10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2022-04-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
421108
Õppematerjali autor
Koriluse arengutasemel ei olnud mingisugust metsaraiumist, korjati ainult metsaande( seeni, juurikaid,marju ja peeti jahti ulukitele), metsa ei kahjustatud Varaagraarsel ajastul oli inimene metsale väga ohtlik, sest alepõllundus hävitas palju metsi. Hilisagraarsel ajastul tekkis põlispõllundus, mis hävitas piirkonniti metsa täielikult. Lääne-Euroopas, Vahemeremaades metsa alla jäi umbes 20% territooriumist. Industrialiseerimise perioodil areneb ka metsatööstus, hakatakse tarvitama palju puitu. Puitu võeti Põhja piirkonna metsadest, väärispuitu toodi juurde ka kolooniatest. Puitu kasutati ebaotstarbekalt. 15.sajandil kasutati palju puitu laevaehituses (Vahemere maad), hiljem ka teistes majandusharudes. Hilisindustriaalses ja kaasaegses (postindustriaalses) ühiskonnas muutub metsade tarvitamine otstarbekamaks ja maharaiutud puit tarvitatakse täielikult ära. Raiumisel arvestatakse puidu juurdekasvu aasta kohta
LõunaAmeerika aladele ning süüdi on metsamaa muutmine põllumaaks. Lisaks kakao- jt istandustele on uus tendents palmi- ja sojaõli tootmine biodiisli tarvis. Euroopas ja tänu Hiinale isegi Aasias metsade pindala suureneb. Kõige üllatavam ongi Hiina metsaistutuse mastaapsus, 15 aastaga kasvas metsaistanduste pindala 18 miljonilt 31 miljonile hektarile. Hiina roll maailma metsa- ja puidutööstuses on samuti kiiresti kasvamas, 2004. aastal jõudis see riik juba ühes metsatööstuse harus maailma suurimaks, tootes 54,5 miljonit kuupmeetrit puitplaate. Kokku on maailmas veidi alla nelja miljardi hektari metsa, millest kaks kolmandikku on kümnes kõige metsarikkamas riigis. Maakera maismaast (koos siseveekogudega) on metsaga kaetud 30,3%, Eesti metsasus on Peipsi järve arvestamata 51,9%. Kuigi praegu moodustavad istandused maailma metsade pindalast alla 5%, saadi aastal 2000 juba 35% tööstuslikust ümarpuidust istandustest ja aastal 2020 peaks sama näitaja olema 44%.
Ühiskonnageograafia gümnaasiumis ARVUTITUND Kuidas hinnata metsatööstuse arengutaset? Taustinfo Igal aastal väheneb maailma metsade pindala, kuid samas kasvab pidevalt nõudlus puidu, puidutoodete ja paberi järele. Paljudes riikides laastatakse metsi röövraiega, järskudelt nõlvadelt raiutud metsade asemele kujunevad sageli erosioonist puretud jäätmaad. Palkide eksport toob kasumit küll metsaärimeestele, kuid jätab riigi ilma palju suuremast
metsaaladest on sertifitseeritud vastavalt rahvusvahelistele süsteemidele nagu PEFC või FC. 25 miljoni m3, millest umbes 24 miljonit m3 on saetud ja hööveldatud puit, on Saksa saetööstus suurim tootja Euroopa majandusruumis. Umbes 30% Saksamaa saetud puidust eksporditakse ülemaailmselt ning see on kasvavaks trendiks. Tänu 150 000 puidufirmale, mille aastane müügitulu on umbes 170 miljardit eurot ja mis annavad tööd umbes 1,2 miljonile inimesele, on Saksa puidu- ja metsatööstus üks maailma juhtfiguure. Oma puiduvarudest siiski ei jätku, seda enam, et viimasel ajal on Saksa metsad sattunud väga reaalsesse hävinguohtu happevihmade tagajärjel. Märkimisväärne on ka paberitööstus ja puidust pisiesemete valmistamine. Viimaste hulgas on palju kunstkäsitöötooteid, aga ka masinate puitosi, mida tehakse allhanketööna masinaehitusfirmadele. Puit-, nahk- või portselanesemete valmistamine kunstkäsitööna on eriti levinud kahes mägipiirkonnas -
ellujäämine. Teadlaste hinnangul elatub üle 350 miljoni inimese (ca 5% maailma rahvastikust) otseselt mittepuidulistest metsasaadustest, saades metsast toitu või müües metsast korjatud ravimtaimi, marju jms. Teadlased leiavad metsast pidevalt uusi liike ja avastavad raviva toimega taimi. Metsarikastes riikides on kogu riigi majandus metsandusest 3 sõltuv. Näiteks Soomes moodustab metsandus ja metsatööstus peaaegu 10% sisemajanduse kogutoodangust.(1) 4 2. Euroopa metsandusstrateegia: üldine raamistik Euroopa Liit hõlmab suuri metsaalasid, mille pindala on iga uue liitumisega kasvanud. Praegu ei anna kehtiv asutamisleping Euroopa metsandusstrateegia jaoks konkreetset õiguslikku alust, selle strateegia õiguslik korraldus põhineb lähedaste poliitikavaldkondade suhtes kohaldatavatel sätetel, mitmetel tegevuskavadel ja määrustel. (1)
Maailma metsad Metsavarud säilitavad biosfääri geneetilist mitmekesisust, rikastavad atmosfääri hapnikuga, kujundavad suuresti kliimat, säilitavad ja suurendavad mullaviljakust, reguleerivad ja puhastavad veevoolu, on rekreatsioonipotentsiaali üks peamisi elemente, inimelupaik, metsanduse ja puidutöötlemise tööstuse toorainebaas. Antud töös uurin metsamajandust Venemaa Föderatsiooni territooriumil. Sissejuhatus Venemaa Föderatsioon asub nii Aasias kui Euroopas. Venemaa on maailma suurima pindalaga riik (17 075 400 km2), kus esineb 11 ajavööndi. Venemaa hiiglaslik suurus ja enamiku alade suur kaugus merest teeb seal domineerivaks kliimaks niiske mandrikliima, mis on levinud kogu riigis peale tundra ja edela alade
Avaldatud Creative Commons litsensi ,,Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Maailma metsatööstus Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Ü. Liiberi foto 2011 - rahvusvaheline metsa-aasta Mida on kujutatud rahvusvahelise metsa-aasta logol? Miks üldse on kuulutatud üks aasta "metsa- aastaks"? http://ecojesuit
Metsavarud ja metsatüübid 1. Mis on mets? 1) Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust). 2) Mets on puittaimedega kooslus, mille pindala on suurem kui 0,5 ha, puude kõrgus ületab 5 m ja võrade pindala üle 10% kogu alast. (FAO definitsioon) 2. Milles seisneb metsade tähtsus? 1) Metsakooslused on elu-ja kasvukohaks paljudele taime-ja loomaliikidele 2) Oluline roll globaalses aineringes. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. (süsinikuringe). Puud niisutavad ja jahutavad õhku. 3) Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Metsad vaigistavad tuule ja varjavad maapinda päike
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid