R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide oma...
näha muutusi
Järeldused katsetulemuste kohta:
Need viided ja erinevus video -ja heli signaali kvaliteedis erinevates telefonides
on põhjustatud sellega, et telefonid olid ühendatud erinevatesse portidesse ja
portid olid erinevate andmete edastamisega, ehk pordil1 oli kiirus 300kbit/s ja
pordil2 - 0,3s.
Küsimus 2. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks?
Vastus:
· Vedu teostatakse üldjuhul ilma ümberlaadimiseta. Konsolideeritud saadetis. · Konsolideeritud saadetiseks loetakse erinevate saadetiste käsitlemist ühe saadetisena veoprotsessi mingites osades. Saadetise arvestuslik kogukaal. Saadetise arvestusliku kogukaalu arvestamise aluseks on suurim aööjärgnevatest näitajatest: · Saadetise brutokaal · Mahukaal · Laadimismeetrite järgne kaal. Tendi avamine. · Vedudel tenttreileriga on vedaja kohustatud avama trossid, portid, kaubaruumi külje- ja tagaluugid ning vajadusel tõstma üles tendi külgedelt ja/või tagant. · Kui saadetist ei ole võimalik laadida ilma treileri tendi mahavõtmiseta, on kaubasaatja kohustatud eemaldama ja tagasi paigaldama tenttreileri katuse, raamistiku ning tendi, sealjuures järgides vedaja instruktsioone. Kinnitusvahendid. · Vedaja peab tagama koormakinnitusrihmade olemasolu vastavalt standardvarustusele,
see tähendab, et loogilised muutused leitakse kahel erineval taktil saadud väärtuste võrdlemise teel. Kui välise signaali loogilised muutused toimuvad kiiremini kui käib töötakt, siis katkestused ei teki õigesti või ei teki üldse. Asünkroonsed katkestused ei sõltu kontrolleri taktist ja võimaldavad natuke kiiremini muutuvat välist signaali - loogilist nivood peab signaal hoidma vähemalt 50ns. ATmega8-l on ainult 2 sünkroniseeritud välist katkestust. Portid (B , C ,D ) Atmeli mikrokontrolleril mega88 on kolm sisend-väljundporti: port B (PB), port C (PC) ja port D (PD). PORT B (samamoodi nagu PORT C ja D ) on IO seade määratud väljaviikude seisundi manipuleerimiseks ja lugemiseks. Iga AVR mikrokontrollerite port käsitleb kuni 8 mikroskeemi jalga. AVR arhitektuuris pordi tööd määravad 3 IO registrit. Alustades mikroprotsessori programmeerimist, on portide konfigureerimine esimene ülesanne, sest enne kui mikrokontroller
25. UDP (User Datagram Protocol) Transpordikihi protokoll. Lubatud andmete kaotsiminek ning vales järjekorras kohale jõudmine. UDP teeb pmts nii vähe, kui üks transpordiprotokoll üldse teha saab (pmts nagu mina, et teha nii vähe kui võimalik), Peale multipleximise/demultipleximise ei lisa ta IP-le midagi. Kui rakenduse autor otsustab TCP asemel UDP-d kasutada, siis rakendus pm räägibki otse IP-ga. UDP võtab rakendusest sõnumi, topib talle allika ja sihtkoha portid, lisab veel kaks väikest välja ja annab selle võrgukihile edasi. // UDP segment natuke allpool. Need 2 lisavälja peaks pikkus ja checksum olema. Ebakindel & sorteerimata kohaletoimetus ● Pole “tarbetuid dekoratsioone”, “bare bones” Interneti transpordi protokoll. ● “Best effort” teenus: UDP segmendid võivad kaotsi minna või jõuda rakenduseni vales järjekorras Connectionless ehk siis ühendusevaba:
annaabi.ee 
