Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad, hiljem aga läks võim jõukamate ja tähtsamate ehk aadliseisuse kätte. Nemad valitsesid riiki üksinda, tekkis türannia. Riigis elasid veel talupojad, keda valitsejad oma huvides ära kasutasid. Kodanikeks olid vabad meessoost põliselanikud. Kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad ja barbarid. Elanikeks olid metoigid, kodanikud, orjad. Kehtis arusaam, et kõik kodanikud on võrdsed. Ateena kõrgeimaks riigiorganiks oli rahvakoosolek, mis käis regulaarselt koos ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad. Ateena nõukogu oli 500-liikmeline ja nõukogu loositi. Strateegid valiti. Ateena sõjakunst oli vähem arenenud kui Spartas. Ateena sõjaväe eesotsas olid strateegid,kellele allus faalanks ehk raskerelvastusega pikkades rivides jalavägi. Ateenas pandi rohkem rõhku haridusele. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Koolis loeti ka
Riigis elasid veel talupojad,keda valitsejad oma huvides ra kasutasid. Ateenas elavatel vramaalastel ei olnud kodanikuigusi. Suuri igusi polnud ka naistel,rkimata orjadest. igused kuulusid vabadele pliselanikest meestele. Spartas kuulusid kodanikuigused sjameestele ehk spartiaatidele. Vabadel talupoegadel ja ksitlistel kodanikuigused puudusid. Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Riigis kehtis demokraatlik riigikord. Kehtis arusaam,et kik kodanikud on vrdsed. Ateena krgemaiks riigiorganiks oli rahvakoosolek,mis kis regulaarselt koos ja otsustas kik riigiasjad. Thtsamad ametnikud riigis olid 6000 valitavat kohtunikku ja strateegid. Ateena nukogu oli 500-liikmeline. Nukogu loositi. Sparta riigikord oli aristokraatlik ehk parimate vim. Valitsesid 2 kuningat. Thtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nukogu liiget. Riigiametnikud vtsid ettepanekuid vastu hletamise teel,mis thendab,et ka Spartas kis koos rahvakoosolek. Ateena sjakunst oli vhem arenenud,kui Spartas
Tähtsamad riigiametnikud olid veel 5 efoori ja 30 vanemate nõukogu liiget ehk geruusia. Riigiametnikud võtsid ettepanekuid vastu hääletamise teel, mis tähendab, et ka Spartas käis koos rahvakoosolek. Ateena algusaegadel valitsesid riiki kuningad, hiljem läks aga võim jõukamate ja tähtsamate ehk aadliseisuse kätte. Nad valitsesid riiki üksinda, tekkis türannia. Riigis elasid veel talupojad, keda valitsejad oma huvides ära kasutasid. Ateena kõrgemaiks riigiorganiks oli rahvakoosolek, mis kogunes iga 10 päeva tagant ja otsustas kõik riigiasjad. Tähtsamad ametnikud riigis olid 6000 valitavat kohtunikku ja 10 strateegi, mis valiti iga aasta. Ateena nõukogu ehk bulee oli 500-liikmeline, kus juht vahetus iga päev. Nõukogu loositi. Spartas rõhuti riigi kaitsele ja võimsusele. Ateenas aga ühiskondlikule heaolule. Spratas oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. See
Piiskopi poole pöördudes nimetas paavst teda ,,mu vend", inkvisaatori poole pöördudes ,,mu poeg". Inkvisitsiooniaparaadis olid tähtsad veel prokurör, arst ja timukas. Prokurör, inkvisitsiooni teenistuses olev ordu munk esines süüdistajana. Arst jälgis, et süüdistatav piinamise käigus enneaegu hinge ei heidaks. Timuka roll oli piinata ja tappa. Lisaks nendele kuulus inkvisiatsioonitribunali hulk veel teenindavat personali: vangivalvurid, teenrid. Inkvisitasiooni loeti kõrgeimaks riigiorganiks, temale pidi kuuletuma kõik ilmalikud ja kristlikud võimuorganid. Inkvisiatsiooni või tema tegevusele vastuhakkamine võis süüdlase õige kähku tuleriidale viia. SÜÜDISTUS Selleks, et kedagi vastutusele võtta. oli loomulikult vaja teatavaid põhjendusi. Usuküsimustes kõlbal niisuguse põhjendusena see, kui üks inimene süüdistas teist ketserluses, ketserlusele kaasatundmises või ketserite abistamises. Inkvisitsiooni jube kuulsus lõi elanike hulgas hirmu
tegude kaudu, vaimulike pole vaja."prantsusmaal albilased ja Tsehhis hussiidid. INKVISITSIOON Inkvisitsiooniaparaadis olid tähtsad veel prokurör, arst ja timukas. Prokurör, inkvisitsiooni teenistuses olev ordu munk esines süüdistajana. Arst jälgis, et süüdistatav piinamise käigus enneaegu hinge ei heidaks. Timuka roll oli piinata ja tappa. Lisaks nendele kuulus inkvisiatsioonitribunali hulk veel teenindavat personali: vangivalvurid, teenrid. Inkvisitasiooni loeti kõrgeimaks riigiorganiks, temale pidi kuuletuma kõik ilmalikud ja kristlikud võimuorganid. Inkvisiatsiooni või tema tegevusele vastuhakkamine võis süüdlase õige kähku tuleriidale viia Põhieesmärgiks polnud mitte niivõrd karistuse määramine, kui võrd ketserite ümberveenmine ning ketserlike vaadete leviku takistamine. Inkvisitsioonikohtu protseduuri kulgemine: Kohtunikud e inkvisiitorid saatsid mingisse linna või piirkonda teate oma tulekust. Kohal
5. Ateena demokraatia ja kaasaja demokraatia võrdlus Otsedemokraatia- inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Ametnikud valiti liisuheitmise teel. Esindusdemokraatia- rahvas valib Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti esindajad, kes riiki juhivad. hääletamisega. Kõrgeimaks riigiorganiks oli Ametnikud valitakse oskuste ja võimete rahvakoosolek järgi. Demokraatlikuks asutuseks Ateenas oli ka vandekohus (heliaia), mis valiti Kõrgeimaid riigiorganeid ei valita liisuheitmisega. liisuheitmisega, vaid valimiste teel. Kodanikuks saab vaid see, kelle isa ja ema
ja moodustavad riigivõimu toimemehhanismi. Neid võib liigitada mitut moodid: · funktsioonide järgi võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid. · Asendi järgi saab eristada kesk- ja kohalikke organeid · Tegutsemisviisi järgi võib eristada ainuisikulisi (president, õiguskantsler, riigikontrolör) ja kollegiaalseid organeid (riigikogu, valitsus) Eesti olulisemad riigiorganid on: 1. esmaseks riigiorganiks ja kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab oma võimu hääleõiguslike kodanike kaudu riigikoguvalimistel ja rahvahääletustel. 2. sekundaarseks riigiorganiks on riigikogu, millele rahvas deligeerib oma seadusandliku õiguse. 3. riigikogule allutatud täidesaatvaks organiks on Eesti Vabariigi valitsus, mis viib ellu sise- ja välispoliitikat. 4
ning annab neile osalise tegevusprogrammi. Manifest rõhutas kõigi kodanike võrdseid õigusi ja võimaldas neile, vaatamata nende usule, rahvusele ja poliitilisele kuuluvusele, ühtlast kaitset kohtute ja seaduste ees. Eranditult kõigile kodanikele kindlustati usu-, sõna-, trüki-, ühinemis- ja streigivabadus ning isiku- ja kodukolde puutumatus ning rahvusvähemustele kultuurautonoomia. Poliitilised vangistused keelati. Maanõukogu jäi kõrgeimaks riigiorganiks ning tema otseseks ülesandeks teostada parlamentlikke funktsioone. Riigivalitsuseks oli Maanõukogu poolt ametisse määratav Ajutine 7 Valitsus. Endine Maavalitsus ses astmes enam ei tegutsenud. Presidendi institutsiooni puudus ka siin. Eesti teine eelkonstitutsioon rajas selles iseseisvuse arenguastmes riigivalitsemise parlamentliku vabariigi ning parlamentarismi põhimõtteile
Kõik ametnikud said ühe palju palka 1 oobolos. Ainuke, kes sai 2 oobolost, oli vägede ülemjuhataja. Hiljem, kui riik sai rikkamaks, said riigiametnikud 1 drahmi ja vägede ülemjuhataja 2 drahmi. Kui riik veel rikkamaks sai, hakati maksma 1 drahm päevas kõigile meessoost kodanikele, mille tõttu riigiametnike tase ja töötahe langes. · Kõige tähtsamaks riigiorganiks sai rahvakoosolek. Soloni ajal käis see koos kord ühe või kahe nädala tagant. Nüüd aga sai koosolek kokku iga päev. Vahel oli kuni 3 koosolekut päevas. Rahvakoosolek sai kõrgeimaks võimukandjaks, nemad otsustasid kõike. Riigiametnike valimise kord muutus. Soloni ajal valiti 1 ametnik 3-5 aastaks. Periklese ajal aga valiti üheks aastaks. Rahvakoosoleku ees oli ametnikel käsk alati, kui küsitakse,
haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimine; täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganiteks (Vabariigi Valitsus) ja kohalikeks haldusorganiteks (maavanem). Kohtuvõimu organ – kohtud, esmaseks ülesandeks on õiguse mõistmine Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse ka esmaseid ja teiseseid riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas. Eestis on esmaseks riigiorganiks Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid (moodustatakse valimiste tulemusel) ja mittevalitavaid (moodustatakse nimetamise või määramise teel) riigiorganeid. Ajalise kestvuse järgi võib riigiorganeid jagada ka alalisteks või ajutisteks. 8. Riigivalitsemise vormid Riigivalitsemise vormi all mõeldakse riigivõimu seesmist organisatsiooni. Riigivalitsemise
Oma töö sisuliseks riigi korraldamiseks moodustatakse organeid ja komisjone. Seaduste algatamise õigus on peale riigikogu veel riigikogu fraktsioonidel, komisjonidel ja VV. Riigikogule alluv täidesaatev riigiorgan on VV. Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, suunad ja koordineerib valitsusasutuste tegevust, koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist, annab määrusi ja korraldusi. Valitsuse kõrval on teise astme riigiorganiks president. President esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises, esitab peaministri kandidaadi, nimetab ametisse ministreid ning teeb ettepanekuid ametite kandidaatidele. On ka eesti riigikaitse kõrgeim juht. Samuti on õigus algatada põhiseaduse muutmise eelnõu. Riigi kohtuvõimu teostavad kohtuorganid, mis on moodustatud kolmeastelise süsteemi järgi: esimese astme kohtud- maa, linna ja haldus, teise astme- ringkonna, kõrgeim kohtuvõim riigikohtul
5)riigiorgan ise liigendub struktuurüksusteks; 6)riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. Eristatakse esmaseid ja teiseseid riigorganeid: Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, nende organid on riigiaparaadi poliitiliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu. Teisesed riigorganid sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest. Valitav riigiorgan moodustatakse valimiste tulemusel, kusjuures nii valijaskond kui ka valimisviis võivad olla erinevad. Mittevalitav riigiorgan saab oma volutse kas nimetamise või määramise teel. Alaline riigiorgan- tavaliselt luuakse riigorgan tema tegevusaega kindlaks määramata, eeldades, et tema tegevus kestab kuni vastava vajaduse äralangemiseni.
riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest 5. riigiorgan ise liigendub struktuurüksusteks; 6. riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, riik määrab nende tööalased õigused ja kohustused, nad on riigiteenistujad. Eristatakse esmaseid ja teiseseid riigorganeid: Esmased riigiorganid on riigiaparaadi poliitiliseks aluseks ning neid valib rahvas. Eestis on esmaseks riigiorganiks Riigikogu. Teisesed riigorganid sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest. Valitav riigiorgan moodustatakse valimiste tulemusel, kusjuures nii valijaskond kui ka valimisviis võivad olla erinevad. Mittevalitav riigiorgan saab oma volituse kas nimetamise või määramise teel. Alaline riigiorgancluuakse tähtajatult, eeldades, et tema tegevus kestab kuni vastava vajaduse äralangemiseni. Ajutise riigiorgani moodustamisel määratase tegutsemise aeg kuupäevaliselt (tähtajaline)
amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtude riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitiliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Esmastel riigiorganitel on määrav osa kõigi teiste riigiorganite moodustamisel. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid ja mittevalitavaid riigiorganeid. Valitav riigiorgan moodustatakse valimiste tulemusel, kusjuures nii valijaskond kui ka valimisviis võivad olla väga erinevad. Nii moodustatakse Riigikogu üldiste ja otseste valimiste teel, st et teda valib kogu rahvas vahetult, rahvas väljendab oma tahet otseselt ilma vahendajata.
Revolutsionäärid asendatakse funktsionääridega. Dets 1922 X ülevenemaaline nõukogude kongress (I üleliiduline nõukogude kongress). NSVL asutamine seal. (Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik, Taga-Kaukaasia NFSV, Ukraina ja Valgevene NSV. Hiljem ka Usbeki, Turkmeenii ja Tadžiki NSV.) *********** 23' NSVL konstitutsioon. Liiduvabariikidel formaalselt õigus vabalt liidust välja astuda. Eristatakse üleliidulisi ja liiduvabariikide institutsioone. Kõrgeimaks riigiorganiks on kohalike nõukogude delegaatidest koosnev üleliiduline kongress, mis valib enda keskelt alalise võimuinstitutsioonina Kesktäitevkomitee. Parteid, mille tsentralistlik organisatsioon vastandub riigi detsentraliseeritud haldussüsteemile, põhiseadus ei maini. 21.01.1924 sureb Lenin, aga ennem astus välja Stalini võimutäiuse vastu. 24-29 Stalini tõus ainuvalitsejaks ja juhiks opositsiooni kõrvaldamise teel. 25' tagandab
varahoidja ja suurhetman, kes juhtis sõja ajal ülikute väeosasid. Suurvürst määras ametisse eluaegsed vojevoodid, kes valitseid suurvürstiriigi kahteist vojevoodkonda. Tähtsaim neist oli Vilniuse vojevood, kellesk tavaliselt määrati kantsler. Traditsioonilise autonoomse seisundi säilitas Semaitija. Mainitud kõrgemad ametiisikud moodustasid Isandate Nõukogu, kes muutus ajapikku tähtsaimaks riigiorganiks. - Leedu Seim (parlament) arenes tasapisi, 1507.aastal hakkas see koos käima igal aastas. Seim arutas peamiselt sõja-ja maksuküsimusi. Erinevalt nõukogust, mis koosnes põhiliselt leedukatest, kuulusid Seimi kõigi suurvürstiriigi osade esindajad. - KAZIMIERZ(sugumürks), kes kuningana kandis järjenumbrit IV tugevdas Jagelloonide rahvusvahelist mõju, abielludes Püha Rooma Riigi keisri tütre Elisabethiga
5 Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundusviisilt ja volituselt esimestest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid ja mittevalitavaid riigiorganeid. Valitav riigiorgan moodusatakse valimiste tulemusel. Mittevalitavad riigiorganid saavad oma volitused nimetamise või määramise teel. Nii nt nimetab Riigikogu ametisse kõrgemaid ametnikke (Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri jne), Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud, kaitseväe juhataja jne.
Sellega likvideeriti viimased aristokraatliku võimu jäänused. Pärast Ephialtese surma hakkab tõusma Perikles. Ta oli antiikaja silmapaistvamaid riigimehi, hiilgav oraator. Temaga on seotud Ephialtesele järgnevad Ateena demokratiseerimiseks tehtud reformid. Tähtsaimaks sammuks oli kodanikele ühiskondlike kohustuste eest tasu sisseseadmine. Lisaks ei valitud ametnikke enam hääletamise, vaid liisuheitmisega. Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti hääletamisega. Kõrgeimaks riigiorganiks oli rahvakoosolek ekleesia. Sellest võtsid osa Ateena kõik täisealised kodanikud. See otsustas tähtsamaid riigiasju ning hakkas regulaarselt mõjustama riigivalitsemist. Tähtsuselt teine valitsusorgan oli viiesaja-nõukogu, mis komplekteeriti endiselt 10 füüli esindajast, põhiliselt nõuandev organ. Kogu täidesaatev võim kuulus eri ametnike kolleegiumidele, mis valiti igal aastal ja mis allusid rahvakoosolekule ja viiesaja nk.-le. Tähtsaim neist strateegide
Vabariigi Valitsus). Erikompetentsiga haldusorganid (nt ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Eestis on esmaseks riigiorganiks ainult Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundusviisilt ja volituselt esimestest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid ja mittevalitavaid riigiorganeid. Valitav riigiorgan moodusatakse valimiste tulemusel. Mittevalitavad riigiorganid saavad oma volitused nimetamise või määramise teel. Nii nt nimetab Riigikogu ametisse kõrgemaid ametnikke (Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri jne), Vabariigi President nimetab ametisse kohtunikud, kaitseväe juhataja jne.
annaabi.ee 
