Põhjenda, tuua näiteid Varusid on mõistlik kasutada investeeringuna, siis kui on näiteks hooajakaup ning on teada, et see on hetkel suures nõudluses, siis on mõtekas seda varem varuda, et ei tekiks olukorda, kus klient jääb ilma oma kaubast. Varusid ei ole mõistlik käsitleda investeerinuga, kui ei ole teada, milline kaup on kliendil oluline ning mille järgi nõudlus hetkel on. 5. Kirjelda varude liigitusi nende tekkepõhjuse või varude funktsiooni järgi. Kasutusvaru ehk ringlusvaru- varud, millest rahuldatakse tavapärane nõudlus varude täiendamiste (uute tellitud kaubapartiide kohalejõudmiste) vahel. Kasutusvarude ülesanne on kindlustada ettevõttes igapäevane häireteta klienditeenindus või tootmine. Kui nõudlus ja tarnekindlus ei muutu, kindlustab kasutusvaru klientide vajaduste rahuldamise. Teel olev varu– tooted või materjalid, mis asuvad veovahendil/terminalis teel ühest asukohast teise.
Asendi järgi ettevõtte tootmis-/töötlemis tegevuses jaotatakse varud kolmeks põhiliigiks: Tooraine Lõpetamata tooted Valmistooted Eestis kasutatava finantsarvestuse ja- aruandluse järgne liigitus: Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksud hankijatele Varude liigid funktsiooni järgi on: Kasutusvaru ehk ringlusvaru- varud, millest rahuldatakse tavaline nõudlus varude täiendamise vahel. Transiitvaru- tooted ja materjalid, mis on veovahendil teel ühest kohast teise. Reservvaru- varud, omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettearvamatu nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu. Spekulatiivne varu- varud, mida omatakse teistel põhjustel, kui jooksva nõudluse rahuldamine.
35. Milliseid tegevusi teostatakse laos ? Veoautode, treilerite, konteinerite jms. vastuvõtt ja tühjakslaadimine / kaupade paigutamine hoiukohtadele / ladustamine / siirdamine / komplekteerimine / järelkontroll. 36. Nimeta komplekteerimistehnoloogiaid. Üks komplekteerija komplekteerib ühte tellimust korraga / üks komplekteerib korraga mitme tellimuse kaubad / tsoonikomplekteerimine / dünaamiline komplekteerimine. 37. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi. Kasutusvaru e. ringlusvaru / transiitvaru / reservvaru / spekulatiivne varu / hooajaline varu. 38. Mis on laoartikkel (SKU) ? Igat erinevat tootekoodi omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks. Seega laoartikkel on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest mingil moel. (SKU: stock keeping unit) 39. Kuidas leida kaubaartikli keskmist laoseisu ? Keskmine laoseis = ½ täiendustellimuse kogus + reservvaru 40. Mida näitab Turn-Earn indeks ehk tasuvusaste ? Kuidas seda leida ?
· Pealelaadimine ja lähetamine · Lao administreerimine · Lao korrashoid · Kaubakäsitlustehnika korrashoid 36. Nimeta komplekteerimistehnoloogiaid. (4) · Üks komplekteerija komplekteerib üht tellimust korraga · Üks komplekteerib korraga mitme tellimuse kaubad · Tsoonikomplekteerimine · Dünaamiline komplekteerimine 37. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi. (vähemalt 5) · Kasutusvaru e ringlusvaru · Transiitvaru · Reservvaru · Spekulatiivne varu · Hooajaline varu · Surnud varu 38. Mis on laoartikkel? Igat erinevat tootekoodi omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks. Seega laoartikkel on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest mingil moel (suurus, värv, kaubamärk jne). 39. Kuidas leida kaubaartikli keskmist laoseisu? Keskmine laoseis = ½ täiendustellimuse kogus + reservvaru 40. Mida näitab Turn-Earn indeks ehk tasuvusaste? Kuidas seda leida?
Varude juhtimise eesmärk on minimeerida erinevusi klientide nõudluse ja tarnevõime vahel. 51. Mis on varude kontrollimine? Varude kontrollimine hõlmab ettevõttes juba asuvate varude haldamist. See tähendab teadmist, millised tooted on olemas, millises koguses ja kus need asuvad ehk täpset ülevaadet olemasolevatest varudest. 7 52. Nimeta varude liike tekkepõhjuse/funktsiooni järgi. kasutusvaru ehk ringlusvaru transiitvaru spekulatiivne varu hooajaline varu seisev varu 53. Mis on laoartikkel? Laoartikkel (SKU stock keeping unit) on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest. Erinevus võib seisneda suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis vms. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoiundatakse teistest laortiklitest eraldi. 54. Mille poolest erinevad üksteisest tellimispunkti ja tellimisperioodi süsteemid?
hoiukohad ja reservkohad tavaliselt kaubaaluste riiulid. Igal tootel on muutumatu komplekteerimiskoht (aktiivkoht). Ja üks või mitu läheduses paiknevat reservkohta, kust aktiivkohta täidetakse kui see tühjkas saab. Seda süsteem kasutatakse siis kui kaubad saabuvad lattu kaubaalustel, kuid väljutatakse tükikaupa ( kastide, karpidena jms.) 35. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi (vähemalt 5)? · kasutusvaru ehk ringlusvaru · transiitvaru · spekulatiivne varu · hooajaline varu · seisev varu 36. Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel? Jaotuskeskus on hoiulao edasiarendus. Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud tellimuste komplekteerimiseks ja ühitamiseks. Jaotuskeskusel on kiirem laoringlus kui hoiulaol. Tavaliselt jaotuskeskused teenindavad suuremaid geograafilisi priikondi kui hoiulaod. 37. Mis on laoartikkel (SKU)?
kasutamisel võivad olla aktiivkohtadeks kõik hoiukohad ja reservkohad tavaliselt kaubaaluste riiulid. Igal tootel on muutumatu komplekteerimiskoht (aktiivkoht). Ja üks või mitu läheduses paiknevat reservkohta, kust aktiivkohta täidetakse kui see tühjkas saab. Seda süsteem kasutatakse siis kui kaubad saabuvad lattu kaubaalustel, kuid väljutatakse tükikaupa ( kastide, karpidena jms.) 35. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi (vähemalt 5)? kasutusvaru ehk ringlusvaru transiitvaru spekulatiivne varu hooajaline varu seisev varu 36.Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel? Jaotuskeskus on hoiulao edasiarendus. Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud tellimuste komplekteerimiseks ja ühitamiseks. Jaotuskeskusel on kiirem laoringlus kui hoiulaol. Tavaliselt jaotuskeskused teenindavad suuremaid geograafilisi priikondi kui hoiulaod. 37.Mis on laoartikkel (SKU)?
36. Komplekteerimistehnoloogiad a. Üks komplekteeriaja komplekteerib 1 tellimuse korraga b. Üks kolplekteerija komplekteerib korraga mitme tellimuse kaubad. c. Tsoonikomplekteerimine- tellimus on jagatud mitme komplekteeria vahel, igalühel on oma tsoon d. Dünaamiline komplekteerimine kaubad tuuakse komplekteerijate juurde. 37. Varude tüüpid tekkepõhjuse järgi a. Kasvuvaru e. Ringlusvaru varud millest rahuldatakse tavapärane nõudlus varude varude täiendamise vahel b. Transiitvaru tootet või materjalid mis asuvad transpordivahendil ühetst kohast teise c. Reservvaru varud, mida omatakse üle normaalse vajaduse kaitsmaks endettenägematunõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu d
Traditsioonilise kõrge lao tehnoloogia all mõeldakse kaubaaluste riiulisüsteeme kõrgusega 1015 m, riiulitevaheliste töökoridoride laiusega 1,51,7 m. Riiulikoridorides kasutatavad tõstukitüübid erinevad madalas laos kasutatavatest. Seejuures eristatakse riiulikoridorides töötavaid ja riiulite ning lao tööalade vahel liikuvaid tõstukeid. 34. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi (vähemalt 5)? Kasutusvaru e ringlusvaru (rahuldatakse tavapärane nõudlus) Transiitvaru (kaubad transpordivahendil teel ühest asukohast teise) Reservvaru (varud mida hoitakse üle nominaalse vajaduse kaitseks tarnete hilinemise ja nõudluse kasvu vastu) Spekulatiivne varu (omatakse muudel põhjustel kui jooksva nõudluse rahuldamine) Sesoonne e hooajaline varu (spekulatiivne laovaru vorm, akuleerimine enne hooaja algust) Seisev varu (kaubad mille järele nõudlust teatud ajaperioodi jooksul pole olnud)
Argumendid varude hoidmise vastu- varud seovad kapitali, ei saa mujale paigutada raha; varjavad kvaliteediprobleeme/kitsaskohti; varude olemasolu soodustab juhtkonna kitsarinnalist lähenemist tarneahelale kui tervikule. Varudega seotud kulude ja klienditeeninduse kompromiss- omada piisavalt varusid, et tagada nii välis- kui siseklientide tellimuste täitmine; minimeerida säilituskulud Laoartikli varu vaheldub kasutus- ehk ringlusvaru ulatuses varu max ja min tasemete vahel. Kuna nõudlus on muutlik võib artikli varu langeda min tasemest allapoole. -> reservvaru pealt siis. Varude liigid tekke ja funktsiooni järgii- 1. Kasutusvaru – tavapärane nõudlus varude täiendamise vahel 2. Transiitvaru – tooted ja materjalid mis asuvad veovahendil teel ühest kohast teise 3. Reservvaru – varud, omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu.
1. Valmistoodangu varud 2. Lõpetamata toodangu varud (raw materials, semi-processed materials, components, subassemblies, ingredients) 3. MRO varud (maintenance, repair and operating) – hooldusvarud, varuosad, kuluartiklid) 4. Work-in-process (WIP) – varud, mis ei ole enam arvel lõpetamata toodanguna aga veel ei ole arvel valmistoodanguna 80. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi (vähemalt 5)? kasutusvaru ehk ringlusvaru transiitvaru spekulatiivne varu hooajaline varu seisev varu 81. Varude hoidmise motivatsioon. 1. Kui artikkel on defitsiidikriitiline – kui ei ole üldse, siis milleks pingutada? 2. Kui nõudlus on rohkem varieeruv – kui vajadus on väga stabiilne, on kerge prognoosida ja puhvrit pole vaja 3. Kui tarne osas on ebakindlus, nt kõikuv tarneaeg, kõikuv kvaliteet, mõnikord on
artikli nõudlusest või on sellega otseselt seotud (a la kakaopulber ja piim) Sõltumatu nõudlus – tooted pole omavahel seoses SKU ehk laoartikkel – varusid kontrollitakse laoartiklite kaupa, igal tootel unikaalne tootekood ja neid erinevate tootekoodidega tooteid/tootekogust nim laoartikliks. Kompromiss: omada piisavalt varusid, et tagada nii välis- kui siseklientide tellimuste täitmine; minimeerida säilituskulud Laoartikli varu vaheldub kasutus- ehk ringlusvaru ulatuses varu max ja min tasemete vahel. Kuna nõudlus on muutlik võib artikli varu langeda min tasemest allapoole. -> reservvaru pealt siis. Varude ringlemissagedus (inventory turnover) näitab, mitu korda ettevõtte omanduses olev tootevaru aasta või muu ajavahemiku jooksul vaheldub. Leidmiseks jagatakse teatud toote või toodete müük aasta jooksul keskmise laoseisuga. Varude kontrolli meetodid: inventuur (raamatupidamisandmete tegelikkusega
Asendi järgi ettevõtte tootmis-/töötlemistegevuses jaotatakse varud kolmeks põhiliigiks : Tooraine Lõpetamata tooted Valmistooted Eestis kasutatava finantsarvestuse ja –aruandluse järgne liigitus : Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed hankijatele Varude liigid tekkepõhjuse või funktsiooni järgi on alljärgnevad : Kasutusvaru e ringlusvaru – varud millest rahuldatakse tavapärane nõudlus varude täiendamise vahel Transiitvaru – tooted ja materjalid mis asuvad veovahendil teel ühest kohast teise Reservvaru – varud omatakse tavavajadusest rohkem et kaitsat end ettenägematu nõudluse kõikumise või tarnete ebakindluse vastu Spekulatiivne varu – varud mida omatakse muudel põhjustel kui jooksva nõudluse rahuldamine
Ühelt poolt on varude juhtimise eesmärgiks tagada piisavalt hea teenindustase ja võimalikult vähendada müügikaotuste hulka laos peab olema rohkem kaupa Teiselt poolt on varude juhtimise eesmärgiks hoida mistahes ajahetkel varudesse seotud kapitali mõistlikult madalal tasemel, et vältida võimalikke riske ja likviidsusprobleeme laos peab olema vähem kaupa, tarned seevastu tihedamad ning koguselt väiksemad varude liigid tekke ja funktsiooni järgi · Kasutusvaru ehk ringlusvaru (cycle stock, current demand inventory) rahuldab tavapärase nõudluse järgmise plaanilise varude täiendamiseni · Turvavaru ehk reservvaru (safety stock) - varud, mida omatakse tavavajadusest rohkem, et kaitsta end ettenägematu nõudluse kõikumise eest või tarnete ebakindluse vastu (või ka protsessi ajakulu ja varieeruva kvaliteedi vastu). · Tellimuspartii varu (lot-size inventory) tagajärg, kui ,,suurem on odavam"
ja kiiremini lahendatavad. Varude olemasolu soodustab juhtkonna kitsarinnalist lähenemist tarneahelale kui tervikule. Varud võimaldavad isoleerida üksteisest tarneahela astmeid ega erguta kasutama kogu tarneahela tasandil toimuvast integreeritud otsustusprotsessist tulenevaid võimalusi. Varude puudumisel tuleb vältimatult plaanida ja kooskõlastada üheaegselt mitme tarneahela astme või terve tarneahela tegevust. Varude liigid tekke ja funktsiooni põhiselt Kasutus varu e ringlusvaru (cycle cost) – Varud, millest rahuldatakse tavapärane nõudlus varude täiendamise (uute tellitud kaubapartiide kohalejõudmiste) vahel Transiitvaru (in-transit stock või pipeline stock) – Tooted ja materjalid, mis asuvad veovahendil teel ühest asukohast teise. Transiitvarud on vajalikud seetõttu, et varude füüsiline liikumine ühest asukohast teise võtab aega. Kui liikumine on aeglane ja/või toimub
Tarnija võimaldatav pikk makseaeg võib tähendada seda, et müües ise kaupa oma klientidele lühema makseajaga, on vajadus käibe- vahendite järele väike. Varusid liigitatakse nende tekkepõhjuse või varude funktsiooni järgi. • Kasutusvaru ehk ringlusvaru – varud, millest rahuldatakse tavapärane nõudlus varude täiendamiste (uute tellitud kaubapartiide kohalejõudmiste) vahel. Kasutusvarude ülesanne on kindlustada ettevõttes igapäevane häireteta klienditeenindus või tootmine. Kui nõudlus ja tarnekindlus ei muutu, kindlustab kasutusvaru klientide vajaduste rahuldamise.