- Maakohus esimese astme kohtuna arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse (KS § 9 lg 1) - Halduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Halduskohus teeb ka muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse (KS § 18 lg 1) - Ringkonnakohtud on teise astme kohtud ning nad vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid (PS § 149 lg 2) - ringkonnakohtute pädevuses on kontrollida, kas esimese astme kohtud asja menetledes ja lahendit tehes on: õigesti tuvastanud faktilised asjaolud õigesti kohaldanud materiaalõigust järginud protsessiõigust • Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus • Riigikohus kontrollib üksnes ringkonnakohtute lahendite õiguslikku külge, kas on õigesti kohaldatud materiaalõigust ja järginud
President Riigikohtu Tartu ettepanekul Halduskohus Ringkonnakohtud Teise astme kohtutes vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid Eestis on kokku 3 ringkonnakohut Kokku 44 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Ringkonnakohtud Viru Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Riigikohus Eesti Vabariigi kõrgeim kohus Vaatab läbi ringkonnakohtute lahendite peale esitatud kaebused kassatsiooni korras Asukohaks on Tartu Lossi tn. 17 Riigikohus Esimeheks on Uno Lõhmus Kokku 17 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu Riigikohus Tegevus toimub Põhiseaduslikkuse kolleegiumites järelevalve Kõrgeim organ on kolleegium üldkogu Kohtunikueksami Loakogu otsustab komisjon kohtuasjade menetlusse võtmise
· ringkonnakohtud (Circuit Court). 12 territoriaalset ringkonnakohust ja üks föderaalne ringkonnakohus. Vaatab läbi apellatsioonkaebusi, mis on esitatud teatud kindlat liiki asjades või teatud erikohtute otsuste peale. · Ülemkohus (Supreme Court). Kõrgeim föderaalkohus, mis koosneb 9st kohtunikust. Ülemkohus vaatab läbi apellatsioonkaebusi, mis on esitatud ringkonnakohtute ning mõnede föderaalsete erikohtute (näiteks Nõudekohus) lahendite peale. Vaatab lläbi apellatsioonkaebusi, mis on esitatud ringkonnakohtute ning mõnede föderaalsete erikohtute lahendite peale. Erikohtud- spetsiifiliste föderaalkohtute pädevusse kuuluvate asjade läbivaatamiseks. Näiteks Maksukohus (Tax Court), N õudekohus (Claims Court). 25. Prantsusmaa õiguskaitsesüsteem
· ringkonnakohtud (Circuit Court). 12 territoriaalset ringkonnakohust ja üks föderaalne ringkonnakohus. Vaatab läbi apellatsioonkaebusi, mis on esitatud teatud kindlat liiki asjades või teatud erikohtute otsuste peale. · Ülemkohus (Supreme Court). Kõrgeim föderaalkohus, mis koosneb 9st kohtunikust. Ülemkohus vaatab läbi apellatsioonkaebusi, mis on esitatud ringkonnakohtute ning mõnede föderaalsete erikohtute (näiteks Nõudekohus) lahendite peale. Vaatab lläbi apellatsioonkaebusi, mis on esitatud ringkonnakohtute ning mõnede föderaalsete erikohtute lahendite peale. Erikohtud- spetsiifiliste föderaalkohtute pädevusse kuuluvate asjade läbivaatamiseks. Näiteks Maksukohus ( Tax Court), Nõudekohus (Claims Court). 25. Prantsusmaa õiguskaitsesüsteem Iseloomulikuks jooneks range vahetegemine üldjurisdiktsiooniga kohtute ja halduskohtute
1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia-3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud- esimese harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , hageja, kostja-
ning halduskohtud. Teise astme kohtuteks on 2 ringkonnakohust, mis asuvad Tartus ja Tallinnas ning kolmandaks astmeks on Riigikohus asukohaga Tartus. Üldkohtuna on Rootsis esimeseks astmeks piirkonnakohtud (tingisrätter). Sealt võib apellatsiooni korras edasi kaevata kohtuasja teise astme kohtusse, milleks on apellatsioonikohtud (hövrätter). Kolmandaks astmeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen). Apellatsioonikohtute juures ja Eesti puhul ringkonnakohtute juures on siinkohal üks suur erinevus. Selleks on see asjaolu, et apellatsioonikohtud võivad Rootsis mõningatel erijuhtudel tegutseda ka esimese astme kohtutena. Eestis pole ringkonnakohtud kunagi esimese astme kohtuteks ja asja peab alati kõigepealt läbi vaatama maakohus. Peale seda saab asja alles edasi kaevata ringkonnakohtusse. Erinevalt Eesti Riigikohtust, ei jagune Rootsi Ülemkohus erinevateks kolleegiumiteks
..................................................................................................... 10 17. Valitsuse ülesanded (Eesti näitel)............................................................................10 18. Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemide ja õigusemõistmise peamised erinevused.................................................................................................................... 10 19. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus – maa-, haldus- ning ringkonnakohtute pädevused. ..................................................................................................................................... 11 20. Riigikohtu ülesanded............................................................................................... 11 21. Tsiviilasi, kriminaalasi ja väärteoasi kohtus – osalised ja erinevused.......................11 Tsiviilasi.............................................................................................................
presumptsioon (vt PS § 22) Eesti Vabariigi kohtusüsteem on kolmeastmeline: 30 esimese astme kohtud on maakohtud (4) ja halduskohtud (2) 31 teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Neid on 2 Tallinnas ja Tartus. Neis vaadatakse apellatsiooni korras läbi edasikaevatud esimese astme kohtu otsused. 32 kolmanda astme kohus on Riigikohus. Asub Tartus. Riigikohus vaatab kassatsiooni korras läbi edasikaevatud ringkonnakohtute otsuseid. Riigikohus on ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Apellatsioon esimese astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine Ringkonnakohtus Kassatsioon kohtuotsuse vormiline läbivaatamine Riigikohtus Kriminaalprotsessis osalevad lisaks kohtualusele ja tunnistajatele veel 33 advokaat süüaluse kaitsja 34 prokurör süüdistaja 35 kohtunik määrab karistuse Kohtuniku amet on eluaegne. Ta määratakse ametisse Riigikohtu ettepanekul presidendi poolt.
peatükis. Apellatsioonikaebuses saab vaidlustada nii fakti – kui õigusküsimusi. MÄÄRUSKAEBEMENETLUS Määruskaebus ringkonnakohtus on TsMS 65. peatükis. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse. KASSATSIOONIMENETLUS Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioonkaebus riigikohtule. Vastavalt TsMS 66.peatükk. MÄÄRUSKAEBUS RIIGIKOHTUS Vastavalt TsMS § 696 lg-le 1 vaatab määruskaebusi ringkonnakohtute tehtud määruste peale Riigikohus läbi juhtudel, kus: 1) määruskaebuse esitamise võimalus on seaduses ette nähtud TsMS § 433 lg 2 2) määrus takistab asja menetlemist -18- TSIVIILKOHTUMENETLUS TEISTMINE Ehkki reeglina ei ole ette nähtud juba jõustunud kohtulahendite vaidlustamine, on ka jõustunud kohtulahendit võimalik erandlikel juhtudel uute asjaolude ilmsikstulekul tühistada teistmise menetluses
kohus. Kassatsioon Eesti kohtupraktika kohaselt tähendab apellatsioonikohtu otsustele esitatud edasikaebuste valikulist menetlemist eesmärgiga kujundada ühtset kohtupraktikat üldistamist vajavates küsimustes. Teistimine on jõustunud kohtulahendite läbivaatus uute asjaolude ilmnemisel. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Muud kohtunikud, s.h. ka apellatsiooni- ehk ringkonnakohtute kohtunikud nimetab ametise Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Riigikohus on sõltumatu täitevvõimu rahastusest ja teenistuslikust järelvalvest. I ja II astme kohtud sõltuvad selles justiitsministeeriumist, seega täitevvõimust. 42.Õiguskantsler kui õigustloovate aktide üle järelvalvet teostav ametiisik. PS XII peatüki kohaselt on õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks
Vt E. Andresen, T. Kotkas, P. Raadom, G. Suumann. Kohtunike distsip- linaarkomisjoni (või -kolleegiumi) otsused aastatel 19942006. Kättesaadav Riigikohtus. 29 Eesti kohtuniku eetikakoodeks. Arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=525 (28.03.2006). 30 RT I 1995, 16, 228; 2004, 22, 148. 31 H. Jõks. Kohtuniku eetika ja kohtuniku distsiplinaarvastutus. Ettekanne kohtunikukandidaatide teabepäeval Tartus 28. aprillil 2005. 32 Väärib märkimist, et ringkonnakohtute esimehed ei ole seni kasutanud 2002. aasta kohtute seadusega neile antud õigust algatada distsiplinaarmenetlus oma tööpiirkonna kohtunike suhtes. Küll aga on kõigi kolme ringkonnakohtu esimehed kasutanud oma järele- valveõigust, lahendades distsiplinaarmenetluse algatamise taotlusi. Kõigil juhtudel on aga leitud, et taotlused pole olnud põhjendatud ning et distsiplinaarmenetluse algatamiseks puudub alus. Vt H. Salmann. Kohtunike distsiplinaarvastutusest ja distsiplinaarpraktikast
Krim.õigus: tehti kõige suuremad muudatused. 1935 aastal jõustus uus Kriminaalseadsutik, Kaitseväe Krim.seadustik, Kriminaalkohtupidamise seadustik, Vangistusseadustik, Maksukaristuse seadustik ja Distsiplinaarseadustik. 1938 aastal kehtestati dekreediga uus Kohtute seadustik, Sõjaväe kohtute seadustik ja Advokatuuri seadus. Plaanis oli luua 15 seadustekogu, mis ei õnnestunud, kuna Eesti okupeeriti. 27. Eestiaegne kohtukorraldus. Rahukohtunike arv kasvas 54-ni. Rahukogud võtsid üle Ringkonnakohtute funktsioonid. Kohtupalat tekkis Tallinnasse. Vene senati rolli mängis Tartus asuv Riigikohus. Väiksemad süüteod ja tsiviilasjad: I aste rahukohtunikud; II aste kohtupalat; III aste - riigikohus. Raskemad süüteod ja tsiviilasjad: rahukogu, kohtupalat, riigikohus. 1935 väikesed muudatused - rahukohtunikud nimetati ringkonnakohtunikeks, Rahukogud Ringkonnakohtuteks, Kohtupalat kohtukojaks. Riigikohus viidi Tartust Tallinnasse.
13, § 150 lg 3 KS § 55 III Vanne KS § 56 § 39 Kohtusüsteem I Sätestus PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 · Harju maakohus · Viru maakohus · Pärnu maakohus · Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 48 III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk · Tallinna (28) · Tartu (10)
13, § 150 lg 3 KS § 55 III Vanne KS § 56 § 39 Kohtusüsteem I Sätestus PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 · Harju maakohus · Viru maakohus · Pärnu maakohus · Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus · Tallinna · Tartu 50 III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk · Tallinna (28) · Tartu (10)
13, § 150 lg 3 KS § 55 III Vanne KS § 56 § 39 Kohtusüsteem I Sätestus PS §§ 148, 149 KS 2., 3., 4. ptk Maa- ja linnakohtud on üldasjade kohtud. Arutavad tsiviil- ja kriminaalasju. II Esimese astma kohus 1. maakohus KS § 9 lg 2 Harju maakohus Viru maakohus Pärnu maakohus Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 - Kinnistusosakond peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit - registriosakond - kriminaalhooldusosakond valvab kriminaal.... 2. halduskohus Tallinna Tartu III Teine aste Ringkonnakohus KS 3. ptk Tallinna (28) Tartu (10) Viru (8) IV Kolmas aste Riigikohus KS § 25 Tsiviilkolleegium
● Harju maakohus ● Viru maakohus ● Pärnu maakohus ● Tartu maakohus Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad. – Justiitsiministri määrus 27.10.2005 nr 46 ● Kinnistusosakond – peetakse kinnistusraamatut ja abieluvara registrit ● registriosakond ● kriminaalhooldusosakond – valvab kriminaal.... 2. halduskohus
3 Maakohtud vaatavad esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Ringkonnakohus vaatab läbi tema tööpiirkonnas asuvate maakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud apellatsioon ja määruskaebuste alusel. Ringkonnakohus lahendab ka muid seadusega tema pädevusse antud asju. Riigikohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid tsiviilasjades nende lahendite peale esitatud kassatsioon ja määruskaebuste alusel. Riigikohus lahendab ka jõustunud kohtulahendite peale esitatud teistmisavaldusi, määrab seaduses sätestatud juhul asja lahendamiseks pädeva kohtu ja lahendab muid seadusega tema pädevusse antud asju. Maakohtus lahendab kohtunik tsiviilasja ainuisikuliselt.
annaabi.ee 
