kasutatakse arvutites ka üha suuremaid põhimälusid. Kui veel mõned aastad tagasi piisas 16 MB ja siis 32 MB põhimälust, siis uuemates arvutites on juba 64 MB või 128 MB suurune põhimälu. Kui teil on vanem arvuti ja mälu tundub olevat vähevõitu, on enamasti võimalik seda juurde lisada. Joonis 10 - Mälupesad Kettaseadmete ühenduspesad Igas personaalarvutis on olemas vähemalt üks masssalvestusseade, tavaliselt kõvaketas (HDD hard disk drive). Masssalvestusseadmete alla kuuluvad veel disketiseade (FDD floppy disk drive), CD-ROM seade, lindiseadmed (tape drive), magnet-optilised seadmed ja zip-draiv. Masssalvestusseadmete ülesanne on säilitada suuri andmehulki ka siis kui arvuti ei tööta (kõvaketas) ja võimaldada andmete mugavat transporti ühest arvutist teise (CD-ROM, floppy). Joonis 11 Kõvaketas koos kontrolleriga Joonis 12 Kõvaketta kontroller
diskreetimissagedust 48 KHz. CD - 120 mm diameetriga läbipaistev polükarbonaatketas, mille ülemisele küljele on pressitud spiraalne soon ning piki soont jookseb salvestatud informatsioonile vastav reljeef. Dvd - digivideoketas, digitaalne universaalketas, DVD-ketas Uuemat tüüpi laserketas, mille diameeter on samuti 120 mm nagu tavalistel CD-del ja CD-ROM ketastel. Erinevalt tavalistest laserketastest saab DVD-ketta puhul salvestada ketta mõlemale poolele ja neil võib kummalgi poolel olla kaks kihti, mistõttu neile saab salvestada palju rohkem informatsiooni. Ühepoolne ühekihiline DVD mahutab 4,7 GB (gigabaiti) digitaalset informatsiooni, mis on piisav täispikkusega mängufilmi jaoks. ZIP - Vahetatav 3,5-tolline ketas mahtuvusega 100MB, 250MB või 750MB firmalt Iomega. Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva
Selgita.. 1. Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir j
4. Halt on: Ütleb BIOS-ile, milliseid tõrkeid võib käivitustesti (POST) käigus ignoreerida.
Valikud:
No errors - süsteemi buutimist leitud probleemide korral ei peatata.
All errors - ükskõik, millise probleemi BIOS tuvastab, peatab see alglaadimise ja informeerib
kasutajat tõrkest.
All, but keyboard - süsteemi buutimist ei peatata ainult klaviatuuri puudutava probleemi
avastamisel.
All, but disk - süsteemi buutimist ei peatata ainult kettaseadet puudutava probleemi
avastamisel.
All, but disk/keyb - süsteemi buutimist ei peatata ainult kettaseadet ja klaviatuuri puudutavate
probleemide avastamisel.
5. Valitud väärtuste vahetamine toimub harilikult klaviatuuriklahvide
Pooljuhtmäluseadmed ja emaplaat IT alused Referaat Juhendaja/õppejõud: Mati Kirikal Üliõpilane Denis Jakobson 183441 VDLR Üliõpilase meiliaadress Jakobson.denis@gmail. com Õppekava nimetus VAY0800-IT alused Tallinn 2018 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................5 1Pooljuhtmäluseadmed......................................................................................................6 1.1Mäluseadmete jaotus................................................................................................6 1.2Põhimälu RAM.............................................
Võidukäik kestis peaaegu 30 aastat. Tänapäeval võib neid veel aegajalt kohata riistvaralise omapära tõttu kasutusel olevates spetsiifilistes seadmetes. Nende asenduseks on seadmed nagu: CD, DVD, BlueRay, mälupulgad, välised kõvakettad ja mälukaardid. Mälupulkade maht võrreldes diskettidega on sadu (ja ka tuhandeid) kordi suurem. Samuti ei lähe mälupulgad nii kergesti katki, kui seda tegid disketid. Üks liivatera võis rikkuda kogu disketi! HDD e. Hard Disk Drive - Andmekandja e. kõvaketas. Kasutusel kolme sorti kettaid: PATA, SATA ja SSD. HDD on ka teatud mõõtu ,lauaarvutil on see 3,5"(standart) ja sülearvutis 2.5"(standart). Socket ja Slot - Protsessori pesa. Pesasid on rohkem, kui käte ja varvaste peal saaks kokku lugeda. Emaplaat ei toeta kõiki protsessoreid ja vastupidi. Emaplaatidel on tihti piirangud ka protsessorite kiirustele. Protsessor võib pessa sobida kuid selle taktsagedus võib olla emaplaadi jaoks liig mis liig.
ja uuematest standarditest on nad välja jäetud. Personaalarvuti puhul ei anna ka mitmesõnaline DMA (PIO-ga sama ülekandekiiruse puhul) erilist võitu, sest protsessoril pole niikuinii ülekande ajal muud teha kui selle lõppu oodata. Nagu mainitud, on alternatiiviks DMA-le on Programmed Input/Output (PIO) liides, kus andmevool suunatakse läbi protsessori. Uuem protokoll ATA/IDE liidesele on Ultra DMA, mis toetab burst andmeedastust kuni 33MB/s. DMA ülekande käigus liigutab ketta kontroller andmeid ketta puhvri ja arvuti mälu vahel otse, ilma protsessori abita. Protsessori ülesandeks on vaid enne ülekande algust vajalikud käsud anda ja parameetrid paika panna. Ülekandekiirus tähendab siinkohal kiirust andmete liigutamisel kettaseadmel oleva mälupuhvri ja arvuti vahel. Sellel pole midagi tegemist ketta enesega suhtlemise kiirusega, mis on ja peabki olema (oluliselt) madalam. Muidu muutuks see
kui CD ja DVD meediate pöörlemiskiirus lugemisseadmes. CD (Compact Disk) loodi 1980'ndatel aastate alguses Sony ja Philipsi koostöös digitaalse helikandjana. Standartne CD mahutab 74 minutit heli või 650 MB andmeid. Tavaliselt toodetakse enamik muusika- ja tarkvara plaatidest suurte tiraazide puhul tööstuslikult. CD-kirjutaja abil saab plaatidele kirjutada iga arvutikasutaja. CD-R on meedia, kuhu saab kirjutada ühe korra ja CD-RW on meedia, mis on korduvkirjutatav. DVD (Digital Video Disk või Digital Versatile Disc) loodi algselt kõrgekvaliteedilise helikandjana, kuid täna kasutatakse DVD plaate peamiselt videode levitamiseks. Standartne ühekihiline ja ühepoolne DVD meedia mahutab 4,38 GB infot, videolevis on kasutusel peamiselt kahekihilised DVD plaadid, mille mahutatavus on 7,92 GB. Varundusseadmed võrgus NAS (Network Attached Storage) on arvutivõrku ühendatud varundusseade. SAN (Storage Area Network) on varundusseadmete jaoks loodud võrk
Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Buudihaldur - Buudilaadur, mis võimaldab vastavalt kasutaja valikule käivitada arvutis erinevaid opsüsteeme (näit. Windows'i või Linux'it) Buutsektor - Opsüsteemi alglaadurit sisaldav kõvaketta sektor Buudilaadur - kõvakettal paiknev programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi. Buutima - alglaadima Arvuti kõvakettale installeeritud operatsioonisüsteemi arvuti põhimälusse laadima ja käivitama Kaksikbuutimine - Kaksikbuutimisega arvutiks nimetatakse arvutit, millesse on installeeritud kaks opsüsteemi. Piksel - Tuletis sõnadest "picture" ja "element", seega pildielement. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti
Emaplaat Emaplaatide liigitus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Emaplaadi komponendid Emaplaadilt võib leida järgmised komponendid: · Protsessoripesa Protsessoripesa asetseb harilikult emaplaadi servapoolses osas ning kujutab endast nelinurkset plastikpistikut paljude pisikeste augukestega protsessori jalgade jaoks. Number pesa nime järel on protsessori jalgade arv, mis sellesse pessa sobib. Pesa küljes on väike metallist või ka
Sisukord 1. Sisukord..........................................................................................................................1 2. Protsessoripesa (processor socket)..................................................................................3 3. .........................................................................................................................................3 4. Mälupesad (memory slot)...............................................................................................3 5. Kiibistik (chipset)............................................................................................................4 6. Laienduskaartide pesad (expansion slot)........................................................................4 7. Pistikupesad....................................................................................................................5 8. Tagapaneeli pistikupesad ja kontaktid........................
ignoreerida.
7
Valikud:
· No errors - süsteemi buutimist leitud probleemide korral ei peatata.
· All errors - ükskõik, millise probleemi BIOS tuvastab, peatab see alglaadimise ja
informeerib kasutajat tõrkest.
· All, but keyboard - süsteemi buutimist ei peatata ainult klaviatuuri puudutava
probleemi avastamisel.
· All, but disk - süsteemi buutimist ei peatata ainult kettaseadet puudutava
probleemi avastamisel.
· All, but disk/keyb - süsteemi buutimist ei peatata ainult kettaseadet ja klaviatuuri
puudutavate probleemide avastamisel.
5. Valitud väärtuste vahetamine toimub harilikult klaviatuuriklahvide
Referaat Juhendaja: 2008 1 Sisukord 2 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisendväljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, MicroATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohuta
(polaarsus) ühendada ATX emaplaadiga HDD ja POWER valgusdioodi juhtmed? Õige vastus on: Jah.. Küsimus 2 Milline joonisel kujutatud kaabli pistikutest tuleks ühendada esmase (master) kettaseadmega? Õige vastus on: A. Küsimus 3 Millise joonisel kujutatud kruviga oleks kõige otstarbekam kinnitada arvuti CD-kirjutaja? Õige vastus on: G. Küsimus 4 Milline joonisel kujutatud andmekaablitest sobib arvuti pehme ketta lugeja ühendamiseks emaplaadiga? Õige vastus on: B. Küsimus 5 Milliste kontaktidega tuleks ühendada joonise parempoolses alumises nurgas kujutatud pistik? Väljavõte arvuti emaplaadi dokumentatsioonist on joonise vasakpoolses alumises nurgas. Õige vastus on: Kontaktidega 19 - 22. Küsimus 6 Joonisel on kujutatud ... Õige vastus on: andmekaablist sõltuvalt kas esmane (master) või teisene (slave) paralel-ATA kõvaketas. Küsimus 7
Emaplaat Emaplaat on elektroonikaseadmetes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, mis ühendab elektriliselt omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele enamasti kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Vahepeal kasutatakse emaplaadi kohta ka terminit mobo (tuleneb inglise keelsest terminist motherboard, mis tähendab emaplaati). Socketid Socket on emaplaadi protsessori pesa. Socketeid on väga palju ja erinevaid. Socketid: o DIP o PLCC o Socket 1 o Socket 2 o Socket 3 o Socket 4 o Socket 5 o Socket 6 o Socket 7 o Super Socket 7 o Socket 8 o Slot 1 o Slot 2 o Socket 463/Socket NexGen o Socket 587 o Slot A o Slot B o Socket 370 o Socket 462/Socket A o Socket 423 o Socket 489/Socket N o Socket 495 o PAC418 o Socket 603 o PAC611 o Socket 604 o Socket
juhtmed? V: JAH 3)Millist joonisel kujutatud kinnitusdetaili oleks kõige otstarbekam kasutada välistamaks arvuti ja emaplaadi korpuse elektrilist kontakti? V: I VAATA KRUVIDE PILTI 4)Milliste kontaktidega tuleks ühendada joonise parempoolses alumises nurgas kujutatud pistik? V:Punane juhe kontaktiga 11, valge juhe kontaktiga 12 5)Millise joonisel kujutatud kruvi kutsutakse pöidlakruviks? V: C vaata kruvide pilti 6)Milline joonisel kujutatud andmekaablitest sobib arvuti pehme ketta lugeja ühendamiseks emaplaadiga? V:B 7)Milline joonisel kujutatud andmekaablitest sobib arvuti DVD- lugeja(IDE)ühendamiseks emaplaadiga? V:A vaata eelmist pilti 8)Joonisel on kujutatud.. V:teisene (slave) paralel-ATA kõvaketas 9)Milliste kontaktidega tuleks ühendada joonise parempoolses alumises nurgas kujutatud pistik? V:kontaktidega 19-22 10)Milline joonisel kujutatud kaabli pistikutest tuleks ühendada arvuti emaplaadiga? V:C
ühendatavus - reeglina USB Massmäluseadmete jaoks olulised parameetrid: - Salvestustehnoloogia: Optiline salvestustehnoloogia on kasutusel CD-, DVD- ja Blu-Ray seadmetes. Neid seadmeid iseloomustab andmete salvestusmaht ja andmevahetuse kiirus, mis võib erineda lugemisel ja kirjutamisel. Kiirust mõõdetakse kordades baasühikust. Magnetiline salvestustehnoloogia on kasutusel kõvaketastel - HDD (Hard Disk Drive). Kõvakettal kasutatakse andmete salvestamisel pöörlevat magnetplaati, mille kohal paikneb lugemis/kirjutamis pea. Suurim viivitus on seotud lugemispea juhtimisega kõvakettal soovitud sektorini. Viivitus on seda väiksem, mida suurem on ketta pöörlemise kiirus RPM (Revolutions Per Minute). Mälukiipide baasil massmäluseadmed on välkmäluseadmed ehk SSD (Solid-state
1. IEC (c13 line socket e. Arvuti toitekaabel) : ühendatakse c14 pessa (toiteplokk) 2. PS/2 : on pesa kuhu ühendatakse klaviatuur ja hiir 3. LPT (parallel) : Sellesse porti ühendatakse printerid, mis kasutavad IBM'i 8bit ASCII kirjatähti(algselt loodi IBM poolt). 4. AGP : Kiirendatud graafikaport Firma Intel poolt välja töötatud kiire port, mis on ette nähtud ainult kuvaadapteri (videokaardi) tarbeks. See tagab otseühenduse videokaardi ja mälu vahel ning emaplaadil on ainult üks AGP pesa. AGP tuli aeglasema PCIpõhise adapteri asemele ning ühtlasi vabastas ühe PCI pesa, mida saab nüüd kasutada mõne muu välisseadme ühendamiseks. Pruuni värvi AGP pesa on veidi lühem kui valget värvi PCI pesa ja asub mõni sentimeeter kaugemal emaplaadi servast. AGP kasutab 32bitist siini. Esimene AGP standard (AGP 1x) tagas andmeedastuskiiruse 264 MBps. AGP 2x pakub 528 MBps, AGP 4x 1 Gbps ja AGP 8x 2 GBps 5. CO
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 08 Andres Nurk Põhjasild ja lõunasild Referaat Juhendaja: Kaido Kivioja Uuemõisa 2010 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk Arvutiteenindus 08 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................3 1. Kiibistikud ..............................................................................................................................4 2.Põhja sild .................................................................................................................................6 2.1 Uuemad arengud.................................................................
välja lülitatud. Lisaks saab enamiku andmekandjate abil infot ühest arvutist teise viia. Info jäädvustamist arvuti välismällu nimetatakse salvestamiseks (save). Kui unustad andmed salvestada või juhtub arvutiga midagi töötamise ajal (näiteks voolukatkestus), siis kaob programmi või arvuti sulgemisel kogu töö, mis on tehtud pärast viimast salvestamist. 6. Andmekandjad ja nende lugejad · Kõvaketas (hard disk, HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). See asub arvuti korpuses. Kõvakettal on andmekandja ja selle lugeja ühendatud. Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti 10-180 GB. Kõvakettal säilitatakse arvuti süsteemne tarkvara, arvutisse installeeritud rakendusprogrammid ja andmefailid. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt 100 MB vaba ruumi. · Pehmeketas ehk diskett (floppy disk)
Toiteplokk Corsair HX1000i Toiteploki tüüp: modulaar Võimsus: 1000 W Ventilaatori mõõtmed: 140 mm +12v elektripesa tüüp: EPS12V, P4 (4-pin) Emaplaadi pistik: 20 pin + 4 pin PCI Express: 8 x 6 + 2 pin Efektiivsus: 80 Plus Platinum SATA pistikud: 12 Kaal: 3.592kg · Hind 220,69 (,,Fauni Kaubanduse OÜ") 11 Kõvaketas Sandisk Ultra II 480GB 2.5" SSD Formaat: 2.5" Ketta maht: 480 GB Liides: SATA III (6.0 Gbit/s) Lugemiskiirus/kirjutamiskiirus: 550 Mb/s Keskmine tõrketa tööaeg (MTBF): 1750000 hr · Hind 129 (,,Frog.ee") Seagate Barracuda 2TB 3.5" 7200RPM HDD Formaat: 2.5" Ketta maht: 2 TB Vahemälu: 64 MB Liides: SATA III (6.0 Gbit/s) Pöörlemiskiirus: 7200 pm Andmeedastuskiirus: 210 Mb/s 12 · Hind 74,29 (,,PCSTO OÜ") Kuvar LG 31MU97-B
lugemis/kirjutamispeadega. Mida suurema mahutavusega kõvaketas, seda rohkem plaate on. Erinevalt flopikettast, mis on kergesti vahetatav ja transporditav, on kõvaketas (varem nimetati ka Winchester- kettaks) jäigalt seotud kettaseadmega. Ta on paigutatud hermeetiliselt suletud, tolmukindlasse korpusesse. · Metallkest on suletud hermeetiliselt. Kesta sisemus peab olema võimalikult tolmuvaba, võimaldamaks parimat täpsust ketta lugemis -ja kirjutuspeade sihtimisel ketta pinna ulatuses. · Tänapäeva kõvaketta kettakontroller on sisse ehitatud. See kontrollib lugemis -ja kirjutamispeade liikumist, andmete lugemist ja salvestamist. · Lugemis- ja kirjutamispead. Iga ketta kummagi poole jaoks on oma pea · Andmed paiknevad ketta pinnal väikeste magneetiliselt polariseeritud väljadena, mida arvuti loeb kui 0 ja 1 jada · Telg paneb kettad pöörlema
Väiksem ja kiirem vahemälu, mida nimetatakse ka L1-vahemäluks (Level 1 Cache), on reeglina protsessori üheks struktuuriüksuseks. Suurem ja aeglasem L2-vahemälu võib olla nii protsessori koostisosa kui eraldiasuv elektronlülitus. Üha enam esineb vahemälu juues ka kolmas jaotus L3, harvem ka L4-vahemälu. Välismälu Kõvaketas (Hard Disk Drive – HDD) Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas. See asub arvuti korpuses. ● Tänapäeval on kõvaketaste maht enamasti üle 500 GB. Enamasti on kõvaketastele lisatud puhvermälu kiirendamaks kõvaketta tööd. Arvuti normaalseks tööks peaks kõvakettal olema vähemalt >500 MB vaba ruumi. Diskett (Floppy Disk Drive – FDD). Mahutavus tavaliselt 1,44 MB. Väikse töökindlusega ja aeglased. Tänapäeval enam kasutusel pole.
mittevaba tarkvara. Praegu on väljatöötamisel üle 200 Linuxi distributsiooni. 5. Mis on root? Süsteemi administraatori kasutaja-tunnuseks on root. Root määrab ka ära, kes milliseid katalooge kasutada võib. Tavakasutaja jaoks on mõeldud tema kodukataloog, kuhu ta võib faile ja alamkatalooge luua. Kettaruumi maht, mida tavakasutaja kasutada võib, on piiratud (vaadake käsu quota seletust). 6. Mis on LILO? LILO (Linux Loader) asub ketta nullindat sektorit ehk boot sectorit (floppy puhul selline nimi) ehk MBR'i (master boot record - kõvaketta puhul) moodustavas 512 baidis (tegelikult võtab LILO enda alla esimesed 446 B ja 64 B on ketta partitsioonitabel) . Kui tegemist on kõvakettaga ja CMOS SETUP -is (see koht kuhu saab peale voolu sisselülitamist del-ga sisse) on paika pandud, et antud kettalt saab bootida siis toimub järgmine: 7. Mis käsuga tehakse linuxile shutdowni? Tuleb käsureale tippida "SHUTDOWN -h 0"
KÕVAKETAS - on arvuti andmete säilitamise seade, mis kasutab andmete talletamiseks pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. Videokaart (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. EGA standardi videokaart saatis digitaalsignaali otse monitorile, kus see muundati katoodkiiretorule vajalikuks analoogsignaaliks. VGA videokaart väljastas juba analoogsignaali. Tänapäeval, tänu vedelkristallkuvarite laialdasele kasutamisele, väljastab videokaart nii analoog- kui digitaalsignaali. Lauaarvuti videokaart ühendatakse emaplaadi ISA, VLB, PCI, AGP, PCI-Express siinile. Sülearvuti videokaart on tavaliselt monteeritud emaplaadile. Ka lauaarvuti lihtsam videokaart võib asuda otse emaplaadil ning kasutada arvuti muutmälu. Videokaardil on oma mikroprotsessor, keerulisematel kaartidel
Sellelt mälult saab ainult lugeda andmeid. Andmete sisestamine neisse toimub harilikult valmistamise käigus. Tuntud selletaoline mälu on BIOS-ROM, kus säilitatakse arvuti algkäivitust ja tema peamisi sisend-väljund operatsioone. BIOS ehk Basic Input Output System on salvestatud emaplaadil asuvasse kiipi. kõvaketas (HDD hard disk drive). Kõvaketas on metallist (on tõesti "kõva") ja pole mõeldud arvutist väljavõtmiseks, seega on ta sisene andmekandja. Kõvakettale on salvestatud kõik programmid ja muud andmed, mis on vajalikud arvutiga töötamiseks. Andmed säilivad seal ka siis, kui arvuti on välja lülitatud. Kõvakettal olevat informatsiooni on võimalik kustutada ja taas salvestada. Kõvaketaste mälumaht on viimastel aastatel tohutult tõusnud, alates 20GB.
Informatsioon talletatakse kõvakettale, kasutades nn kirjutuspead, mille tekitatud magnetvoo tulemusena muudetakse magnetilise materjali polarisatsiooni. Infot saab tagasi lugeda vastupidi - magnetiline materjal tekitab lugemispeas taas magnetvoo, mis muundatakse elektriimpulsiks. Kirjutamis- ja lugemispea on tänapäeva kõvaketastel ühtne. Tüüpiline kõvaketas koosneb teljest, millel on mitu kuni mitukümmend ühtlase kiirusega pöörlevat ketast. Iga ketta kohal on lugemis-kirjutamispea, mis liigub ketta raadiuse ulatuses, võimaldades lugeda ja kirjutada infot mistahes kõvaketta alalt. Kõvaketta korpusel asub ka kõvaketta kontroller ehk elektroonikalülitus, mis muuhulgas juhib lugemis-kirjutamispead vastavalt sellele, kust on vaja infot lugeda või kuhu kirjutada. CD-ROM CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise
2p V: Lauaarvuti 3,5tolli ja 2,5tolli läheb tavaliselt sülearvuti 13. Mida tähendab ,,Bad sector"? 2p V: Paha sektor kus on kõvakettal vigane ja sinna ei saa salvestada kuna see on vigane näiteks. 14. Mida tingimused peavad olema täidetud, et arvutiga 3TB ketas ühendada? 4p V: Et kas see on formaaditud õigesse FAT32, et saaks sinna peale talletada vähemalt üle 4-5 gb-iseid faile. Ja veel peaks vaatama kas arvuti ikka toetaks selle 3TB ketta ära. 15. Ketta vähemälu(disk cahce) ülesanne ketta töös? 3p V: Jätta meelde mingi mälu suuruse osa, et saada kiiremini lahti mingiseid faile mille olid alles sulgenud 16. SATA3 liidese maksimaale andmeedastuskiirus? 1p V: On hinnatud et 6Gb/s andmeedastust 17. RAID0 tööpõhimõte? 4p V: Andmed jaotatakse plokkidena (hargsalvestus). 18. RAID1 tööpõhimõte? 4p V: Peegeldamine teisele kettale, nn peegelsalvestus. 19. Mis on SSD ketas ning nimeta selle eelised kõvaketta ees
Password Reset Wizard (Nõustaja), kus järgi juhiseid. Windows XP's: Kui Sa tipid sisselogimisel vale parooli, siis ilmub teade, mis teatab: "Did you forget your password?", klõpsa allpool "...use your password reset disk" lingile. Seejärel pane Password reset diskett disketiseadme sahtlisse ja järgi ilmuva nõustaja juhiseid. Kuida seda Password Reset Disk'i luua? Kui Sa lood enda kasutajakontodele paroolid, siis oleks soovitatav luua kohe ka see Password reset disk, piisab ainult tema ühekordsest loomisest, st teda saab kasutada alati vaatamata sellele, et kas Sa lood hiljem uusi paroole juurde või siis muudad neid... Sa võid selle vahendi luua isegi siis kui Sul ei ole kasutajakontodele veel paroole loodud. Windows Vista's tee: · Klõpsa nupule Start ja siis Control Panel. · Klõpsa lingile User Accounts and Family Safety. · Klõpsa User Accounts lingile. · Klõpsa akna vasemas paanis lingile Create a password reset disk.
Firma informatsioon ASUSTeK Computer Inc on rahvusvaheline firma, mille peakorter asub Taipeis, Taiwanis. Asus toodab emaplaate, lauaarvuteid, sülearvuteid, monitore, taskuarvuteid, mobiiltelefone, GPS seadmeid jms. Asus toodab komponente ka teistele suurtele firmadele nagu Dell, Falcon, Northwest, Hewlett-Packpard, Apple Inc., Sony, Alienware. Asus on London Stock Exchange väärtpaberibörsil ja ka Taiwan Stock Exchange väärtpaberibörsil. Wall Street Journal Asia asetas Asuse klienditeeninduse ja tootekvaliteedi poolest esimesele kohale. Asuse võidu võtmeks turul on kiirus, tugiteenused ja tootehind. Asus kombineeris neid omadusi mitmeid aastaid oma eesmärkidega. Tänu sellele saavutas suure edumaa toodete disainis, tehnoloogias, kvaliteedis ja hinna-kvaliteedi suhtes võrreldes konkurentidega. 2009. aastal olid Asuse tootmisvabrikud järgmistes asukohtades: Taiwan (Gueishan, Lujhu, Nankah, Tapei) Mehhiko (Juarez) Tsehhi (Ostrava) Hiina (Suzhou) As
See kujutab endast suurt montaaziplaati paljude väikeste elektroonikadetailidega. Teised arvutiosad, mis on emaplaadiga seotud, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadi tüübist ja tehnilistest andmetest oleneb arvuti uuendamise (upgrade) ehk arvuti vananenud komponentide kaasajastamise võimalus. Emaplaadil asuvatest muudest osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Kõvaketas Arvuti peamiseks andmekandjaks on kõvaketas (Hard Disk Drive, HDD). Kõvaketas asub põhiplokis ning seda sealt välja ei võeta. Suurem osa programmidest ja andmetest säilitatakse kõvakettal. Kettaseade Praktiliselt igas arvutis on kettaseade (Floppy Disk Drive, FDD), mille abil saab diskette lugeda ja neile infot salvestada. Diskett on plastikümbrises magnetketas. CDlugeja ja CDkirjutaja Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid (compact disk, lühendatult CD). Need on
suurusest, tavaliselt kümneid megabaite; eraldatakse saalefailina (ingl. swap file) ja kasutusprotsessi nimetatakse saalimiseks (ingl. swapping); kaasajal on saalefaili suurus reeglina dünaamiliselt muutuv. Välis- ehk püsimälu asub arvuti välisseadmetes, mis on juhtmete abil emaplaadiga ühendatud. Välismälu hoiab infot (tarkvara ja andmed) ka sel ajal, kui arvuti on välja lülitatud. Tähtsamad välismälud 5: Kõvaketas (ingl. hard disk, varem ka Winchester disk) kujutab endast põhiploki sees asuvat metallkarpi, milles ajam ja kandur (ühisteljeline magnetkihiga kaetud metallketaste pakk) moodustavad lahutamatu terviku, kus iga kettapoole jaoks on oma lugemis- kirjutamispea; kaasajal mahutab infot gigabaitides. Pehmeketas ehk diskett (ingl. floppy disk) kujutab endast plastmasskestas asuvat elastset magnetkihiga kaetud ketast, mis on infokanduriks disketiajamis; diskette on kolmes suuruses: 8, 5.25 ja 3
kasutatavaks. Standardse CD diameeter on 120 millimeetrit ning mahutab 700 MB mahus andmeid. Mini CD läbimõõt võib varieeruda 60-st millimeetrist 80-ne millimeetrini. (Wikipedia) Tänapäeval on CD-l palju erinevaid liike. CD-ROM on kirjutuskaitsega plaat, mida kasutatakse tavaliselt kommertsprogrammide ja andmete salvestamiseks. CD-R formaadi publitseeris 1990a. Philipsi, määrates selle "orange book part II" standardiga. CD-kirjutajad on tähtsad kohtades, kus salvestatavad andmed peavad säilima kindlasti muutumatul kujul. CD-R-ile saab korduvalt andmeid kirjutada, kuid kustutada ei saa. CD-RW-le saab faile korduvalt kirjutada ning kustutamine on samuti võimalik. CD-RW spetsifikatsioon on määratud Philipsi poolt välja töötatud "orange book part III" formaadiga. CD-RW andmekihi pind koosneb erilistest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
