Töö eesmärk: tutvuda rikkevoolukaitselülitite põhisõlmede ehitusega, otstarbega, tööpõhimõttega ja tunnussuurustega ning rikkevoolu olemusega. Tabel Rikkevoolu katse tulemused RVKL tüüp: CHNT NL1- Legrand: Kodune pistik 63: 30mA, 30mA, 40A, 400V 40A,400V katse 1 katse 2 katse 1 katse 1 1/2 IN >1999 ms >1999 ms >1999 ms >1999 ms IN (30mA) 25,1 ms 24,9 ms 26,8 ms 25 ms
Elektrikapp Elektrikapp e elektrikilp suletav elektrikomponentidega metallkast, mis elektri jaotamiseks madalpingetarbijate ( 50 kuni 1000 volti ja alal pingel 75 kuni 1500 volti talitlev elektriseade) hoonetes (majas ja korteris). Elektrikilbil võib olla erinev otstarve (liitumiskilp, sisestuskilp, arvestikilp, jaotuskilp, rühmakilp, korrusekilp). Elektri kilbil on mitmesugused lülitid, mis liigvoolule reageerivad erineva nimivooluga- kaitselülitid, rikkevoolu kaitselülitid, juhtimis- ja signalisatsiooniseadised, liitumiskilbis ka elektriarvestid. Elektrikilbi erinevad lülitid Automaat kaitselüliti e kaitselüliti- On lüliti, mis vooltugevuse suurenemisel, näiteks ülekoormuse või lühise korral vooluahela automaatselt katkestab. Automaat kaitselüliti tööpõhimõtte on vool välja lülitada, kui tekib kõrvalekalduv vool- liigvool. Rikkevoolu kaitselüliti ehk rikkevoolukaitse- on kaitseseade, on ette
kokkupuutel ohtliku pinge alla sattunud voolujuhtiva osaga (kaudpuutel). Joonis 1. Elektrilöök otsepuutel (vasakul) ja kaudpuutel (paremal). Kaitse otsepuute eest (otsepuutekaitse) võidakse saavutada kahel viisil : Inimese või looma keha läbida võiva voolu tekke takistamisega, Inimese või looma keha läbiva voolu piiramisega allapoole elektrilööki põhjustatavat väärtust. Kaitse kaudpuute puhul (kaudpuutekaitse) saavutatakse rikkevoolu tekke tagamiskaitsega, rikkevoolu piiramisega allapoole elektrilööki põhjustavat väärtust, toitepinge automaatse väljalülitamisega, potentsiaaliühtlustuse kasutamisega. Rikkevoolukaitse ülesehitus Rikkevoolu olemus Ükski elektrotehnikas kasutatav isoleermaterjal pole ideaalne ning seetõttu tekib ka täiesti korras elektriseadmete ja –võrkude normaaltalitlusel voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neotraalijuhtides, vaid ka voolujuhtide ja maa vahelises
pingega juhtide vahel, kui rikkevooluahelas pole tarviti(te) takistust. Maaühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pingestatud osa ja maa (või maaga ühendatud osa) vahel Kereühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pigestatud ja pingealti (normaalselt pingestamata) osa vahel. Maandatud kere korral on see samaväärne maaühendusega. Juhiühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevoolu- ahel sisaldab tarviti takistust. 129 Lühise ja maaühenduse korral reageerib lühiskaitse, kereühenduse korral võib tekkida inimkeha läbiv rikkevool. Rikkevoolu suurus sõltub keha elektri- takistusest ja voolu kulgemise teest läbi keha. Joonisel on kujutatud inimese kehaosade näivtakistus. Pinge all oleva kehaga kokkupuutel lisanduvad inimkeha takistusele RK puutekohtade ülemineku- takistused Rü1 ja Rü2.
Pingestatud osa normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid mitte PEN-juht. Puutepinge pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. Tarbija 1. Elektrit tarbiv füüsiline või juriidiline isik (nt elektrivarustusettevõtte abonent või klient). 2. Elektrit tarbiv ettevõte või paigaldis. Tarviti elektriseade, mis on ettenähtud elektrienergia muundamiseks teisteks energialiikideks, nt valguseks, soojuseks või mehaaniliseks energiaks.
5 pöörik, 6 bimetallvedruga termovabasti, 7 elektromagnetiline vabasti, 8 magnetvabasti plaat, 9 seadekruvi Rikkevoolukaitselülitid. Tavalisel kaitsemaandamisel on oluline puudus, see ei rakendu väikese voolu korral. Näiteks, otse- või kaudpuutel läbib inimest eluohtlik rikkevool, kuid see on liialt väike rakendamaks kaitseseadmeid. Rikkevoolukaitse põhiseadmeks on rikkevoolukaitselüliti, mis rakendub juba 10 mA-lise rikkevoolu korral ja lülitab voolu välja 0,01 s jooksul. Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõte on antud joonisel toodud skeemiga. 1 rõngasmagnetsüdamik, 2 primaarmähised, 3 sekundaar- ehk mõõtemähis, 4 mõõterelee mähis ja südamik, 5 relee vabasti, 6 voolukontaktid, 7 kontrollnupp. Rikkevoolu suurust mõõdab mõõtetrafo, mis koosneb rõngasmagnetsüdamikust ning sellele mähitud primaarmähistest ja sekundaarmähisest.
Pingestatud osa – normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid mitte PEN-juht. Puutepinge – pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus – elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool – isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti – tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. Tarbija 1. Elektrit tarbiv füüsiline või juriidiline isik (nt elektrivarustusettevõtte abonent või klient). 2. Elektrit tarbiv ettevõte või paigaldis. Tarviti – elektriseade, mis on ettenähtud elektrienergia muundamiseks teisteks energialiikideks, nt valguseks, soojuseks või mehaaniliseks energiaks.
Pingestatud osa – normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid Puutepinge – pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus – elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool – isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti – tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. 1. Elektrit tarbiv füüsiline või juriidiline isik (nt elektrivarustusettevõtte abonent või klient). 2. Elektrit tarbiv ettevõte või paigaldis. Tarviti – elektriseade, mis on ettenähtud elektrienergia muundamiseks teisteks energialiikideks, nt valguseks, soojuseks või mehaaniliseks energiaks.
Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub. Maandus · Maandamine ehk maandus on seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga maandusjuhtide ja elektroodide kasutamise teel. Maandamine võib olla vajalik elektriohutuse tagamiseks või elektriseadmete normaalseks talitlemiseks. Lühis · Lühis on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. · Lühise tagajärjel elektriseadmete töö halveneb, rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast. Maandusvarras · On paraleelselt ühendatud metallist konstruktsioon, mis paikneb maas hoone lähedal. Teine nimetus on tehismaandus. Konstruktsiooniga võivad olla nii elektroodid kui ka metallvõrk. Tehismaanduse eesmärk on tagada elektrivarustusele potentsiaal 0 volti.
inimeste, ka elektripaigaldistes püsivalt viibivate loomade kaitseks nendele eluohtliku elektrivoolu eest või ka ehitiste ja rajatiste elektripaigaldiste rikete põhjustatava tuleohu minimiseerimiseks. Rikkevoolukaitselüliti reageerib ehk rakendub elektritoiteahela kontaktide tõhusa lahutamisega rikke tagajärjel tekkinud kaitsmes seadistatust suurema ja ohtlikuma ahelate(faasi(de)- ja neutraali) voolude erinevus(t)e ehk rikkevoolu tõttu. Levinenumad rikkevoolukaitselülitid ei kaitse ülekoormuse(liigvoolu) eest, st. näiteks pildil oleva 2 pooluselise <0,03A ehk <30mA siinuselise vahelduvvoolu rikkevoolukaitsmega 1- faasilise ahela jaoks, mis suudab lahutada kontakte kuni 25A liigvoolu korral, sellise rikkevoolukaitsmega koos peab kaitstavasse ahelasse olema ühendatud ka liigvoolukaitse(ka kaitseautomaat, sulavkaitse) nominaalvooluga max. 25A. Vähem levinud on nn.
käidutööde juhtimine 1000 V nimivahelduvpinge ja kuni 1500 V nimetavalisustega elektripaigaldistes; *B1-klass kuni 63 A ehitustööd; *C-klass laborid jne. Tavaline inimene võib teha lihtsaid elektritöid. *valgusallikate vahetus valgustis; *elektrikilbi lülitite ja kaitselülitite lülimine; *pinge kontrollimine indikaatoriga; *elektriseadmete ja juhtmete eemaldamine pingevabas olekus; *rikkevoolu kaitselüliti katsetamine; *ilma kaitsejuhita ahelas lüliti, valgusti ühendamine, ilma kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras Põhjused elektripaigaldise uuendamiseks: *hoone tehnosüsteemide eluiga 25-30 aastat; *TN-S juhistikusüsteem; *Potentsiaaliühtlustus; *kordusmaandused ja peamaanduslatt; *0-klassi elektriseadmete kadu; *kindla värvtähisega kaitse- ja
ühendatud rööbiti. 7. Faasijuhe on maandamata juhe ehk siis plussjuhe. Pinge faasijuhtme ja nulljuhtme vahel on meie kodudes 220 V. Nulljuhe on maandatud juhe ehk siis nulljuhe. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrde nulliga. 8. Kaitsme ülesandeks on katkestada elekrtivool, kui vooluringis tekib lühis. 9. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 10. Generaatoriks nimetatakse seadet, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. 11. Transformaator ehk lühidalt trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. 12. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolist ehk mähisest, mis on keritud ühisele, raudpleki lehtedest koosnevale kinnisele südamikule
, kus I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A). U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V). R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (). 16. Too näide tühijooksu ja lühise kohta. Tühijooks elektrit toodetakse koguaega aga tarbiat ei ole. Lühis on isolatsioonirikke tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. 17. Jada ja rööpühendus. Valemid Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Valemid rööpühendus Jadaühendus Voolutugevus Ik=I1 pluss I2 pluss I3 Ik=I1=I2=I3 Pinge Uk= U1=U2=U3 Uk=U1(pluss)U2(pluss)U3
Füüsika 1. Mis on keha elektriseerimine? Keha elektriseerimine on kehale laengu andmine. 2. Milline keha on elektriseeritud? Keha millel on elektrilaeng 3. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? Keha on võimalik elektriseerida hõõrumise teel, kus mõlemad kehad saavad laengu. Elektriseerida saab ka siis kui laetud kehaga puudutada laadimata keha. 4. Mis juhtub, kui üksteise lähedale viia kaks positiivset laenguga keha? Miks? Samaliigilise elektrilaenguga kehad tõukuvad, sest nad on saanud ühesugused laengud. 5. Mis juhtub siis, kui üksteise lähedale viia negatiivse ja positiivse laenguga kehad? Miks? Eriliigiliste elektrilaenguga kehad tõmbuvad, sest nad on saanud erinevad laengud. 6. Mis on elektrijõud? jõud, millega üks laetud keha mõjutab teist laetud keha 7. Millest ja kuidas sõltub laetud kehade vaheline elektrijõud? Mida suuremad on vastastikmõjus olevate kehade elektrilaengud...
KORDAMISKÜSIMUSED AINES TE.0395 ,,ELEKTROTEHNIKA" 1. Seadused alalisvooluringis. · Oomi seadus U=I*R · Krichoffi pinge seadus Pingelangude summa ümber iga sõlme mis algab ja lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuse...
Rikkevoolu olemus. Isolatsioonimaterjalid ei ole ideaalsed, seetõttu tekib elektriseadmetes ja - võrkudes voolujuhtide pingestamisel vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Sellist voolu nimetatakse lekkevooluks. Näiteks, faasipinge 230 V ja 0,5 M% juures on ühe faasi lekkevool ca 0,4 mA, mis pole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, so muutub rikkevooluks, mida põhjustavad: • isolatsiooni üldine halvenemine, nt vananemine, niiskumine jne, • kereühendus elektriseadmes isolatsiooni rikke tõttu, • isolatsiooni kohalik halvenemine, • maaühendus liinides. Otsepuude. See on inimese või looma puutumine vastu elektriseadme pingestatud osi ja voolujuhte. Kaudpuude (puutepinge). Esineb, kui puudutatakse isolatsioonirikke tõttu voolu alla sattunud elektriseadme voolualteid osi (keret, kesta jne), olles samal ajal kokkupuutes maaga, st neutraaljuhiga, aga samuti kõrvalise...
Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust;
Vabasti relee, mõõtemähis, mõõtetrahvo rõngassüdamik 70. 10.3.2. Mis on lekke- ja rikkevool? Lekkevool on vool, mis lekib isolatsiooni kaudu, kuna ükski isolatsioon pole ideaalne. Lekkevoolu, mis on läinud millegi/kellegi jaoks ohtlikuks näiteks rikkis isolatsiooni tõttu, nimetatakse rikkevooluks. 71. 10.3.3. Millist voolu loetakse inimesele ohutuks? 10 - 20 mA 72. 10.3.4. Millest sõltub voolu ohtlikkus peale selle suuruse? Sagedusest 73. 10.3.5. Millist rikkevoolu tugevust loetakse tuleohtlikuks? 300 mA 74. 10.3.6. Kas PE juht tohib RVKL läbida? Ei
..1 k, võib faasipingel 230 V läbi keha kulgeda 0,2...0,4 A vool! Üldjuhul loetakse ohutuks 10...20 mA voolu, suurem vool kutsub esile lihaste krampe, hingamishäireid ja lõpuks südamelihase värelemise e. fibrillatsiooni, mille tagajärjeks võib olla vereringe lakkamine ja surm. Voolu ohtlikkus sõltub peale suuruse ka tema mõju kestusest. Kui rikkevool suureneb, lisandub eluohtlikkusele veel tuleohtlikkus. Tuleohtlikuks loetakse rikkevoolu alates 300 mA. 20. Puutepinge- pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutatavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osadega kokkupuutes oleva inimese või looma takistusest. 21. Elektervalgustus: Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel)
mis on sätestatud standardis, nende nõuete täitmise oskus kontrollitakse elektrialase ohuteadlikuse kontroll läbiviimisel. Hooldustööde juures näidatakse: ennetavate, korrastavate ja remonditööde plaan pikema aja peale ette, tuuakse ära vahetamis tööde riketekõrvaldamise ja avariiliste tööde protsetuurid, näidatakse üksiksõlmede ja komponentide(jaotuskeskuste, kaablite, juhtmete, sulavkaitsmete, liigvoolu ja rikkevoolu kaitselülitite talitlus ja kaitselahutus lülitite, liidete, elektrimootorite, maanduspaigaldiste) hooldamise ja korrastamise vajadus. Tehnilised kontrolli toimingud Näitatakse, millal ja kelle poolt teostati viimane kohustuslik tehnilinekontroll , millise tulemusega see lõppes ja millised järeldused sellest tehti, näidatakse kuidas ja mida kõrvaldatti või kavatsetakse kõrvaldada avastatud puudused, millal on plaanitud järgmine
ühendada nii tavalise kui ka kaitsekontaktiga pistikupessa (joonis 24.10). Elektriseadet tohib ühendada vaid sellisesse pistikupessa, millesse sobib ühendusjuhtme pistik. Kaitsekontaktiga pistikupesad on sellistes ruumides, kus põrand juhib elektrit. Niiskes või märjas ruumis kasutatakse pritsmekindlaid kaitsekontaktiga pistikupesi, millel on isesulguv kaas. Dusiruumis võib olla pistikupesa, mida toidetakse eraldustrafo või rikkevoolu kaitselüliti kaudu. Väljaspool hoonet tuleb elektrivoolu võtta välist tüüpi pritsmekindlast kaanega pistikupesast, mis on varustatud rikkevoolukaitselülitiga. Joonis 11.10. Kaitseväikepingeline halogeenvalgusti ja mängurong, mis ühendatakse eritrafo kaudu. 11.4 Pädevustunnistuste klassid Pädevustunnistused jagunevad A-, B-, B1- ja C-klassi pädevustunnistusteks sõltuvalt elektritöödest, mille juhtimiseks tunnistus annab õiguse
Pinnasele langenud pingestatud isoleerimata õhuliini juhtme ümber tekib pinnases sammupinge. Ohtlik sammupinge tekib ka näiteks maandurite ümber tugevate maaühendusvoolude korral(pikselahendus). Kuna sammupinge suurus sõltub sammu pikkusest, siis on ka suuremad loomad tundlikumad sammupinge suhtes. 35. Elektriohutusseadus, elektripaigaldised ja paigaldise omaniku kohustused. 36. Ülevaade elektrijuhistiku süsteemidest, maandamine ja potentsiaaliühtlustus. 37. Rikkevoolu olemus, rikkevoolukaitse. Kuna isolatsioonimaterjalid ei ole ideaalsed, tekib elektriseadmetes ja võrkudes vool mitte ainult faasi- ja neutraaljuhtides, vaid ka juhtide ja maa vahelises isolatsioonis. Seda voolu nimetatakse lekkevooluks, mis teatud piirini ei ole ohtlik. Ohtlik on, kui lekkevool suureneb üle ohutu piiri, st muutub rikkevooluks. Rikkevoolukaitselüliti vabastiks on kaitselüliti keresse sisse ehitatud rikkevoolurelee, mistõttu seade on ise võimeline vooluahelat katkestama
jõududel. Elektromagnetisminähtusel põhinevate mootorite tööpõhimõtteks on pöörleva magnetvälja energia muutmine rootori pöörlemise mehaaniliseks energiaks. Selliste mootorite töö on kirjeldatav Lorentzi seadusega. Kuid eksisteerivad ka lineaarsed elektrimootorid. 23. Vooluallika lühis Lühis (inglis short-circuit, saksa Kurzschluß, soome oikosulku) on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. Lühise tagajärjel elektriseadmete töö halveneb, rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast. MAGNETISM 1.Magnetism 1. Magnetväli on üks mateeria vorme. Magnetväli esineb iga liiki elekrtivoolu ümber, s.t. kõikjal, kus on tegemist laetud osakeste liikumisega. Magnetvälja tähtsaim omadus on see, et ta avaldab mõju vooluga juhile. 2
elemente. Joule'i-Lenzi seadus on füüsikaseadus: elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Peaaegu kõik elektrisoojendusseadmed töötavad Joule'i-Lenzi seaduse põhimõttel. Sama valemi järgi leitakse ka soojuskadusid elektriülekandeliinides. Lühis on isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel, kui rikkevoolu ahel ei sisalda elektritarvitite takistust. Lühise tagajärjel elektriseadmete töö halveneb, rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast. Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli
(I-ohutusklassi) tarviteid ning kaitseväikepingeliste (III-ohutusklassi) tarvitite toiteseadmeid. Niiskes või märjas ruumis kasutatakse pritsmekindlaid kaitse- kontaktiga pistikupesi, millel on isesulguv kaas. Sellisesse pistikupessa 10 peab ühendama vastava pritsmekindla elektritarviti, millel on kaitseastme tähis vähemalt IP34. Vannitoas võib olla pistikupesa, mida toidetakse eraldustrafo või rikkevoolu kaitselüliti kaudu. Elektriseadmeid ei tohi kasutada vannis ega dusi all olles. Vannitoa või pesemisruumi elektriseadme pistikud peab kohe kasutamise järel pistikupesast välja tõmbama. Pistikupessa ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata. Väljaspool hoonet peab elektrivoolu võtma välistüüpi pritsme- kindlast kaanega pistikupesast, mis on varustatud rikkevoolukaitse lülitiga. Väljaspool hooneid kasutatavad elektriseadmed peavad
pingega juhtide vahel, kui rikkevooluahelas pole tarviti(te) takistust. Maaühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pingestatud osa ja maa (või maaga ühendatud osa) vahel Kereühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pigestatud ja pingealti (normaalselt pingestamata) osa vahel. Maandatud kere korral on see samaväärne maaühendusega. Juhiühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevoolu- ahel sisaldab tarviti takistust. 129 Lühise ja maaühenduse korral reageerib lühiskaitse, kereühenduse korral võib tekkida inimkeha läbiv rikkevool. Rikkevoolu suurus sõltub keha elektri- takistusest ja voolu kulgemise teest läbi keha. Joonisel on kujutatud inimese kehaosade näivtakistus. Pinge all oleva kehaga kokkupuutel lisanduvad inimkeha takistusele RK puutekohtade ülemineku- takistused Rü1 ja Rü2.
Asünkroonnlootot'ite
progranrmilisi kaitsefuirktsioone täidavad ka sujLrvkäivitid ja sagedusniur-rnclu;'ici.
Programmeeritav kaitseaparaat peab turlastama mo
VT7 C M R VD4 VD5 VD6 VT4 VT5 VT6 Joonis 1.23 mis samuti vähendab liigpingeimpulsse ja rikkevoolu. Mõnikord sillatakse drossel vabavooludioodiga VD7, et vähendada tagasimõju avatud lülitite puhul. Suure mahtuvusega elektrolüütkondensaator C kaitseb alalisvoolulüli liigpingete eest. Kondensaator "tugevdab" alalisvoolulüli pinget, moodustades kiirelt muutuva vooluga haru. Mõningates lülitustes on alalisvoolulüli sillatud täiendava RC ahelaga, mis takistab kõrgemate harmooniliste pääsu pingesse. Kui muundur sisse lülitada, siis kondensaator laadub
annaabi.ee 
