Test keskkonnakaitse eriala õppijatele 1. Mis on mets ? Mets on nö mitmetasandiline elukooslus, mis koosneb valdavalt puudest ja teistest taimedest, ning kus puud määravad teiste taimede elutingimusi. 2. Palun nimetage metsade kasutamise viise - jahindus - puidu saamine - rekreatsioon - teaduslikud eesmärgid - looduse kaitse 3. Rinnasdiameeter on puude rinnakõrguse läbilõikepindalade summa. 4. Kluppimine on kasvava metsa mahu määramise viis. 5. Tihumeeter on mahuühik, võrdne ühe kuupmeetri puidu ruumalaga. 6. Olulisemad metsakahjurid ja haigused on juurepess, üraskid ja männikärsakas ning südamemädanikud. 7. Metsa uuendamise võtted on: - metsa külvamine või istutamine - uuendusraie 8. Metsandusliku tähtsusega okaspuud Eestis on harilik kuusk ja harilik mänd. 9
Hooldusraietega mõjutame: Puistu valgustingimusi Mõjutada laasumist Soodustada järelkasvu ja looduslikku uuenemist Kiirendada puuliikide vaheldust Kiirendada puistu väljakasvatamist Suurendada puistu juurdekasvu Puistu dekoratiivset ja esteetilist väljanägemist Metsaseadus Valgustusraiet tohib teha puude valgus ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks. Valgustusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 8 cm. Puude hõrenemine vastavalt vanusele Puude hõrenemine vastavalt vanusele Arenguklass Puutaimi hektaril noorendik 5 000...10 000 keskealine puistu 1 000...2 000 valmiv puistu umbes 1000 raieküps puistu 500...600 Miks okaspuud ei saa kohe lagedat ala asustada? männi ja kuuse seemneaastad ei ole igal aastal, seemnete lenduvus on pioneerliikidel parem, kuuse ja männi kasvu pikkus on esimestel aastatel väike,
Kuusel esinevad peamiselt kuuse-kooreürask, harkkidane kooreürask, väike-kooreürask, harilik võraürask, niineüraskid jt. Eesti kuusikutes on nendest kõige sagedasem ja tavalisem kuuse-kooreürask, keda esineb eriti rohkelt põuastel aastatel või põlengutes ja tormis kahjustunud metsades. Noorendikuks võib ümberarvestada sellise ala, mis vastab metsamajanduslikele nõutele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 taime, 1,3 meetri kõrgust peapuuliiki ja keskmine rinnasdiameeter on 6 cm. Ümberarvastamisel tuleb proovitükki lugeda iga puuliigi taimede arv, keskmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik elujõulised puud. Külvikultuuris tuleb loendada igalt lapilt kõige kõrgem puu. Noorendikule tuleb määrata koosseisuvalem ja planeerida järgmised metsamajanduslikud tööd. Edukud ehk kasvamamineku protsent määratakse külvatud või istutatud liigile.
edasi lükata või, kui võimalik, asendada see külviga, sest tõusmeid männikärsakad ei kahjusta. Männikärsakate püüdmiseks on kasutatud püüniskraave ja -auke, kuhu maapinnal ronivad mardikad sisse kukuvad. 10. Noorendikuks võib ümberarvestada sellise ala, mis vastab metsamajanduslikele nõutele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 taime, 1,3 meetri kõrgust peapuuliiki ja keskmine rinnasdiameeter on 6 cm. Ümberarvastamisel tuleb proovitükki lugeda iga puuliigi taimede arv, keskmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik elujõulised puud. Külvikultuuris tuleb loendada igalt lapilt kõige kõrgem puu. Noorendikule tuleb määrata koosseisuvalem ja planeerida järgmised metsamajanduslikud tööd. Edukud ehk kasvamamineku protsent määratakse külvatud või istutatud liigile. 11.
Metsatakseerimise põhiülesandeks on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. 2.1 Kasvava puu ja puistu takseerimine (diameetri, kõrguse, rinnaslõikepindala mõõtmine, vanuse ja tagavara hindamine), selleks kasutatavad instrumendid. Selleks, et hinnata puu mahtu, tuleb puud mõõta. Reeglina mõõdetakse puul 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast; b) puu kõrgus. Puu diameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust nimetatakse rinnasdiameetriks ja tähistatakse d1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga. Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid; ümardatud skaalaga klupid. Tänapäeval kasutatakse järjest rohkem nn. elektroonilisi kluppe, mis registreerivad lugemi
Männi-koorelutikas esineb 5-20-aastastes hõredates männi noorendikes kehvadel kasvukohtadel, eelkõige liiva- ja paealadel, kuid neid võib leida ka rabamändidel. Kahjustust aitab vältida tihedamate segakultuuride kasvatamine. 10) Metsakultuuri ümberarvestamine noorendikuks Noorendikuks võib ümberarvestada sellise ala, mis vastab metsamajanduslikele nõutele. Noorendikuks loetakse ala, kus hektaril on vähemalt 1500 taime, 1,3 meetri kõrgust peapuuliiki ja keskmine rinnasdiameeter on 6 cm. Ümberarvastamisel tuleb proovitükki lugeda iga puuliigi taimede arv, keskmine kõrgus ja vaadata taimede asetust. Proovitükkidel tuleb loendada kõik elujõulised puud. Külvikultuuris tuleb loendada igalt lapilt kõige kõrgem puu. Noorendikule tuleb määrata koosseisuvalem ja planeerida järgmised metsamajanduslikud tööd. Edukud ehk kasvamamineku protsent määratakse külvatud või istutatud liigile. 11) Noorendiku hooldamine ehk valgustusraie
moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. Reeglina pakub metsaomanikule kõige rohkem huvi metsas kasvava puidu kogus - kui palju seda on, palju juurde kasvab, millal mets saab raieküpseks ja raie käigus saadava puidu kogus ning kvaliteet. 8.1 Kasvava puu ja puistu takseerimine, selleks kasutatavad instrumendid. Selleks, et hinnata puu mahtu, tuleb puud mõõta. Reeglina mõõdetakse puul 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast; b) puu kõrgus. a) Puu diameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Saadud suurust nimetatakse rinnasdiameetriks ja tähistatakse d1,3. Kui indeks puudub, siis eeldatakse, et tegemist on rinnasdiameetriga. Kluppimisel: - tuleb klupp asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga.
3. Puistud Kukruse mõisa pargis on fikseeritud 1335 numbrilist üksikpuud ja 18 loodusliku uuenduse läbi tekkinud eraldist. Loodusliku uuenduse läbi tekkinud puud ei ole nummerdatud, kuid on eraldi kirjeldatud puistu inventeerimise tabelites. Samuti ei ole pargis laialdaselt levinud põõsastele antud numbreid. Kõik nummerdatud puud on kantud inventeerimisplaanile. Sellel plaanil ja tabelitel põhineb otsus teha raieid pargi korrastamiseks. Põlispuudeks on pargis loetud puid, mille rinnasdiameeter on vähemalt 60 cm või suurem. Mõisapargis on 279 puud 1335 -st ehk kokku 22,3% pargipuudest selle jaotuse alusel suuremõõtmelised põlispuud. Kukruse mõisa park on käesoleval ajal suhteliselt liigivaene (5 liiki okaspuid, 21 liiki lehtpuid). Domineerivad puuliigid on harilik vaher (22,9%), harilik tamm (22,4) ning lehis (21,9%). Kukruse mõisa park on Eestis üks omapärasemaid pargis asuva väärtusliku neljarealise lehise-tamme allee tõttu
seeneniidistiku arenemiseks on vaja õhku ja niiskust, mida puidu tugirakkudes on vähem kui soontes ja säsikiirtes. Seetõttu arvatakse, et puidu selline anatoomiline ehitus tagab kiirema kasvu kõrval ka suurema mädanikukindluse. Et Eestis ei ole õnnestunud leida samasugusel kasvukohal enam-vähem sama vanusega diploidse ja triploidse haava puistut, esitame võrdlusandmed 90-aastaste haavikute kohta Venemaalt Novosibirski oblastist. Diploidse haavapuistu keskmine rinnasdiameeter oli 34 cm, keskmine kõrgus 27 m ja hektaritagavara 302 m³; triploidse haavapuistu vastavad näitajad olid aga 42 cm, 31 m ja 564 m³. Olulisi erinevusi oli ka nende haavikute südamemädanikust kahjustatuses. Kuigi viljakehadega puude protsent oli mõlemal peaaegu võrdne (diploididel 98,6% ja triploididel 98,9%), selgus, et diploididel oli südamemädanik haaranud 14%, kuid triploididel ainult 4,5% mudelpuude mahust [1]. Ajast aega tuntud tarbe- ja ehituspuu
Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist: - mõõtma peab puust ligikaudu samal kaugusel, kui kõrge on puu. Kõige parem, täpsem on viseerida puu latva 45° nurga all - kaugus puuni määratakse kas kaugusmõõtja või lindiga - tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5m) juurde - kui puu kasvab kallakul, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale, puu kõrgus saadakse kahe mõõtmise vahena 4. Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter, saab määrata puu mahu. Puu mahu määramiseks on väga palju erinevaid arvutusvalemeid. Puu tüve võib vaadelda kui koonust ja leida tuleb koonuse ruumala. 1. võimalik on puu mahu määramine vastavate mahutabelite alusel 2. kõige levinum ja enamkasutatavam on järgm valem: V=g1,3hf (kus g- puu rinnaslõike pindala m2; h- puu kõrgus m; f- vormiarv) Vormiarv näitab puutüve mahu suhet kujutatava silindri mahtu, mille kõrgus võrdub puu
Alusmets: paakspuu, toomingas, pihlakas. Alust: sarnane arumetsade jänesekapsa kasvukohatüübiga. Puistud on tormikartlikud. 13. Metsatakseerimine Metsatakseerimise põhiül on iseloomustada metsa, selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. 14. Kasvava puu takseerimine, kõrguse ja diameetri mõõtmine, puu vanuse määramine. Puu takseerimisel tuleb mõõta 2 kõige olulisemat takseernäitajat: puu rinnasdiameeter (diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast) ja puu kõrgus. Diameetri mõõtmine mõõdetakse metsaklupiga umbes 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Kõrguse mõõtmine kõrgus on juurekaela ja ladvatipu kõrguste vahe. Kõrguse mõõtmisel kasutatakse kõrgusmõõtjaid, need jagunevad: geomeetrilised, trigonomeetrilised. Kõrguse mõõtmisel peab arvestama: mõõtja peab seisma puust ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on
. Puistu vanusest sültuvad näitajad: tihedus (40-60 kahaneb); liitus (suureneb kuni 30-40) heledus kahaneb kiiresti, LAI (kuni 20 hüppeliselt suureneb). Peamised faktorid, mis kujudavad metsa heleduse muutumist puistu vanusega: Liituse muutus; LAI muutus; liigilise koosseisu muutused; lehtede ja skeleti osatähtsuse muutus, alustaimestiku (heleduse) muutused; raiete mõju (nt kui vähenevad liitus ja või LAI); whkki puude kõrgus, rinnasdiameeter, tagavara ja rinnaspind kasvavad, võivad heleduskoef. Jääda samale tasemele, kui ei toimu samaaegselt ouistu liituse, LAI ja liigilise koosseisu muutusi. Faktorite mõju eri spektrip-k on erinev. LIITUS JA LAI määravad otseselt heleduse, mitte tagavara või rinnaspindala. Empiirilised seosed näitavad enamasti, et mida suurem on tagavara (rinnaspindala, liitus), seda väiksem on puistu heledus. Mudelrehkendused seda ei kinnita.
Suuremad kvartalid (kv) on soo- ja rabaaladel Igal kvartalil on oma number, mis koosneb kunagisest metsakonna nimest ja kv nr. o Riigimetsa mitmetele reformide tagajärjel ei ole kvartalite nr ja nimetusi muudetud, kuna andmete töötlemisel ja haldamisel tekib suur kaos ja selgusetus Numertsioon loode-kagu suunaline Puistu elementide mõõtmine Et teada saada puistu mahtu, selleks on vaja määrata iga puu maht puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel juurekaelast; puu kõrgus Puu diameetri mõõtmine o Metsaklupiga 1,3 m kõrguselt o Klupp peab olema puutüvega risti o Vajadusel nt. teadusliku tööga võetakse tüvelt kaks mõõdet Metsakluppe on 2 tüüpi: täpsusklupid ja ümardatud skaalaga klupid Täpsusklupil on joonlaual jaotused kas 0,1 või 0,5 cm täpsusega, 0 punkt algab liikumatust haarast
vähemalt 1,3m kõrgust taime hektari kohta või ka kõrgemat puud, aga nende keskmine diameeeter jääb alla 6 cm. L Latimets - Puistu peapuuliigi keskmise rinnasdiameetriga üle 6cm ja kuni12 cm ning keskmise vanusega alla 1/2 küpsusvanusest. Hall-lepikutes latimetsa arenguklassi ei määrata. K Keskealine mets - Puistu, mille vanus on üle kümne aasta väiksem küpsusvanusest ja mille: 1) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on suurem kui 12 cm; 2) 2) peapuuliigi keskmine rinnasdiameeter on väiksem kui 12 cm, kuid vanus enam kui ½ küpsusvanusest. V Valmiv mets - Puistu, mille vanus on kümme või vähem aastat väiksem küpsusvanusest. Y Küps mets - Puistu, mille vanus on võrdne küpsusvanusega või ületab selle. Eraldise moodustamine sama arenguklassi piires alates keskealisest puistust on kohustuslik, kui selle puistu pindala 21. Kuidas liigitatakse puistud tekkeviisi järgi? Tooge näiteid. 22. Kuidas toimub metsa vegetatiivne uuenemine?
Selleks, mõeldakse hästi lagunenud turvasmulda). väetamiseta tüseda turbaga rabamuldade puhul et hinnata puu mahtu, tuleb puud mõõta. Õhuke turvasmuld - 30-50 cm oluliselt puude kasvu. Reeglina mõõdetakse puul 2 kõige olulisemat keskmine - 50-100 cm Puistud hõredad, jändrikud, domineerivad männid. takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk sügav - üle 100 cm. Boniteet V-Va. diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast; b) puu Puudest on iseloomulikud sookask ja sanglepp Alusmets puudub. kõrgus. a) Puu diameetri mõõtmine. Siia kuuluvad lodu- ja madalsoo kasvukohatüüp. Alustaimestikus sookail, kukemari, küüvits, Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse
e. metsa hindamine (mõõtmine). Metsatakseerimise põhiülesandeks on selgitada metsade territoriaalset paiknemist, metsa moodustavate puistute tootlikkust ja varusid. Kõige rohkem huvitab meid metsas kasvava puidu kogus - kui palju seda on, palju juurde kasvab, palju me sealt võtta saame. 14.1. Kasvava puu ja puistu takseerimine. Selleks kasutatavad instrumendid. Et hinnata puu mahtu, selleks tuleb puud mõõta. Mõõdetakse 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel maapinnast; b) puu kõrgus. 1. Puu diameetri mõõtmine. Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt maapinnast e. juurekaelast. Kluppimisel tuleb klupp asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga. Klupp peab olema puu tüvega risti. Tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord, kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga näit
2) hooldusraie, mille hulka kuuluvad valgustusraie kuni 8sentimeetrilise keskmise rinnasdiameetriga puistus, harvendusraie 8sentimeetrilise ja suurema keskmise rinnasdiameetriga puistus ning sanitaarraie; 3) valikraie; 4) trassiraie, mille hulka kuulub kuni nelja meetri laiuse tee, kraavi või muu trassi ning kvartali või piirisihi sisseraie, samuti metsamaal oleva trassi või sihi puhastamine sinna kasvanud puudest ja põõsastest; 5) raadamine. (5) Rinnasdiameeter on puutüve läbimõõt, mõõdetuna 1,3 meetri kõrgusel juurekaelast. (6) Uuendusraiet on lubatud teha, et võimaldada metsa uuendamist või uuenemist. (7) Hooldusraiet on lubatud teha: 1) puude valgus ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks (valgustusraie); 2) metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks (harvendusraie);
Kvartalite numeratsioon algab metsamassiivi loodenurgast ja lõpeb kagunurgas, kvartalid nummerdatakse vasakult paremale. Kolhoosi ja sovhoosimetsades löödi puittahvlid kvartali numbritega puudele kvartalisihi nurkades, neid on veel siin- seal säilinud. 12.2. Kasvava puu ja puistu takseerimine. Selleks kasutatavad instrumendid. Et saada teada puu mahtu, selleks peab puud mõõtma. Puul mõõdetakse 2 kõige olulisemat takseernäitajat: a) puu rinnasdiameeter ehk diameeter 1,3 m kõrgusel juurekaelast; b) puu kõrgus. a) Puu diameetri mõõtmine Kasvava puu läbimõõt mõõdetakse metsaklupiga rinnakõrguselt so. 1,3 m kõrguselt juurekaelast. Kluppimisel tuleb klupp asetada risti tüve püstteljega, nii et klupi joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab olema 3 kokkupuutepunkti puuga. Klupp peab olema puu tüvega risti. Tavaliselt mõõdetakse igat puud üks kord. Kui aga tegemist on täpsema mõõtmistööga näit
lepik, mis rajati eelmise saj. alguses mereäärsete liivade kinnistamiseks. 1986 a. oli puistu keskmine kõrgus 23 m, tagavara 455 m3ha-1 ja vanus 80a. Lisaks sangleppadele kasvas puistus kuuse teine rinne. Huumushorisondi tüsedus oli selleks ajaks ca 10 cm. Aastaks 2007 oli sanglepiku keskmine kõrgus 27m, keskmine rinnasdiameeter 33cm ja tagavara 513 m3ha-1, millele lisandus kuuse teine rinne tagavaraga 68 m3 ha-1, huumushorisondi tüseduseks märgitakse 13 cm. (Kasesalu & Kohava, 2008). 1893. aastal otsustati tolleaegse Kõrgessaare metskonna metsaülema K. Ahrensi eestvõttel rajada tee ja mere vahele istandus. Lahtisele liivale istutati aastaseid siberi lehise ja hariliku männi taimi, kuid
annaabi.ee 
