välimine e.serooskest ehk perimeetrium Emakas toimub lapse areng ja loote väljastamine. Tupp võtab osa sugulisel viljastamisel Rinnanääre- mamma ehituselt koosneb 15-20 sagarast. Sagarate ja urgete ümber rasvkude.
19. Nimeta hingamisteed. Hingamisteede hulka kuuluvad ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid. 20. Hingamiselundite erinevate osade seina ehitus. Kõikidel hingamisteedel on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luud, kõri, hingetoru ning bronhide seintes on kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab nendes vabalt liikuda. Hingamisteede sisepind on vooderdatud limaskestaga, mis on kogu ulatuses varustatud ripsepiteeliga. 21. Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanne. Kõri toestavad mitmed kõhred, mis on sidemete ja liigeste varal liikuvalt ühendatud. Kõri alumises osas paikneb rõngakujuline sõrmuskõhr. Selle kohal asub kilpkõhr. Kilpkõhr on sidekoe abil ühendatud keeleluuga. Kilpkõhre ülaservale kinnitub kõripealise kõhr, mis limaskestaga kaetuna moodustab kõripealise. Kõripealis sulgeb kõri neelamise ajal. Kõriõõnt
laienenud osa - ampullaarosa ( ~2/3 munajuha kogupikkusest), mille läbimõõt on 6-10 mm. Siin toimub munaraku viljastamine ja siin toimuvad ka vililase arenemise varajased staadiumid. Järgneb kitsuse osa (läbimõõt ~3 mm). Kitsuse osa ulatub emakani ja jätkub munajuha emakaosana, mis läbib emaka seina ja avaneb emakaõõnde. Munajuha emakaosa on kitsaim osa läbimõõduga 1 mm ja pikkusega 1,5 cm. Munajuha seina ehitus: Limaskest moodustab arvukaid pikikurde ja on kaetud ripsepiteeliga. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 11 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Lihaskest koosneb sisemisest ring- ja välimisest pikikihist (silelihaskoeline). Serooskest on osa kõhukelmest ja moodustab emakalaisideme. EMAKAS uterus Emakas on pirnikujuline lihaseline õõneselund väikevaagna õõnes kusepõie ja pärasoole
Ülemised hingamisteed: siia kuuluvad ninaõõs ja neel Ninaõõs: Esimene hingamissüsteemi osa kuhu sissehingatav õhk läbi ninasõõrmete satub on ninaõõs. See on avar õõs, millel on ülemine, alumine ja kaks külgmist seina. Ninaõõne jaotab paremaks ja vasakuks pooleks ninavahesein. Ninaõõs jaguneb ninakarbikute varal ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks ninakäiguks. Kogu ninaõõne sisemine pind on kaetud limaskesta ja ripsepiteeliga Ninaõõne ülemises osas asuvad limaskestas haistmisrakud: seda piirkonda nimetatakse haistmispiirkonnaks. Neel: Ninaõõne taga asub neelu ülemine osa. Neel kujutab endast lihaselist toru, mis tagant piirneb lülisamba lülidega ja ülal kuklaluu põhimikuga. Neelu avanevad ninaõõs, suuõõs ja kõri. Ninaõõne ja neelu funktsioon seisneb sissehingatava õhu puhastamises, soojendamises ja niisutamises. Limaskesta ja ripsepiteeli abil puhastatakse õhk tolmu jms. osistest.
2) piimahammastik 2(Id 0/4, Pd 3/3) = 20 Üksiku hamba nimetus tuletatakse ladinakeelse nimetuse esitähest ja järjekorranumbrist. 28. Neel. Söögitoru. Ühekambriline magu. Neel on limaskestaga kaetud silindrikujuline lihaseline organ, mis kuulub üheaegselt nii hingamis-, kui seedeorganite koosseisu. Hingamisteena on neel alati avatud, välja arvatud neelamise ajal. Neeluõõs jaguneb nina-, suu- ja kõriosaks. Neelu ninaosa on kaetud hingamisteedele omase ripsepiteeliga, suu- ja kõriosa limaskest on rikkalikult varustatud limasnäärmetega. Söögitoru on neelu maoga ühendav voolikukujuline lihaseline organ, mille pikkus veisel on 125-150 cm. Eristatakse kaela-, rinna- ja kõhuosa. Söögitoru sein on kolmekestaline, seespool on kutaanne e. nahkjas limaskest, vahepeal lihaskest ja väljaspool seroos- või adventitsiaalkest. Mao paikneb kõhuõõnes, selle kuju on individuaalselt erinev ja oleneb täitumisastmest
Üksikisendid asuvad torukestes, millest nad võivad välja sirutada vaid keha eesosa, kus asub suuava. Suuava ümbritseb kombitsatest pärg. NS tugevasti redutseerunud. Hermafrodiid. Tavaline kamarlane (Electra crustulenta, varem Membranipora crustulenta). HÕIMKOND KÄSIJALGSED Kinnistunud, üksikeluslised kahepoolmelise kojaga loomad. Suuava äärest algab paar erilisi lisandeid – nn. käsijäsemeid. Mereloomad. HÕIMKOND KÄRSSUSSID e nemertiinid: Keha piklik, väljaspoolt ripsepiteeliga ja suure hulga näärmetega kaetud. Pikkus 1 mm kuni üle 30 m. Mõnel vormil küllalt selgelt eristunud pea ja sissetõmmatav kärss. Kärssa kasutatakse saagi haaramiseks. Tihti on kärss varustatud veel pisteharjase ehk stiletiga ja mürginäärmetega, millega surmatakse ohvrid, eriti hulkharjasusse, mõnikord isegi väikseid kalu. Kehaõõs puudub, vahesid elundite vahel täidab parenhüüm. Hingamiselundkond puudub, hingamine toimub läbi kehaseina. Ringeelundkond hästi arenenud, suletud
Saavutades ülemise letaalse piiri (42-44), inimene sureb. Alumisel kriitilisel piiril ei suud keha normaalset temp säilitada. Alumise letaalse piiri (25) saavutamisel inimene sureb samuti. IMMUUNSÜSTEEM: moodustavad lümfisõlmed, harkelund (tüünus), põrn, lümfotsüüdid. Immuunsuse võib jagada kaasasündinuks ja omandatuks. Kaasasündinud immuunsus on tagatud higiga, rasuga, ripsepiteeliga (ninaõõs, hingetorus, kopsutorudes), bakterite hävitamine seedekulglas (suuõõs, magu, 12srmksl), limaepiteel (ninaõõs, magu), mittespetsiifilised immunreaktsioonid (paistetused, palavik, allergia). Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, ei pärandu järglastele. Jaotatakse aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tekib pärast haiguse läbipõdemist või vaktsineerimist. Passiivne kujuneb raviseerumi (valmis antikehade) süstimisel
dostaalseks, keskseks, ventraalseks ja ühiseks ninakäiguks.Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga. Pärisninaõõnel eristatakse hingamispiirkonda ja haistmis-piirkonda. Hingamispiirkond võtab enese alla enamiku ninaõõnest. Tema aluseks on ninakarbikud ja ninasept. Hingamispiirkonna limaskest on kaetud mitmerealise ripsepiteeliga. Haistmispiirkond esineb väikese alana dorsaalse karbiku ja ninasepti tagumises osas. Limaskest on siin pigmendisisalduse tõttu kollakaspruun või musta värvusega.Haistmispiirkonna limaskestas esinevad haistmisretseptorid on kohanenud gaasjas olekus esinevate ainete vastuvõtuks. Tekkinud impulsse kannab peaajju haistmisnärv Kõri on neelu ja hingetoru vahel paikne kõhreliste seintega torujas hingamis- ja
http://www.cortexity.com:8080/nicksblog/images/p harynx.jpg Neeluõõs on 3 osaline: 1. ninamine osa e. ninaneel ulatub koljupõhimikust pehmesuulaeni ja ühendab ninaõõnt tagasõõrmete kaudu suuõõnega. Külgseinas on kuulmetõrve neelusuue, mis neelatamisel avaneb, aidates ühtlustada rõhku keskkõrva ja välisõhu vahel. Ninamine osa on ainult hingamisteeks, kaetud ripsepiteeliga. Siin paikneb paaritu neelumandel ja paarilised tõrvemandlid. 2. suumine osa, ulatub pehmesuulaest kõri juurdekäiguni 3. kõrimine osa, on neelu alumine kõige pikem ja kitsam osa, mis paikneb kõri taga ja kõriga ühendab teda kõri juurdekäik. Sellest allpool olev osa funktsioneerib ainult toiduteena. Kokku ühendab neel 7 avausega naaberelundeid ( 2 tagasõõret ninaga , 2 kuulmetõrve ava, 1 suuava, 2 kõriosas s.o
uuava iminapaga. Ringe ja hingamiselundk puudub. Ekto ja endo paradsiidid. maksakaan, vereimiuss, kakssuulased 4.3. Klass Paelussid lülisised selgr sooleparasiidid. Päis, lülide mood kaelas. Seedel puudub. Suguel võimas. Nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss. 5. Hõimkond Keriloomad mikroskoopilised, vees, ripsmepärg e keriaparaat, lõuaaparaat, pantser, protonefriidid, verer ja hingamisel puuduvad, lahksug, toituvad mikroorg-st 6. Hõimkond Kärssussid Keha piklik, väljaspoolt ripsepiteeliga ja suure hulga näärmetega kaetud. Pikkus 1 mm kuni üle 30 m. Mõnel vormil küllalt selgelt eristunud pea ja sissetõmmatav kärss. Kärssa kasutatakse saagi haaramiseks. tihti on kärss varustatud veel pisteharjase ehk stiletiga ja mürginäärmetega, millega surmatakse ohvrid, eriti hulkharjasusse, mõnikord isegi väikseid kalu. Kehaõõs puudub, vahesid elundite vahel täidab parenhüüm. Hingamiselundkond puudub, hingamine toimub läbi kehaseina. Ringeelundkond hästi arenenud, suletud
ventraalseks ja ühiseks ninakäiguks.Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga. Pärisninaõõnel eristatakse hingamispiirkonda ja haistmis- piirkonda. Hingamispiirkond võtab enese alla enamiku ninaõõnest. Tema aluseks on ninakarbikud ja ninasept. Hingamispiirkonna limaskest on kaetud mitmerealise ripsepiteeliga. Haistmispiirkond esineb väikese alana dorsaalse karbiku ja ninasepti tagumises osas. Limaskest on siin pigmendisisalduse tõttu kollakaspruun või musta värvusega.Haistmispiirkonna limaskestas esinevad haistmisretseptorid on kohanenud gaasjas olekus esinevate ainete vastuvõtuks. Tekkinud impulsse kannab peaajju haistmisnärv. 23) Kopsud kopsud paiknevad rinnaõõnes, on isekeskis seostunud peabronhidest, veresoontest ja neid ümbritsevast sidekoest moodustuvate kopsujuurte abil
dostaalseks, keskseks, ventraalseks ja ühiseks ninakäiguks.Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga. Pärisninaõõnel eristatakse hingamispiirkonda ja haistmis-piirkonda. Hingamispiirkond võtab enese alla enamiku ninaõõnest. Tema aluseks on ninakarbikud ja ninasept. Hingamispiirkonna limaskest on kaetud mitmerealise ripsepiteeliga. Haistmispiirkond esineb väikese alana dorsaalse karbiku ja ninasepti tagumises osas. Limaskest on siin pigmendisisalduse tõttu kollakaspruun või musta värvusega.Haistmispiirkonna limaskestas esinevad haistmisretseptorid on kohanenud gaasjas olekus esinevate ainete vastuvõtuks. Tekkinud impulsse kannab peaajju haistmisnärv Kõri on neelu ja hingetoru vahel paikne kõhreliste seintega torujas hingamis- ja
- KURK FAUCES - neelu pikkus u 12cm Neelu osad: 1. NINANEEL:ühendab ninaõõne tagasõõrmete kaudu suuõõnega - neelumandel, paarilised tõrvemandlid - külgseinas kuulmetõrve neelusuue, mis neelatamisel avanedes aitab ühtustada rõhku keskkõrva ja välisõhu vahel. - ninamine osa on vaid hingamiseks, kaetud ripsepiteeliga. 2. SUUMINE OSA:SIIN RISTUVAD ÕHU JA TOIDU TEED. - pehmesuulaest kõri juurdekäiguni 3. KÕRIMINE OSA:pikk, kitsas, kõri taga, kõriga ühendab kõri juurdekäik. - allpool olev osa funktsioneerib toiduteena Limaskest jätkub neelu limaskestana, edasi söögitoru limaskestana. - neelu limaskestas on palju lümfoidset kude, mis osades kohtades on koondunud lümfoidse koe
Munajuhalehtrile järgneb munajuha laienenud osa - munajuha ampull, mille läbimõõt on 6-10mm ja mis moodustab 2/3 munajuha kogupikkusest. Ampullile järgneb munajuha kitsuse osa, mille läbimõõt on 3mm. Kitsuseosa ulatub emakanurgani ja jätkub munajuha emakaosana, mis läbib emaka seina. Munajuha emakaosa on lühim (1,5cm) ja kitsaim (1mm). Munajuha sein koosneb limaskestast, lihaskestast ja serooskestast. Munajuha limaskest moodustab arvukalt pikikurde; ta on kaetud silindrilise ripsepiteeliga, mille ripsmete löögid on suunaga emakaõõne poole. Ripsepiteeli vahel on silindrilisi sekretsioonivõimelisi rakke, mille poolt eritatav nõre katab munajuha läbiva munaraku vedelikukihiga. Viljastatud munaraku rändamine läbi munajuha emakaõõnde kestab ripsepiteeli ripsmete ja sekreedi toel 4-5 päeva. Seemnerakud liiguvad samal ajal munarakule emakaõõne poolt vastu. Munarakk kohtub seemnerakuga ja viljastatakse tavaliselt munajuha ampullaarosas umbes 2 tundi peale suguühet.
Sapikapillaarid, sagarikuvaheline arter ja veen moodustavad maksatriaadi. 57. Hingamisorganite üldine iseloomustus. Kindlustavad looma välise hingamise funktsiooni – veri rikastub hapnikuga ning keha vabaneb CO 2st. Hingamisorganiteks on ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, kops. Hingamisteed (ninaõõs, ninaneel, kõri, trahhea, bronhiaalpuu) juhivad õhu kopsu, eelnevalt soojendavad ja filtreerivad õhku. Hingamiselundite limaskest on enamasti kaetud ripsepiteeliga. Ripsepiteel sisaldab karikrakke, mis sekreteerivad limast nõret (tolmu jne püüdmiseks). Kõri, trahhea ja bronhide toestuseks on hüaliinsest kõhrkoest toes, mis väldib nende kokkuvarisemist. Kopsusiseste hingamisteede hulka kuuluvad bronhid, bronhioolid ja alveolaarpuu. Bronhidele järgnevad väiksema dm bronhioolid (bronchiolus). Bronhioolides puuduvad kõhrkude ja näärmed (bronhis olemas). Bronhioole vooderdab prismaatiline
annaabi.ee 
