Rikkevoolukaitsest 1. Elektriseadme või paigaldise pinge all oleva osa kogemata puudutamine (näiteks kui mõne elektritarviti ümbris või kaitsekate on kahjustatud) 2. Isolatsioonikahjustuse või lahtitulnud faasi- juhi tõttu pinge alla sattunud 0-klassi elektri- tarviti kere puudutamine. Sama oht tekib I klassi tarviti kere puudutamisel, kui kaitsejuhti ei ole või kui see on mingil põhjusel lahtine. 3. II klassi elektritarviti (näiteks elektritrelli) kere puudutamine, kui selle kaitseisolatsioon on riknenud. 4. I klassi elektritarviti kere puudutamine isolatsioonirikke korral, kui kaitsejuht (näiteks painduvas ühendusjuhtmes) on katkenud. 5. I klassi elektritarviti kere puudutamine, kui kaitsejuht on ekslikult ära vahetatud faasijuhiga (näiteks lülitis, pistikupesas või pikendusjuhis). 6. I klassi elektritarviti kestvalt pinge alla jäänud kere puudutamine, kui TN-juhistiku rikkesilmuse takistus on nii suur, et l...
pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel, Pingestatud osa normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid mitte PEN-juht. Puutepinge pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. Tarbija 1. Elektrit tarbiv füüsiline või juriidiline isik (nt elektrivarustusettevõtte abonent või klient). 2. Elektrit tarbiv ettevõte või paigaldis. Tarviti elektriseade, mis on ettenähtud elektrienergia muundamiseks teisteks energialiikideks,
Saime aimu selle ohtlikusest ja vaatasime rikkevoolu mõõtmist rikkevoolu testri abil. Saime teada, miks on vajalik kasutada rikkevoolukaitset. Avariiline elektriseade Boileri küttekeha oli kaetud katlakiviga, mis rikkus ära vett pidava tihendi, läbi mille sattus boileris olnud vesi boileri tööd kontrollivale elektroonikale, tekitades lühise. Selle tõttu, et rikkevoolu kaitset ei kasutatud, põlesid ära ka suur osa juhtmetest. Rikkevoolu ohtlikkus Rikkevool on ohtlik inimestele, loomadele ja varale. Tugev rikkevool põhjustab elusorganismides tugevaid lihaste kokkutõmbeid mis võivad ka luid purustada. Rikkevool võib viia südame rütmist välja või selle koguni peatada. Kuna voolu poolt eraldatav soojus kasvab voolu kasvamisega ruutvõrdeliselt, võib see tekitada inimestel ja loomadel põletushaavu või süütada ka maja. Erinevate nimivooludega RVKL kasutamine
rikkevooluks , mida võib tingida isolatsioonirike, kereühendus mõnes elektriseadmes või maaühendus mõnes toiteliinis. Isolatsioonirike ei pruugi põhjustada elektriseadmete talitlushäireid, kuid võib esile kutsuda elektrilöögi- ja/või tulekahjuohu. Märkus Viimastel aastatel on rikkevoolukaitselüliteid hakatud tähistama lühendiga RCD ( ingliskeelse nimetuse residual current device järgi), mis sõnasõnaliselt tähendab jääkvooluaparaat. Põhjenduseks on ilmselt see, et rikkevool võib tähendada ka muud kui isolatsioonirikkel tekkivat voolu. Käesolevas loengus on vajaduse korral kasutatud lühendit RVKL. Rikkevoolukaitse põhimõte TN- süsteemis Tänapäeval kõige sagedamini kasutatava rikkevoolukaitse põhiskeem on Esitatud joonisel 2 ja joonisel 4. Joonis 2.Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõtte skeem:
Kereühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pigestatud ja pingealti (normaalselt pingestamata) osa vahel. Maandatud kere korral on see samaväärne maaühendusega. Juhiühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevoolu- ahel sisaldab tarviti takistust. 129 Lühise ja maaühenduse korral reageerib lühiskaitse, kereühenduse korral võib tekkida inimkeha läbiv rikkevool. Rikkevoolu suurus sõltub keha elektri- takistusest ja voolu kulgemise teest läbi keha. Joonisel on kujutatud inimese kehaosade näivtakistus. Pinge all oleva kehaga kokkupuutel lisanduvad inimkeha takistusele RK puutekohtade ülemineku- takistused Rü1 ja Rü2. Üldiselt loetakse inimesele ohutuks 10...20 mA voolu. Suurem vool kutsub esile lihaste krampe, hingamishäireid ja halvemal juhul ka südamelihaste värelemise ehk fibrillatsiooni, mille tagajärjel võib
Tuuleelektrijaam siin muundatakse tuule kineetilist energiat elektrienergiaks, need elektrijaamad õigustavad ennast kohtades kus on küllaldaselt tuuliseid ilmasi ja puuduvad elektriliinid ( poolkõrbed, arktilised piirkonnad, stepid). Otsemuundusega elektrijaamades toimub elektrienergia tootmine ilma soojusjõu masinate vahenduseta. Elektrivigastuste põhjused Kui inimene puudutab pingestatud või rikketõttu pinge alla sattunud osi, tekib läbi keha rikkevool, miss isegi väga väikesel väärtusel võib osutuda ohtlikuks. Vool läbi inimese keha on määratud puutepingega ja inimese keha takistusega, mis ei ole püsiv suurus, vaid oleneb puutepingest, voolu liigist ja sagedusest. Inimkeha takistus sõltub inimese füüsilisest seisundist ja ulatub organismi normaalolekus mõnekümne tuhande ohmini, eriti ebasoodsatel juhtudel ( haige olek, higine olek) on inimkeha takistus 400 1000 ohmi. Ohmi seadusest võib arvutada, et ohtlik pinge on juba 40V
Selle seose graafilist kuju nimetatakse kaitseseadme tunnusjooneks. 1 peakontakt, 2 vedru-kang lülitusmehhanism, 3 riivistuskang, 4 lülitusnupp, 5 pöörik, 6 bimetallvedruga termovabasti, 7 elektromagnetiline vabasti, 8 magnetvabasti plaat, 9 seadekruvi Rikkevoolukaitselülitid. Tavalisel kaitsemaandamisel on oluline puudus, see ei rakendu väikese voolu korral. Näiteks, otse- või kaudpuutel läbib inimest eluohtlik rikkevool, kuid see on liialt väike rakendamaks kaitseseadmeid. Rikkevoolukaitse põhiseadmeks on rikkevoolukaitselüliti, mis rakendub juba 10 mA-lise rikkevoolu korral ja lülitab voolu välja 0,01 s jooksul. Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõte on antud joonisel toodud skeemiga. 1 rõngasmagnetsüdamik, 2 primaarmähised, 3 sekundaar- ehk mõõtemähis, 4 mõõterelee mähis ja südamik, 5 relee vabasti, 6 voolukontaktid, 7 kontrollnupp.
kokkupuutepindade, riiete, esemete jpm. takistusega. Kuna inimese või looma keha takistus on vahemikus 0,5...1 k, võib faasipingel 230 V läbi keha kulgeda 0,2...0,4 A vool! Üldjuhul loetakse ohutuks 10...20 mA voolu, suurem vool kutsub esile lihaste krampe, hingamishäireid ja lõpuks südamelihase värelemise e. fibrillatsiooni, mille tagajärjeks võib olla vereringe lakkamine ja surm. Voolu ohtlikkus sõltub peale suuruse ka tema mõju kestusest. Kui rikkevool suureneb, lisandub eluohtlikkusele veel tuleohtlikkus. Tuleohtlikuks loetakse rikkevoolu alates 300 mA. 20. Puutepinge- pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutatavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osadega kokkupuutes oleva inimese või looma takistusest. 21. Elektervalgustus: Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel)
normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel. Pingestatud osa – normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid mitte PEN-juht. Puutepinge – pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus – elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool – isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti – tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. Tarbija 1. Elektrit tarbiv füüsiline või juriidiline isik (nt elektrivarustusettevõtte abonent või klient). 2. Elektrit tarbiv ettevõte või paigaldis. Tarviti – elektriseade, mis on ettenähtud elektrienergia muundamiseks teisteks
normaalselt pole pingestatud, kuid võib pingestuda isolatsioonirikke tagajärjel, Pingestatud osa – normaaltalitlusel vooluahelasse kuuluv juht vm juhtiv osa, sh neutraaljuht, kuid Puutepinge – pinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutatavate osade vahel isolatsioonirikke korral. Potentsiaaliühtlustus – elektriline ühendus, mis viib pingealtid ja kõrvalised elektrit juhtivad osad samale või ligikaudu samale (tavaliselt maa-) potentsiaalile. Rikkevool – isolatsioonirikkest tingitud vool. Rikkevoolu(kaitse)lüliti – tundlik kaitselüliti, mis lülitab elektriahela välja inimestele või loomadele ohtliku või tuleohtu esile kutsuda võiva rikkevoolu korral. 1. Elektrit tarbiv füüsiline või juriidiline isik (nt elektrivarustusettevõtte abonent või klient). 2. Elektrit tarbiv ettevõte või paigaldis. Tarviti – elektriseade, mis on ettenähtud elektrienergia muundamiseks teisteks
Pistikupesa kaitsekontakt on kohtkindla elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud. · II-ohutusklass - põhineb, lisaks seadme põhiisolatsioonile, veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata. · III-ohutusklass - põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemuselinimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. · Elektervalgustus: · Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud
0 ohutusklass. Kaitse põhineb ainult seadme põhiisolatsioonil. Neid ei tohi enam toota, kui kasutusel on need endiselt. I ohutusklass. Põhineb seadme kaitsemaandamisel kaitsejuhi kaudu. II ohutusklass. Põhineb, lisaks seadme põhiisolatsioonile, veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on kaduvväike. III ohutusklass. Põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemusel inimese keha läbiv rikkevool ei ole üldjuhul ohtlik ja on tagatud nii otse- kui kaudpuutekaitse. LOENG 4 VANNI JA DUSIRUUMID o Tavalisest suurem elektrilöögioht, kuna märja inimkeha takistus on väiksem ja inimene on kokkupuutes maapotentsiaaliga. o Ruum on jagatud kolmeks erinevaks tsooniks: Tsoon 0 vanni või dusi alusvanni sisemus. Alusvanni puudumisel ulatub tsoon 0,1 m kõrgusele, raadius paikse pihusti korral 1,2 m pihustist
Libistust võib tõlgendada ka rootori suhtelise mahajäämusena sünkroonkiirusega pöörlevast staatori magnetväljast. (Välja- ja rootori pöörlemissageduste vahe suhe pöörlemissagedusse) n1 staatori sünkroonikiirus n2 rootori päärlemissagedus 68. 9.3.6 Kuidas mõõdetakse mootori kasulikku momenti? 69. 10.3.1. Millised on RVKL põhiosad? Vabasti relee, mõõtemähis, mõõtetrahvo rõngassüdamik 70. 10.3.2. Mis on lekke- ja rikkevool? Lekkevool on vool, mis lekib isolatsiooni kaudu, kuna ükski isolatsioon pole ideaalne. Lekkevoolu, mis on läinud millegi/kellegi jaoks ohtlikuks näiteks rikkis isolatsiooni tõttu, nimetatakse rikkevooluks. 71. 10.3.3. Millist voolu loetakse inimesele ohutuks? 10 - 20 mA 72. 10.3.4. Millest sõltub voolu ohtlikkus peale selle suuruse? Sagedusest 73. 10.3.5. Millist rikkevoolu tugevust loetakse tuleohtlikuks? 300 mA 74. 10.3.6. Kas PE juht tohib RVKL läbida? Ei
Kestade ja katete võimet takistada otsepuudet iseloomustab kaitseaste mida tähistatakse IP ja sellele järgneva kahe tunnusnumbriga. Elektrilöögi kaitse kaudpuute eest: Kaitse kaudpuute puhul peab nii täielikult kui võimalik välistama elektrilöögi ohu kui elektriseadmete ja paigaldiste osad on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla. Isolatsioonirikke korral võib tekkida ühendus elektriseadme pingestatud osade ja maandatud kesta vahel. Tekkiv rikkevool ei pruugi elektriseadme talitlust kuigi oluliselt häirida kuid võib esile kutsuda elektrilöögi ja tulekahju ohu. Kaudpuute kaitseks kasutatakse eraldi või üksteisega kombineeritult järgmisi kaitsevõtteid: 1.Kaitsemaandamist-elektrimasinate ,aparaatide ning teiste seadmete ning paigaldiste kerede ühendamist maaga. Kaitsemaandus juhtmete takistus ei tohi ületada 4 oomi. 2.Potentsiaaliühtlustus-Kasutatakse tavaliselt ohtlikumates ruumides (vannituba, saun, dušširuum)
1.2. Elektritarviti, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass) Elektritarviti, mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud. Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallosad kolla-rohelise värvusega kaitsejuhi kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kui elektritarviti metallkere satub isolatsioonirikke tõttu pinge alla, kulgeb rikkevool kaitsesoone kaudu maanduseni, korkkaitsme sular põleb läbi või automaat lülitab voolu välja ja eraldab rikkis seadme automaatselt elektrivõrgust. Kaitsemaandamiseks on pistikul ja pistikupesal metallist külgkontaktid. Esineb ka teistsuguse kuju ja paigutusega kaitsekontakte. 4 Helerin Vallner Elektriseadmete ohutusklassid ja esmaabi elektritrauma korral 1
tavaliselt efektiivväärtusega Pingestatud osa normaaltalitusel vooluahelasse kuuluv juht Pingealdis juhtiv osa puutevõimalik osa, mis ei ole pingestatud, kuid võib saada selleks isaolatsioonirikke korral Kõrvaline juhtiv osa- elektripaigaldisse mittekuuluv osa, mis võib elektrilist , enamasti maa potensiaali edasi kanda (ehitiste matallrindid, juhtivad torustikud, põrandad, seinad) Isolatsioonirike isolatsiooni rikkeline seisund. Ei pea tähendama soovimatut juhtivat ühendust Rikkevool isolatsioonirikkel tekkiv, kuid ei pruugi põhjustada seadmete olulist talitushäireid, kuid vüivad esile kutsuda elektrilöögi ja/või tulekahju Madalpingeliinid Madalpinge määramine-vahelduvpinge(AV) 50-1000V, alalispingel (DC) 120-1500V Elektrijuhid- · Juhtmed: paljas-, isoleerjuhtmed · Kaablid: maa-, õhu-, vee-, paigalduskaablid(kasutatakse sees ruumides) · Latid: paljas-, isoleerlatid(kest ümber) · Muud: näiteks muundur
elektripaigalduse kaitsejuhiga maandatud. - - II-ohutusklassi põhineb lisaks seadme põhiisolatsioonile veel täiendava töökindla kaitseisolatsiooni kasutamisel, mille läbilöögi tõenäosus on väike. Kaitseisolatsioon tagab nii otse- kui kaudpuutekaitse. Selle klassi elektriseadmed ja tarvikuid ei kaitsemaandata - III-ohutusklassi põhineb kaitseväikepinge toitel, mille tulemusel inimese keha läbiv rikkevool ei ole ohtlik ja nii on tagatud otse- ja kaudpuute kaitse. Kaitseväikepinget kasutatakse halogeenlampvalgustite, uksekellade, vannitoaseadmete jt. toiteks. Kaitseväikepingeallikateks on madalpingevõrgust toidetavad turvalised väikepinge eraldustrafod. Kaitseväikepingeahel võib olla maandatud või maandamata. Enamkasutusel on maandamata ahelad. 2. Elektrilöök, elektritrauma, kannatanu esmaabi.
Bimetallvabastite puudused: Viimase puuduse kõrvaldamiseks kasutatakse temperatuuriandureid (NTC termistore) NTC termistor (negative temperature coefficient) Rikkevoolukaitselüliti Rikkevoolukaitselüliti on mõeldud inimeste, loomade ja esemete ning hoonete kaitseks kokkupuute eest ohtliku pingega. Rikkevoolukaitselüliti reageerib rikkevoolule maa suhtes. Voolud isolatsioonis Lekkevool vool normaalolukorras voolujuhtide ja maa vahelises ning voolujuhtide omavahelises isolatsioonis. Rikkevool üle ohutu piiri suurenenud lekkevool põhjustatuna isolatsioonirikkest, kereühendusest või maaühendusest. Elektrilöök otse ja kaugpuutel Otsepuude - inimese või looma puutumine vastu elektriseadme pingestatud osi ja voolujuhte. Kaugpuude - puudutatakse isolatsiooni rikke tõttu voolu alla sattunud elektriseadme voolualteid osi (keret, kesta jne). Elektrilöök otse ja kaugpuutel Võrgusagedusliku vahelduvvoolu toime täiskasvanud inimesele AC-1 voolu mõju pole tuntav;
pistiku saab ühendada vaid tavalisse pistikupessa. Elektritarvitid, millel on kaitsekontaktiga pistik (I klass) Elektritarviti, mis ühendatakse vooluvõrku kaitsekontaktiga pistiku abil, on kaitsemaandatud (varem öeldi, "nullitud"). Kaitsemaandamisel ühendatakse elektriseadme metallist kere, kest või muud välised metallosad kolla-rohelise värvusega kaitsejuhi kaudu elektrikilbi maanduslatiga. Kui elektritarviti metallkere satub isolatsioonirikke tõttu pinge alla, kulgeb rikkevool kaitsesoone kaudu maanduseni, korkkaitsme sular põleb läbi või automaat lülitab voolu välja ja eraldab rikkis seadme automaatselt elektrivõrgust. Kaitsemaandamiseks on pistikul ja pistikupesal metallist külg- kontaktid. Esineb mitmesuguse kuju ja paigutusega kaitsekontakte. I-ohutusklassi tarviti saab lisaks kaitsekontaktiga pistikupesale ühendada ka tavalisse pistikupessa. Kaitseisolatsiooniga elektritarvitid (II klass)
Kereühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus elektripaigaldise pigestatud ja pingealti (normaalselt pingestamata) osa vahel. Maandatud kere korral on see samaväärne maaühendusega. Juhiühendus on rikke tagajärjel tekkinud juhtiv ühendus eri pingega juhtide vahel, kui rikkevoolu- ahel sisaldab tarviti takistust. 129 Lühise ja maaühenduse korral reageerib lühiskaitse, kereühenduse korral võib tekkida inimkeha läbiv rikkevool. Rikkevoolu suurus sõltub keha elektri- takistusest ja voolu kulgemise teest läbi keha. Joonisel on kujutatud inimese kehaosade näivtakistus. Pinge all oleva kehaga kokkupuutel lisanduvad inimkeha takistusele RK puutekohtade ülemineku- takistused Rü1 ja Rü2. Üldiselt loetakse inimesele ohutuks 10...20 mA voolu. Suurem vool kutsub esile lihaste krampe, hingamishäireid ja halvemal juhul ka südamelihaste värelemise ehk fibrillatsiooni, mille tagajärjel võib
1)kummisaapad, kummikindad, isoleer alus, kummimatt. 2) isoleer käepidemetega elektripaigalduse riistad Elektrilöögi kaitse kaugpuute puhul Kaitse kaugpuute puhul peab nii täielikult kui võimalik välistama elektrilöögi ohu kui elektriseadmete ja paigaldiste osad on isolatsiooni rikke tõttu sattunud pinge alla. Isolatsiooni rikke korral võib tekkida ühendus elektriseadme pingestatud osade ja maandatud kesta vahel. Tekkiv rikkevool ei pruugi elektriseadme talitlust kuigi oluliselt häirida, kuid võib esile kutsuda elektrilöögi ja tulekahju ohud. Kaugpuute kaiseks kasutatakse eraldi või üksteisega kombineeritult järgmisi kaitsevõtteid: 1. kaitsemaandamist- elektrimasinate, aparaatide, teiste seadmete ning paigaldiste kerede ühendamist maaga. Kaitsemaandus juhtmete takistus ei tohi ületada 4oomi. 2. potensiaali ühtlustust- kasutatakse tavaliselt ohtlikemates ruumides(vannituba, saun, dussi ruum jt)
I
Z
Į,
Kui isolatsioorl rikneb. tekib rikkevool ning nrootori rrläirised lrakkayacl täierldar,alį
kuunrenetlra. Rikkevoolukaitse rakerldurtlisläveks võib vaļidā Įrįkktlv > (0,0_5...0,8) ļ,r,
rakendutrlisajaks aga 50 nrs ... l s. Strur1e v
annaabi.ee 
