Rikkevoolukaitsest 1. Elektriseadme või paigaldise pinge all oleva osa kogemata puudutamine (näiteks kui mõne elektritarviti ümbris või kaitsekate on kahjustatud) 2. Isolatsioonikahjustuse või lahtitulnud faasi- juhi tõttu pinge alla sattunud 0-klassi elektri- tarviti kere puudutamine. Sama oht tekib I klassi tarviti kere puudutamisel, kui kaitsejuhti ei ole või kui see on mingil põhjusel lahtine. 3. II klassi elektritarviti (näiteks elektritrelli) kere puudutamine, kui selle kaitseisolatsioon on riknenud. 4. I klassi elektritarviti kere puudutamine isolatsioonirikke korral, kui kaitsejuht (näiteks painduvas ühendusjuhtmes) on katkenud. 5. I klassi elektritarviti kere puudutamine, kui kaitsejuht on ekslikult ära vahetatud faasijuhiga (näiteks lülitis, pistikupesas või pikendusjuhis). 6. I klassi elektritarviti kestvalt pinge alla jäänud kere puudutamine, kui TN-juhistiku rikkesilmuse takistus on nii suur, et l...
7. Elektriohutus ja elektripaigaldised. Terminoloogia. Elektripaigaldis üksteisega ühendatud elektriseadmete ja juhtide teatud otstarbega ja kokkusobitatud tunnussuurustega valmispaigaldatud kogum. Oma ulatuse järgi eristatakse nt ruumi, korteri, hoone vms elektripaigaldisi. Elektriseade Igasugune seade, mida kasutatakse elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Siia hulka kuuluvad nt elektrimasinad, trafod, lülitusaparaadid, mõõteriistad, kaitseseadmed ja voolutarvitid. Faasijuht elektriahela juht, mis pingestatakse faasipingega. Kolmefaasilise ahela faasijuhtide tähised on L1, L2 ja L3, ühefaasilises ahelas võib kasutada kas üht nendest tähistest või tähist L (ingl live, "pingestatud"). NSV Liidus tähistati faasijuhte tähtedega A, B ja C. Juhe hermeetilise kaitsekestata suhteliselt kergesti painduv juht. Juhe võib olla isoleerkatteta (paljasjuhe) või isoleeritud (isoleerjuhe); vi...
Saime teada, miks on vajalik kasutada rikkevoolukaitset. Avariiline elektriseade Boileri küttekeha oli kaetud katlakiviga, mis rikkus ära vett pidava tihendi, läbi mille sattus boileris olnud vesi boileri tööd kontrollivale elektroonikale, tekitades lühise. Selle tõttu, et rikkevoolu kaitset ei kasutatud, põlesid ära ka suur osa juhtmetest. Rikkevoolu ohtlikkus Rikkevool on ohtlik inimestele, loomadele ja varale. Tugev rikkevool põhjustab elusorganismides tugevaid lihaste kokkutõmbeid mis võivad ka luid purustada. Rikkevool võib viia südame rütmist välja või selle koguni peatada. Kuna voolu poolt eraldatav soojus kasvab voolu kasvamisega ruutvõrdeliselt, võib see tekitada inimestel ja loomadel põletushaavu või süütada ka maja. Erinevate nimivooludega RVKL kasutamine Kui rikkevoolukaitselüliti ülesandeks on kaitsta inimesi ja loomi ohtliku elektrivoolu
Rikkevoolukaitselüliti 1 osa 2011a. Ingrid Knuut Rikkevoolukaitselüliti tingmärgid 230V rikkevoolukaitselüliti juhtahela skeemis 400V rikkevoolukaitselüliti juhtahela skeemis 400V rikkevoolukaitselüliti ühejooneskeemis Elektrilöögikaitse põhimõtted Ohtlikke pingestatud osi ei tohi saada puudutada ja puutevõimalikud osad ei tohi olla ohtliku pinge all Ei normaalolukorras Ega üksikrikkeolukordades. Selle põhinõudele on üldse ehitatud kõik kaitseviisid ja – võtted elektrilöögi eest. Normaalolukorras võib inimene saada elektrilöögi vahetult kokkupuutel pinge all oleva voolujuhtiva osaga (otsepuutel), rikkeolukorras aga kokkupuutel ohtliku pinge alla sattunud voolujuhtiva osaga (kaudpuutel). Joonis 1. Elektrilöök otsepuutel (vasakul) ja kaudpuutel (paremal). Kaitse otsepuute eest (otsepuutekaitse) võidakse saavutada kahel viisil : Inimese v...
9 Voolu toime inimesele Inimese ja looma keha juhib elektrivoolu. Kui inimene puudutab elektriseadme pinge all olevat osa või isolatsioonirikke tõttu pinge alla sattunud osa, läbib tema keha vool. Seda voolu nimetatakse rikkevooluks. Rikkeid on erinevaid, enamlevinud on lühis, maaühendus, kereühendus ja juhiühendus. Lühis on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevooluahelas pole tarviti(te) takistust. Maaühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pingestatud osa ja maa (või maaga ühendatud osa) vahel Kereühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pigestatud ja pingealti (normaalselt pingestamata) osa vahel. Maandatud kere korral on see samaväärne maaühendusega. Juhiühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevoolu- ahel sisaldab tarviti takistust. ...
Elektrienergia tootmine Elektrijaam see on elektrienergia tootmise ettevõte, milles muundatakse mingi muu energia elektrienergiaks. Elektrijaamade liigitus:1. hüdroenergia kasutamisega elektrijaamad : hüdroelektrijaam ja loodete elektrijaama. 2. soojusenergia kasutamisega elektrijaamad : soojuselektrijaam (kivisüsi, põlevkivi, nafta, õlid, maagaas), tuuma elektrijaam, geoterminiline elektrijaam ja päikese elektrijaam. 3. muu energia kasutamisega : tuule elektrijaam. Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles voolava vee energia muundub hüdroturbiinides mehaaniliseks energiaks ja turbiiniga käitavas hüdrogeneraatoris elektrienergiaks. Seal asuvad ka automaat juhtimise ja kontrollseadmed. A. Paisuelektrijaam veetasemete vahe on tekitatud paisu abil, B. Derivatsioonijaam veetasemete vahe on tekitatud vee juhtimisega kanali või torustiku kaudu jõesängist elektrijaama. Kõrgsurve elektrijaam veetasemete vahe ...
Selle seose graafilist kuju nimetatakse kaitseseadme tunnusjooneks. 1 peakontakt, 2 vedru-kang lülitusmehhanism, 3 riivistuskang, 4 lülitusnupp, 5 pöörik, 6 bimetallvedruga termovabasti, 7 elektromagnetiline vabasti, 8 magnetvabasti plaat, 9 seadekruvi Rikkevoolukaitselülitid. Tavalisel kaitsemaandamisel on oluline puudus, see ei rakendu väikese voolu korral. Näiteks, otse- või kaudpuutel läbib inimest eluohtlik rikkevool, kuid see on liialt väike rakendamaks kaitseseadmeid. Rikkevoolukaitse põhiseadmeks on rikkevoolukaitselüliti, mis rakendub juba 10 mA-lise rikkevoolu korral ja lülitab voolu välja 0,01 s jooksul. Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõte on antud joonisel toodud skeemiga. 1 rõngasmagnetsüdamik, 2 primaarmähised, 3 sekundaar- ehk mõõtemähis, 4 mõõterelee mähis ja südamik, 5 relee vabasti, 6 voolukontaktid, 7 kontrollnupp.
kokkupuutepindade, riiete, esemete jpm. takistusega. Kuna inimese või looma keha takistus on vahemikus 0,5...1 k, võib faasipingel 230 V läbi keha kulgeda 0,2...0,4 A vool! Üldjuhul loetakse ohutuks 10...20 mA voolu, suurem vool kutsub esile lihaste krampe, hingamishäireid ja lõpuks südamelihase värelemise e. fibrillatsiooni, mille tagajärjeks võib olla vereringe lakkamine ja surm. Voolu ohtlikkus sõltub peale suuruse ka tema mõju kestusest. Kui rikkevool suureneb, lisandub eluohtlikkusele veel tuleohtlikkus. Tuleohtlikuks loetakse rikkevoolu alates 300 mA. 20. Puutepinge- pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutatavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osadega kokkupuutes oleva inimese või looma takistusest. 21. Elektervalgustus: Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel)
Elektriohutusseaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähedamise eesmärgil nõuded: 1) Elektriseadmele ja paigaldisele, nende turule laskmisele ja kasutesele võtmisele, kastuamisele ning nõuetele vastavuse hidamise ja tõendamise korrale 2) Elektripaigaldmise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilisele kontrolli teostajale, personali sertifitseermise asututsele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile 3) Ettevõtja registeermisele ja riiklikku järelvalve teostamisele Teiste seaduste kohaldamine 1) Kui elektriseadme või – paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevad seadust ja selle alusel kehtestaud õigusakte nende puhul ei kohandata. 2) Elektripaigaldise ehituslikule osale kohaldata...
Elektriohutusseaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded: 1) elektriseadmele ja -paigaldisele, nende turule laskmisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korrale; 2) elektripaigaldise omanikule, teavitatud asutusele, elektritöö ettevõtjale, tehnilise kontrolli teostajale, personali sertifitseerimise asutusele, elektripaigaldise käidu korraldajale ja elektritöö juhile; 3) ettevõtja registreerimisele ja riikliku järelevalve teostamisele. Teiste seaduste kohaldamine 1. Kui elektriseadmest või -paigaldisest tulenevate elektriliste ohtude või elektromagnetiliste häirete vältimise mõned nõuded on reguleeritud teises õigusaktis, siis käesolevat seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte nende puhul ei kohaldata. 2. Elektripaigaldise ehituslikule osale k...
Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud. · II-ohutusklass - põhineb, lisaks seadme põhiisolatsioonile, veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata. · III-ohutusklass - põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemuselinimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. · Elektervalgustus: · Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud
0 ohutusklass. Kaitse põhineb ainult seadme põhiisolatsioonil. Neid ei tohi enam toota, kui kasutusel on need endiselt. I ohutusklass. Põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi kaudu. II ohutusklass. Põhineb, lisaks seadme põhiisolatsioonile, veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on kaduvväike. III ohutusklass. Põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemusel inimese keha läbiv rikkevool ei ole üldjuhul ohtlik ja on tagatud nii otse- kui kaudpuutekaitse. LOENG 4 VANNI JA DUSIRUUMID o Tavalisest suurem elektrilöögioht, kuna märja inimkeha takistus on väiksem ja inimene on kokkupuutes maapotentsiaaliga. o Ruum on jagatud kolmeks erinevaks tsooniks: Tsoon 0 vanni või dusi alusvanni sisemus. Alusvanni puudumisel ulatub tsoon 0,1 m kõrgusele, raadius paikse pihusti korral 1,2 m pihustist
Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. (Välja- ja rootori pöörlemissageduste vahe suhe pöörlemissagedusse) n1 staatori sünkroonikiirus n2 rootori päärlemissagedus 68. 9.3.6 Kuidas mõõdetakse mootori kasulikku momenti? 69. 10.3.1. Millised on RVKL põhiosad? Vabasti relee, mõõtemähis, mõõtetrahvo rõngassüdamik 70. 10.3.2. Mis on lekke- ja rikkevool? Lekkevool on vool, mis lekib isolatsiooni kaudu, kuna ükski isolatsioon pole ideaalne. Lekkevoolu, mis on läinud millegi/kellegi jaoks ohtlikuks näiteks rikkis isolatsiooni tõttu, nimetatakse rikkevooluks. 71. 10.3.3. Millist voolu loetakse inimesele ohutuks? 10 - 20 mA 72. 10.3.4. Millest sõltub voolu ohtlikkus peale selle suuruse? Sagedusest 73. 10.3.5. Millist rikkevoolu tugevust loetakse tuleohtlikuks? 300 mA 74. 10.3.6. Kas PE juht tohib RVKL läbida? Ei
Kestade ja katete võimet takistada otsepuudet iseloomustab kaitseaste mida tähistatakse IP ja sellele järgneva kahe tunnusnumbriga. Elektrilöögi kaitse kaudpuute eest: Kaitse kaudpuute puhul peab nii täielikult kui võimalik välistama elektrilöögi ohu kui elektriseadmete ja paigaldiste osad on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla. Isolatsioonirikke korral võib tekkida ühendus elektriseadme pingestatud osade ja maandatud kesta vahel. Tekkiv rikkevool ei pruugi elektriseadme talitlust kuigi oluliselt häirida kuid võib esile kutsuda elektrilöögi ja tulekahju ohu. Kaudpuute kaitseks kasutatakse eraldi või üksteisega kombineeritult järgmisi kaitsevõtteid: 1.Kaitsemaandamist-elektrimasinate ,aparaatide ning teiste seadmete ning paigaldiste kerede ühendamist maaga. Kaitsemaandus juhtmete takistus ei tohi ületada 4 oomi. 2.Potentsiaaliühtlustus-Kasutatakse tavaliselt ohtlikumates ruumides (vannituba, saun, dušširuum)
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helerin Vallner Rühm T11HT ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID JA ESMAABI ELEKTRITRAUMA KORRAL Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................................3 1. ELEKTRISEADMETE OHUTUSKLASSID..............................................................4 1.1. Tavalise pistikuga elektritarviti (0 klass)................................................4 1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass)...............................4 1.3. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klas...
Elektrivarustus Elektrivõrgu põhimõisted Põhimõisted Olulisemad põhimõisted on fikseeritud: · Standardites · Muudes normdokumentides (elektriohutus seadus, määrused, juhendid, ettekirjutised) Mõisteid ja nõuded tuleb järgida ja täita! Elektriseadmed-on ette nähtud elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks. Seadmete hulka kuuluvad-ka juhid ja juhistiksüsteemid ehk juhistikud, mille aa mõeldakse ühe vüi mitme kaabli, juhtme, lattliini ning nende juurde kuuluvate kinnitus- ja kaitseodade kogumit. Elektrivõrgu oluline osa-Moodustavad liinid, mis on üht või mitut vooluahelat sisaldavad terviklikud elektriedastuspaigaldised. Liini põhielemendid-on juhid, mis on ette nähtud elektrivoolu juhtimiseks Elektrijuhid: · Juhtmed · Kaablid · Latid · Siinid Mõni juht võib sisaldada mitut osajuhti ehk soont Kergesti painduvat juh...
elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud. - - II-ohutusklassi põhineb lisaks seadme põhiisolatsioonile veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata - III-ohutusklassi põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemusel inimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. 2. Elektrilöök, elektritrauma, kannatanu esmaabi.
Elektriaparaadid ALEKSEI LUKASIN Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaadiks nimetatakse elektrotehnilist seadet elektriliste ja mitteelektriliste objektide juhtimiseks ning nende kaitseks avariiliste ja ebanormaalsete talitluste eest. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatide liigitus nende põhifunktsiooni järgi: kommutatsiooniaparaadid koormuslüliti, vinnaklüliti, lahklüliti; kaitseaparaadid sulavkaitsmed, kaitselüliti, rikkevoolu relee, liigpingepiirikud; piirikaparaadid reaktorid, lahendid; käivitusreguleerimisaparaadid kontaktorid, kontrollerid, reostaadid; kontrollaparaadid releed ja andurid; reguleerimisaparaadid pingeregulaatorid, sagedusregulaatorid jne; mõõtaparaadid pinge- ja voolutrafod. Elektriaparaadi üldteooria Elektriaparaatidele esitatavad nõuded: elektriaparaadis eraldunud soojushulgale vastav temperatuur ei tohi ületada lubatavat väärtust; elektriaparaat peab taluma liigvoolude poolt põhjustatu...
pistiku saab ühendada vaid tavalisse pistikupessa. Elektritarvitid, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass) Elektritarviti, mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud (varem öeldi, "nullitud"). Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallosad kolla-rohelise värvusega kaitsejuhi kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kui elektritarviti metallkere satub isolatsioonirikke tõttu pinge alla, kulgeb rikkevool kaitsesoone kaudu maanduseni, korkkaitsme sular põleb läbi või automaat lülitab voolu välja ja eraldab rikkis seadme automaatselt elektrivõrgust. Kaitsemaandamiseks on pistikul ja pistikupesal metallist külg- kontaktid. Esineb mitmesuguse kuju ja paigutusega kaitsekontakte. I-ohutusklassi tarviti saab lisaks kaitsekontaktiga pistikupesale ühendada ka tavalisse pistikupessa. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostam...
1)kummisaapad, kummikindad, isoleer alus, kummimatt. 2) isoleer käepidemetega elektripaigalduse riistad Elektrilöögi kaitse kaugpuute puhul Kaitse kaugpuute puhul peab nii täielikult kui võimalik välistama elektrilöögi ohu kui elektriseadmete ja paigaldiste osad on isolatsiooni rikke tõttu sattunud pinge alla. Isolatsiooni rikke korral võib tekkida ühendus elektriseadme pingestatud osade ja maandatud kesta vahel. Tekkiv rikkevool ei pruugi elektriseadme talitlust kuigi oluliselt häirida, kuid võib esile kutsuda elektrilöögi ja tulekahju ohud. Kaugpuute kaiseks kasutatakse eraldi või üksteisega kombineeritult järgmisi kaitsevõtteid: 1. kaitsemaandamist- elektrimasinate, aparaatide, teiste seadmete ning paigaldiste kerede ühendamist maaga. Kaitsemaandus juhtmete takistus ei tohi ületada 4oomi. 2. potensiaali ühtlustust- kasutatakse tavaliselt ohtlikemates ruumides(vannituba, saun, dussi ruum jt)
I
Z
Į,
Kui isolatsioorl rikneb. tekib rikkevool ning nrootori rrläirised lrakkayacl täierldar,alį
kuunrenetlra. Rikkevoolukaitse rakerldurtlisläveks võib vaļidā Įrįkktlv > (0,0_5...0,8) ļ,r,
rakendutrlisajaks aga 50 nrs ... l s. Strur1e v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
